Vabariigi Valitsus — Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend — RT I, 51, 323

Määrus kehtestatakse «Tolliseadustiku» (RT I 2001, 88, 531) § 49 lõike 3 alusel ja kooskõlas «Eesti Vabariigi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga) ühinemise protokolli ratifitseerimise seaduse» lisaga «GATT 1994 VII artikli rakendamise leping» (RT II 1999, 22, 123). 1. peatükk KAUBA TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE KORD 1. jagu Üldsätted § 1. Kauba tolliväärtuse määramise meetodi valimine Kauba tolliväärtus määratakse «Tolliseadustiku» §-s 50 sätestatud järjekorras sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil, identse kauba tehinguväärtuse meetodil, sarnase kauba tehinguväärtuse meetodil, tuletatud väärtuse meetodil, arvutatud väärtuse meetodil või lisameetodil. § 2. Importija Importija käesoleva määruse tähenduses on Eesti isik, kelle kasutuses on tolliväärtuse määramiseks vajalik teave ja kes on deklarant või kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse. 2. jagu Sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetod § 3. Sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodi rakendamine (1) Müügitehingu objektiks oleva kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri (edaspidi vabasse ringlusse lubamine) rakendamine näitab, et kaup müüdi välisriigist väljaveoks Eestisse. Enne tolliväärtuse määramist toimunud järjestikuste müügitehingute puhul näitab seda viimane müügitehing, millega seoses kaup toimetati esmakordselt Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium ), või müügitehing, mis toimus tolliterritooriumil enne vabasse ringlusse lubamist. (2) Kui müügitehingu tulemusel tolliterritooriumile toimetatud kaup müüakse edasi enne vabasse ringlusse lubamist, siis võib sisseveetud kauba tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse meetodil aluseks võtta mis tahes müügitehingu väärtuse tingimusel, et see ei ole väiksem selle tehingu väärtusest, millega seoses kaup tolliterritooriumile toimetati. (3) Kui kaup tuuakse tolliterritooriumile ilma eelnenud müügitehinguta, kuid tolliterritooriumil müüakse ja lubatakse vabasse ringlusse, siis ei saa tolliväärtuse määramisel kasutada sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodit, kui müügitehingu väärtus on väiksem eelnenud tolliprotseduuri rakendamisel «Tolliseadustiku» § 89 lõike 3 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud tollideklaratsiooni lahtris 46 näidatud kauba statistilisest väärtusest. (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud kauba väärtuse alanemist aktsepteerib toll vaid põhjendatud juhtudel kauba osalise kahjustumise korral ning §-s 6 toodud juhtudel, kui see on tollile dokumentaalselt tõendatud. (5) Kui müügi ja sisseveo vahelisel ajal kasutatakse kaupa kolmandas riigis, ei ole tolliväärtuseks alati sisseveetud kauba tehinguväärtus. § 4. Kaudsete maksete arvamine tolliväärtusesse (1) Kui sisseveetud hinnatavate kaupade müük või hind sõltub tingimusest, mille väärtuse saab kindlaks määrata, käsitatakse tingimusest tulenevat summat kaudse maksena müüjale. (2) Kui tingimus on seotud «Tolliseadustiku» § 48 lõikes 2 nimetatud ostja poolt omal kulul tehtud toimingutega või kuludega, siis seda summat kaudse maksena ei käsitata. (3) Müüja poolt ostjale sisseveetud kauba ostmiseks antud laen on osa ostja poolt müüjale makstavast kauba tegelikust hinnast ja arvatakse sisseveetud kauba tehinguväärtusesse kui kaudne makse. Eelneva tehinguga seotud laenusumma ei ole järgneva tehingu väärtuse osa. § 5. Tolliväärtuse määramine enne kauba eest tasumist Kui tolliväärtuse määramisel sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil kauba eest tegelikult veel tasutud ei ole, võetakse üldjuhul tolliväärtuse määramisel aluseks hind, mis selle kauba eest tasuda tuleb. § 6. Hinnaalanduste aktsepteerimine (1) Toll aktsepteerib järgmisi importija poolt dokumentaalselt tõendatud ja kauba tegelikku hinda mõjutavaid hinnaalandusi, mis kehtivad tolliväärtuse määramise ajal: 1) kauba müügihind sõltub ostetud kogusest; 2) kauba müügihind sõltub ostja kaubanduslikust tasemest; 3) hinnaalandus, mida ostja saab juhul, kui ta tasub kauba eest arvel või lepingus ettenähtud aja jooksul. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud hinnaalandust ei võeta arvesse tagasiulatuvalt varem ostetud kauba suhtes. § 7. Tolliväärtuse määramine suurema kaubakoguse osale (1) Kui vabasse ringlusse lubatakse osa ühe müügitehinguga ostetud sama kauba suuremast kogusest, moodustab selle osa tegelik hind sellise osa koguhinnast, mis vastab deklareeritud kaubakoguse ja ostetud kaubakoguse suhtele. (2) Kauba tegelik hind jaotatakse osadeks ka siis, kui osa kaubast on kadunud või kaup on hävinud enne vabasse ringlusse lubamist. § 8. Lähteriigi maksud Kui tolliväärtuse määramisel sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil sisaldab kauba tegelik hind kauba lähte- või päritoluriigis makstavat siseriiklikku maksu, ei arvestata seda maksusummat tolliväärtusesse, kui tollile tõendatakse, et ostja seda ei maksnud või see maksti talle tagasi. § 9. Bartertehingute tulemusel sisseveetud kauba tolliväärtus Bartertehingute tulemusel sisseveetud kauba tolliväärtus määratakse sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil. § 10. Ostja ja müüja vaheline sõltuvus ning väärtuse võrdlemine (1) Kui müügiga seotud asjaolude uurimisel selgub, et ostja ja müüja vaheline sõltuvus on hinda mõjutanud, pole tolliväärtuse määramine sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil võimalik. Sel juhul teeb toll sisseveetud kauba tehinguväärtuse mitteaktsepteerimise otsuse ja toimetab selle importijale kätte viie päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (2) Sõltuvus ei mõjuta hinda, kui tehingu asjaolude kontrollimisel selgub, et: 1) kauba hind on määratud vastavalt hinnakujunduse tavale selles tootmisharus või 2) müüja määrab hinna samade põhimõtete järgi ka sõltumatule ostjale või 3) hind on sarnane samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade hinnaga või 4) hind katab kõik kulutused ja kasumi, arvestades äriühingu keskmist kasumit teatud perioodi jooksul. (3) Selleks et selgitada, kas üks väärtus on väga lähedane teisele väärtusele, võetakse arvesse sisseveetud kauba olemust, vabasse ringlusse lubamise aega ja asjaolu, kas väärtuse erinevus on kaubanduslikult oluline. (4) Võrdluseks võib kasutada sõltumatule ostjale müüdud kauba hinda, mis on madalam identse või sarnase kauba müügihinnast Eestis, kui see hind on eelnevalt tolli poolt aktsepteeritud sisseveetud kauba tehinguväärtusena. § 11. Sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodi kasutamisest loobumine Tolliväärtust ei määrata sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil järgmiste sisseveetud kaupade korral: 1) kingitused, kaubanäidised ja reklaammaterjalid, kui nende sisseveoks sõlmitud tehingu kohaselt sisseveetud kauba eest ei maksta; 2) komisjoni- või oksjonimüügil ning konsignatsiooni tingimustel edasimüügiks ettenähtud kaubad, mis vabasse ringlusse lubamise hetkel pole veel müüdud; 3) ostu- või müügiagendi poolt sisseveetud kaubad, mis ei ole vabasse ringlusse lubamise hetkel veel müüdud; 4) äriühingu ja tema filiaali (esinduse) vahelisel kokkuleppel äriühingu filiaali poolt sisseveetud, kuid mitte ostetud kaubad; 5) rendilepingu alusel ajutiselt sisseveetud kaubad; 6) hävitamiseks sisseveetud kaubad ja jäätmed, mille hävitamisega seotud kulud kannab isik, kes vedas kauba välisriigist välja. § 12. Tolli otsusel sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodist loobumine Kui tollil on põhjendatud kahtlus deklareeritud väärtuse õigsuses, võib toll otsustada, et sisseveetud kauba tolliväärtust pole võimalik määrata sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil. Enne otsuse tegemist teavitab toll importijat oma kahtlustest esitatud andmete või dokumentide õigsuse või täielikkuse suhtes, misjärel importijale antakse võimalus vastata kümne päeva jooksul. Toll toimetab põhjendatud otsuse importijale kätte. 3. jagu Muud meetodid § 13. Identse ja sarnase kauba tehinguväärtuse meetodi rakendamine (1) Tolliväärtust on võimalik määrata identse või sarnase kauba tehinguväärtuse meetodil, kui toll aktsepteerib müüja hinnakirja või muud dokumenti, mis sisaldab erinevate kaubanduslike tasemete ja koguste korral kehtestatud hindu. (2) Identseks või sarnaseks ei loeta kaupa, mille hind sisaldab Eestis tehtud arendus-, kunstniku- ning inseneritööd, disaini, kavandeid või visandeid. (3) Kaupade identsust või sarnasust peavad aktsepteerima nii toll kui ka importija. § 14. Tuletatud väärtuse meetodi rakendamine (1) Kaubaühiku hinnaks, millega kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses, loetakse hinda, millega suurim kogus kaupa on müüdud esimesel kaubanduslikul tasemel müüjast sõltumatule isikule pärast vabasse ringlusse lubamist. Kaubaühiku hind arvutatakse vastavalt määruse lisas 1 toodud näidetele. (2) Kui teave hinnatava kauba müügi kohta Eestis on tollile kättesaadav, võib identse või sarnase kauba müüke Eestis kaubaühiku hinna määramisel mitte kasutada. Kui teave hinnatava kauba müügi kohta ei ole tollile kättesaadav, kasutatakse kõigepealt identse kauba, siis sarnase kauba müügi andmeid. (3) Kui hinnatavat kaupa ei ole pärast töötlemist võimalik identifitseerida, ei ole tolliväärtuse määramine tuletatud väärtuse meetodil võimalik. § 15. Hinnast mahaarvamine (1) «Tolliseadustiku» § 54 lõike 2 kohaselt hinnast mahaarvamiste tegemisel arvestatakse kasumit ja üldkulusid kogusummana. (2) Üldkuludesse kuuluvad ka kõik otsesed ja kaudsed sisseveetud kauba turustamisega seotud kulud Eestis. (3) Kasumi ja üldkulude suurus määratakse importija poolt esitatud andmete alusel, kui need on kooskõlas samasse klassi või liiki kuuluva sisseveetud kauba müügi andmetega Eestis. Kui esitatud andmed ei ole kooskõlas samasse klassi või liiki kuuluva sisseveetud kauba müügi andmetega Eestis, määratakse kasum ja üldkulud muu Eestis kättesaadava teabe alusel. (4) «Tolliseadustiku» § 54 lõikes 4 nimetatud mahaarvamised hinnast (sisseveetud kaubale töötlemisel lisandunud väärtus) peavad põhinema tõestel ja arvuliselt määratud andmetel. § 16. Samasse klassi või liiki kuuluv kaup Tolliväärtuse määramisel tuletatud väärtuse meetodil loetakse samasse klassi või liiki kuuluvaks kaubaks hinnatava kaubaga samast riigist või mõnest muust riigist sisseveetud, hinnatava kaubaga kõige rohkem sarnanevat kaupa. § 17. Tolliväärtuse määramise aluseks võetava aja valimine «Tolliseadustiku» § 54 lõike 3 kohaldamisel, kui hinnatavat kaupa, sellega identset ning sarnast kaupa ei müüda hinnatava kauba sisseveoga ligikaudu samaaegselt, kasutatakse mõistet «kõige lähem aeg», mis tähistab kuupäeva, milleks sisseveetud kaupa või identset või sarnast sisseveetud kaupa on müüdud koguses, mille alusel on võimalik määrata ühikuhinda. § 18. Arvutatud väärtuse meetodi rakendamine (1) Kulud sisseveetud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmis- või töötlemiskulud tehakse kindlaks tootja poolt või tema nimel tollile esitatud teabe alusel. (2) Kui arvutatud väärtuse määramiseks kasutatakse muud teavet kui see, mida on andnud tootja ise või keegi tema nimel, teatab toll importijale viimase nõudmisel kasutatud teabe allika, kasutatud andmed ja nendel põhinevad arvutused. (3) Tolliväärtuse määramisel arvutatud väärtuse meetodil peavad samasse klassi või liiki kuuluvad kaubad olema toodetud hinnatava kaubaga samas riigis. § 19. Kauba tootmisele ja töötlemisele tehtud kulude arvamine tolliväärtusesse arvutatud väärtuse meetodi rakendamisel (1) Sisseveetud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmisele ja töötlemisele tehtud kulude hulka arvestatakse ka «Tolliseadustiku» § 57 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel nimetatud kuluelemendid ning «Tolliseadustiku» § 57 lõikes 2 nimetatud kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus. (2) Kauba tootmiseks vajaliku Eestis tehtud arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disaini, kavandite ja visandite väärtus sisaldub arvutatud väärtuses vaid tootja poolt nende kaupade ja teenuste eest makstud määral. § 20. Kasumi ja üldkulude summa kindlakstegemine arvutatud väärtuse meetodi rakendamisel Kasumi ja üldkulude summa tehakse kindlaks kaupa väljavedava riigi tootja poolt või tema nimel tollile esitatud teabe alusel. Teave peab olema kooskõlas hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva, samas riigis toodetud ja Eestisse välisriigist väljaveoks müüdud kaupade kohta olemasoleva teabega. Vastasel korral võib hinnatava kauba kasumi ja üldkulude summa määrata muude andmete alusel. Sel juhul teatab toll importijale tema nõudmisel teabe allika, kasutatud andmed ning nendel põhinevad arvutused. § 21. Osaliselt kahjustatud kauba tolliväärtuse määramine Osaliselt kahjustatud kauba tolliväärtuse määramisel järgitakse «Tolliseadustiku» §-s 56 sätestatud tingimusi ja tolliväärtuse määramisel võib aluseks võtta: 1) ostja ja müüja vahel kokkulepitud kauba uue hinna; 2) esialgselt makstud või makstava hinna, mida on vähendatud tolli ja importija poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi hinnangu alusel või kauba parendamis- ja kindlustuskulude võrra. § 22. Kasutusrent (1) Kui rendilepingus ei ole sätestatud kauba võõrandamist, käsitatakse seda tehingut kasutusrendina. (2) Kasutusrendi korral lisameetodil tolliväärtuse määramisel on aluseks renditava kauba maksumus järgmiselt: 1) uue kauba korral kauba soetusmaksumus; 2) kasutatud kauba korral eelnevalt allahinnatud maksumus. (3) Tolliväärtuse määramisel võetakse arvesse «Tolliseadustiku» §-des 57 ja 58 sätestatu. § 23. Kapitalirent (1) Kui rendilepingus on sätestatud kauba võõrandamine, käsitatakse seda tehingut kapitalirendina. (2) Kapitalirendi korral sõltub tolliväärtus kauba võõrandamise ajast. (3) Kui võõrandamine toimub rendiperioodi esimesel kuul, lähtutakse tolliväärtuse määramisel võõrandamise hinnast, milleks uue kauba korral on kauba soetusmaksumus ning kasutatud kauba korral eelnevalt vähendatud maksumus. (4) Kui võõrandamine toimub rendiperioodi teisest kuust kuni rendiperioodi lõpuni, siis lähtutakse tolliväärtuse määramisel kauba väljaostumaksetest ja jääkväärtusest. (5) Tolliväärtuse määramisel võetakse arvesse «Tolliseadustiku» §-des 57 ja 58 sätestatu. 4. jagu Tolliväärtuse elemendid § 24. Teisaldatavale taarale tehtavate kulutuste arvamine tolliväärtusesse Kui «Tolliseadustiku» § 57 lõike 1 punktis 2 nimetatud teisaldatavat taarat veetakse korduvalt sisse, jagatakse kulud importija taotlusel proportsionaalselt erinevatele tehingutele. § 25. Töövahenditele tehtavate kulutuste arvamine tolliväärtusesse (1) Töövahendi väärtus arvatakse tolliväärtusesse vastavalt sisseveetud kauba kogusele importija poolt tollile esitatud dokumentide alusel. (2) Kui tegemist on ostja poolt sõltumatult müüjalt ostetud uue töövahendiga, on töövahendi väärtuseks selle töövahendi maksumus. (3) Kui töövahend on toodetud ostja või temast sõltuva isiku poolt, loetakse töövahendi väärtuseks selle tootmiskulud. (4) Kui «Tolliseadustiku» § 57 lõike 2 punktis 2 nimetatud töövahendit on enne tarnimist ostja poolt kasutatud, sõltumata sellest, kas ostja on töövahendi tootnud või ostnud, korrigeeritakse vastavalt esialgset töövahendi tootmise või omandamise maksumust. § 26. Kauba tootmiseks vajaliku uurimistöö ja disaineritöö algkavandile tehtud kulutuste arvamine tolliväärtusesse (1) «Tolliseadustiku» § 57 lõike 2 punktis 4 nimetatud arendus-, kunstniku- ning inseneritöö hulka ei arvata käesolevas määruses uurimistööd ja disaineritöö algkavandite tegemist. (2) Kui ostja ostab «Tolliseadustiku» § 57 lõike 2 punktis 4 nimetatud teenuseid või kaupa, siis lisatakse tolliväärtusesse nende teenuste või kaupade ostuhind. Nimetatud summad tehakse kindlaks ostja raamatupidamise andmete alusel. § 27. Autori- ja litsentsitasude arvamine tolliväärtusesse (1) «Tolliseadustiku» § 57 lõike 3 kohaldamisel mõistetakse käesolevas määruses autori- ja litsentsitasu all tasu selliste õiguste kasutamise eest, mis on seotud: 1) sisseveetud kauba valmistamisega (patendid, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, mikrolülituste topoloogiad ja tootmisega seotud oskusteave); 2) sisseveetud kauba müügiga Eestisse (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused); 3) sisseveetud kauba kasutamise või edasimüügiga (autoriõigus ja valmistamisprotsessid, mis on sisseveetud kauba lahutamatu osa). (2) Kui sisseveetud kauba tolliväärtus määratakse sisseveetud kauba tehinguväärtuse meetodil, lisatakse autori- ja litsentsitasu kauba tegelikule hinnale ainult siis, kui nimetatud tasu maksmine on seotud kaubaga, mille tolliväärtust määratakse, ja on selle kauba müügitingimuseks. (3) Kolmandale isikule makstav autori- ja litsentsitasu lisatakse kauba tegelikule hinnale ainult siis, kui sellise tasu maksmist nõuab ostjalt müüjaga seotud isik. (4) Kui sisseveetud kaup on ette nähtud Eestis valmistatava kauba koostisosaks, lisatakse autori- ja litsentsitasu kauba tegelikule hinnale ainult siis, kui autori- ja litsentsitasu maksmine on seotud sisseveetud kaubaga. Kui kaup veetakse sisse kokkumonteerimata kujul või peab enne edasimüümist läbima ainult vähese töötlemise, loetakse autori- ja litsentsitasu sisseveetud kaubaga seotuks. (5) Kui autori- ja litsentsitasu on osaliselt seotud sisseveetud kaubaga ja osaliselt sellele kaubale sisseveo järel lisatud koostisosade, sisseveole järgnevate toimingute või teenustega, jaotatakse autori- ja litsentsitasu proportsionaalselt nimetatud osadele. (6) Kaubamärgi kasutusõiguse puhul lisatakse litsentsitasu sisseveetud kauba tegelikule hinnale vaid siis, kui: 1) litsentsitasu on seotud kaubaga, mis müüakse edasi samas seisundis nagu see oli sisseveol või kaup läbib sisseveo järel ainult vähese töötlemise; 2) kaup turustatakse sama kaubamärgi all, mis oli kaubal enne või pärast sissevedu ning mille eest tuleb maksta litsentsitasu; 3) ostjal pole võimalik seda kaupa vabalt osta müüjast sõltumatult hankijalt. (7) Kui autori- ja litsentsitasu suurus arvutatakse sisseveetud kauba hinnast lähtudes, siis vastupidiste tõendite puudumisel loetakse autori- ja litsentsitasu seotuks kaubaga, mille tolliväärtust määratakse. Kui autori- ja litsentsitasu suurus ei sõltu sisseveetud kauba hinnast, loetakse autori- ja litsentsitasu seotuks sisseveetud kaubaga, mille tolliväärtust määratakse. (8) «Tolliseadustiku» § 57 lõike 3 kohaldamisel ei ole autori- ja litsentsitasu saaja elu- või asukoht oluline. § 28. Veokulude arvamine tolliväärtusesse (1) «Tolliseadustiku» § 57 lõike 5 kohaldamisel käsitatakse tolliterritooriumile sisenemise kohana käesoleva määruse tähenduses: 1) mereteed mööda üle tollipiiri toimetatava kauba puhul – lossimis- või teisaldamissadamat, kui ümberlaadimist on kinnitanud selles sadamas paiknev tollipunkt; 2) raudtee-, auto-, õhu- või siseveetranspordiga üle tollipiiri toimetatava kauba puhul – kohta, kus asub esimene tollipunkt; 3) muul viisil üle tollipiiri toimetatava kauba puhul – tollipiiri ületamise kohta. (2) Veokuludeks on käesoleva määruse tähenduses kõik kauba Eestisse sisseveoga ning selle tegeliku ümberpaigutamisega seotud maantee-, raudtee-, õhu- ja mereveol tehtavad otsesed ja kaudsed veokulud kuni tolliterritooriumile sisenemise kohani. Veokulud arvestatakse tolliväärtusesse, lähtudes müügitingimusena kehtestatud tarnetingimusest. Kaudseteks veokuludeks on lähetus-, majutus-, toitlustus- ja muud sarnased kulud, mis tekivad kauba sisseveol. (3) Veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskuludeks on käesoleva määruse tähenduses sisseveetud kauba veokile peale- või mahalaadimisega ning enne kauba tegelikku edasitoimetamist läbiviidava või läbiviimisega kaasneva tegevusega seotud kulud. (4) Kui kaup veetakse tolliterritooriumile sisenemise kohani ning sealt edasi ühte ja sama veoliiki kasutades ning tollile esitatakse tolli rahuldavad andmed veokulude kohta, ei arvata tolliväärtusesse kulusid tolliterritooriumil. Kui tollile ei esitata tõendusmaterjali veokulude kohta tolliterritooriumil, jaotatakse veokulud importija soovil proportsionaalselt tolliterritooriumil ja sellest väljaspool läbitud vahemaale. (5) Kui vedu on tasuta või selle korraldab ja veokulud kannab kauba ostja, arvestatakse veokulud tolliterritooriumile sisenemise kohani tolli rahuldava raamatupidamise õiendi alusel. (6) Kui kaup ladustatakse välisriigis pärast selle kauba ostmist, kuid enne välisriigist väljavedu Eestisse, ei arvata ladustamiskulusid veokulude hulka. (7) Sisseveetud kauba ladustamiskulud, mis tekivad kauba veol tolliterritooriumile sisenemise kohani, arvatakse «Tolliseadustiku» § 57 lõike 5 punktis 2 loetletud teisaldamiskulude hulka. § 29. Kindlustuskulude arvamine tolliväärtusesse (1) Kindlustuskuludeks on käesoleva määruse tähenduses kulud, mis tekivad kauba kindlustamisel selle sisseveol Eestisse, sealhulgas kauba veol, peale- ja mahalaadimisel ning teisaldamisel. (2) Tolliväärtusesse ei arvata kindlustuskulusid pärast tollipiiri ületamist, kui need kulud on vabasse ringlusse lubamisel eristatavad üldistest kindlustuskuludest. (3) Kui ühe kindlustuslepinguga hõlmatakse mitu tehingut või see leping hõlmab peale sisseveetava kauba ka muid kindlustatavaid objekte, jagatakse kindlustuskulud proportsionaalselt vastavalt tehingute arvule ja maksumusele. § 30. Posti teel saadetud kauba veokulude arvamine tolliväärtusesse Kui kaup saadetakse posti teel, arvatakse kauba tolliväärtusesse kõik selle sihtkohta saatmisega seotud kulud, sealhulgas postiteenuse tasud. 2. peatükk TOLLIVÄÄRTUSE DEKLARATSIOONI ESITAMISE KORD JA DEKLARATSIOONI VORMID § 31. Tolliväärtuse deklaratsiooni esitamine (1) Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse tollile sisseveetud kauba tolliväärtuse määramiseks, välja arvatud §-s 34 loetletud juhtudel. (2) Tolliväärtuse deklaratsiooni esitab tollile importija, kelle kasutuses on deklaratsiooni täitmiseks vajalik teave. (3) Tolliväärtuse deklaratsiooni allkirjastab importija. (4) Importija vastutab: 1) deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse ning nende andmete kinnituseks esitatud dokumentide autentsuse eest; 2) mis tahes muu tolliväärtuse määramiseks vajaliku lisateabe või dokumendi esitamise eest. (5) Lisateavet või dokumenti ei pea esitama koos tolliväärtuse deklaratsiooniga, kuid see peab vajaduse korral olema tollile kättesaadav. § 32. Deklaratsiooni vorm (1) Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse lisas 2 toodud tolliväärtuse deklaratsiooni vormil. (2) Kui deklareeritakse rohkem kui kolme kaubakoodi tolliväärtus, kasutatakse lisas 3 toodud lisalehe vorme. (3) Tolliväärtuse deklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb tollideklaratsiooni aktsepteerinud tolliasutusele ning teine importijale. § 33. Tollideklaratsiooni aktsepteerimise numbri märkimine Pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist märgib tolliametnik tollideklaratsiooni aktsepteerimise numbri ja kuupäeva mõlemale tolliväärtuse deklaratsiooni eksemplarile ning kinnitab seda isikliku pitsati jäljendi ja allkirjaga. § 34. Tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise nõudest loobumine Toll võib loobuda tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise nõudest, kui: 1) sisseveetud kaubasaadetise tolliväärtus on väiksem kui 100 000 krooni; 2) isik veab sisse kaupu, mille kogusest ja olemusest on ilmne, et silmas ei peeta kaubanduslikku eesmärki; 3) tolliterritooriumile sisseveetud kaup on vabastatud impordimaksudest. § 35. Tolliväärtuse ülddeklaratsioon (1) Kui ostja ostab regulaarselt kaupa samalt müüjalt, võib importija tolli loal esitada tolliväärtuse deklaratsiooni asemel lisas 4 toodud tolliväärtuse ülddeklaratsiooni (edaspidi ülddeklaratsioon). (2) Ülddeklaratsiooni esitamise loa saamiseks esitab importija sellele tolliasutusele, kus ta peamiselt tolliformaalsusi teostab, taotluse lisas 5 toodud vormil. (3) Toll teeb otsuse ülddeklaratsiooni esitamise lubamise kohta 30 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse tolli saabumise päevast arvates ja toimetab selle importijale kätte. (4) Ülddeklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris, millest esimene eksemplar säilitatakse ülddeklaratsiooni esitamise loa väljastanud tolliasutuses ning teine eksemplar jääb importijale. (5) Ülddeklaratsioon registreeritakse kehtivusajaga üks aasta. Kehtivuse lõppemisel võib importija taotleda lõikes 2 nimetatud loa kehtivuse pikendamist. (6) Tehingu asjaolude muutumisel esitab importija tollile uue tolliväärtuse deklaratsiooni ja võib taotleda luba uue ülddeklaratsiooni esitamiseks. § 36. Ülddeklaratsiooni esitamine (1) Importija esitab ülddeklaratsiooni koos tollideklaratsiooniga. (2) Importija märgib ülddeklaratsiooni registrile müüja nime ja aadressi ning müügilepingu numbri. (3) Pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist märgib tolliametnik ülddeklaratsiooni registri mõlemale eksemplarile tollideklaratsiooni aktsepteerimise numbri ja kuupäeva ning kinnitab seda isikliku pitsati jäljendi ja allkirjaga. (4) Tolliametnik märgib tollideklaratsiooni lahtrisse C «Lähtetollipunkti märkmed» tolliväärtuse ülddeklaratsiooni registreerimise numbri tollis. § 37. Paranduste tegemine tolliväärtuse deklaratsioonil ja ülddeklaratsioonil (1) Tolliväärtuse deklaratsioonil ja ülddeklaratsioonil deklareeritud andmeid ei ole lubatud kustutada ega üle kirjutada. (2) Importija või tolliametnik võivad teha tolliväärtuse deklaratsioonil parandusi nii, et valed andmed kriipsutatakse läbi ja lisatakse uued. (3) Paranduse teinud importija kinnitab paranduse oma allkirjaga, tolliametnik lisab oma allkirjale isikliku pitsati jäljendi ja paranduse tegemise kuupäeva. 3. peatükk TOLLIVÄÄRTUSE DEKLARATSIOONI TÄITMISE JUHEND § 38. Tolliväärtuse deklaratsiooni täitmise juhend Deklaratsiooni lahtrid täidetakse järgmiselt: DEKLARATSIOONI ESIKÜLG «Tolli märkused» Deklaratsiooni esikülje ülemine parempoolne lahter on ette nähtud tolli märkuste jaoks. Siia kirjutab tolliametnik tollideklaratsiooni aktsepteerimise numbri ja kuupäeva, allkirja ja paneb isikliku pitsati jäljendi. Lahter 1 «Müüja nimi ja aadress» Märgitakse müüja nimi ja aadress. Täitmine on kohustuslik. Lahter 2(a) «Ostja nimi ja aadress» Märgitakse kauba ostja nimi ja aadress. Lahtri parempoolsesse osasse märgitakse kauba ostja registrikood. Täitmine on kohustuslik. Lahter 2(b) «Importija nimi ja aadress» Märgitakse importija nimi ja aadress. Lahtri parempoolsesse osasse märgitakse importija registrikood. Täitmine on kohustuslik. Kui ostja ja importija on sama isik, siis märgitakse ainult importija registrikood. Lahter 3 «Tarnetingimus» Märgitakse kolmetäheline tähis vastavalt tarneklauslite (INCOTERMS 2000) klassifikaatorile ning selle geograafilise punkti nimi, kus kauba müüja või omaniku kaubaga seonduvad kohustused lõpevad. Täitmine on kohustuslik. Lahter 4 «Arve number ja kuupäev» Märgitakse kaubaarve number ja väljaandmise kuupäev. Täitmine on kohustuslik. Lahter 5 «Lepingu number ja kuupäev» Märgitakse müügilepingu number ja kuupäev. Lahter 6 «Tolli otsused lahtrite 7–9 kohta» Märgitakse tolli eelnenud otsused lahtrite 7–9 kohta. Lahter 7(a) «Kas müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad isikud?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Kui vastus on «EI», jätkatakse deklaratsiooni täitmist lahtrist 8. Kui vastus on «JAH», siis märgitakse ära sõltuvuse liik lahtris «MÄRKUS 7. LAHTRI KOHTA» vastavalt «Tolliseadustiku» § 48 lõikele 8. Lahter 7(b) «Kas sõltuvus mõjutas sisseveetud kauba hinda?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 7(c) «Kas sisseveetud kauba tehinguväärtus on väga lähedane ühele järgmistest väärtustest: 1) kauba tehinguväärtusele Eestisse väljaveetud identse või sarnase kauba müügil müüjast sõltumatule ostjale; 2) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud tuletatud väärtuse meetodil; 3) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud arvutatud väärtuse meetodil?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Kui vastus on «JAH», täpsustatakse üksikasju. Näidatakse, millist väärtust kasutati võrdluseks esitatud väärtuse tõestuseks ning märgitakse tollideklaratsiooni aktsepteerimise number. Lahter 8(a) «Kas on olemas veel mingeid muid ostjale kauba käsutamisel ja kasutamisel kehtestatud piiranguid peale nende piirangute, mis: – tulenevad Eestis kehtestatud õigusaktidest; – piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; – ei mõjuta oluliselt kauba väärtust?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 8(b) «Kas kauba müük või hind on seostatav mõne tingimusega, mille tõttu sisseveetud kauba väärtust ei ole võimalik määrata?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Täpsustatakse piirangute või tingimuste olemust. Kui piirangu või tingimuse väärtust saab määrata arvuliselt, näidatakse summa ära lahtris 11(b). Lahter 9(a) «Kas ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma autori- ja litsentsitasu seoses sisseveetud kaubaga?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 9(b) «Kas müüja saab otseselt või kaudselt mingit tulu sisseveetud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Kui vastus kas 9(a)-le või 9(b)-le on «JAH», näidatakse siin ära vastavalt kas tasu maksmise või tulu saamise tingimused. Arvuline väärtus näidatakse lahtrites 15 ja 16. Lahter 10(a) Märgitakse tolliväärtuse deklaratsiooni lisalehtede arv. Lahter 10(b) «Importija nimi, allkiri ja kuupäev» Märgitakse importija nimi, allkiri ja kuupäev, kusjuures deklaratsioon allkirjastatakse alles siis, kui selle mõlemad küljed on täidetud. DEKLARATSIOONI TAGAKÜLG «Tolli märkused» Deklaratsiooni tagakülje ülemine lahter on ette nähtud tolli märkuste jaoks. A. Arvutuse alus Lahter 11(a) «Kauba hind kaubaarvel olevas valuutas» Märgitakse kauba tegelik hind (hinnaalandused on arvesse võetud) kaubaarvel olevas valuutas. Lahter 11(b) «Kaudsed maksed, vt lahter 8(b)» Märgitakse kaudsete maksete summa. Märgitakse tollideklaratsiooni aktsepteerimise päevale eelnenud kalendrikuu eelviimasel tööpäeval Eesti Panga poolt avaldatud Eesti krooni vahetuskurss kaubaarvel oleva valuuta suhtes (tollideklaratsiooni lahter 23). Kui kuu alguses rakendatav vahetuskurss erineb sama kuu 15. kuupäevale eelnenud eelviimasel tööpäeval avaldatud kursist vähemalt 5 protsendi võrra, rakendatakse eelnimetatud kurssi alates 15. kuupäevast kuni kuu lõpuni. Lahter 12 «Osa A kokku» Summa näidatakse Eesti kroonides. B. Lisad kauba tegelikule hinnale Märgitakse tolliväärtuse elementide maksumus, mis ei sisaldu osas A. Lahter 13 «Ostja poolt tehtud kulutused» Märgitakse ostja poolt tehtud kulutused: a) komisjonitasu, välja arvatud ostu komisjonitasu; b) vahendustasu (maakleritasu); c) kulutused teisaldatavale taarale ja pakkimiskulud. Lahter 14 «Kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus, kui ostja tarnis neid kaupu või osutas teenuseid tasuta või alandatud hinnaga selleks, et sisseveetud kaupa toota ja müüa välisriigist väljaveoks Eestisse» Märgitakse, kui ostja tarnis: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid; b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid; c) kauba tootmisel kasutatud materjalid; d) kauba tootmiseks vajaliku arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disaini, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit. Lahter 15 «Autori- ja litsentsitasud, vt lahter 9(a)» Märgitakse hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasud, mida ostja ostu-müügilepingu alusel peab otseselt või kaudselt maksma. Lahter 16 «Kauba edasimüügist või kasutamisest saadud tulu, mis laekub müüjale, vt lahter 9(b)» Märgitakse osa tulust, mis igast sisseveetud kauba edasimüügist või kasutamisest laekub ostu-müügilepingu alusel otseselt või kaudselt müüjale. Lahter 17 «Kulud kauba toimetamisel ................................ (Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht) a) veokulud; b) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud; c) kindlustuskulud.» Märgitakse tolliterritooriumile sisenemise koht. Lahter 18 «Osa B kokku» Summa näidatakse Eesti kroonides. C. Mahaarvamised kauba tegelikust hinnast Tolliväärtuse koosseisu ei kuulu järgmised kulud tingimusel, et nad on eristatavad sisseveetud kauba tegelikust hinnast. Mahaarvamiste summa näidatakse Eesti kroonides. Lahter 19 «Veokulud Eesti tolliterritooriumil» Märgitakse veokulud pärast kauba toimetamist tolliterritooriumile. Lahter 20 «Ehitus-, paigaldus-, hooldus- või tehnoabikulud» Ehitus-, paigaldus-, hooldus- või tehnoabikulud, kui neid kulusid põhjustanud teenuseid osutati pärast tööstusliku sisseseade, masinate, seadmete või muude selliste kaupade sissevedu. Lahter 21 «Eestis makstavad maksud» Näidatakse ära impordimaksud ja riigilõiv, mis tasutakse seoses kauba sisseveo või müügiga Eestis. Lahter 22 «Tolliformaalsustega seotud kulud ja muud kauba edasitoimeta misega seotud kulud Eestis» Märgitakse tollivormistusega seotud kulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis. Näidatakse ära kulude liik ja suurus. Lahter 23 «Osa C kokku» Summa näidatakse Eesti kroonides. Lahter 24 «DEKLAREERITAV TOLLIVÄÄRTUS = A + B – C» Kui osades B ja C nimetatud kulutusi tehti välisvaluutas, näidatakse see kuluelement (lahtri number), väärtus välisvaluutas ja vahetuskurss alljärgnevalt: Lahtri number Väärtus Kurss § 39. Tolliväärtuse ülddeklaratsiooni täitmise juhend Deklaratsiooni lahtrid täidetakse järgmiselt: Lahter 1 «Müüja nimi ja aadress» Märgitakse müüja nimi ja aadress. Lahtri täitmine on kohustuslik. Lahter 2 «Ostja nimi ja aadress» Märgitakse ostja nimi ja aadress. Lahtri parempoolsesse ossa märgitakse ostja registrikood. Lahtri täitmine on kohustuslik. Lahter 3 «Kas on olemas veel mingeid muid ostjale kauba käsutamisel ja kasutamisel kehtestatud piiranguid peale nende piirangute, mis: a) tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; b) piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; c) ei mõjuta oluliselt kauba väärtust?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 4 «Kas kauba müük või hind on seostatav mõne tingimusega, mille tõttu sisseveetud kauba väärtust ei ole võimalik määrata?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 5 «Kas müüja saab otseselt või kaudselt mingit tulu sisseveetud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 6 «Kas müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad isikud?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Kui vastus on «JAH», siis märgitakse sõltuvuse liik lahtris «MÄRKUS 6. LAHTRI KOHTA» vastavalt «Tolliseadustiku» § 48 lõikele 8. Lahter 7 «Kas mõni alltoodud kulutustest on tehtud ostja poolt ja ei kuulu kauba tegeliku hinna sisse: a) komisjoni- ja vahendustasud, välja arvatud ostu komisjonitasu; b) teisaldatava taaraga seotud kulud, mida vastavalt Eesti kaupade nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitele loetakse kaubaga kokku kuuluvaks; c) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 8 «Kas ostja on mõnda alltoodud kaupa tarninud või osutanud muud teenust selleks, et sisseveetud kaupa toota ja müüa välisriigist väljaveoks Eestisse: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud sellesarnased komponendid; b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid; c) kauba tootmisel kasutatud materjalid; d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 9 «Kas ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingi musena otseselt või kaudselt maksma autori- ja litsentsitasu seoses sisseveetud kaubaga?» Vastatakse kas «EI» või «JAH». Lahter 10 «Importija nimi, allkiri ja kuupäev» Märgitakse importija nimi, allkiri ja kuupäev. Lahtri täitmine on kohustuslik. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE § 40. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2002. a. Peaminister Siim KALLAS Majandusminister ning teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Liina TÕNISSON Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määruse nr 192 «Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend» lisa 1 KAUBAÜHIKU HINNA ARVUTAMISE NÄITED Näide 1 Kaup müüakse põhimõttel: mida suurem on ostetud kogus, seda väiksem on kaubaühiku hind. Müüja on esitanud hinnakirja ning müükide ja müüdud kaubakoguste kohta järgmised andmed: Kogus Kaubaühiku hind Müükide arv Müüdud üldkogus 1–10 100 krooni 10 müüki 5-ühikulist 5 müüki 4-ühikulist 70 11–25 95 krooni 5 müüki 12-ühikulist 60 üle 25 90 krooni 1 müük 30-ühikuline 1 müük 50-ühikuline 80 Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 80 kaubaühikut ning suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind on hinnakirja alusel 90 krooni. Järelikult 90 krooni on kaubaühiku hind suurimas üldkoguses ja selle alusel määratakse hinnatava kauba tolliväärtus. Näide 2 Erinevad kaubakogused müüakse erineva kaubaühiku hinnaga ja selle kohta esitatakse tollile järgmised andmed: Kogus Kaubaühiku hind 40 100 krooni 30 90 krooni 15 100 krooni 50 95 krooni 25 105 krooni 35 90 krooni 5 100 krooni Näide 3 Suurima üldkoguse leidmiseks summeeritakse sama kaubaühiku hinnaga müüdud kaubakogused: Müüdud kaubakogus Kaubaühiku hind 65 90 krooni 50 95 krooni 60 100 krooni 25 105 krooni Suurim sama kaubaühiku hinnaga müüdud kauba üldkogus on 65 ühikut ning suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind, mille alusel määratakse hinnatava kauba tolliväärtus, on 90 krooni. Majandusminister ning teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Liina TÕNISSON Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määruse nr 192 «Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend» lisa 2 TOLLIVÄÄRTUSE DEKLARATSIOON 1 MÜÜJA NIMI JA AADRESS TOLLI MÄRKUSED 2(a) OSTJA NIMI JA AADRESS / Reg nr 2(b) IMPORTIJA NIMI JA AADRESS / Reg nr MÄRKUS 3 Tarnetingimus Tolliväärtuse deklaratsiooni allkirjastanud isik 4 Arve number ja kuupäev vastutab deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse eest, esitatud dokumentide autentsuse eest, mis tahes tolliväärtuse määramiseks vajaliku lisainfo või dokumentide esitamise eest 5 Lepingu number ja kuupäev 6 Tolli otsused lahtrite 7–9 kohta 7 (a) Kas müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad isikud? __ JAH __ EI Kui vastus on «EI», jätkake deklaratsiooni täitmist lahtrist 8. (b) Kas sõltuvus mõjutas sisseveetud kauba hinda? __ JAH __ EI (c) Kas sisseveetud kauba tehinguväärtus on väga lähedane ühele järgmistest väärtustest: 1) kauba tehinguväärtusele Eestisse väljaveetud identse või sarnase kauba müügil müüjast sõltumatule ostjale; 2) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud tuletatud väärtuse meetodil; 3) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud arvutatud väärtuse meetodil. __ JAH __ EI Kui vastus on «JAH», täpsustage üksikasju: 8(a) Kas on olemas veel mingeid muid ostjale kauba käsutamisel ja kasutamisel kehtestatud piiranguid peale nende piirangute, mis: __ JAH __ EI – tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; – piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; – ei mõjuta oluliselt kauba väärtust? (b) Kas kauba müük või hind on seostatav mõne tingimusega, mille tõttu sisseveetud kauba väärtust ei ole võimalik määrata? __ JAH __ EI Täpsustage piirangute või tingimuste olemust: Kui piirangu või tingimuse väärtust saab määrata arvuliselt, näidatakse summa lahtris 11(b). 9(a) Kas ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma autori- ja litsentsitasu seoses sisseveetud kaubaga? __ JAH __ EI (b) Kas müüja saab kas otseselt või kaudselt mingit tulu sisseveetud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest? __ JAH __ EI Kui vastus kas 9(a)-le või 9(b)-le on «JAH», näidake siin ära vastavalt tasu maksmise või saamise tingimused, arvuline väärtus näidake võimalusel lahtrites 15 ja 16. MÄRKUS 7. LAHTRI KOHTA ISIKUD ON TEINETEISEST SÕLTUVAD, KUI: 10(a) Tolliväärtuse deklaratsiooni lisalehtede arv: 1) üks nendest on teise juht- või kontrollorgani liige; 2) nad kohustuvad ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema ühise eesmärgi nimel; 3) üks on tööandja, teine töövõtja; 4) nad mõlemad omavad, kontrollivad või valdavad otseselt või kaudselt 5 protsenti või rohkem teise isiku osade või aktsiatega määratud häältest; 5) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; 6) neid mõlemaid kontrollib otseselt või kaudselt kolmas isik; 10(b) Importija nimi, allkiri ja kuupäev: 7) nad kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 8) nad on abikaasad, otsejoones ülenejad või alanejad sugulased või õde ja vend, õed või vennad või nende alanejad sugulased või hõimlased: üks on teise abikaasa otsejoones sugulane või abikaasa õde või vend. TOLLI MÄRKUSED Kaubakoodi jrk nr Kaubakoodi jrk nr Kaubakoodi jrk nr A. Arvutuse alus 11(a) Kauba hind kaubaarvel olevas valuutas .……………….……………… (b) Kaudsed maksed, vt lahter 8(b) .…… Valuuta kurss 12 Osa A kokku .……………….……… B. Lisad kauba tegelikule hinnale 13 Ostja poolt tehtud kulutused: a) komisjonitasu, välja arvatud ostu komisjonitasu .……………….…………; Nende tolliväärtuse elementide maksumus, mis ei sisaldu osas A b) vahendustasu (maakleritasu) .……… .……………….……………….……… c) kulud teisaldatavale taarale ja pakkimiskulud .……………….………… 14 Kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus, kui ostja tarnis neid kaupu või osutas teenuseid tasuta või alandatud hinnaga selleks, et sisseveetud kaupa toota ja müüa välisriigist väljaveoks Eestisse: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid .…………. b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid c) kauba tootmisel kasutatud materjalid .……………….……………….………… d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit 15 Autori- ja litsentsitasud, vt lahter 9(a) .……………….……………….………. 16 Kauba edasimüügist või kasutamisest saadud tulu, mis laekub müüjale, vt lahter 9(b) .……………….………… 17 Kulud kauba toimetamisel .………… (Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht): a) veokulud .……………….…………… b) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud .……………….……… c) kindlustuskulud 18 Osa B kokku .……………….……… C. Mahaarvamised kauba tegelikust hinnast 19 Veokulud Eesti territooriumil .……… .……………….……………….……….…. 20 Ehitus-, paigaldus-, hooldus- või tehnoabikulud 21 Eestis makstavad maksud .…………. 22 Tolliformaalsustega seotud kulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis 23 Osa C kokku .……………….……… 24 DEKLAREERITAV TOLLIVÄÄRTUS = A + B – C .……… Kui osades B ja C nimetatud kulutusi tehti välisvaluutas, näidatakse see kuluelement (lahtri number), väärtus välisvaluutas ja vahetuskurss alljärgnevalt: Lahtri number Väärtus Kurss Majandusminister ning teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Liina TÕNISSON Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määruse nr 192 «Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend» lisa 3 TOLLI MÄRKUSED Kaubakoodi jrk nr Kaubakoodi jrk nr Kaubakoodi jrk nr A. Arvutuse alus 11(a) Kauba hind kaubaarvel olevas valuutas .……………….………………… (b) Kaudsed maksed, vt lahter 8(b) .……… Valuuta kurss 12 Osa A kokku .……………….……… B. Lisad kauba tegelikule hinnale 13 Ostja poolt tehtud kulutused: a) komisjonitasu, välja arvatud ostu komisjonitasu .……………….……………; Nende tolliväärtuse elementide maksumus, mis ei sisaldu osas A b) vahendustasu (maakleritasu) .………… .……………….……………….………… c) kulud teisaldatavale taarale ja pakkimiskulud .……………….…………… 14 Kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus, kui ostja tarnis neid kaupu või osutas teenuseid tasuta või alandatud hinnaga selleks, et sisseveetud kaupa toota ja müüa välisriigist väljaveoks Eestisse: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid .……………. b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid c) kauba tootmisel kasutatud materjalid … d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit 15 Autori- ja litsentsitasud, vt lahter 9(a) … 16 Kauba edasimüügist või kasutamisest saadud tulu, mis laekub müüjale, vt lahter 9(b) …….……………………… 17 Kulud kauba toimetamisel .…………… (Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht): a) veokulud .……………….…………… b) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud .……………….………… c) kindlustuskulud 18 Osa B kokku .……………….………… C. Mahaarvamised kauba tegelikust hinnast 19 Veokulud Eesti territooriumil .………… .……………….……………….……….…. 20 Ehitus-, paigaldus-, hooldus- või tehnoabikulud 21 Eestis makstavad maksud .………….… 22 Tolliformaalsustega seotud kulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis 23 Osa C kokku .……………….………… 24 DEKLAREERITAV TOLLIVÄÄRTUS = A + B – C .……… Kui osades B ja C nimetatud kulutusi tehti välisvaluutas, näidatakse see kuluelement (lahtri number), väärtus välisvaluutas ja vahetuskurss alljärgnevalt: Lahtri number Väärtus Kurss Majandusminister ning teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Liina TÕNISSON Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määruse nr 192 «Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend» lisa 4 TOLLIVÄÄRTUSE ÜLDDEKLARATSIOON 1. MÜÜJA NIMI JA AADRESS TOLLI MÄRKUSED 2. OSTJA NIMI JA AADRESS / Reg nr Registreerimisnumber tollis 3. Kas on olemas veel mingeid muid ostjale kauba käsutamisel ja kasutamisel kehtestatud piiranguid peale nende piirangute, mis: a) tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; __ JAH __ EI b) piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; __ JAH __ EI c) ei mõjuta oluliselt kauba väärtust? __ JAH __ EI 4. Kas kauba müük või hind on seostatav mõne tingimusega, mille tõttu sisseveetud kauba väärtust ei ole võimalik määrata? __ JAH __ EI 5. Kas müüja saab otseselt või kaudselt mingit tulu sisseveetud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest? __ JAH __ EI 6. Kas müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad isikud? __ JAH __ EI 7. Kas mõni alltoodud kulutustest on tehtud ostja poolt ja ei kuulu kauba tegeliku hinna sisse: a) komisjoni- ja vahendustasud, välja arvatud ostu komisjonitasu; __ JAH __ EI b) teisaldatava taaraga seotud kulud, mida vastavalt Eesti kaupade nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitele loetakse kaubaga kokkukuuluvaks; __ JAH __ EI c) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas? __ JAH __ EI 8. Kas ostja on mõnda alltoodud kaupa tarninud või osutanud muud teenust selleks, et sisseveetud kaupa toota ja müüa väljaveoks Eestisse: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid; __ JAH __ EI b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid; __ JAH __ EI c) kauba tootmisel kasutatud materjalid; __ JAH __ EI d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit? __ JAH __ EI 9. Kas ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma autori- ja litsentsitasu seoses sisseveetud kaubaga? __ JAH __ EI MÄRKUS 6. LAHTRI KOHTA 10. Importija nimi, allkiri ja kuupäev ISIKUD ON TEINETEISEST SÕLTUVAD, KUI: 1) üks nendest on teise juht- või kontrollorgani liige; 2) nad kohustuvad ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema ühise eesmärgi nimel; 3) üks on tööandja, teine töövõtja; 4) nad mõlemad omavad, kontrollivad või valdavad otseselt või kaudselt 5 protsenti või rohkem teise isiku osade või aktsiatega määratud häältest; 5) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; 6) neid mõlemaid kontrollib otseselt või kaudselt kolmas isik; 7) nad kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 8) nad on abikaasad, otsejoones ülenejad või alanejad sugulased või õde ja vend, õed või vennad või nende alanejad sugulased või hõimlased: üks on teise abikaasa otsejoones sugulane või abikaasa õde või vend. TOLLIVÄÄRTUSE ÜLDDEKLARATSIOONI REGISTER Jrk nr Tollideklaratsiooni nr Müüja nimi ja aadress Lepingu nr ja kuupäev Majandusminister ning teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Liina TÕNISSON Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2002. a määruse nr 192 «Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend» lisa 5 ............................................................................................................. /tolliinspektuur/ TAOTLUS ............................................................................................................. /taotleja nimi, aadress, isiku- või registrikood/ taotleb õigust deklareerida tolliväärtust ülddeklaratsiooniga. Ettevõtte aadress ..................................................................................................................... Kontaktisiku nimi, ametikoht ................................................................................................ Telefon, faks, e-post ................................................................................................................. Alalised hankijad ..................................................................................................................... ......................................................................................................................................................................................................................................... ................................................................. Oleme tutvunud «Tolliseadustiku» (RT I 2001, 88, 531) ja selle § 49 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega «Kauba tolliväärtuse määramise ja tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise kord ning tolliväärtuse deklaratsiooni vormid ja täitmise juhend» ning kohustume viivitamata teatama kõigist muudatustest asjaoludes, mis mõjutavad tolliväärtuse ülddeklaratsioonil esitatud küsimustele antud vastuseid. Avaldusele lisatud 1. Kehtiv leping või lepingud hankijatega 2. Tolliväärtuse deklaratsioon koos juurdekuuluvate dokumentidega 3. Tolliväärtuse ülddeklaratsioon ja register Taotleja ............................................. Pitser /nimi, allkiri/ Majandusminister ning teede- ja sideminister rahandusministri ülesannetes Liina TÕNISSON