Eesti Panga President — Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta — RTL, 69, 1087

«Tagatisfondi seaduse» (RT I 2002, 23, 131) § 35 lõike 3 ja § 92 lõike 2 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada «Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruanne» (lisa 1), «Tagatisfondi kvartaliosamakse aruanne» (lisa 2) ja «Aruande elektrooniline formaat» (lisa 3). 2. Krediidiasutustel esitada aruanded Tagatisfondile Finantsinspektsiooni kaudu vastavalt määruse lisades 1 ja 2 toodud tähtaegadele ning lisas 3 toodud elektroonilisele formaadile. 3. Krediidiasutustel esitada määruse lisades 1 ja 2 nimetatud aruanded seisuga 30. juuni 2002. a 15. augustiks 2002. a. 4. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 22. juuni 2000. a määrus nr 7 «Krediidiasutuste hoiuste struktuuri aruanne» (RTL 2000, 76, 1144; 2001, 139, 2071). 5. Määrus jõustub 1. juulil 2002. a. President Vahur KRAFT Lisa 1 KINNITATUD Eesti Panga presidendi 18. juuni 2002. a määrusega nr 8 TAGATISFONDI POOLT TAGATAVATE HOIUSTE ARUANNE 1. Aruande kogumise eesmärk Krediidiasutuse poolt kaasatud ning Tagatisfondi seaduse alusel tagamisele kuuluvate vahendite (edaspidi hoiused) struktuurse jaotuse jälgimine. Andmete kogumine kvartaliosamakse suuruse kontrollimiseks. 2. Aruande valdkond Aruanne hõlmab kõiki krediidiasutuse poolt kaasatud hoiuste ja hoiustega seotud vahekontode aruandeperioodi lõpu jääke, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjetel «Võlgnevused klientidele» (v.a «Võlgnevused valitsusele» ja «Võlgnevused finantseerimisasutustele») ja «Maksed teel». Hoius on käesoleva aruande mõistes hoiustaja arvelduslepingust tulenev nõue kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu, hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenev nõue laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu ning krediidiasutuse poolt välja antud mittevõõrandatav hoiusertifikaat. Ühe aruandereana tuleb näidata nende hoiuste jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. 3. Aruande esitajad Aruande esitajateks on kõik Eesti Vabariigis asutatud ja tegutsevad krediidiasutused ning välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalid, kelle asukohamaa tagamisskeemi kohaselt tagatakse hoiused «Tagatisfondi seadusega» sätestatud määradest väiksemas ulatuses. 4. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud määruse «Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta» lisas 3. Tagatisfondi aruande kood on 236. 5. Aruandeperiood Aruanne esitatakse neli korda aastas aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodiks on kvartal. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini. 6. Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgnev 10. pangapäev. 7. Aruanderea struktuur 7.1. Hoius 7.2. Klient 7.3. Hoiuste suuruse vahemik 7.4. Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus 7.5. Hoiuste arv 7.6. Juriidilisest isikust kliendi suurus 7.7. Kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk 7.1. Hoiuse identifikaatorid on järgmised: Hoius 1 Hoiustega seotud vahekontod 2 Identifikaatori 2 «Hoiustega seotud vahekontod» all näidatakse need summad, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole aruandeperioodi viimase pangapäeva lõpu seisuga täitnud. 7.2. Kliendi identifikaatorid on järgmised: Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing 14 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Identifikaatori 14 all näidatakse ainult aruandva krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud. Identifikaator 8 «Muu äriühing» ei hõlma identifikaatori 14 all kajastatud äriühinguid. Identifikaatorit 11 «Määramata» kasutatakse ainult hoiustega seotud vahekontode puhul, kui kliendi identifitseerimine ei ole võimalik. 7.3. Hoiuse suuruse vahemiku identifikaatorid on järgmised: kuni 9 1 10–40 000 2 40 001–70 000 3 70 001–100 000 4 100 001–150 000 5 150 001–200 000 6 200 001–313 000 7 Üle 313 000 8 Määramata 9 Vahemikud on antud Eesti kroonides. Identifikaatorit 9 «Määramata» kasutatakse ainult hoiustega seotud vahekontode puhul, kui kliendi või vahekontodel kajastatud summade suuruste vahemikud ei ole identifitseeritavad. 7.4. Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus Hoiuste jääk aruandeperioodi lõpus on aruandereal näidatud klientide hoiuste ja hoiustega seotud vahekontode bilansilised jäägid kokku Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 7.5. Hoiuste arv Siin näidatakse aruandereal esitatud hoiuste jääkide summas sisalduvate hoiuste arv. Juhul kui ühe kliendi poolt on avatud mitu sama- või eriliigilist hoiust, käsitletakse neid ühe hoiusena. Hoiust, mille jääk aruandeperioodi lõpu seisuga on 0 või ümardub nulliks, hoiuste arvu hulka ei arvata. Hoiustega seotud vahekontosid ei arvata hoiuste arvu hulka. Seega hoiustega seotud vahekontode puhul tuleb märkida hoiuste arvuks 0 (null). 7.6. Juriidilisest isikust kliendi suuruse identifikaatorid on järgmised: Juriidilisest isikust suurklient 1 Muu klient 2 Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansiline maht 3 125 000 eurot; aasta netokäive 6 250 000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest. Kui juriidilisest isikust kliendi suuruse hindamisel kasutatavaid näitajaid ei ole võimalik määratleda, näidatakse ta identifikaatori 2 «Muu klient» all. 7.7. Kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste jääk Siin näidatakse hoiuste tagamise osafondi tehtava kvartaliosamakse arvutamise aluseks olevate hoiuste bilansilised jäägid Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Nimetatud hoiuste hulka kuuluvad kõigi riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingute, muude äriühingute, mittetulundusühingute, eraisikute ja määramata klientide hoiused ning hoiustega seotud vahekontod, v.a juriidilistest isikutest suurkliendid. Kui klient kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi või on juriidilisest isikust suurklient, siis on käesoleva välja väärtuseks 0 (null). Lisa 2 KINNITATUD Eesti Panga presidendi 18. juuni 2002. a määrusega nr 8 TAGATISFONDI KVARTALIOSAMAKSE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Kvartaliosamakse andmete edastamine. 2. Aruande valdkond Kvartaliosamakse arvutamine Tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande põhjal. 3. Aruande esitajad Aruande esitajateks on kõik Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutused ja välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalid, kelle asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatakse hoiused Tagatisfondi seadusega sätestatud määradest väiksemas ulatuses. 4. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt. Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud määruse «Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta» lisas 3. Tagatisfondi osamakse aruande kood on 237. 5. Aruandeperiood Aruanne esitatakse neli korda aastas aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandeperioodiks on kvartal. 6. Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgnev 10. pangapäev. 7. Aruanderea struktuur 7.1. Osamakse määr Tagatisfondi nõukogu poolt kinnitatud osamakse määr esitatuna formaadis määr jagatud sajaga (m/100). 7.2. Kvartaliosamakse Kvartaliosamakse arvutatakse tagatisfondi poolt tagatavate hoiuste aruande alusel ja esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Lisa 3 KINNITATUD Eesti Panga presidendi 18. juuni 2002. a määrusega nr 8 ARUANDE ELEKTROONILINE FORMAAT Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid. 1. Sõnumi struktuur 1. Krediidiasutuse lause (1 kord) 2. Aruande blokk (1 või mitu) Aruande blokk koosneb: 2.1. Aruande alguse lause (1 kord) 2.2 Aruande ridade laused (1 või mitu) Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus. Sõnumi lõpetab faili lõpp. Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alati täpselt viis välja, aruanderea lausetes on sõltuvalt aruandest erinev arv välju. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendikkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendikkood 0d (CR). 2. Lausete struktuurid 2.1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest: 2.1.1. Krediidiasutuse lause tunnus K Formaat: sümbol 2.1.2. Krediidiasutuse kood Formaat: number 2.1.3. Sõnumi saatmise kuupäev Formaat: päev, kuu, aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 2.1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti 2.1.5. Sõnumi saatja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 2.2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest: 2.2.1. Aruande alguslause tunnus A Formaat: sümbol 2.2.2. Aruande kood Formaat: number 2.2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev Formaat: päev, kuu, aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 2.2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti 2.2.5. Aruande koostaja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 3. Aruanderea struktuur Aruanderea struktuur on kirjeldatud määruse «Krediidiasutuste aruanded Tagatisfondi tagatavate hoiuste ja Tagatisfondi kvartaliosamaksete kohta» lisas 1. Näitajate väljade arv ja formaat sõltub aruandest. Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest. Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Exceli kasutajate tööd, on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega.