Siseminister — Politseikooli põhimäärus — RTL, 69, 1084

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Politseikooli staatus Politseikool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Politseiameti halduses olev politseiõppeasutus. Politseikool (edaspidi kool ) on sisekaitseline kutseõppeasutus ning tegutseb keskhariduse baasil. § 2. Kooli eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika (1) Koolil on oma eelarve ja pangaarve. Kooli finantseeritakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt ja muudest vahenditest. Kooli eelarve kinnitab siseminister käskkirjaga. (2) Koolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat, üld- ja kirjaplank ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. § 3. Järelevalve kooli tegevuse üle Kool on aruandekohustuslik Politseiameti ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Kooli asukoht Kool asub Pärnu maakonnas Paikuse vallas Paikuse alevikus. Kooli postiaadress on Kooli tee 12, Paikuse alevik, 80046 Pärnu maakond. Kooli nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 5. Kooli eesmärk Kooli eesmärk on luua võimalused ajakohase kutsekeskhariduse omandamiseks tööks politseis ja politseiametnike ning politseiasutuste teiste teenistujate tööalaseks koolituseks. § 6. Kooli ülesanded Kooli põhiülesanded on: 1) kutsekeskharidusega politseiametnike ettevalmistamine; 2) politseiametnike tööalase koolituse korraldamine; 3) kooli õppekavade väljatöötamine; 4) õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine; 5) politseiasutustele praktilise ja metoodilise abi osutamine politseiametnike kutseoskuste täiendamisel; 6) politseiametniku elukutse populariseerimiseks politsei ajaloolise pärandi kogumine, säilitamine ja eksponeerimine; 7) õppetöö näitlikustavaks läbiviimiseks koguda, säilitada ja eksponeerida tsiviilkäibeks keelatud esemeid, aineid ja muid objekte, mida kasutati kuritegelikus tegevuses; 8) muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega koolile pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk ÕPPEKORRALDUSE ALUSED § 7. Kooli õppekava (1) Õppetöö koolis toimub kutsekeskhariduse õppekava alusel. (2) Õppetöö aluseks on kooli õppekava, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks. (3) Kooli õppekava ning selle muudatused ja täiendused kinnitab politseipeadirektor käskkirjaga kooli politseidirektori ettepanekul, millele on lisatud kooli õppenõukogu arvamus õppekava kohta. (4) Kooli õppekava registreeritakse Haridusministeeriumis. § 8. Kooli vastuvõtt (1) Kooli võetakse konkursi alusel õppima Eesti kodanikke, kes vastavad politseiteenistusse võtmiseks esitatavatele tingimustele ja nõuetele. (2) Kooli vastuvõtukonkursi viib läbi politseipeadirektori poolt määratud komisjon. § 9. Õppetöö kestus ja iseloom (1) Õppetöö kestus kutsekeskhariduse õppekava alusel on kuni 80 õppenädalat õppeaja nominaalkestusega kuni kaks aastat. Õppetöö toimub loengute, seminaride, praktikumide, õppepraktika ja iseseisva töö vormis. (2) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (3) Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas. (4) Õppeaja, praktikaaja, eksamiperioodi ja õppevaheaja täpsem pikkus ja aeg määratakse õppekavaga. (5) Õpe koolis toimub päevaõppe vormis. (6) Kooli õppekeeleks on eesti keel. § 10. Õppepraktika toimumise koht Õppepraktika kohad määrab politseipeadirektor käskkirjaga. § 11. Kooli lõpetamine (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist, sealhulgas riiklike lõpueksamite ja lõputöö sooritamist. (2) Kooli lõpetanu omandab politseiametniku kvalifikatsiooni, mida tõendab kooli lõputunnistus. § 12. Täienduskoolituse korraldamine koolis Politseiametnike ja teenistujate tööalase koolituse korraldamisel koolis juhindutakse täiskasvanute koolituse seadusest ning teistest valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. 4. peatükk KOOLI JUHTIMINE § 13. Kooli juht Kooli juhib politseidirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor. § 14. Politseidirektori pädevus (1) Politseidirektor: 1) vastutab kooli tegevuse, üldseisundi ja arengu eest; 2) annab oma tegevusest aru politseipeadirektorile; 3) haldab ja kasutab kooli valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud korras; 4) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise ning vastutab kooli majandustegevuse ja koolile eraldatud eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest; 5) juhatab kooli õppenõukogu ja tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 6) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid kooli kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist kooli noorem- ja vanempolitseiametnikud ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud kooli teiste töötajatega; 8) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 9) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid; 10) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 11) algatab distsiplinaarjuurdlusi ning määrab oma pädevuse piires distsiplinaarkaristusi kooli politseiametnikele ning teistele oma alluvatele seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 12) ergutab oma pädevuse piires kooli liikmeskonda kuuluvaid isikuid ning teeb politseipeadirektorile ettepanekuid oma alluvate ja teiste isikute ergutamiseks; 13) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid. (2) Politseidirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi. § 15. Politseiasedirektor (1) Politseidirektorit asendab tema äraolekul politseiasedirektor. Politseidirektori asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Politseidirektori lühiajalisel, mitte üle seitsme ööpäevasel äraolekul, vormistatakse politseidirektori asendamine politseidirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Politseiametile. (2) Politseiasedirektor: 1) juhib vahetult õppeosakonna tööd; 2) juhib õppekavade ja aineprogrammide koostamist ja muutmist; 3) jaotab pedagoogide vahel õppeained ja ainekoormused; 4) juhendab pedagooge ja korraldab nende täiendusõpet; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet õppeprotsessi ja distsipliini üle; 6) planeerib koosseisuliste ja lepinguliste pedagoogide vajaduse igal õppeaastal ja teeb ettepanekud nende tööle vormistamiseks; 7) korraldab õppemetoodiliste materjalide valmistamist ja soetamist; 8) teeb politseidirektorile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas kooli eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 9) korraldab riiklike lõpueksamite ja koolieksamite vastuvõtmist; 10) täidab muid politseidirektori poolt antud ülesandeid. § 16. Kooli õppenõukogu (1) Kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamiseks ja õppekorralduse analüüsimiseks moodustab politseidirektor käskkirjaga kooli õppenõukogu (edaspidi õppenõukogu). (2) Õppenõukogu esimees on politseidirektor ning liikmed on politseiasedirektor, kooli pedagoogid ja õppeosakonna politseiametnikud, õppepataljoni juht ja personalitalituse juht. (3) Õppenõukogu korralised koosolekud kutsub kokku politseidirektor või tema ülesandeid täitev isik vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe kuu jooksul. Õppenõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe kolmandiku õppenõukogu liikmete kirjalikul taotlusel. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtavad osa rohkem kui pooled õppenõukogu liikmed, sealhulgas politseidirektor või tema ülesandeid täitev isik. (5) Õppenõukogu otsused võetakse vastu istungist osavõtnute lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks politseidirektori või tema ülesandeid täitva politseiametniku hääl. (6) Õppenõukogu: 1) hindab õppekavade ülesehitust; 2) arutab õppedistsipliini küsimusi ja teeb ettepanekuid distsipliini tagamiseks; 3) kuulab ära õppetöö aruanded; 4) analüüsib õppekorraldust ja teeb ettepanekuid selle korrastamiseks; 5) kinnitab politseikooli õppekava läbinud politseikadettide nimekirja ja annab nõusoleku lõputunnistuste väljastamiseks; 6) arutab muid kooli tegevuse olulisi küsimusi politseidirektori ettepanekul. § 17. Kooli nõukogu (1) Kooli tegevuse suunamiseks ning kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks moodustab siseminister käskkirjaga kooli nõukogu (edaspidi nõukogu). (2) Nõukogu moodustatakse Siseministeeriumi, Politseiameti, Kaitsepolitseiameti, Sisekaitseakadeemia, Paikuse Vallavalitsuse, politseiteenistujate ametiühingu esindajatest ning õpetatavate erialade asjatundjatest ja kooli õpilasesinduse esindajatest kolmeks aastaks, kusjuures õpilasesinduse esindajad kooli nõukogusse valitakse õpilasesinduse poolt üheks õppeperioodiks. Nõukogusse kuulub viis kuni üheksa liiget. (3) Nõukogu tegutseb politseipeadirektori käskkirjaga kehtestatud korras ning teeb üksikküsimustes otsuseid. (4) Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) arutab läbi kooli õppekavad ja teeb omapoolseid ettepanekuid nende parandamiseks ja täiendamiseks; 3) kuulab ära politseidirektori aruande kooli eelarve täitmise kohta ja kava kooli eelarve kulude planeerimise kohta eelarveaastal ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Siseministeeriumile; 4) kuulab ära politseidirektori ja politseiasedirektori aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) teeb politseipeadirektorile ettepaneku kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise tingimuste ja korra ning vastuvõtukvootide kehtestamiseks; 6) teeb politseipeadirektorile üksikküsimustes ettepanekuid. 5. peatükk KOOLI STRUKTUUR § 18. Kooli struktuur Kooli struktuuriüksused on: 1) õppeosakond; 2) õppepataljon; 3) majandusosakond; 4) asjaajamistalitus; 5) infotehnoloogiatalitus; 6) personalitalitus; 7) raamatupidamistalitus. § 19. Struktuuriüksuste põhiülesanded ja juhtimine (1) Õppeosakonna põhiülesanne on kaasaegsete professionaalsete oskustega politseiametnike ettevalmistamine põhi- ja täienduskoolituse vormis. Õppeosakond koosneb korraldus-, politseitöö-, kriminaalmenetluse ja kriminalistika- ning karistusõiguse talitusest. Osakonda juhib politseiasedirektor. (2) Õppepataljoni põhiülesanne on kooli sisekorra tagamine, kadettide distsipliiniharjumuste kujundamine, kooli territooriumil korrapidamise, relvastuse hoidmise ja väljastamise korraldamine, kadettide rivilise väljaõppe korraldamine; kadettide kaasamine ja juhendamine politseioperatsioonidel erakorraliste sündmuste puhul ning meditsiinilise teenindamise tagamine. Õppepataljoni juhib komissar. (3) Majandusosakonna põhiülesanne on kooli tegevuseks ja arenguks vajalike materiaalsete tingimuste loomine, riigivara majandamine, remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine ja kooli liikmeskonna varustamine tööks või õppetööks vajalike vahenditega, õpilaskonna ja tööalasel koolitusel viibivate isikute majutamise ja olme korraldamine. Osakonda juhib osakonnajuhataja. (4) Asjaajamistalituse põhiülesanne on kooli asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine. Talitust juhib juhtivinspektor. (5) Infotehnoloogiatalituse põhiülesanne on kooli infotehnoloogiaga seotud valdkonna seostamine õppeprotsessiga, selle arendamine ja funktsioneerimise tagamine, infotehnoloogiaga seotud seadmete arvestuse, hoolduse, remondi ja andmekaitse korraldamine ning Politseikooli Interneti kodulehekülje administreerimine. Talitust juhib juhtivspetsialist. (6) Personalitalituse põhiülesanne on kooli liikmeskonnaga seotud personalitöö korraldamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning kooli propageerimine. Talitust juhib politseijuhtivinspektor. (7) Raamatupidamistalituse põhiülesanne on kooli eelarve kavandamine ja eelarve täitmise kontrollimine ning raamatupidamise korraldamine. Talitust juhib pearaamatupidaja. (8) Kooli struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruste ja ametijuhenditega. 6. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 20. Kooli liikmeskonda kuuluvad isikud (1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad, sealhulgas politseiametnikud (edaspidi personal) ning politseikadetid. (2) Politseikadett on päevaõppe vormis politseiametniku erialal õppiv isik. Politseikadetid koos moodustavad õpilaskonna. (3) Kooli liikmeskonda ei kuulu koolis tööalasel koolitusel viibivad isikud. Nende isikute õigusliku staatuse sätestab täiskasvanute koolituse seadus. Politseikoolis tööalasel koolitusel viibivad isikud on kohustatud järgima Politseikooli sisekorda reguleerivaid õigusakte. § 21. Personal (1) Politseiametnike tööülesanded ja kohustused määratakse ametijuhenditega. Ametijuhendi kinnitab politseidirektor käskkirjaga. (2) Töölepingu alusel töötavate kooli töötajate tööülesanded ja -kohustused määrab kooli politseidirektor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel. (3) Kooli politseiametnike ja pedagoogide atesteerimine toimub seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras. § 22. Pedagoogi ja õppetööga tegeleva politseiametniku õigused ja kohustused (1) Pedagoogil ja õppetööga tegeleval politseiametnikul on õigus: 1) teha politseidirektorile ja õppenõukogule ettepanekuid õppetöö täiustamiseks; 2) valida ja koostada iseseisvalt õppematerjale; 3) õppekava täiendamisel uute õppedistsipliinidega kasutada kuni kolmekuulist ettevalmistusperioodi uue õppedistsipliiniga seotud materjalide ettevalmistamiseks; 4) saada täienduskoolitust; 5) kasutada muid seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega ettenähtud õigusi. (2) Pedagoog ja õppetööga tegelev politseiametnik on kohustatud: 1) õpetama oma ainet ja vastutama politseikadettide teadmiste ning oskuste eest; 2) andma oma arvamus politseikadeti politseiteenistuseks sobivuse kohta; 3) olema eeskujuks ning nõudma politseikadettidelt ja kuulajatelt kooli sisekorraeeskirja täitmist; 4) täiendama end pidevalt oma erialal; 5) koostama õpetatava aine aineprogrammid ja osalema õppekavade väljatöötamises; 6) väljapoole õppetundide andmist jääval tööajal valmistama ette õppetunde, täiendama ennast, teostama muid tema põhitegevusega seotud töid või täitma kooli juhtkonna poolt antud ühekordseid ülesandeid. § 23. Politseikadeti õigused ja kohustused (1) Politseikadetil on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 3) osaleda õpilasesinduse kaudu kooli nõukogu tegevuses; 4) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 5) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 6) saada õpilaspilet; 7) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 8) saada tasuta ülalpidamist (majutus, toit ja vormiriietus); 9) kasutada muid seaduse ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga ettenähtud õigusi. (2) Politseikadett on kohustatud: 1) järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi, ühiskonnas tunnustatud käitumisnorme ja politseiametniku käitumise põhimõtteid ning kandma vastutust nende rikkumise korral; 2) arendama pidevalt oma vaimseid ja füüsilisi võimeid teenistuseks politseiametnikuna; 3) kandma õppetöö ajal ettenähtud korras politseivormi. § 24. Õpilaskond (1) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes politseikadettide huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest, sh moodustada õpilasesindus. (2) Kooli õpilaskonna põhikiri võetakse vastu kooli politseikadettide üldkoosolekul, millest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku kõigist politseikadettidest. Üldkoosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Põhikiri loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekust osavõtnud politseikadettidest. Põhikirja kinnitab kooli nõukogu. (3) Õpilaskonna esimese üldkoosoleku õpilaskonna põhikirja vastuvõtmiseks kutsub kokku politseidirektor ühe kuu jooksul arvates käesoleva põhimääruse vastuvõtmisest. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 25. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 20. veebruari 2001. a määrus nr 28 «Politseikooli põhimääruse kinnitamine» (RTL 2001, 31, 394; 104, 1436) tunnistatakse kehtetuks. § 26. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2002. a. Minister Ain SEPPIK Kantsler Märt KRAFT