Rahandusminister — Fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus, eksamiprogramm ja tunnistuse vorm — RTL, 32, 456

Määrus kehtestatakse «Investeerimisfondide seaduse» (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565) § 16 lõigete 8, 9, 10 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolev fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus (edaspidi kord) määrab kindlaks fondijuhtide kvalifikatsioonitunnistuste (edaspidi tunnistus) väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste läbivaatamiseks ning kvalifikatsioonieksamite (edaspidi eksam ) vastuvõtmiseks rahandusministri poolt moodustatud eksamikomisjoni (edaspidi komisjon) töökorralduse, sätestades muuhulgas tunnistuste taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse ja tunnistuse vormid ja fondijuhi eksamiprogrammi (edaspidi eksamiprogramm). § 2. Komisjon (1) Seitsmeliikmelise komisjoni moodustab, nimetab sinna liikmed ja kutsub tagasi rahandusminister oma käskkirjaga. (2) Rahandusminister võib komisjoni liikme pikaajalise äraoleku või käesoleva korra § 14 lõikes 3 nimetatud huvide konflikti tõttu nimetada vastava komisjoni liikme asemele ajutise asendusliikme. (3) Rahandusminister nimetab oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi struktuuriüksuse (edaspidi korraldaja), kes korraldab komisjoni istungite ja eksamite ettevalmistamist ning läbiviimist. (4) Komisjoni töövormiks on istung. Käesoleva korra paragrahvis 15 sätestatu kohaselt võib komisjon teha otsuseid istungit kokku kutsumata. § 3. Komisjoni esimees ja aseesimees (1) Rahandusminister määrab komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe ja esimehe asetäitja. (2) Komisjoni esimehe äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid tema asetäitja. (3) Komisjoni esimehe ja tema asetäitja äraolekul määrab rahandusminister oma käskkirjaga komisjoni esimehe ülesannete täitmiseks tema asendaja. § 4. Andmete konfidentsiaalsus Kõik komisjoni liikmed, samuti teised isikud, kes on seotud tunnistuste väljaandmise, kehtetuks tunnistamise või eksamite korraldamisega, peavad hoidma saladuses eksami küsimustikku, andmeid tunnistuse taotlejate kohta ja muud eespool sätestatud toimingute teostamisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni. 2. peatükk TAOTLEMINE § 5. Tunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavad andmed (1) Tunnistuse väljaandmise taotlemiseks peab taotleja Rahandusministeeriumile esitama taotluse (edaspidi taotlus), mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente (edaspidi andmed): 1) taotleja andmed käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi avaldus) ja lisas 2 toodud vormidel; 2) elulookirjeldus; 3) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed; 4) ärakirjad kõrgharidust või selle omandamist tõendavatest dokumentidest; 5) tõend riigilõivu tasumise kohta «Riigilõivuseaduse» (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565) § 82 alusel. (2) Kui taotleja on varem tegutsenud fondijuhina, töötanud fondivalitsejas või olnud fondivalitseja juhatuse või nõukogu liige, esitab ta iga sellise juhtumi kohta oma ametiülesannete täpse kirjelduse ja kokkuvõtte oma tegevuse kohta vastavas fondivalitsejas. Kokkuvõte peab sisaldama täielikku ülevaadet taotleja tegevusega seoses järelevalve asutuse poolt määratud karistustest ning ettekirjutustest, samuti vastava fondivalitseja tegevusloa kehtetuks tunnistamise asjaolude kohta. (3) Kui taotleja on varem tegutsenud fondijuhina, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkuvõte täiendavalt sisaldama vähemalt järgmisi andmeid iga taotleja poolt juhitud investeerimisfondi (edaspidi fond) kohta: 1) fondi nimetus või nimi; 2) aeg, mille jooksul taotleja tegutses selle fondi fondijuhina (edaspidi periood); 3) fondi varade maksimaalne ja keskmine väärtus perioodi jooksul; 4) fondi tootlus perioodi jooksul kokku ja kvartalite lõikes; 5) ülevaade fondi investeeringute struktuurist ja selle muutustest dünaamikas; 6) andmed perioodi jooksul toimunud fondi osakute tagasivõtmise peatamise ja selle asjaolude kohta; 7) andmed perioodi jooksul toimunud lepingulise fondi valitsemise üleandmise asjaolude kohta teisele fondivalitsejale; 8) andmed fondi likvideerimise kohta. (4) Taotlusele võib lisada muid andmeid, mida peetakse vajalikuks. (5) Taotlemisel esitatavad andmed esitatakse käesoleva määruse § 5 lg 1 punktis 1 nimetatud avalduse esitamise kuupäeva seisuga. § 6. Taotluse vormistamine (1) Kõik tunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavad andmed esitatakse eesti keeles. Kui esitatud dokument on võõrkeeles, lisatakse eestikeelne tõlge. (2) Käesoleva korra § 5 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmed esitatakse selgesti loetavas masinakirjas. Kõik andmed allkirjastatakse taotleja poolt, kes allkirjastab kõik leheküljed ja ka parandused. (3) Käesoleva korra lisade täitmisel lähtutakse järgnevast: 1) kõik täiendavad andmed esitatakse eraldi lehel allkirjastatuna koos viitega vastavale lisa alapunktile; 2) isikukood märgitakse Eesti Vabariigi kodaniku kohta, välisriigi kodaniku korral märgitakse aga tema sünniaeg ja lisatakse riik, mille kodakondsust ta omab; 3) kõrghariduse kohta märgitakse õppeasutuse nimi, asukoht, omandatud eriala, kutsekraad või kvalifikatsioon, õppimise ja lõpetamise aeg. Läbitud muu koolituse kohta märgitakse kursuse läbiviija, toimumise aeg ja koht ning teemade loetelu ning lisatakse kursuse tunnistuse koopia. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotlus esitatakse taotleja poolt isiklikult või saadetakse postiga. (2) Posti teel esitatud taotluse esitamise kuupäevaks loetakse selle Rahandusministeeriumisse laekumise kuupäev. § 8. Taotluse kontroll ja andmete täpsustamine (1) Korraldaja vaatab tunnistuse väljaandmise taotluse läbi ja kontrollib taotluse ja taotleja vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. (2) Vajadusel nõuab korraldaja taotlejalt täiendavaid andmeid, määrates nende esitamise tähtaja. Kui andmeid tähtajaks ei esitata, võib Rahandusministeerium taotluse tagastada. (3) Korraldaja küsib Finantsinspektsioonilt kirjaliku arvamuse taotleja teadaoleva varajasema tegevuse, fondijuhile sätestatud nõuetele vastavuse ja muude asjaolude kohta. (4) Kui Finantsinspektsioon ei vasta 10 päeva jooksul, loetakse, et Finantsinspektsioonil puuduvad andmed selle kohta, et taotleja ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. § 9. Komisjonile esitatavad andmed (1) Korraldaja esitab koos taotlusega komisjonile kirjaliku põhjendatud seisukoha taotleja eksamile lubamise või sellest keeldumise kohta (edaspidi seisukoht). (2) Seisukoht peab sisaldama kõiki teadaolevaid andmeid asjaolude kohta, mis on olulised otsustamaks, kas taotleja vastab seaduses fondijuhile sätestatud nõuetele. (3) Kui korraldaja leiab, et taotleja ei vasta seaduses fondijuhile sätestatud nõuetele, esitab ta komisjonile lisaks seisukohale ka käesoleva korra § 21 lõikes 2 nimetatud käskkirja eelnõu. § 10. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise taotlemine Tunnistuse kehtetuks tunnistamise taotlemisel esitab korraldaja komisjonile andmed, mis tõendavad «Investeerimisfondide seaduse» § 16 lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemist ja rahandusministri käskkirja eelnõu tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta. § 11. Andmete muutumisest teavitamine (1) Taotlemisel esitatud andmete muutumisest peab taotleja kuni tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise otsustamiseni viivitamata teatama korraldajale, esitades muutunud andmed uuendatud kujul. (2) Taotleja ja taotlusega seotud täiendavatest olulist tähendust omavatest andmetest või asjaoludest teavitab korraldaja viivitamata komisjoni. 3. peatükk ISTUNG § 12. Istungi kokkukutsumine (1) Komisjoni esimees kinnitab komisjoni istungi päevakorra projekti ja kutsub kokku istungi. (2) Istungi toimumisest teatatakse komisjoni liikmetele kirjalikult hiljemalt viis kalendripäeva enne selle toimumist. Teatele kirjutab alla komisjoni esimees. (3) Istungi teates tuleb näidata istungi toimumise aeg ja koht. (4) Teatele lisatakse istungi päevakorra projekt ning käesoleva korra paragrahvides 5, 9, 10 ja 11 nimetatud ning muud otsuse tegemiseks vajalikud andmed. § 13. Istungi läbiviimine (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt neli komisjoni liiget. (2) Kui istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub istung sama päevakorraga hiljemalt neljateistkümnendal kalendripäeval pärast istungi ärajäämist. (3) Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees. (4) Istungi alguses kinnitatakse istungi päevakord. (5) Istung on kinnine. Istungil ekspertide ja teiste asjaosaliste isikute osalemise või viibimise otsustab istungi juhataja. § 14. Otsustamine (1) Iga komisjoni liige võtab istungist osa isiklikult. Igal liikmel on üks hääl. (2) Hääletamine istungil on avalik. Liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Komisjoni liige ei või osa võtta hääletamisest, kui on tegemist huvide konfliktiga «Korruptsioonivastase seaduse» (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357) § 25 lõike 1 tähenduses. Nimetatud suhtest peab komisjoni liige teatama istungi juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamist. (4) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole hääletamisel osalenud komisjoni liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget. Kui käesolevast korrast ei tule teisiti, loetakse häälte võrdsuse korral vastuvõetuks otsus, mille poolt hääletas istungi juhataja. (5) Komisjon võib otsuse tegemiseks nõuda taotlejalt täiendavate või täpsustavate andmete esitamist. § 15. Otsuse vastuvõtmine komisjoni kokku kutsumata (1) Otsuse vastuvõtmiseks komisjoni kokku kutsumata saadab komisjoni esimees komisjoni liikmetele käesoleva korra § 12 lõikes 4 sätestatud andmed ja määrab vastamise tähtaja. (2) Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli komisjoni liiget. Komisjoni liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks vastust, loetakse otsusele vastu hääletanuks. (3) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamata kõigile komisjoni liikmetele. (4) Hääletamistulemustest teatab komisjoni esimees esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb tema poolt määratud vastamise tähtajale. (5) Otsuse vastuvõtmisele komisjoni kokku kutsumata kohaldatakse käesoleva korra § 14 lõikes 3 sätestatut. § 16. Istungi protokollimine (1) Komisjoni istung protokollitakse. (2) Istungi juhataja määrab Rahandusministeeriumi ametnike hulgast protokollija. (3) Istungi protokolli kantakse: 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) istungil osalevate komisjoni liikmete ja osalenud isikute nimekiri; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) istungil vastu võetud otsused koos hääletustulemustega; 7) istungi otsuse suhtes eriarvamusele jäänud komisjoni liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 8) istungil olulist tähtsust omavad muud asjaolud. (4) Istungil tehtud otsuste ja hääletustulemuste õige ja täieliku jäädvustamise eest vastutab istungi juhataja. (5) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija ning eriarvamuse korral ka eriarvamusele jäänud komisjoni liige. § 17. Protokolli säilitamine ja sellega tutvumine (1) Komisjoni istungi protokollile lisatakse käesoleva korra paragrahvis 12 nimetatud istungi teade koos lisadega, eksamiküsimustikud, eksami protseduurireeglid ning eksami tulemuste otsustamise aluseks olevad dokumendid. (2) Protokolle koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisadega ja käesoleva korra § 15 lõikes 3 nimetatud hääletamisprotokolle säilitab Rahandusministeerium vähemalt kümme aastat. (3) Protokollid, selle lisad ja käesoleva korra § 15 lõikes 3 nimetatud hääletamisprotokollid ei ole avalikud. Allkirjastatud protokolli ärakiri antakse igale komisjoni liikmele. (4) Protokollide, nende lisade või väljavõtetega või käesoleva korra § 15 lõikes 3 nimetatud hääletamisprotokollidega võivad tutvuda komisjoni liikmed, taotlejad ja teised selleks õigustatud huvi omavad isikud isiklikult kohapeal komisjoni esimehe loal. 4. peatükk EKSAM § 18. Eksami toimumise ja taotluste esitamise tähtajad (1) Korraline eksam toimub kaks korda aastas: aprilli ja oktoobri esimesel täisnädalal. (2) Tähtajaks taotluse esitanud või eksamile lubatud taotlejate puudumisel jäetakse korraline eksam ära. (3) Tunnistuse väljaandmise taotlus loetakse esitatud tähtajaks, kui korralise eksami toimumise eelneva kuu kahekümnendaks kuupäevaks on Rahandusministeeriumile laekunud kõik nõuetekohaselt vormistatud andmed. § 19. Kirjalik ja suuline eksam (1) Korraline eksam koosneb kirjalikust osast (edaspidi kirjalik eksam ) ning suulisest osast (edaspidi suuline eksam). Kirjalik eksam toimub enne suulist eksamit. (2) Kirjalikul eksamil vastab taotleja kirjalikult komisjoni poolt kinnitatud küsimustikule, mis võib koosneda erinevatest osadest. Kui komisjon ei otsusta teisiti, seisneb vastamine valiku tegemises küsimuste järel toodud vastusevariantide vahel. (3) Suulise eksami alguses antakse taotlejale lahendamiseks 1–3 situatsiooniülesannet. Pärast nende ülesannete lahenduskäigu esitamist taotleja poolt esitavad komisjoni liikmed taotlejale küsimusi, mis on vajalikud tema kvalifikatsiooni väljaselgitamiseks. (4) Kirjaliku eksami küsimuste ja suulise eksami situatsiooniülesannete koostamisel ning suulise eksami küsimuste esitamisel lähtutakse käesoleva korra paragrahvides 27–35 sätestatud eksamiprogrammist. § 20. Eksami ettevalmistamine Enne korralise eksami toimumist teeb komisjon otsuse taotlejate eksamile lubamise kohta, kinnitab kirjaliku eksami küsimustikud koos vastusevariantidega ja suulise eksami situatsiooniülesanded ning määrab kindlaks järgmised eksami läbiviimise konkreetsed tingimused (edaspidi eksami protseduur): 1) kirjaliku ja suulise eksami toimumise aeg ja koht; 2) kirjaliku eksami küsimustikule vastamise kord; 3) kirjaliku eksami küsimustikule vastamiseks ettenähtud aeg; 4) suulise eksami situatsiooniülesannete lahendamiseks ettenähtud aeg; 5) abimaterjalide ja -vahendite kasutamise kord; 6) keelatud toimingud eksami ajal; 7) kirjaliku eksami tulemuste selgitamise kord; 8) muud eksami läbiviimise tingimused. § 21. Taotleja eksamile lubamine (1) Tunnistuse taotlejat ei lubata eksamile, kui: 1) ta ei vasta seaduses fondijuhile sätestatud nõuetele; 2) tunnistuse taotlemisel ei ole esitatud kõiki ettenähtud andmeid või esitatud andmed on mittetäielikud, eksitavad, aegunud või ei vasta tegelikkusele; 3) komisjon peab otsuse tegemiseks vajalikuks nõuda täiendavate või täpsustavate andmete esitamist. (2) Kui komisjon keeldus taotleja eksamile lubamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud põhjusel, teeb komisjon rahandusministrile põhjendatud ettepaneku tunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta. Ettepanekule lisatakse rahandusministri vastava käskkirja eelnõu. (3) Kui komisjon keeldus taotleja eksamile lubamisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud põhjustel, lubatakse taotleja eksamile, kui nimetatud keeldumise põhjused on ära langenud ja muud keeldumise põhjused puuduvad. (4) Kui komisjon on lubanud taotleja eksamile, kuid enne eksamit on selgunud täiendavad asjaolud, võib komisjon teha uue otsuse. (5) Hiljemalt kaks kalendripäeva enne kirjaliku eksami toimumist teatab korraldaja taotlejale tema eksamile lubamisest või sellest keeldumisest. Eksamile lubamise korral tehakse taotlejale teatavaks eksami protseduur, keeldumise korral aga tuuakse välja põhjendus. § 22. Taotleja eksamil mitteosalemine (1) Kui eksamile lubatud taotleja ei osalenud kirjalikul eksamil või käesoleva korra § 38 lõikes 5 nimetatud täiendaval kirjalikul eksamil, võib ta eksami sooritada järgmistel korralistel eksamitel, tingimusel, et tal on esitatud kõik käesoleva korra § 5 lõikes 1 nimetatud andmed. (2) Kui kirjaliku eksami edukalt sooritanud taotleja ei osalenud suulisel eksamil või käesoleva korra § 25 lõike 3 või § 38 lõikes 5 nimetatud täiendaval suulisel eksamil, võib ta vastava eksami sooritada 18 kuu jooksul pärast esmakordset eksamil mitteosalemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist tuleb taotlejal sooritada uuesti kirjalik eksam. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotleja peab teatama Rahandusministeeriumile oma valmisolekust osaleda järgmisel korralisel eksamil hiljemalt käesoleva korra § 18 lõikes 3 nimetatud tähtajaks. (4) Eksami korraldamisel korraliste istungite vaheajal teatab Rahandusministeerium käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotlejatele eksamil osalemise võimalusest hiljemalt seitse kalendripäeva enne vastava eksami toimumist. § 23. Eksami läbiviimine (1) Enne eksami algust instrueeritakse taotlejaid eksami protseduurist ning eksami tulemuste teatavakstegemise ja taotlejate poolt protestide esitamise ja läbivaatamise korrast. (2) Kirjaliku eksami sooritamisel ja suulise eksami ettevalmistamisel viibib kohal vähemalt üks komisjoni liige või komisjoni esimehe poolt volitatud Rahandusministeeriumi ametnik (edaspidi komisjoni esindaja ). (3) Eksamile lubatud taotleja on eksami alguses ja selle ajal kohustatud esitama komisjoni esindaja nõudmisel oma isikut tõendava dokumendi. (4) Komisjoni esindaja kõrvaldab eksamilt taotleja, kes on olulisel määral rikkunud eksami protseduuri või tegelenud pettusega. Eksamilt kõrvaldamisel loetakse eksam mittesooritatuks. Enne kõrvaldamist võib komisjoni esindaja teha hoiatuse. (5) Suulise eksami võtab vastu komisjon oma istungil. Eksami alguses antakse komisjoni liikmetele kirjaliku eksami tulemused ja materjalid. Suuline eksam lindistatakse. Lindid säilitatakse koos istungi protokolliga. § 24. Kirjaliku eksami sooritamine (1) Kirjalik eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui taotleja saavutab vähemalt komisjoni poolt määratud tulemuse. Selleks peab taotleja vastama õigesti vähemalt nõutud arvule küsimustele või saama vähemalt nõutud arvu punkte. (2) Komisjon võib ette näha, et kirjaliku eksami edukaks sooritamiseks on nõutud tulemus vaja saavutada ka küsimustiku eri osade lõikes. (3) Kirjaliku eksami tulemused selgitab komisjoni esindaja välja kohe pärast kirjaliku eksami toimumist. Tulemused kinnitab komisjon enne suulise eksami algust. (4) Korraldaja teavitab taotlejaid kirjaliku eksami tulemustest viivitamata pärast eksamitulemuste selgitamist, kuid mitte hiljem kui 20 tundi enne suulise eksami algust. § 25. Suulise eksami sooritamine (1) Suulisele eksamile pääseb vaid taotleja, kes on kirjaliku eksami edukalt sooritanud. (2) Suulisel eksamil hindavad komisjoni liikmed situatsiooniülesannete lahendamise ja küsimustele vastamise põhjal, kas taotleja teadmised vastavad eksamiprogrammile ja on küllaldased, et tagada tema edukas tegevus fondijuhina. (3) Suuline eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud komisjoni liikmetest, kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget. Juhul kui otsuse poolt hääletas vähem kui kolm komisjoni liiget, kuid poolthääletajaid oli rohkem kui vastuhääletajaid, samuti häälte võrdsuse korral, korraldatakse vastavale taotlejale täiendav suuline eksam. Kui täiendaval eksamil ei saavutata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hääletustulemust, loetakse eksam mittesooritatuks. § 26. Komisjoni otsus eksami sooritamise kohta (1) Kui seaduses fondijuhile sätestatud nõuetele vastav taotleja sooritas edukalt eksami, teeb komisjon rahandusministrile ettepaneku tunnistuse väljaandmise kohta. (2) Kui taotleja ei sooritanud kirjalikku või suulist eksamit, peab komisjoni otsus sisaldama põhjendust. Kirjaliku eksami korral osutatakse otsuses sel juhul eksami tulemuste erinevusele nõutud tulemustest, suulise eksami puhul tuuakse aga välja eksamiprogrammi valdkonnad, mille osas taotleja vastused olid ebaõiged või mittetäielikud. (3) Kui enne tunnistuse väljaandmist on selgunud täiendavad asjaolud, võib komisjon teha uue otsuse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse korral teeb komisjon rahandusministrile ettepaneku tunnistust mitte välja anda ja lisab vastava käskkirja eelnõu. (5) Suulise eksami otsustamisele ei kohaldata käesoleva korra §-s 15 sätestatut. 5. peatükk EKSAMIPROGRAMM § 27. Õigusaktid ja regulatiivdokumendid (1) Õigusaktid, mida peab tundma täielikult: 1) «Investeerimisfondide seadus» ja selle alusel kehtestatud õigusaktid; 2) «Kogumispensionide seadus» (RT I 2001, 79, 480) ja selle alusel kehtestatud õigusaktid. (2) Õigusaktid ja regulatiivdokumendid, mille puhul peab tundma põhialuseid ja -seoseid: 1) «Väärtpaberituru seadus» (RT I 2001, 89, 532) ja selle alusel kehtestatud õigusaktid; 2) «Krediidiasutuste seadus» (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268; 93, 565; 102, 672); 3) «Eesti väärtpaberite keskregistri seadus» (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565) ja selle alusel kehtestatud õigusaktid; 4) Tallinna Väärtpaberibörsi reglement; 5) «Äriseadustik» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 24, 133; 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6); 6) «Audiitortegevuse seadus» (RT I 1999, 24, 360); 7) «Kindlustustegevuse seadus» (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565); 8) «Raamatupidamise seadus» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 89, 532). (3) Õigusaktid ja regulatiivdokumendid, mida peab tundma investeerimisfondide valitsemist puudutavas osas: 1) «Tsiviilseadustiku üldosa seadus» (RT I 1994, 53, 889; 65, õiend; 89, 1516; 1995, 26–28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10, 155; 2001, 24, 133); 2) «Asjaõigusseadus» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509 ja 510; 2001, 34, 185; 52, 303; 93, 565); 3) «Kriminaalkoodeks» (RT 1992, 20, 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526); 4) «Karistusseadustik» (RT I 2001, 61, 364); 5) «Haldusõiguserikkumiste seadustik» (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677); 6) «Tulumaksuseadus» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544) ja sellest tulenevad õigusaktid; 7) «Käibemaksuseadus» (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60); 8) «Kinnistusraamatuseadus» (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 24, 133; 31, 171; 56, 336; 93, 565); 9) «Lepingute ja lepinguväliste kohustuste seadus» (RT I 2001, 81, 487); 10) «Haldusmenetluse seadus» (RT I 2001, 58, 354). § 28. Majanduse toimimise põhiseosed Majanduse toimimise põhialustest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) rahapoliitika; 2) valuutakursid; 3) keskpank; 4) Eesti rahasüsteem; 5) Euroopa Rahaliit (EMU); 6) intressimäärad; 7) riigi maksebilanss; 8) fiskaalpoliitika; 9) inflatsioon; 10) Eesti majanduse arengutendentsid; 11) väärtpaberiturgude toimimise alused; 12) rahvusvahelised väärtpaberiturud; 13) kinnisvaraturgude toimimise alused; 14) kindlustusturu toimimise alused. § 29. Finantsturgude reguleerimine Finantsturgude reguleerimisest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) finantsturgude õiguslik regulatsioon; 2) finantsturgude järelevalve ja selle eesmärgid; 3) järelevalveorganid ja nende funktsioonid; 4) isereguleerivad organisatsioonid. § 30. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturust ja selle tegevusest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) Väärtpaberituru osalised, nende liigid ja eesmärgid ning tegevus; 2) reguleeritud turg, sh väärtpaberibörs, selle olemus ja funktsioonid; 3) investeerimisteenused, investeerimiskõrvalteenused, nende osutamise alused ja erisused; 4) väärtpaberituru ärireeglid, sh investori kaitse ja informatsiooni avaldamise kohustus, siseinfo kasutamise reguleerimine, turuga manipuleerimise keeld, keelatud tehingud, väärtpaberituru eetika ja hea tava; 5) kapitalinõuded ja riskipiirangud erinevatele finantseerimisasutustele; 6) investeerimistegevuse ning riskide hajutamise põhimõtted, portfellihaldus ja portfelli koostamise printsiibid. § 31. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse erisused Finantsinstitutsioonidest ja nende tegevuste erisustest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) krediidiasutused; 2) kindlustusandjad; 3) investeerimisfondid, nende liigid ja erisused; 4) investeerimisühingud; 5) fondivalitsejad. § 32. Väärtpaberid Väärtpaberitest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) väärtpaberite liigid; 2) väärtpaberite emiteerimise alused ja avalik pakkumine; 3) väärtpaberite riskiastmed; 4) sobivus erinevatele investeerimisgruppidele; 5) finantsriski maandamise instrumendid. § 33. Väärtpaberianalüüs Väärtpaberianalüüsist peab tundma järgmisi valdkondi: 1) fundamentaalanalüüs; 2) finantsaruannete analüüs, sh suhtarvude analüüs ning krediidi-, likviidsus-, maksevõime jm riskide hindamine finantsaruannete alusel; 3) tehniline analüüs, sh väärtpaberituru kvantitatiivsed näitajad, turuindeksid, tehnilise analüüsi lähtekohad ja rakendatavus; 4) efektiivse turu teooria; 5) risk ja tulusus. Riskide hindamine, sh riskide liigid, standardhälve, beeta (finantsvarade hindamise mudel (CAPM)), riskide hajutamine; 6) aktsia väärtuse hindamine, sh dividenditaandamismudel, taandatud rahavoogude mudel, suhtelise väärtuse mudelid (P/E, P/B) ning muud meetodid; 7) võlakirja väärtuse hindamine. § 34. Väärtpaberiportfelli juhtimine Väärtpaberiportfelli juhtimisest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) investeerimisstrateegia kujundamine, sh investeerimiseesmärgid ning -piirangud; 2) Markowitzi portfelliteooria, sh Markowitzi portfelliteooria eeldused, portfelli oodatav tulumäär ja standarthälve ning Markowitzi portfelliteooria rakendamine praktikas; 3) portfelli varade paigutamise meetodid, sh kapitalijaotus ja varade jaotus ning aktiivne ja passiivne portfellijuhtimine; 4) portfelli edukuse hindamine. § 35. Ettevõtte rahandus Ettevõtte rahandusest peab tundma järgmisi valdkondi: 1) äriühingu finantsjuhtimise alused; 2) põhilised raamatupidamisprintsiibid, sh finantsaruannete koostamine, raamatupidamisstandardid ning hea raamatupidamistava; 3) auditeerimine; 4) maksud; 5) ettevõtte finantseerimisallikad, sh sisemine finantseerimine, laenufinantseerimine, aktsiakapitali laiendamine ja vähendamine ning kapitali struktuur, finantsvõimendus ja kapitali hind; 6) dividendipoliitika; 7) ettevõtte väärtuse määramine; 8) äriühingu ühinemine, jagunemine, ülevõtmine, likvideerimine, pankrot. 6. peatükk TUNNISTUS § 36. Otsus (1) Otsuse tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise kohta, samuti tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta teeb rahandusminister oma käskkirjaga komisjoni ettepaneku alusel viie tööpäeva jooksul pärast vastava istungi protokolli saamist. (2) Otsuse tegemiseks võib rahandusminister nõuda taotlejalt või komisjonilt täiendavate või täpsustavate andmete esitamist. (3) Tunnistuse väljaandmisest keeldumise või tunnistuse kehtetuks tunnistamise korral peab otsus sisaldama põhjendust. § 37. Otsusest teatamine (1) Ärakirja rahandusministri käskkirjast väljavõttega taotleja kohta tunnistuse väljaandmise või sellest keeldumise otsuse kohta saadab Rahandusministeerium taotlejale kahe tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist. (2) Lõikes 1 nimetatud ärakirja edastab Rahandusministeerium viivitamata pärast selle andmist: 1) isikule, kelle tunnistus kehtetuks tunnistati; 2) fondivalitsejale, kelle poolt valitsetava fondi fondijuhiks on nimetatud isik määratud; 3) Finantsinspektsioonile. § 38. Protesti esitamine (1) Tunnistuse taotleja või isik, kelle tunnistus tunnistati kehtetuks, võib esitada rahandusministrile protesti 21 kalendripäeva jooksul, arvates talle käesoleva korra § 36 lõikes 1 nimetatud käskkirja teatavaks saamisest. (2) Rahandusminister edastab protesti seisukoha võtmiseks komisjonile. Komisjon vaatab protesti läbi 30 päeva jooksul selle laekumisest ja annab rahandusministrile arvamuse. Kui protesti lahendamiseks on vajalik täiendavate asjaolude selgitamine, võib rahandusminister eelmises lauses nimetatud tähtaega komisjoni taotlusel pikendada. (3) Kümne tööpäeva jooksul pärast vastava istungi protokolli saamist rahandusminister annab käskkirja koos põhjendustega protesti: 1) rahuldamata jätmise kohta; 2) täielikult või osaliselt rahuldamise kohta. (4) Rahandusminister võib nõuda protesti läbivaatamiseks komisjonilt või protesti esitajalt täiendavate või täpsustavate andmete ja selgituste esitamist. (5) Rahandusminister võib protestide läbivaatamisel teha komisjonile ettepaneku korraldada vastavalt käesolevale korrale täiendav suuline või kirjalik eksam. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud käskkirja ärakiri saadetakse viivitamata käesoleva korra § 37 lõikes 2 nimetatud isikutele. § 39. Tunnistuse vorm Tunnistus vormistatakse turvapõhjal blanketile formaadis A4 ja sellel on järgmised rekvisiidid: 1) tunnistuse registreerimisnumber ja väljaandmise kuupäev; 2) tunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 3) lubatud tegevusala; 4) tunnistuse kehtivusaeg; 5) tunnistuse väljaandja nimi, ametinimetus, allkiri ja pitser. § 40. Tunnistuse väljaandmine ja tagastamine (1) Tunnistus annatakse taotlejale üle allkirja vastu. (2) Tunnistuse kasutamiskõlbmatuks muutumisel, hävimisel või kadumisel antakse fondijuhi avalduse alusel välja duplikaat. Duplikaadile kantakse kõik §-s 39 nimetatud andmed ja ülemisele parempoolsele nurgale kirjutatakse sõna «DUPLIKAAT». (3) Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel tuleb tunnistus tagastada Rahandusministeeriumile. (4) Tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel seda ei pikendata. Tunnistuse saamiseks tuleb esitada uus taotlus. § 41. Arvestus ja avalikustamine (1) Tunnistuste taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise üle peab arvestust Rahandusministeerium. (2) Kehtivat tunnistust omavate isikute nimekiri ja andmed nende tegevuse kohta fondijuhina on avalikud. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 42. Kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks rahandusministri 4. septembri 2000. a määrus nr 81 «Väärtpaberispetsialistide ja fondijuhtide eksamikomisjoni töökorraldus» (RTL 2000, 97, 1527; 2001, 52, 709). Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 18. veebruari 2002. a määruse nr 33 lisa 1 FONDIJUHI KVALIFIKATSIOONITUNNISTUSE TAOTLEMISE AVALDUS Palun väljastada mulle .......................................... (taotleja ees- ja perekonnanimi) fondijuhi kvalifikatsioonitunnistus. Kinnitan, et vastan fondijuhile õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kvalifikatsioonitunnistuse kehtivuse ajal kohustun täitma kõiki fondijuhile õigusaktides kehtestatud nõudeid. Olen teadlik endale võetavatest kohustustest ning saan aru käesoleva avalduse sisust. Oma tegevuses pärast kvalifikatsioonitunnistuse väljaandmist lähtun käesoleva avalduse sisust. Avaldusele on lisatud järgmised kvalifikatsioonitunnistuse taotlemiseks vajalikud andmed, kokku ........... leheküljel, mille õigsuse ja täielikkuse eest ma vastutan: Vorm «Taotleja» (lisa 2) ........ lk Elulookirjeldus ........ lk Ärakirjad kõrgharidust tõendavatest dokumentidest ........ lk Tõend riigilõivu tasumise kohta ........ lk ........ lk ........ lk Muud asjaolud või selgitused, mida taotleja peab oluliseks: ........................................................................................................ Avalduses ning sellele lisatud dokumentides esitatud andmed on täielikud ja tõesed. ....................................... ......................................... a (taotleja allkiri) (kuupäev) Rahandusministri 18. veebruari 2002. a määruse nr 33 lisa 2 TAOTLEJA 1. Nimi 2. Isikukood ja sünnikoht 3. Kodakondsus 4. Elukoht 5. Telefon 6. E-post 7. Haridus Keskharidus Kõrgharidus Muu koolitus 8. Keelte valdamine 9. TÖÖLEHT 9.1. Praegune töökoht ja selle kontaktandmed: Tööandja Tegevusala Aadress, telefon, faks Amet Aeg (aasta, kuu) Tööülesannete kirjeldus 9.2. Viimase kümne aasta töökohad: Tööandja Tegevusala Amet Aeg (aasta, kuu) Tööülesannete kirjeldus 10. OSALUS ETTEVÕTLUSES Märkida osalus äriühingutes avalduse esitamise seisuga, mis ületab 5% aktsiate või osadega esindatud häältest või aktsia- või osakapitali suurusest. Äriühing Tegevusala Aktsia- või osakapital Osalus kapitalis 11. OSALEMINE JUHTORGANITES 11.1. Äriühingud, mille juhatuse või nõukogu liige on avalduse esitamise ajal. Äriühing Tegevusala Aadress, telefon, faks Aktsia- või osakapital Amet 11.2. Äriühingud, mille juhatuse või nõukogu liige on olnud viimase kümne aasta jooksul. Äriühing Tegevusala Aktsia- või osakapital Amet 12. KARISTUSED 12.1. Kas taotleja vastu on kunagi algatatud kriminaalasi kas Eesti või mõne välisriigi kriminaalseadusandluse alusel? 12.2. Kas taotlejat on kunagi Eesti või mõne välisriigi kriminaalseadusandluse alusel süüdi mõistetud? 12.3. Kas taotlejat on kunagi Eestis või mõnes välisriigis süüdi mõistetud haldusõigusrikkumise eest? Juhul kui mõni vastustest on jaatav, tuleb igat juhtumit kirjeldada eraldi, lisades ärakirjad vastavatest kohtuotsustest ja muudest asjakohastest dokumentidest. Haldusõigusrikkumiste korral ei ole vaja kirjeldada liikluseeskirja ja parkimiskorra rikkumisi. 13. PANKROT ja SUNDLÕPETAMINE 13.1. Kas taotleja vastu on kunagi algatatud pankrotimenetlust või on taotleja ise kunagi välja kuulutanud pankroti või maksejõuetuse? 13.2. Kas juriidilise isiku vastu, milles taotleja on või oli nõukogu või juhatuse liige või vastutav töötaja (tegevjuht, pearaamatupidaja, fondijuht vms) on kunagi algatatud pankrotimenetlust, välja kuulutatud pankrot või nimetatud isik sundlõpetatud? Juhul kui mõni vastustest on jaatav, tuleb igat juhtumit kirjeldada eraldi, tuues välja pankrotimenetluse või sundlõpetamise olulised asjaolud ning selles taotleja rolli iseloomustavad andmed. Kirjeldusele lisatakse andmed (dokumendid), mis tõendavad, et taotleja on vaba igasugusest vastutusest ja kohustustest seoses nimetatud juhtumiga. Kinnitan esitatud andmete õigsust ja täielikkust ................................................ ............................ (taotleja allkiri) (kuupäev) Rahandusministeeriumi märkused: ................................................................................................................................................................................................. ................................................. ............................. (ametniku nimi ja allkiri) (kuupäev)