Justiitsminister — HIV-nakkuse kindlakstegemine ja HIV-nakkuse leviku tõkestamine vanglas — RTL, 39, 523

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 49 lõike 1 punkti 10 alusel. § 1. HIV-nakkuse kindlakstegemise toimingud (1) HIV-nakkuse kahtluse korral tehakse kinnipeetava või vahistatu (edaspidi kinnipeetav) HIV-nakkuse uuring kohe pärast tema vanglasse saabumist. (2) HIV-nakkuse uuring tehakse kinnipeetava nõusolekul ja uuring on anonüümne. (3) Uuringul kontrollitakse, kas vanglasse saabunud kinnipeetav on nakatunud HI-viirusega. Selleks võetakse kinnipeetavalt vereproov, mis saadetakse analüüsi tegemiseks meditsiiniasutusse. Kui esmane analüüs on positiivne, saadetakse see täpsustavaks analüüsiks HIV-nakkuse referentslaborisse. (4) Kui kinnipeetav vanglasse saabumisel teatab, et ta on HIV-positiivne, tuleb diagnoosi täpsustamiseks saata järelepärimine referentslaborisse. § 2. Vereproovi võtmisele kohaldatavad ohutusnõuded Vereproovi võtab tervishoiutöötaja vaakumkatsutiga, kasutades selleks kummikindaid ja kaitseprille ning järgib kehtestatud ohutusnõudeid. § 3. HIV-nakkuse kindlakstegemisele järgnevad toimingud (1) Kui referentslabori analüüsist selgub, et isik on HIV-kandja või HIV-haige (edaspidi HIV-positiivne), registreeritakse ta sotsiaalministri 12. juuni 1997. a määrusega nr 25 kinnitatud «Nakkushaiguste registreerimise juhendis» (RTL 1997, 110, 649; 1999, 141, 2003) kehtestatud korras. (2) Kui HIV-positiivne kinnipeetav on kasutanud kaaskinnipeetava habemeajamis- või tätoveerimisvahendit, süstalt või muud eset või kui tal on kaaskinnipeetavaga olnud muid lähisuhteid, tehakse kaaskinnipeetavale tema nõusolekul HIV-uuring. Kordusuuringud on ette nähtud esimese uuringu tegemisest arvates kahe kuu ja kuue kuu pärast. (3) HIV-analüüsi tulemus on konfidentsiaalne ja sellele kohaldatakse «Isikuandmete kaitse seadust» (RT I 1996, 48, 944; 1988, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283). § 4. HIV-nakkuse teatavakstegemine ja kinnipeetava nõustamine Kui kinnipeetaval on HIV-nakkus diagnoositud, teeb raviarst selle kinnipeetavale kohe teatavaks. Nakkuse leviku vältimiseks ja kinnipeetava psühholoogiliseks abistamiseks korraldatakse kinnipeetava nõustamine, mille käigus selgitatakse, et haiguse teadliku levitamise eest on ette nähtud kriminaalkaristus. § 5. HIV-positiivse kinnipeetava paigutamine (1) HIV-positiivne kinnipeetav paigutatakse vanglas üldkorras. (2) HIV-positiivne kinnipeetav paigutatakse eraldi, kui: 1) ta ohustab teiste kinnipeetavate elu ja tervist; 2) teised kinnipeetavad ohustavad tema elu ja tervist. § 6. HIV-positiivse kinnipeetava edasine uurimine (1) HIV-positiivse kinnipeetava kliiniliste uuringute jätkamiseks teeb ettepaneku raviarst. (2) Kui HIV-positiivse kinnipeetava tervis halveneb, paigutatakse kinnipeetav raviasutusse. Raviasutusest väljakirjutamise otsustab raviarst. § 7. Vanglaametniku HI-viirusesse nakatumise vältimise meetmed (1) Vanglateenistujale antakse lateks- või kummikindad ja muud kaitsevahendid, mis on ette nähtud ohutusnõuetes. (2) Vanglateenistuja kasutab oma töös kinnipeetavaga ja ruumide läbiotsimisel kaitsevahendeid ja järgib ohutusnõudeid. (3) Kui vanglateenistuja saab vigastada, pöördub ta kohe vangla meditsiinitöötaja poole. Meditsiinitöötaja desinfitseerib haava ja korraldab HIV-proovi võtmise ning fikseerib sündmuse. § 8. Ohuolukorras rakendatavad abinõud (1) Kui töötaja nahale või limaskestale on sattunud kinnipeetava verd või muud kehavedelikku, tuleb kokkupuutepind viivitamata loputada jooksva sooja veega. Nahka pestakse sooja vee ja seebiga ning desinfitseeritakse 70-protsendise piiritusega, Remigeli või Remiseptiga või muu desinfitseeriva lahusega. (2) Nakkusohtlikus olukorras olnud vanglateenistuja peab viirusvastase ravi saamiseks kohe pöörduma Merimetsa Haigla infektsionisti poole. Vanglateenistuja HIV-uuringute ravikulud katab tööandja. (3) Kinnipeetava vere või muu kehavedelikuga määrdunud rõivad ja kaitsevahendid paigutatakse kohe kilepakendisse, sündmuskoht desinfitseeritakse ning rõivad ja kaitsevahendid saadetakse desinfitseerimisele või hävitatakse. (4) Kinnipeetavate kambrid desinfitseeritakse. Selleks annab kinnipeetavatele desinfitseerimisvahendi vangla meditsiinitöötaja. § 9. Täiendusõpe Vangla korraldab kinnipeetavatele ja vanglateenistujatele regulaarset HIV-alast õpet. § 10. Rakendussäte Justiitsministri 13. detsembri 2000. a määrus nr 76 «HIV-nakkuskahtluse väljaselgitamise ja HIV-positiivsete kinnipeetavate kohtlemise juhend» (RTL 2000, 128, 2089) tunnistatakse kehtetuks. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR