Põllumajandusminister — Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord — RTL, 36, 493

Määrus kehtestatakse «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93) § 683 lõike 2 ja § 98 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2002. a määruse nr 77 «Volituste andmine «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest» tuleneva õigusakti kehtestamiseks» (RT I 2002, 19, 109) ja Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2002. a määruse nr 78 «Volituste andmine «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest» tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 2002, 19, 110) alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise korra. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust võib taotleda järgmisteks tegevusteks: 1) hea taimekasvatustava võtete kasutamine; 2) keskkonnasõbralik majandamine; 3) mahepõllumajanduslik tootmine; 4) ohustatud tõugu looma kasvatamine; 5) ohustatud sorti taime kasvatamine; 6) kiviaia taastamine ja hooldamine; 7) mitmeliigilise põõsasriba rajamine; 8) tiigi või märgala rajamine ja hooldamine; 9) poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine; 10) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamine; 11) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa, sealhulgas «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59) § 31 lõikes 2 nimetatud maa hooldamine. (2) Lõikes 1 nimetatud tegevuseks on õigus toetust taotleda juhul, kui selle tegevuse toetamine on «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 4 lõike 2 alusel eelarveaastal ette nähtud. § 3. Nõuded toetuse saamiseks (1) Toetust §-s 2 nimetatud tegevusteks on õigus taotleda põllumajandustootjal (edaspidi taotleja): 1) kellel ei ole taotluse esitamise aasta 1. märtsi seisuga riikliku maksu maksuvõlga või kelle riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud; 2) kes kasutab õiguslikul alusel vähemalt kahte hektarit põllumajandusmaad ja kelle ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa (edaspidi ettevõte) põllumajandusmaast vähemalt kolm neljandikku asub «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 683 lõike 4 alusel kehtestatud piirkondades, kusjuures selle põllumajandusmaa väljaspoole nimetatud piirkondi ulatuva välispiiri kaugeim punkt ei või asuda kaugemal kui kaks kilomeetrit; 3) kes vastab taotletava tegevuse kohta määruses kehtestatud nõuetele. (2) Toetust antakse: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 11 nimetatud tegevuste eest juhul, kui taotleja kasutab ettevõtte põllumajandusmaal samaaegselt § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud hea taimekasvatustava võtteid; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 6–10 nimetatud tegevuste eest juhul, kui taotleja kasutab ettevõtte põllumajandusmaal samaaegselt § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud hea taimekasvatustava võtteid ja tegeleb § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamisega. § 4. Nõuded hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse saamiseks (1) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma selles paragrahvis sätestatud nõudeid kogu ettevõtte põllumajandusmaal; 2) pidama põllumajandusministri 23. aprilli 2001. a määruse nr 27 «Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord» (RTL 2001, 57, 787) kohaselt põlluraamatut ja järgima keskkonnasõbraliku majandamise plaanis sisalduvat külvikorraplaani, väetusplaani ja taimekasvatusplaani; 3) järgima koostatud külvikorraplaani ja taimekasvatusplaani alusel taimekasvatussaaduste tootmisel klassikalist külvikorda, mis peab olema vähemalt 4-aastane ja sisaldama vähemalt kolme erinevat liiki põllumajanduskultuure ning kasvatama vähemalt ühel aastal iga kuue aasta kohta liblikõielisi põllumajanduskultuure või liblikõieliste-kõrreliste põllumajanduskultuuride segu; 4) väetama haritavat maad väetusplaani kohaselt, andes külvikorra aasta keskmisena hektari kohta mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega kuni 100 kg lämmastikku; 5) niitma õiguslikul alusel tema kasutuses olevat põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat maad vähemalt üks kord aastas ajavahemikus 1. juulist 31. juulini soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil. (2) Juhul kui põld erineb teistest põldudest suuruselt või mullastikult või asub teistest põldudest eraldi, võib lõike 1 punktis 3 nimetatud klassikalise külvikorra asemel kasutada üksikpõllu külvikorda. (3) Looduslikke rohumaid ei ole lubatud väetada. (4) Lõike 1 punktis 4 nimetatud haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad. (5) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest võib toetust taotleda põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuure, põllumajandusmaa selle osa kohta, mida hoitakse mustkesas, loodusliku rohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ning lõike 1 punktis 5 nimetatud maa kohta. (6) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest ei saa toetust taotleda maa kohta, millele samaaegselt taotletakse toetust mahepõllumajandusliku tootmise eest ja maa kohta, millele samaaegselt taotletakse toetust poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest. § 5. Nõuded keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saamiseks (1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma selles paragrahvis sätestatud nõudeid kogu ettevõtte põllumajandusmaal; 2) täitma §-s 4 sätestatud nõudeid; 3) saatma pädevale laboratooriumile mullaproovid mulla happesuse, orgaanilise aine või huumusesisalduse ning fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks. Kui taotleja on teinud mullaanalüüsid toetuse taotlemisele eelnenud kolme aasta jooksul, ei pea neid uuesti tegema; 4) rajama või jätma 30 hektarist suurema pindalaga põldude, v.a püsirohumaade, liigendamiseks vähemalt kolme meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad, niites neid ribasid vähemalt üks kord aastas ajavahemikus 1. juulist 31. juulini; 5) jätma tee, metsa või muu mitteharitava maaga külgnevatesse põlluservadesse vähemalt poolteise meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad, v.a alla ühe-hektarilised või kraaviga külgnevad põllud, mille servadesse jäetakse vähemalt meetrilaiused mitmeaastase taimestikuga ribad, kusjuures kõiki nimetatud ribasid on soovitav niita vähemalt kord aastas, tehes seda ajavahemikus 1. juulist 31. juulini; 6) mitte kasutama taimekasvuregulaatoreid; 7) kasvatama mitmeaastaseid põllumajanduskultuure maal, mida kavatseb taotluse esitamisest arvates enam kui üheks vegetatsiooniperioodiks põllumajanduslikust kasutusest välja jätta; 8) pidama haritava maa ühe hektari kohta aasta keskmisena kuni 1,2 loomühikule vastaval hulgal loomi. Loodusliku rohumaa ühe hektari kohta võib loomade hulka suurendada kuni 0,2 loomühiku võrra. Sõnniku müügilepingu olemasolu korral võib taotleja pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi haritava maa hektari kohta, tingimusel et sellega ei kaasne ülekarjatamine ega reostusoht; 9) väetama haritavat maad, andes hektari kohta vajadusel mineraalväetistega lämmastikku koguses, mis ei ületa Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruses nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded» (RT I 2001, 72, 443; 2002, 15, 89) sätestatud kogust; 10) läbima toetuse taotlemise aasta 20. septembriks Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud vähemalt 6-tunnise põllumajandusliku keskkonnatoetuse koolituse. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud riba ei pea rajama, kui põld on hästi liigendatud või kui seal leidub piisavalt põldude liigendamiseks sobivaid maastikuelemente, nagu kivi- ja kännuhunnikud, metsatukad ja märgalad. (3) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja ei või looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks neid maid harida, v.a niitmine, ega seal külvata, rajada kuivendussüsteeme ega kasutada taimekaitsevahendeid või väetisi. (4) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab säilitama väärtuslikud maastikuelemendid, milleks on hekid, põõsasribad, kiviaiad ja muud traditsioonilised põllupiirded, veekogude loodusliku taimkattega kaldaribad, tiigid ja märgalad, kivikülvid ja üksikud rändrahnud, kivihunnikud, alleed, metsatukad ja puudegrupid, maastikulise või bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt olulise väärtusega puud ning ajaloolise või arheoloogilise väärtusega objektid. Nende objektide säilitamiseks ei tohi neile lähemal kui poolteist meetrit kasutada taimekaitsevahendeid ega väetisi, rajada uusi kuivendussüsteeme, harida maad ega teha muid sarnaseid töid, v.a niita pärast 1. juulit. (5) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab ettevõtte välisilme parandamiseks: 1) sobitama uued ehitised maastikku ning kasutama võimalusel kohalikke ehitusmaterjale, säilitama võimalusel paikkonnale iseloomulikke taluhooneid ning kasutama nende renoveerimisel või korrastamisel kohalikke ehitusmaterjale ja tavapäraseid töövõtteid; 2) tagama ettevõtte põllumajandusliku tootmisega seotud heakorra. (6) Lõike 1 punktis 8 nimetatud ühele loomühikule vastab üks 500 kg kaaluv veis või hobune, kaks noorlooma või lihaveist, viis vasikat, kaks kulti või kaks põrsastega emist, kuus nuumsiga, kümme lammast, sada munakana või nelisada broilerit. (7) Keskkonnasõbraliku majandamise eest võib toetust taotleda põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuure, samuti põllumajandusmaa selle osa kohta, mida hoitakse mustkesas, loodusliku rohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks. § 6. Nõuded mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks (1) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja: 1) peab täitma §-s 4 sätestatud nõudeid; 2) ettevõte peab olema tunnustatud või tunnustatuks loetud «Mahepõllumajanduse seaduses» (RT I 2001, 42, 235; 2002, 18, 97) sätestatud alusel. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõte loetakse tunnustatuks ka siis, kui taotleja on esitanud «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõike 2 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse ettevõtte tunnustamiseks ja ettevõte tunnustatakse toetuse taotluse esitamise aastal. (3) Toetust on õigus taotleda taotluse esitamise aastal mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuure, samuti põllumajandusmaa selle osa kohta, mida hoitakse mustkesas ning loodusliku rohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks. § 7. Nõuded ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks (1) Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama toetuse taotlemise aastal Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr 42 «Ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetelu» (RT I 2001, 14, 64) nimetatud eesti tõugu hobust või eesti maakarja tõugu lehma. (2) Eesti tõugu hobuse kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust, puhtatõulist tõuraamatusse kantud eesti tõugu hobust või tema järglast ning hoidma teda karjas kuni 20. septembrini. (3) Eesti maakarja tõugu lehma kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama eesti maakarja tõugu lehma, kes on 1. märtsiks põllumajandusloomade registrisse ja tõuraamatusse kantud ning hoidma teda karjas kuni 20. septembrini. (4) Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja ei või taotleda sama tegevuse eest tulutoetust. § 8. Nõuded ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse saamiseks (1) Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama taotluse esitamise aastal Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr 42 «Ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetelu» nimetatud talirukkisordi «Sangaste» või kartulisordi «Jõgeva kollane» sertifitseeritud seemnest põllukultuure. Ostuseemet kasutanud taotleja peab säilitama seemne müügipakendi etiketid ja esitama need nõudmisel §-s 27 nimetatud kontrollijatele. Juhul kui taotleja kasutab omakasvatatud sertifitseeritud seemet, peab ta nõudmisel esitama seemne sertifitseerimise tunnistuse. (2) Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotleja ei või taotleda sama tegevuse eest tulutoetust. § 9. Nõuded kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Kiviaia taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) kasutama kiviaia taastamisel tavapäraseid töövõtteid ja paikkonnale iseloomulikku kujundust. Taastatud kiviaia kõrgus peab olema vähemalt 60 cm; 3) kiviaeda hooldades parandama sellesse tekkinud lõhed ja panema tagasi väljakukkunud kivid. (2) Lõikes 1 nimetatud tööde tegemise tähtpäev on 1. november. § 10. Nõuded mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse saamiseks (1) Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) rajama vähemalt neljast erinevast põõsa- või puuliigist koosneva vähemalt kaherealise põõsasriba, mille istikutest kolm neljandikku peavad olema lehtpuud või -põõsad; 3) istutama keskmiselt ühe istiku põõsasriba iga jooksva meetri kohta ning keskmiselt iga 25 meetri kohta ühe puu; 4) asendama rajatud põõsasribas rajamisele järgneval aastal väljalangenud taimed uutega. (2) Mitmeliigiline põõsasriba tuleb rajada hiljemalt taotlemise aasta 1. novembriks. § 11. Nõuded tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Tiigi või märgala rajamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) rajama keskkonna- ja maaparandusnõuetele vastava tiigi või märgala, kooskõlastades selle projekti kehtestatud korras rajamise eelselt piirkondliku maaparandusbürooga. (2) Tiigi või märgala hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) kasutama tavapäraseid võtteid, et rajatud tiik või märgala ei kasvaks kinni ega kuivaks ära, piirates vetikate ja kõrgemate veetaimede vohamist nende väljariisumise ja niitmise teel või muul sobival mehaanilisel viisil, koristades eemaldatud taimed tiigist või märgalalt; 3) eemaldama vajadusel tiigi põhjasetet ja taimestikku, kuid mitte rohkem kui pool tiigi põhjasettest ja taimestikust ühel aastal; 4) piirama vajadusel kalda puittaimestiku kasvu. (3) Tiigi või märgala hooldustöid ei ole lubatud alustada enne 20. augustit. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööde tegemise tähtpäev on 1. november. § 12. Nõuded poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Poollooduslike koosluste, milleks on puis-, lammi-, aru-, rannaniidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed ja puiskarjamaad, taastamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) puisniidu puhul – hõrendama vajadusel puistut ning raiuma võsa; 3) lamminiidu, soostunud niidu ja sooniidu ning aruniidu puhul – puhastama ala võsast; 4) loopealse puhul – raiuma välja puud ja harvendama põõsaid; 5) rannaniidu puhul – puhastama ala võsast ja pilliroost; 6) puiskarjamaa puhul – puhastama ala liigsest võsast ja puudest. (2) Poollooduslike koosluste hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) puisniidu puhul – niitma seda alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel riisuma heina ja vedama selle ära; 2) aruniidu, lamminiidu, soostunud niidu ja sooniidu puhul – niitma soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil seda alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, riisuma heina ja vedama selle ära; 3) loopealse puhul – karjatama seal koormusega 0,2–1,0 loomühikut hektari kohta, hoidma põõsastu hõreda liituvusega ning rohustu madalmuruse; 4) rannaniidu puhul – karjatama seal koormusega 0,4–1,3 loomühikut hektari kohta, kusjuures vähemalt pool karjatatavast alast peab olema madalmurune. Juhul kui ettevõttes pole piisaval hulgal loomi võib rannaniitu niita punktis 2 sätestatud nõuete kohaselt; 5) puiskarjamaa puhul – tagama vähemalt puistu liituvuse 0,2, karjatama koormusega 0,3–1,0 loomühikut hektari kohta ning vajadusel hõrendama puistut ja põõsastut. (3) Poollooduslike koosluste hooldamise eest toetuse taotleja peab karjatama loomi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud kooslustel ühe karjatamisperioodi jooksul vähemalt 100 päeva ning pidama selle kohta kirjalikku arvestust. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööde tegemise tähtpäev on 1. november. (5) Selle määruse alusel poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja ei või taotleda «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21) alusel antavat loodushoiutoetust. § 13. Nõuded põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa, millest vähemalt 10 protsenti on kaetud vähemalt ühe meetri kõrguse võsaga, hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) puhastama mehaaniliselt põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa võsast. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud töö tegemise tähtpäev on 1. november. § 14. Nõuded põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse saamiseks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 4 sätestatud nõudeid; 2) niitma põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat riigimaad vähemalt üks kord aastas ajavahemikus 1. juulist 31. juulini soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil. § 15. Taotluse esitamine hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotlemiseks (1) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu: 1) lisas 1 toodud vormi kohase taotluse; 2) keskkonnasõbraliku majandamise plaani, mille osadeks on põllumassiivi kaart koos lisas 2 toodud vormi kohase ettevõtte maaüksuste loendiga, ning lisas 3 toodud vormi kohase külvikorraplaani, lisas 4 toodud vormi kohase taimekasvatusplaani ja lisas 5 toodud vormi kohase väetusplaani; 3) lisas 6 toodud vormi kohase avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste registrisse. (2) Põllumassiivi kaart on ortofoto väljatrükk, millel taotleja peab: 1) piiritlema ettevõtte põllumajandusmaa osad (edaspidi maaüksused) nagu kasutuses oleva põllumajandusmaa, sealhulgas eraldi põllud (kaasa arvatud püsirohumaa), viljapuu- ja marjaaiad, loodusliku rohumaa, samuti selle maa, mis on ajutiselt kasutusest väljas, märkides eraldi ära võsastumata haritava maa ja võsastunud põllumajandusmaa; 2) tähistama kõik põllumassiivi kaardil piiritletud maaüksused numbritega ja lisama kaardile loendi, kus on märgitud iga piiritletud maaüksuse pindala. (3) Taotleja peab kandma külvikorraplaani andmed, millest nähtub, millist külvikorda kavatseb ta mullaviljakuse säilitamiseks ja suurendamiseks ning § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete täitmiseks rakendada. § 16. Taotluse esitamine keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotlemiseks (1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 15 nimetatud dokumendid. (2) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab piiritlema põllumassiivi kaardil oma ettevõtte põllumajandusmaal leiduvad looduslikud ja poollooduslikud kooslused ja muud looduslikud rohumaad ning tähistama põllumajandusmaal paiknevad või sellega piirnevad väärtuslikud maastikuelemendid ning ajaloolist ja arheoloogilist väärtust omavad objektid. (3) Juhul kui toetust taotletakse esmakordselt, peab taotleja esitama põllumajandusliku keskkonnatoetuse atesteeritud konsulendi kirjaliku arvamuse taotluses nimetatud tegevuste põhjendatuse ja nõuetekohase teostatavuse kohta taotleja ettevõttes. § 17. Taotluse esitamine mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlemiseks Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 15 nimetatud dokumendid; 2) esitama «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõike 2 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse ettevõtte tunnustamiseks või tunnustatud ettevõtte puhul esitama «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõike 8 alusel teavet ettevõttes tehtavate muudatuste kohta; 3) piiritlema põllumassiivi kaardil oma ettevõtte mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa. § 18. Taotluse esitamine ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlemiseks Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse ja lisas 6 toodud vormi kohase avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste registrisse. § 19. Taotluse esitamine ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotlemiseks Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse ja lisas 6 toodud vormi kohase avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste registrisse. § 20. Taotluse esitamine kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemiseks Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) tähistama põllumassiivi kaardil taastatava või hooldatava kiviaia asukoha; 3) esitama Ametile Muinsuskaitseinspektsiooni antud teabe traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta, millest nähtub selle taastamise ja hooldamise vajadus ja viis. § 21. Taotluse esitamine mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotlemiseks Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) tähistama põllumassiivi kaardil rajatava põõsasriba kavandatava asukoha; 3) esitama Ametile asukohajärgse maaparandusbüroo arvamuse rajatava mitmeliigilise põõsasriba asukoha sobivuse kohta maaparandussüsteemi suhtes. § 22. Taotluse esitamine tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse taotlemiseks Tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) tähistama põllumassiivi kaardil rajatava tiigi või märgala kavandatava asukoha; 3) esitama Ametile asukohajärgse maaparandusbüroo arvamuse rajatava tiigi või märgala asukoha sobivuse kohta. § 23. Taotluse esitamine poolloodusliku koosluse taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemiseks Poolloodusliku koosluse taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) piiritlema põllumassiivi kaardil taastatava või hooldatava poolloodusliku koosluse asukoha; 3) esitama Ametile asukohajärgse keskkonnateenistuse arvamuse poolloodusliku koosluse olemasolu ja seisundi kohta. § 24. Taotluse esitamine põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse taotlemiseks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) piiritlema põllumassiivi kaardil hooldatava, põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa. § 25. Taotluse esitamine põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotlemiseks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 1. märtsist 15. märtsini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 15 nimetatud dokumendid; 2) piiritlema põllumassiivi kaardil hooldatava, põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa; 3) esitama Ametile riigimaa valitseja või maavanema poolt volitatud kohaliku omavalitsuse kokkuleppe taotlejaga, mis kinnitab viimase õigust seal võsastumata haritavat riigimaad hooldada. § 26. Põllumassiivi kaardi taotlemine ja väljastamine (1) Ettevõtte põllumajandusmaa kohta põllumassiivi kaardi saamiseks esitab toetuse taotleja hiljemalt 1. märtsiks Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu kirjaliku avalduse, näidates sellele lisatud maaüksuste plaanis või muul viisil ära ettevõtte põllumajandusmaa ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa asukoha. (2) Avalduse esitanutele väljastab Amet kolme tööpäeva jooksul § 15 lõikes 2 nimetatud põllumassiivi kaardi. § 27. Taotluse kontrollimine (1) Amet vaatab esitatud taotluse ja §-s 15 kuni 25 nimetatud dokumendid läbi ja kontrollib nendes esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. (2) Amet esitab toetuse taotlejate nimekirja Maksuametile 25. märtsiks. Maksuamet kontrollib, kas füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud äriregistrisse, on registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses ning kas taotlejal on taotluse esitamise aasta 1. märtsi seisuga riikliku maksu maksuvõlga, kas maksuvõla tasumine on ajatatud ja kas on täidetud maksuseadustes sätestatud muud kohustused. Kontrollimise tulemused edastab Maksuamet Ametile nimekirja saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul. (3) Amet esitab mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlejate nimekirja Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse esitamise aasta 25. märtsiks. Taimetoodangu Inspektsioon esitab Ametile andmed taotleja tunnustatuse, tunnustatuks loetuse või tunnustamise taotluse esitamise kohta nimekirja saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul ning täpsustatud andmed taotlejate mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta hiljemalt 15. oktoobriks. (4) Amet esitab ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma kasvatamise kohta esitatud andmetega kontrollimiseks Tõuaretusinspektsioonile taotluse esitamise aasta 25. märtsiks. Tõuaretusinspektsioon kontrollib ja esitab Ametile andmed ohustatud tõugu looma tõuraamatusse kandmise kohta nimekirja saamisest arvates viie tööpäeva jooksul. (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud mullaproovide analüüsimisest teatab labor nõudmisel Ametile analüüside tegemisele järgnenud aastal. § 28. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine (1) «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 961 ja § 97 lõike 1 alusel ja arvestades määruse §-s 27 läbiviidud kontrolli tulemusi, otsustab Ameti peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise. Otsus vormistatakse peadirektori käskkirjaga hiljemalt 25. aprilliks. Taotluse rahuldamise korral saadetakse taotlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» §-s 962 sätestatud kirjalik kinnitus. Taotluse rahuldamata jätmise korral saadetakse taotlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul Ameti peadirektori põhjendatud otsust sisaldava käskkirja ärakiri või väljavõte sellest. (2) Toetuse taotleja tagastab Ametile kirjaliku kinnituse Ameti ettenähtud tähtpäevaks. Kui toetuse taotleja ettenähtud tähtpäevaks kinnitust ei tagasta, ei saa toetuse maksmist hiljem nõuda. § 29. Ettevõttes toimunud muudatustest teavitamine (1) Toetuse taotleja teavitab kirjalikult Ametit ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu ettevõttes, võrreldes taotluses esitatuga, tekkinud olulistest muudatustest ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest viivitamata, ent mitte hiljem kui 10 päeva jooksul. (2) Kui taotleja ei lõpeta tegevusi tähtaegselt, kuid on nõuete täitmist takistavatest asjaoludest Ametit õigeaegselt teavitanud, võib Amet mõjuvatel põhjustel ühepoolselt vähendada taotlejale makstavat toetuse summat. (3) Kui taotleja on Ametit teavitanud tööde mahu vähenemisest, võib Amet toetusraha suurust vähendada vastavalt tegevuste käigus tehtud tööde mahule. (4) Taotleja on kohustatud nõutud summa tagasi maksma hiljemalt 30 päeva jooksul vastava nõude saamisest. § 30. Toetuse väljamaksmine Ameti peadirektori käskkirja alusel korraldab Amet toetuse summast 40 protsendi maksmise «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 963 kohaselt 14 tööpäeva jooksul § 28 lõikes 2 nimetatud toetuse vastuvõtmise kinnituse saamisest arvates. Ülejäänud toetussumma maksab Amet toetusesaajale § 2 lõike 1 punktides 1–5 ning 9–11 nimetatud tegevuste puhul hiljemalt 1. novembril ja § 2 lõike 1 punktides 6–8 nimetatud tegevuste puhul hiljemalt 13. detsembril. § 31. Riiklik järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle (1) Riiklikku järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab Amet «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 10. peatüki kohaselt. (2) Amet kontrollib sõltuvalt toetatava tegevuse iseloomust vajadusel koostöös Taimetoodangu Inspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tõuaretusinspektsiooni, keskkonnakaitseinspektorite, maakonna keskkonnateenistuse või kaitseala valitsejaga vähemalt viit protsenti toetusesaajatest kohapeal. (3) Järelevalveametnikul on õigus: 1) nõuda taotlejalt dokumente või nende koopiad, mis kinnitavad tema õigust maad kasutada; 2) kõrvaldatavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3) teha puuduste avastamise korral taotlejale ettekirjutus raha sihipärase kasutamise kohta; 4) teha Ameti peadirektorile ettepanek toetusesaajale toetuse maksmise lõpetamiseks ning toetuse saanud isikult toetusena saadud raha riigieelarve tuludesse tagasimaksmise nõudmiseks. § 32. Andmete säilitamine Amet säilitab taotlusi, kinnitusi ja toetust saanute nimekirju kümme aastat. Esitatud taotlus koos nõutud dokumentidega ei kuulu tagastamisele. § 33. Rakendussätted (1) 2002. aastal on põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotluse esitamise ja menetlemise tähtajad järgmised: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 ja § 27 lõike 2 teises lauses nimetatud tähtpäev on 1. aprill; 2) paragrahvide 15 lõikes 1, 16 lõikes 1 ja 17 lõikes 1, §-des 18–19 ja § 20 punktis 1, §-de 21 punktis 1, 22 punktis 1, 23 punktis 1, 24 punktis 1 ja 25 punktis 1 nimetatud ajavahemik on 22. märts kuni 10. aprill; 3) paragrahvi 26 lõikes 1 nimetatud tähtpäev on 1. aprill; 4) paragrahvi 27 lõike 2 esimeses lauses, lõike 3 esimeses lauses ning lõikes 4 nimetatud tähtpäev on 20. aprill; 5) paragrahvi 28 lõikes 1 nimetatud tähtpäev on 23. mai. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 ja § 16 lõikes 3 nimetatud nõuet ei rakendata 2002. aastal. (3) 2002. aastal peab mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja § 17 lõike 1 punktis 1 sätestatud dokumentidest esitama üksnes § 15 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ja § 15 lõike 1 punktis 3 nimetatud avalduse. Minister Jaanus MARRANDI Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 1

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 2

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 3

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 4

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 5

Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 6 AVALDUS TAOTLEJA KOHTA PÕLLUMAJANDUSTOETUSTE REGISTRISSE KANDE TEGEMISEKS KÄESOLEVAGA PALUN VABARIIGI VALITSUSE 18. SEPTEMBRI 2001. a MÄÄRUSE nr 292 § 7 LÕIKES 1 JA LÕIKE 2 PUNKTIS 1 NIMETATUD ANDMED KANDA PÕLLUMAJANDUSTOETUSTE REGISTRISSE MINU POOLT PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE TAOTLUSES ESITATUD ANDMETE ALUSEL. KINNITAN ESITATUD ANDMETE ÕIGSUST JA ANNAN NÕUSOLEKU NENDE, sh ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS PÕLLUMAJANDUSE REGISTRITE JA INFORMATSIOONI AMETIS. Märkused: ..................................................................................................................... Avalduse esitamise kuupäev: .......................................................................................... Taotleja nimi: ................................................................................................................. Allkiri: ........................................................................................................................... Kantsler Ants NOOT