Lifti ja köistee ohutuse seadus

(1) Käesolev seadus sätestab inimese ja vara ohutuse tagamise eesmärgil nõuded

1) liftile, selle ohutusseadisele, köisteele, selle alamsüsteemile ja ohutusseadisele, nende turule laskmisele, paigaldamisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning tõsteseadmetöödele;

2) lifti, selle ohutusseadise ning köistee alamsüsteemi ja ohutusseadise nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale, tehnilise kontrolli, turujärelevalve ja riikliku järelevalve korraldusele;

3) kasutamise järelevaatajale, tõsteseadmetöid juhtivale isikule ning nende isikute nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata

1) riigikaitselisel otstarbel kasutamiseks või politsei ülesannete täitmiseks paigaldatud liftile;

2) kaevanduses kasutatavale tõstukile;

3) teatrilavatõstukile;

4) transpordivahendile paigaldatud liftile;

5) liftile, mis on ühendatud masinaga ja mõeldud ainult töökohale juurdepääsuks;

6) hammaslattrongile;

7) ehitusplatsil inimese või inimese ja asja teisaldamiseks kasutatavale tõstukile;

8) köistrammile;

9) põllumajanduses kasutatavale köisteele;

10) laadaplatsil või lõbustuspargis meelelahutuslikul eesmärgil kasutamiseks mõeldud püsivalt paigaldatud või mobiilsele köisteele;

11) kaevanduses või tööstuslikul eesmärgil kasutatavale köisteele;

12) köisparvlaevale;

13) hammasraudteele;

14) kettülekandega köisteele.

(3) Kui inimesele või varale liftist või köisteest tulenevate ohtude vältimine on reguleeritud teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis, kohaldatakse teises seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõudeid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(1) Lift käesoleva seaduse tähenduses on

1) ehitisse püsivalt paigaldatud eri tasapindade vahel liikuv seade, mille kabiin liigub piki jäiku horisontaalpinna suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid ja mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja veoks või ainult asja veoks, kui inimene pääseb kabiini takistusteta ja juhtimisseadmed on kabiinis või kabiinis oleva inimese käeulatuses;

2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud fikseeritud suunal liikuv seade, kui see ei liigu mööda jäiku juhikuid (näiteks käärlift).

(2) Lifti paigaldaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes võtab endale vastutuse lifti projekteerimise ja paigaldamise ning turule laskmise eest ja kes annab välja vastavusdeklaratsiooni.

(3) Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20) §-s 2 nimetatud mõisteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(1) Köistee käesoleva seaduse tähenduses on eri komponentidest koosnev paigaldis, mis on kavandatud, toodetud, koostatud ja mida võimaldatakse kasutada inimeste teisaldamiseks sõiduki või vedamisseadmega, kusjuures jõuülekanne toimub piki liikumissuunda paigaldatud trosside abil.

(2) Köistee koosneb

1) köistee alamsüsteemidest, nagu trossid ja trossühendused, ajamid ja pidurid, mehaaniline varustus (kaabliveomehhanism, masinajaam, liiniseadmed), liikurid (kabiinid, istmed või vedamisseadmed, riputusmehhanism, käitusmehhanism, trossile kinnitatavad haakeseadmed), elektrotehnilised seadmed (jälgimis-, kontrolli- ja ohutusseadmed, kommunikatsiooni- ja info edastamise varustus, piksekaitsevarustus), päästevarustus (statsionaarne päästevarustus, teisaldatav päästevarustus);

2) kohapeal spetsiaalselt iga köistee jaoks projekteeritud ja paigaldatud infrastruktuurist, nagu asendiplaan, seadme andmestik, tarindi struktuur ja teised struktuurid ulatuses, mis on vajalikud köistee ehitamiseks ja töötamiseks, kaasa arvatud vundamendid.

(3) Köisteede hulka kuuluvad

1) funikulaarraudtee ja teised samalaadsed paigaldised, kus ratastel või muudel riputusmehhanismidel liikuvaid sõidukeid veetakse ühe või mitme trossi abil;

2) köissõiduk, mille kabiini tõstetakse või liigutatakse ühe või mitme kandetrossi abil, kaasa arvatud gondel ja istelift;

3) vedamislift, mille puhul vastava varustusega kasutajaid veetakse trossi abil.

(4) Köistee paigaldaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes võtab endale vastutuse köistee paigaldamise eest.

(5) Köistee alamsüsteemi (edaspidi alamsüsteem) tootja on isik, kes võtab endale vastutuse alamsüsteemi projekteerimise ja valmistamise eest ning kes annab välja vastavusdeklaratsiooni ja sellega kaasneva tehnilise dokumentatsiooni.

(1) Lifti ohutusseadis on

1) šahtiuste lukustusseadis;

2) seadis lifti kabiini allakukkumise või kontrollimatu ülesliikumise takistamiseks;

3) lifti ülekiirust piirav seadis;

4) energiat akumuleeriv mittelineaarne või tagasiliikumise summutamise amortisaator;

5) energiat hajutav amortisaator;

6) lifti kabiini kukkumist takistav seadis, mis on paigaldatud hüdrosilindri ahelasse;

7) elektroonilisi komponente sisaldav ohutuslüliti tüüpi elektriline seadis.

(2) Köistee puhul on ohutusseadis iga peamine komponent või nende kogum, seadmestiku alamkoost või kogukoost ja iga seade, mis on ühendatud köisteega, tagamaks selle ohutu funktsioneerimine, ja identifitseeritud ohutusanalüüsi tulemusena ning mille puudumine, tõrge või talitlushäire ohustab inimese elu ja tervist.

(3) Lifti ja köistee ohutusseadise (edaspidi ohutusseadis) tootja on isik, kes võtab endale vastutuse ohutusseadise projekteerimise ja valmistamise eest ning annab välja vastavusdeklaratsiooni.

(1) Lifti ja köistee paigaldamine on isikul lubatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud registri registreeringu olemasolu korral.

(2) Lifti paigaldaja peab tagama turule lastava lifti vastavuse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ja ehitustegevust reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuetele.

(3) Ehitisse lifti paigaldaja ja hoone või rajatise ehitaja peavad teavitama teineteist lifti paigaldamisega seotud küsimustes ja rakendama vajalikke meetmeid, tagamaks lifti nõuetele vastav paigaldamine.

(4) Köistee paigaldamisele kohaldatakse ehitustegevust reguleerivas õigusaktis sätestatud nõudeid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(5) Köistee paigaldaja nõudmisel tuleb kavandatava köistee puhul teha ohutusanalüüs, mis hõlmab köistee projekteerimisel, ehitamisel ja kasutusele võtmisel köistee ja selle ümbruse ohutust ning võimaldab identifitseerida kasutamisel esilekerkivaid riske.

(6) Ohutusanalüüsi tulemiks on ohutusraport, milles nähakse ette meetmed selgunud riskide vältimiseks ja mis sisaldab köistee alamsüsteemide ja ohutusseadiste loetelu.

(7) Köistee paigaldaja või tema volitatud esindaja peab edastama ohutusanalüüsiga seotud dokumentatsiooni ja ohutusraporti nende olemasolu korral, vastavusdeklaratsiooni ja selle juurde kuuluva alamsüsteemide ja ohutusseadiste tehnilise dokumentatsiooni riikliku järelevalve teostajale enne köistee turule laskmist. Köistee omanik peab säilitama nimetatud dokumentide ühe eksemplari ning köistee kasutamist ja hooldamist käsitleva dokumentatsiooni köistee juures.

(8) Köistee paigaldaja peab tagama, et komplekteeritaks asjakohane dokumentatsioon: ohutusraport, ohutusanalüüsi ja köistee parameetreid käsitlevad dokumendid, köistee ohutusseadiste ja alamsüsteemide vastavust tõendavad dokumendid ning kasutamistingimusi käsitlevad dokumendid, mis sisaldavad hoolduse, järelevalve ja seadistamise üksikasju ja köistee kasutamise piiranguid.

(1) Lifti võib turule lasta, kui

1) see ettenähtud korras paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimest ega vara;

2) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;

4) sellele on paigaldatud vastavusmärk, kui see on nõutav;

5) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega.

(2) Alamsüsteemi võib turule lasta, kui

1) see võimaldab täita köisteele kehtestatud ohutusnõudeid;

2) see vastab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

3) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud.

(3) Ohutusseadise võib turule lasta, kui

1) see võimaldab ettenähtud korras paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral täita liftile või köisteele kehtestatud ohutusnõudeid ning ei ohusta inimest ega vara;

2) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras tõendatud;

4) sellele on paigaldatud vastavusmärk, kui see on nõutav;

5) see on varustatud muu nõutava märgistuse ja teabega.

(4) Lifti turule laskmine on lifti esmakordse kasutamise võimaldamine.

(5) Alamsüsteemi ja ohutusseadise turule laskmine on tegevus, millega alamsüsteem või ohutusseadis tehakse Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutamiseks.

(6) Nõuded liftile, köisteele, alamsüsteemile ja ohutusseadisele, nende teabega varustamisele ja vastavusmärgi paigaldamisele kehtestab majandusminister.

(1) Lifti nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab tagama lifti paigaldaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

(2) Alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetele vastavuse ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peab tagama alamsüsteemi või ohutusseadise tootja või nende volitatud esindaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

(3) Kui lifti paigaldaja, alamsüsteemi või ohutusseadise tootja ega tootja volitatud esindaja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peab need kohustused täitma isik, kes laseb lifti, alamsüsteemi või ohutusseadise turule.

(4) Tootja volitatud esindaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes elab või asub püsivalt Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil ja keda tootja on kirjalikult volitanud täitma käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud volitatud esindaja ülesandeid.

(5) Lifti, alamsüsteemi ja ohutusseadise nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid kehtestab majandusminister. Nimetatud kord lähtub toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätetest käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(6) Lifti, alamsüsteemi ja ohutusseadise nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võidakse ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustus.

Lifti või selle ohutusseadist, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et selle juurde on nähtavale kohale paigaldatud teave, mille kohaselt lift või ohutusseadis ei vasta kehtestatud nõuetele ning seda ei tohi turule lasta enne, kui see on muudetud käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavaks. Esitluse ajal peab lifti või ohutusseadise esitleja tagama ohutuse.

(1) Teavitatud asutus on tunnustatud asutus, kes teostab käesoleva seaduse alusel lifti, alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

(2) Isikule teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel, selle õiguse kehtetuks tunnistamisel või peatamisel, samuti isiku teavitatud asutusena tegutsemisel ja tema üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(3) Õigus tegutseda teavitatud asutusena antakse kuni viieks aastaks.

Isik, kes taotleb õigust tegutseda teavitatud asutusena või tegutseb teavitatud asutusena, peab vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutusele esitatavatele nõuetele järgmiste erisustega

1) isik, tema juhataja ja tõendamistoimingute teostamise või kvaliteedisüsteemi järelevalve eest vastutav töötaja ei tohi olla nende poolt kontrollitava alamsüsteemi või ohutusseadise projekteerija, tootja, varustaja ega köistee ohutusseadise, alamsüsteemi või lifti paigaldaja või neist kellegi volitatud esindaja ega köistee ohutusseadise või alamsüsteemi turule laskja;

2) isik, tema juhataja ja tõendamistoimingute teostamise eest vastutav töötaja ei tohi otseselt ega volitatud esindaja kaudu olla seotud ohutusseadise või alamsüsteemi projekteerimise, tootmise, ehitamise, turustamise ja hooldamisega või lifti paigaldamisega. See nõue ei välista tehnilise teabe vahetamise võimalust ohutusseadise või alamsüsteemi tootja või lifti paigaldaja ja isiku vahel;

3) isik ja selle töötajad peavad teostama kontrolli- või järelevalvetoiminguid ausalt ja tehniliselt kompetentselt ning olema sõltumatud mõjutamisest, millest võib oleneda nende otsus või kontrollimise tulemused, eriti kui mõjutamine võib toimuda kontrollimise või järelevalve tulemustest huvitatud isiku või isikute grupi poolt;

4) isik peab omama enda käsutuses vajalikke töötajaid ja valdama vahendeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt täita kontrollimise või järelevalvega seotud tehnilisi ja haldusülesandeid;

5) isikul peab olema võimalus kasutada eri kontrollimisteks vajalikku varustust;

6) kontrollimise eest vastutaval töötajal peavad olema hea tehniline ja ametialane väljaõpe, piisavad teadmised tema poolt teostatavatele katsetele esitatavatest nõuetest, piisavad kogemused nende katsete tegemisel ning oskus koostada sertifikaate, protokolle ja aruandeid, mida on vaja katsete teostamise kinnitamiseks;

7) isik peab tagama kontrollivate töötajate erapooletuse ning nende tasustamine ei tohi sõltuda teostatud katsete arvust ja tulemustest;

8) isik peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;

9) isik peab omama kogu teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;

10) isik peab olema lifti, alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele.

Teavitatud asutusel peab olema vastutuskindlustus kindlustussumma ulatuses, mis

1) tagab tema tegevuses teavitatud asutusena kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;

2) on vähemalt 500 000 krooni.

(1) Lifti võib kasutusele võtta või seda kasutada, kui

1) lift vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning ettenähtud korras paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimest ega vara;

2) ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud selle tehniline kontroll;

3) registreerimisele kuuluvale liftile on määratud kasutamise järelevaataja;

4) järgitakse teisi õigusaktides liftile kehtestatud nõudeid.

(2) Köistee võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui

1) see ettenähtud korras paigaldamise, hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimest ega vara;

2) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

3) ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud selle tehniline kontroll;

4) registreerimisele kuuluvale köisteele on määratud kasutamise järelevaataja;

5) see vastab ohutusraportis sätestatud tingimustele;

6) järgitakse teisi õigusaktides köisteele kehtestatud nõudeid.

(3) Lift ja köistee (edaspidi tõsteseade) loetakse kasutusele võetuks hetkest, mil alustatakse selle ettenähtud otstarbel kasutamist.

Tõsteseadme omanik peab

1) täitma käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid;

2) tagama, et tõsteseadmetöid teeks pädev isik;

3) tagama kasutamise järelevaataja kohustuste täitmise ja võimaldama kasutamise järelevaatajal oma kohustusi täita;

4) tagama, et riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule antaks igakülgset abi avarii ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumi põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni avarii ja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;

5) omama dokumentatsiooni tõsteseadme ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta;

6) olema vastavasisulises õigussuhtes kasutamise järelevaatajaga käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmiseks, välja arvatud, kui tõsteseadme füüsilisest isikust omanik on ise kasutamise järelevaatajaks.

(1) Kasutamise järelevaataja on isik, kes

1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama tõsteseadme nõuetekohast kasutamist;

2) kohustub tagama, et tõsteseadme kasutamisel järgitaks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Kasutamise järelevaatajal peab olema tõsteseadme kasutamise ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses teadmisi tõsteseadmest, mille kasutamise järelevaatajaks ta on määratud, samuti selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest.

(3) Kasutamise järelevaataja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud isik.

(4) Kasutamise järelevaataja on kohustatud tagama, et

1) tõsteseadme kasutamine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning tõsteseadme kasutusjuhendis esitatud nõuete kohaselt;

2) tõsteseadme kasutamine peatataks, kui selle edasine kasutamine võib ohustada inimest või vara;

3) esimesel võimalusel teatataks tõsteseadme kasutamisel toimunud avariist ja sellega kaasnenud õnnetusjuhtumist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.

(5) Kasutamise järelevaataja peab olema kättesaadav tõsteseadme ohutuse tagamiseks ja tehnilise kontrolli ning riiklike järelevalvetoimingute teostamisel.

(1) Tehnilise kontrolli teostaja peab kümne tööpäeva jooksul pärast tehnilist kontrolli esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile elektrooniliselt andmed registreerimisele kuuluva lifti ja registreerimisele kuuluva köistee (edaspidi registreeritav tõsteseade), selle omaniku ja kasutamise järelevaataja ning tehnilise kontrolli kohta.

(2) Tõsteseadme registreerib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tehnilise kontrolli teostaja esitatud andmete alusel.

(3) Registreeritavate tõsteseadmete loetelu, samuti registreeritavate tõsteseadmete, nende omanike ja kasutamise järelevaatajate ning tehnilise kontrolli kohta esitatavate andmete loetelu, vorminõuded ning esitamise ja registreerimise korra kehtestab majandusminister.

(1) Tõsteseadmetööd on tõsteseadme ümberehitamine, remont ja tehnohooldus.

(2) Lifti ümberehitamine on selliste tööde tegemine, mille tulemusena

1) muutub lifti kasutamisohutust mõjutavate osade ehitus;

2) muutub lifti juhtimisskeem;

3) suurenevad lifti osadele mõjuvad koormused;

4) muutub lifti tõstevõime või liikumiskiirus;

5) muutub lifti tõstekõrgus;

6) lisatakse või likvideeritakse lifti peatumistasandeid või uksi;

7) muutub lifti šahti- või kabiiniuste konstruktsioon;

8) muutub lifti juhtimise elektriskeem;

9) muutub lifti šahtiuste lukustusseadmete tüüp;

10) muutub lifti masinaruumi või plokkide ruumi asukoht;

11) muutub lifti kabiini vöö või vastukaaluraami konstruktsioon;

12) asendatakse ohutusseadised teist tüüpi seadistega.

(3) Köistee ümberehitamine on selliste tööde tegemine, mille tulemusena

1) muutuvad köistee põhiparameetrid;

2) muutub köistee kasutamisohutust mõjutavate osade ehitus;

3) muutub köistee juhtimisskeem;

4) suurenevad köistee osadele mõjuvad koormused;

5) muutub köistee kandevõime või liikumiskiirus;

6) lisatakse või likvideeritakse peale- ja mahaminekukohti;

7) asendatakse köistee ohutusseadised teist tüüpi seadistega.

(4) Tõsteseadme remont on selle osade asendamine samatüübilistega, tagamaks tõsteseadme korrasolek ja ohutus.

(5) Tõsteseadme tehnohooldus on selle tehnosüsteemi ülevaatamine, puhastamine, reguleerimine, õlitamine ja muude tööde tegemine, tagamaks tõsteseadme korrasolek ja ohutus.

(6) Tõsteseadmetööde tegemine on lubatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud registri registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud nõuetele vastava tõsteseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral.

(7) Tõsteseadmetööde tegija peab

1) valdama piisavaid vahendeid ja vajalikku dokumentatsiooni tõsteseadmetööde tegemiseks;

2) tagama, et tõsteseadmetöid teeksid selleks piisavat erialast ettevalmistust omavad isikud;

3) määrama tõsteseadmetööde tegemiseks tõsteseadmetöid juhtiva isiku;

4) tagama, et tõsteseadmetöödel järgitaks ohutusnõudeid;

5) tagama, et tõsteseade vastaks pärast tõsteseadmetööde tegemist käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

6) olema vastavasisulises õigussuhtes tõsteseadmetöid juhtiva isikuga käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmiseks, välja arvatud, kui füüsilisest isikust tõsteseadmetööde tegija on ise tõsteseadmetöid juhtivaks isikuks;

7) tagama, et tõsteseadmetööd dokumenteeritaks.

(1) Tõsteseadmetöid juhtiv isik on isik, kes

1) on pädev käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide kohaselt korraldama või tagama tõsteseadmetööde nõuetekohast tegemist;

2) kohustub tagama, et tõsteseadmetöödel järgitaks käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide nõudeid.

(2) Tõsteseadmetöid juhtival isikul peavad olema erialane ettevalmistus, vähemalt kaheaastane töökogemus tõsteseadmetööde tegemisel, teadmised tõsteseadmest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest tema poolt juhitavate tõsteseadmetööde ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses.

(3) Tõsteseadmetöid juhtiva isiku vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnanud ja tõendanud käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud isik.

(4) Tõsteseadmetöid juhtiv isik on kohustatud tagama, et

1) tõsteseadmetööde tegemisel järgitaks õigusaktide nõudeid;

2) tõsteseadmetöid teeksid selleks piisavat erialast ettevalmistust omavad isikud, keda juhendatakse ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikul määral;

3) tõsteseade vastaks pärast tõsteseadmetööde tegemist käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;

4) tõsteseadmetööde tegemine dokumenteeritaks.

(1) Tehniline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus tehnilise kontrolli teostaja kirjalikult hindab ja tõendab registreeritava tõsteseadme vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(2) Tehniline kontroll jaguneb kasutamisele eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks tehniliseks kontrolliks.

(3) Enne tõsteseadme esmakordset kasutusele võtmist tuleb tagada kasutamisele eelnev, tõsteseadme kasutamisel korraline ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel erakorraline tehniline kontroll.

(4) Erakorraline tehniline kontroll teostatakse järgmistel juhtudel

1) enne tõsteseadme kasutusele võtmist, kui seda pole kasutatud eelnenud aasta jooksul;

2) lifti kabiini või vastukaalutrosside vahetamisel;

3) juhikute vahetamisel;

4) lifti ajami, hõõrdratta või võlli vahetamisel;

5) hüdrosilindri vahetamisel;

6) kiiruspiiriku või püüduri vahetamisel;

7) puhvrite vahetamisel;

8) pärast tõsteseadme ümberehitamist.

(5) Korralise tehnilise kontrolli teostamise sageduse ja korra ning kasutamisele eelneva ja erakorralise tehnilise kontrolli teostamise korra kehtestab majandusminister.

(6) Tehnilise kontrolli teenuse hinnad peavad olema kulupõhised, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning kujundatud selliselt, et need kataksid tehnilise kontrolliga seotud põhjendatud kulutused ja tagaksid tehnilise kontrolli teostajale mõistliku kasumi.

(1) Tehnilise kontrolli teostaja on tehnilise kontrolli teostamise eesmärgil asutatud riigi äriühing riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941; 2002, 32, 188) tähenduses. Nimetatud äriühing on eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) tähenduses, kellele vastav eri- või ainuõigus tehnilist kontrolli teostada antakse põhikirjaga.

(2) Tehnilise kontrolli teostaja peab

1) omama tehnilise kontrolli teostamiseks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemusega töötajaid;

2) valdama vahendeid tehnilise kontrolli teostamiseks;

3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;

4) teavitama tõsteseadme omanikku ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnilise kontrolli käigus tuvastatud tõsteseadmega seotud ohtudest inimesele, varale või keskkonnale;

5) kujundama tehnilise kontrolli teenuse hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 18 lõikele 6;

6) tagama kogu Eesti territooriumil kõikide registreeritavate tõsteseadmete tehnilise kontrolli teenuse osutamise ühtse hinnakirja alusel, kusjuures tehnilise kontrolli teenuse hind ei tohi oleneda kontrollitava tõsteseadme asukohast;

7) avaldama tehnilise kontrolli teenuste hinnakirja oma veebilehel;

8) esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kümne tööpäeva jooksul elektrooniliselt andmed tehnilise kontrolli kohta käesoleva seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud korra kohaselt;

9) omama kogu tehnilise kontrolli teostajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;

10) olema tehnilise kontrolli teostamiseks akrediteeritud;

11) vastama Eesti standardis EVS-EN 45004:1997 esitatud inspekteerimisasutuste toimimise üldkriteeriumidele ja A-tüüpi inspekteerimisasutuse kriteeriumidele.

(3) Tehnilise kontrolli teostaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 141 sätestatut.

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus äriregistris registreeritud ettevõtja või muu juriidiline isik (edaspidi isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja) hindab ja tõendab kirjalikult kasutamise järelevaataja või tõsteseadmetöid juhtiva isiku nõuetele vastavust.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandusminister.

(1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine on lubatud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud registri registreeringu olemasolu korral.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja peab

1) omama isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajaliku erialase ettevalmistuse, väljaõppe ja kogemusega töötajaid;

2) valdama vahendeid isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks;

3) olema sõltumatu, asjatundlik, erapooletu ja mittediskrimineeriv;

4) omama kogu isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuetele vastavat vastutuskindlustust;

5) olema isiku nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud.

(2) Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja akrediteerijale kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse §-s 14 1 sätestatut.

(1) Isik, kes soovib tegutseda lifti paigaldajana, köistee paigaldajana, tõsteseadmetööde tegijana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana (edaspidi ettevõtja), esitab riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi register) volitatud töötlejale registreerimistaotluse.

(2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma

1) ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;

2) tegevusala (lifti paigaldamine, köistee paigaldamine, tõsteseadmetööde tegemine või isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine), millel soovitakse tegutseda;

3) tõsteseadmetööde tegijana tegutsemise soovi korral tõsteseadmetöid juhtiva isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed ning tema nõuetekohasust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed;

4) isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise soovi korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

5) akrediteeringu olemasolu korral teave, milliste toimingute tegemiseks ja kelle poolt ettevõtja on akrediteeritud, akrediteeringut tõendava dokumendi number ning selle väljastanud isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;

6) registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(3) Registreerimistaotluse esitaja vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest.

(4) Olenevalt tõsteseadmest (lift või köistee) peab ettevõtja registreerimistaotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele esitama täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel ta soovib tegutseda.

(5) Registreerimistaotluse ja registreeringuandmete muutmise taotluse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandusminister.

(1) Registri volitatud töötleja teeb registreeringu või muudab registreeringuandmeid registreerimistaotluses, registreeringuandmete muutmise taotluses või ettekirjutuse kohta käivas teates esitatud andmete alusel kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse, registreeringuandmete muutmise taotluse või ettekirjutuse kohta käiva teate saamise päevast arvates.

(2) Registreeringuandmed on

1) registreeringu number;

2) registreeringu tegemise kuupäev;

3) ettevõtja nimi, kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg;

4) tegevusala, sealhulgas täpsustatud andmed tegevusala kohta, millel soovitakse tegutseda;

5) tõsteseadmetööde tegijana tegutsemise korral tõsteseadmetöid juhtiva isiku nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kontaktandmed ning tema nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed;

6) isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana tegutsemise korral vastutuskindlustuse suurus ja kehtivusaeg ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

7) akrediteeringu olemasolu korral teave, milliste toimingute tegemiseks ja kelle poolt ettevõtja on akrediteeritud, akrediteeringut tõendava dokumendi number ning selle väljastanud isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed;

8) registreerimistaotlusele allakirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;

9) käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud ettekirjutuse olemasolu korral teave selle kohta.

(3) Registreeringuandmed avaldatakse registri veebilehel.

(1) Registri volitatud töötleja teeb registreeringu tegemisest keeldumise otsuse kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamise päevast arvates või registreerimistaotluses puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumisel, kui

1) ettevõtja esitatud registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane;

2) ettevõtja kohta käivad registreeringuandmed on eelnenud 60 päeva jooksul registri volitatud töötleja poolt kustutatud käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punkti 2 alusel või

3) ettevõtja on registreerimistaotluses esitanud valeandmeid.

(2) Teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud isikule viie tööpäeva jooksul registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Registri volitatud töötleja kustutab registreeringuandmed kahe tööpäeva jooksul

1) registris registreeritud ettevõtja taotluse alusel taotluse saamise päevast arvates;

2) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni otsuse alusel kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates;

3) kui registris registreeritud ettevõtja on registreerimistaotluses esitanud valeandmeid, selle avastamise päevast arvates;

4) kohtuotsuse alusel, millega ettevõtjalt võetakse registreeringuandmetes nimetatud tegevusalal tegutsemise õigus, sellise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates või

5) registris registreeritud ettevõtja likvideerimise või füüsilisest isikust ettevõtja surma korral sellest teadasaamise päevast arvates.

(2) Teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse registris registreeritud ettevõtjale viie tööpäeva jooksul registreeringuandmete kustutamise päevast arvates.

(3) Registreeringuandmete kustutamise korral peab isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja kogu oma isiku nõutele vastavuse hindamise ja tõendamise alase dokumentatsiooni üle andma Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ühe kuu jooksul registreeringuandmete kustutamise päevast arvates.

(1) Registris registreeritud ettevõtja peab registri volitatud töötlejat viie tööpäeva jooksul teavitama registreeringuandmete muutumisest või registreeringuandmetes nimetatud tegevusalal tegutsemise lõpetamisest.

(2) Registris registreeritud ettevõtja ei pea registri volitatud töötlejat teavitama käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 5 sätestatud isiku nõuetele vastavust tõendava dokumendi väljaandja, punktis 6 sätestatud kindlustusandja ja punktis 7 sätestatud akrediteeringut tõendava dokumendi väljaandja ning punktis 8 sätestatud andmete muutumisest.

Ettevõtja, kes tegutseb tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana, peab omama vastutuskindlustuslepingut kindlustussumma ulatuses, mis

1) tagab tema tegevuses tehnilise kontrolli teostajana või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendajana kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise;

2) on vähemalt 500 000 krooni.

Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon).

Inspektsiooni pädevusse kuulub

1) järelevalve turule lastud tõsteseadme, alamsüsteemi ja ohutusseadise käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle (turujärelevalve);

2) järelevalve tõsteseadme kasutamise, tõsteseadmetööde ja tehnilise kontrolli käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse üle;

3) järelevalve teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja ja ettevõtja suhtes käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle;

4) tõsteseadmega toimunud avarii või õnnetuse tekkepõhjuste väljaselgitamine;

5) järelevalve käigus ettekirjutuste ja otsuste tegemine ning tõsteseadme, alamsüsteemi ja ohutusseadise nõuetele vastavuse kontrollimine.

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus

1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;

2) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil teavitatud asutuse, tehnilise kontrolli teostaja või isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja ruumidesse;

3) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil tõsteseadme, alamsüsteemi ja ohutusseadise valmistamis-, paigaldus-, kasutamis-, remondi-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohta;

4) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda riikliku järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentide või nende koopiatega ning saada nendest ärakirju;

5) keelata tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmine või kasutamine ajaks, mis on vajalik selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks, ja nõuda nõuetele mittevastava tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise turult eemaldamist või selle kasutamise lõpetamist;

6) teha ettekirjutusi.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus kohustada tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise tootjat, isikut, kes lasi alamsüsteemi või ohutusseadise turule, või paigaldajat teatama avalikkusele tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadisega seotud ohtudest või edastada selline teade tootja, isiku, kes lasi alamsüsteemi või ohutusseadise turule, või paigaldaja kulul.

(3) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(4) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud tagama talle teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava tõsteseadme kasutamise, nõuetele mittevastava tõsteseadme paigaldustööde ja tõsteseadmetööde tegemise, nõuetele mittevastava tehnilise kontrolli ning nõuetele mittevastava isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise peatamiseks teeb riiklikku järelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, milles

1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks;

2) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks või

3) kohustab tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse täitmata jätmine ning mis on registreeringuandmete registrist kustutamise aluseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsuses märgitakse

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) otsuse sisu ja õiguslik alus;

3) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;

4) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(4) Kui inspektsiooni ametiisiku ettekirjutus või peadirektori või tema poolt volitatud ametiisiku otsus tehti ettevõtja kohta, kes on registreeritud käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud registris, siis edastab inspektsioon sellekohase teate koos ettekirjutuse või otsuse koopiaga kahe tööpäeva jooksul registri volitatud töötlejale.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud otsus tehakse isikule teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(1) Inspektsiooni ametiisiku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie inspektsiooni peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

(2) Vaiet ei saa esitada inspektsiooni peadirektori haldusakti või toimingu peale.

(3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.

(4) Inspektsiooni peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaide läbivaatamisest ei saa osa võtta ametiisik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.

(5) Inspektsiooni peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(1) Inspektsioonil on riikliku järelevalve käigus õigus

1) võtta õiglase tasu eest alamsüsteemi või ohutusseadise tootjalt või isikult, kes lasi alamsüsteemi või ohutusseadise turule, või lifti või köistee paigaldajalt turule lastava tõsteseadme osi, alamsüsteeme või ohutusseadiseid nende nõuetele vastavuse kontrollimiseks;

2) kontrollida tõsteseadme nõuetele vastavust;

3) tellida põhjendatud juhtudel tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenus.

(2) Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud kannab inspektsioon.

(3) Kui tuvastatakse, et

1) tõsteseadme osa, alamsüsteem või ohutusseadis ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle paigaldaja, tootja või isik, kes lasi alamsüsteemi või ohutusseadise turule, tagastama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tasu ja hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse dokumentaalselt tõendatud kulud;

2) tõsteseade ei vasta kehtestatud nõuetele, peab tõsteseadme omanik hüvitama nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse dokumentaalselt tõendatud kulud.

(1) Riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri volitatud töötlejale valeandmete esitamise või andmete muutumisest teatamata jätmise või tähtaegselt esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(1) Tõsteseadme omaniku või kasutamise järelevaataja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Tõsteseadmetööde tegemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Tehnilise kontrolli või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-des 34–38 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 34–38 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

Enne käesoleva seaduse jõustumist paigaldatud liftid peavad olema ohutud ja vastama nende paigaldamise ajal kehtinud nõuetele.

(1) Ettevõtja võib tegutseda registri registreeringuta 2002. aasta 1. oktoobrini.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) alusel tegutsenud tehnilise kontrolli teostaja peab vastama käesoleva seaduse nõuetele hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tehnilise kontrolli teostaja on kohustatud esitama andmed käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras enne käesoleva seaduse jõustumist teostatud tehnilise kontrolli kohta 2002. aasta 1. oktoobriks.

(4) Kasutamise järelevaataja ning lifti remondi ja tehnohoolduse järelevaataja, kelle nõuetele vastavust on enne käesoleva seaduse jõustumist hinnatud ja tõendatud pädevustunnistusega surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse alusel, loetakse neile väljastatud pädevustunnistuse kehtivusaja lõpuni käesolevas seaduses esitatud nõuetele vastavaks. Lifti remondi ja tehnohoolduse järelevaataja pädevus on vastav käesolevas seaduses sätestatud tõsteseadmetöid juhtiva isiku omale.

Juriidiline isik vastutab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest järgmises ulatuses

1) riikliku erinõuetega ettevõtjate registri registreeringuta tõsteseadme paigaldamise, tõsteseadmetööde tegemise või isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;

2) riikliku erinõuetega registri volitatud töötlejale valeandmete esitamise või andmete muutumisest teatamata jätmise või tähtaegselt esitamata jätmise eest – määratakse rahatrahv 500 kuni 5000 krooni;

3) tõsteseadme, alamsüsteemi või ohutusseadise turule laskmise või kasutamise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;

4) tõsteseadmetööde tegemise nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni;

5) isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise või tehnilise kontrolli nõuete rikkumise eest – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni.

(1) Menetlus käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98; 21, 117; 29, 174 ja 175; 30, 176; 32, 189) sätestatud korras.

(2) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus määrata juriidilisest isikust haldusõiguserikkujale rahatrahv kuni 20 000 krooni. Sellest suurema rahatrahvi määramise õigus on maa- või linnakohtu kohtunikul.

(3) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse

1) selle koostamise aeg ja koht;

2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

4) haldusõiguserikkuja nimi, aadress ja kontaktandmed;

5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

6) viide õigusakti sättele, mida rikuti;

7) haldusõiguserikkuja või viimase esindaja seletus õigusrikkumise kohta;

8) tunnistajate seletused ja muud asja lahendamiseks olulised asjaolud;

9) teave, et haldusõiguserikkujale on selgitatud õigust kasutada õigusabi.

(4) Protokoll esitatakse tutvumiseks haldusõiguserikkujale või tema esindajale. Haldusõiguserikkuja või tema esindaja annab protokolliga tutvumisel allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostaja protokolli sellekohase märke. Protokolli koopia väljastatakse haldusõiguserikkujale või tema esindajale.

(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil, välja arvatud

1) paragrahvi 6 lõige 5 ja § 7 lõige 4, mis jõustuvad vastavasisulise välislepingu jõustumisel või Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem;

2) 10. peatükk, mis jõustub koos karistusseadustikuga.

(2) Käesoleva seaduse §-d 42 ja 43 kehtivad kuni karistusseadustiku jõustumiseni.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM