Sotsiaalminister — «Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise, maksmise ja arvutamise korra ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike tõendite vormide» kehtestamine — RTL, 28, 396

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233; 47, 260) § 10 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud tõendite vormid. § 2. Ajutise töövõimetuse hüvitis Ajutise töövõimetuse hüvitis (edaspidi hüvitis) määratakse ja makstakse kindlustatule, kellel töövõimetuslehe vormistamise päeval on kehtiv töö- või teenistusleping või kes on riigi või kohaliku omavalitsuse avalikku võimu teostava institutsiooni koosseisus valitaval või nimetataval ametikohal või juriidilise isiku juhatuse või nõukogu või muu juhtorgani liige või on lepingulises tegevteenistuses ohvitserina, allohvitserina, sõdurina või kaitseväeametnikuna või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja kellel ajutise töövõimetuse tõttu jääb saamata sotsiaalmaksuga maksustatud isikustatud tulu. 2. peatükk HÜVITISE MÄÄRAMISEKS JA MAKSMISEKS NÕUTAVAD DOKUMENDID § 3. Hüvitise määramiseks nõutavad dokumendid Hüvitise määramiseks nõutavad dokumendid on: 1) töövõimetusleht; 2) tõend sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta, kui kindlustatu ajutise töövõimetuse alguskuule eelneval kuuel kuul vahetas tööandjat (lisa 1); 3) tööõnnetuse/kutsehaigestumise raport esmasel haigestumisel tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. septembri 2000. a määrusega nr 301 «Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord» (RT I 2000, 74, 466) kinnitatud tööõnnetuste ja kutsehaigestumise raporti vormile ühes eksemplaris kolme ööpäeva jooksul pärast uurimise lõppemist; 4) arstitõendi (lisa 2) alusel tööandja poolt väljaantud käskkirja või korralduse ärakiri teisele tööle või teisele ametikohale üleviimise kohta «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 7, 112; 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) (edaspidi TLS) § 62 lõike 1 või § 63 lõike 1 või «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) (edaspidi ATS) § 51 lõike 1 alusel; 5) arstitõendi alusel tööandja poolt väljaantud käskkirja või korralduse ärakiri tööst vabastamise kohta ja tööinspektori kooskõlastus (lisa 3) TLS § 62 lõike 2 või § 63 lõike 2 või ATS § 51 lõike 2 alusel; 6) maksuameti tõend füüsilise isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kohta; 7) surmatunnistuse koopia ja pärimisõiguse tunnistus või kindlustatuga koos elanud perekonnaliikme avaldus ja perekonnaliikmeks olemist tõendavad dokumendid hüvitise väljamaksmiseks kindlustatu surma korral; 8) füüsilisest isikust ettevõtja, kes samal ajal saab riiklikku pensioni või kelle eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja, avaldus (lisa 4) sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta. § 4. Töövõimetuslehe täitmine (1) Kindlustatu esitab arsti poolt väljastatud töövõimetuslehe (lisa 5) tööandjale või riigi või kohaliku omavalitsuse avalikku võimu teostavale institutsioonile (edaspidi tööandja), kus ta on tööl/ametis töövabastuse alguspäeval. (2) Tööandja täidab töövõimetuslehe vormi A- ja B-osa. (3) Töövõimetuslehe A-osale kantakse järgmised andmed: 1) äriühingu või muu juriidilise isiku äriregistrikood ja täielik nimetus või riigi või kohaliku omavalitsuse avalikku võimu teostava institutsiooni registreerimisnumber ja täielik nimetus või füüsilise isiku isikukood ning ees- ja perekonnanimi; 2) kindlustatu pangakonto number, panga nimetus ja panga kood. Kui kindlustatu soovib hüvitise kätte saada posti teel, näitab tööandja real «Panga nimetus» isiku aadressi, sidejaoskonna nimetuse ja sihtnumbri/postiindeksi; 3) tabelis «Andmed kalendripäeva keskmise tulu kohta» esimeses veerus märgitakse töövõimetuslehe A-osal märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelneva kuue kalendrikuu tähised (kahekohaline kalendrikuu tähis araabia numbritega, nt 01, 02 jne); 4) tabelis «Andmed kalendripäeva keskmise tulu kohta» märgitakse teises veerus igas kalendrikuus töötajale arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu (sendi täpsusega), mis arvestatakse tekkepõhisel raamatupidamise printsiibil; 5) tabelis «Andmed kalendripäeva keskmise tulu kohta» märgitakse kolmandas veerus iga kalendrikuu kalendripäevade arv, millest on lahutatud kalendripäevad, mil töötaja oli töölt vabastatud töövõimetuslehe alusel, samuti «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» § 105 lõike 4 alusel töölt puudutud kalendripäevad ning «Puhkuseseaduse» (RT I 2001, 42, 233) § 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel üle 28 kalendripäeva antava puhkuse ja § 31 alusel antud täiendava lapsepuhkuse päevad. Kalendripäevade arv märgitakse tabelisse ka juhul, kui kindlustatule mõnel kuul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ei arvestatud; 6) tabeli real «Kokku» märgitakse veergude «kalendripäevad» ja «tulu» summad; 7) tabeli real «Kalendripäeva keskmine tulu» märgitakse arvutatud kalendripäeva keskmine tulu (sendi täpsusega), mis saadakse eelmisel real näidatud tulu jagamisel kalendripäevade arvuga; 8) töökoht tähistatakse ristikesega; 9) põhipalga suurus sendi täpsusega märgitakse juhul, kui põhipalk töövabastuse alguspäeval on väiksem kuupalga alammäärast; 10) osa «Erijuhud» reale «Palgavahe ajutisel üleviimisel teisele tööle» märgitakse TLS § 62 või 63 või ATS § 51 alusel kindlustatu kergemale tööle üleviimise periood ja palgavahe sellel perioodil (sendi täpsusega); 11) osa «Erijuhud» real «Puudub õigus hüvitisele» märgitakse põhjus ja periood, mille vältel kindlustatul «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» § 105 lõike 2 alusel puudub õigus hüvitisele. Summeeritud tööaja arvestuse korral märgitakse puhkeaja alguse ja lõpu kuupäev ning põhjus juhul, kui ajutise töövõimetuse tõttu ei jäänud kindlustatul saamata sotsiaalmaksuga maksustav tulu. 3. peatükk TÖÖVÕIMETUSLEHE ESITAMINE HAIGEKASSALE § 5. Töövõimetuslehe esitamine haigekassale (1) Hüvitise määramiseks ja maksmiseks esitab kindlustatu töövõimetuslehe ning muud vajalikud dokumendid tööandjale. (2) Tööandja esitab täidetud töövõimetuslehe ja muud vajalikud dokumendid Eesti Haigekassa piirkondlikule osakonnale (edaspidi haigekassa piirkondlik osakond) seitsme kalendripäeva jooksul arvates töötaja poolt töövõimetuslehe esitamise päevast. Kokkuleppel tööandjaga võib töövõimetuslehe ja muud vajalikud dokumendid esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale kindlustatu ise. (3) Hüvitis määratakse ja makstakse välja, kui töövõimetusleht ja muud vajalikud dokumendid on esitatud haigekassale hiljemalt 180-ndal kalendripäeval arvates töövõimetuslehel märgitud tööleasumise või püsiva töövõimetuse määramise päevast. § 6. Saatekiri (1) Töövõimetusleht esitatakse haigekassa piirkondlikule osakonnale saatekirjaga (lisa 5) allkirja vastu või saadetakse saatekirjaga posti teel väljastusteatega. (2) Saatekirjale lisatakse käesoleva määruse §-s 4 nimetatud dokumendid. (3) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab töövõimetuslehe A-osa haigekassa piirkondlikule osakonnale isiklikult või saadab posti teel väljastusteatega. Töövõimetuslehe B-osa jääb füüsilisest isikust ettevõtjale. § 7. Töövõimetuslehtede vastuvõtmine haigekassas Haigekassa piirkondlik osakond: 1) registreerib esitatud saatelehed ja selle lisad elektrooniliselt ning paberkandjal haigekassa asjaajamiskorras ettenähtud korras; 2) kontrollib saatekirjal märgitud andmete vastavust esitatud dokumentidele. § 8. Töövõimetuslehtede tagastamine Tööandja poolt puudulikult või vigaselt täidetud töövõimetuslehed ja muud esitatud dokumendid tagastab haigekassa piirkondlik osakond tööandjale saatekirjaga (lisa 6). Samuti tagastatakse tööandjale töövõimetuslehed, millele ei ole lisatud vajalikke dokumente. 4. peatükk HÜVITISE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE HAIGEKASSAS § 9. Hüvitise määramine ja maksmine (1) Hüvitise määrab haigekassa piirkondlik osakond ja maksab kindlustatule välja Eesti Haigekassa finantsosakond (edaspidi haigekassa finantsosakond) sotsiaalministri kehtestatud vormikohase töövõimetuslehe alusel, välja arvatud käesoleva määruse § 11 lõikes 2 toodud juhul. (2) Haigekassa piirkondlik osakond määrab hüvitise «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses» sätestatud määras ja ulatuses või keeldub seaduses ettenähtud juhtudel hüvitise määramisest. (3) Hüvitiste määramisel peab haigekassa piirkondlik osakond arvestust iga kindlustatu kohta. (4) Hüvitis ja üksikisiku tulumaks ümardatakse täiskroonidesse, 50 senti ja üle selle ümardatakse ühe kroonini ja alla 50 sendi ei arvestata. (5) Kui kindlustatu ajutine töövõimetus haiguse või vigastuse tõttu jätkub pärast töölepingu lõpetamist, makstakse hüvitist tervenemiseni või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani (kaasa arvatud), kuid ühe haiguse korral mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest, tuberkuloosi haigestumise korral mitte rohkem kui 240 kalendripäeva järjest. (6) Kindlustatu surma korral makstakse hüvitist kuni surma päevani (kaasa arvatud). § 10. Hüvitise maksmise tähtaeg (1) Haigekassa finantsosakond maksab kindlustatule hüvitise välja hiljemalt 30. kalendripäeval arvates nõuetekohaselt vormistatud töövõimetuslehe ja tõendite haigekassale esitamise päevast. (2) Hüvitise maksmisega viivitamisel maksab haigekassa kindlustatule iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast. § 11. Hüvitis välisriigis väljaantud tõendi alusel (1) Kui kindlustatu jäi ajutiselt töövõimetuks haigestumise või vigastuse tõttu välisriigis, määrab haigekassa piirkondlik osakond talle hüvitise «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduses» ettenähtud tingimustel ning korras. (2) Hüvitise määramiseks ja maksmiseks esitab kindlustatu haigekassa piirkondlikule osakonnale välisriigi arsti poolt väljastatud haigestumist tõendava dokumendi ning hüvitise arvutamiseks vajalikud tõendid. Välisriigi arsti poolt väljastatud tõend peab sisaldama ajutise töövõimetuse perioodi ja haigestumise põhjuse. § 12. Hüvitis riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuse korral (1) Riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel tekkinud töövõimetuseks loetakse vigastused: 1) mis on saadud riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel (inimelu päästmisel, õiguserikkumise ärahoidmisel jne), kui see ei olnud seotud vigastada saanud isiku tööga; 2) mis saadi kuriteo tõkestamisel, kui see ei olnud seotud vigastada saanud isiku tööga. (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud vigastuste põhjuslik seos töövõimetuse tekkimisega tõendatakse politsei, tuletõrje- ja päästeameti või kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tõenditega. § 13. Hüvitis kindlustatu surma korral Kindlustatu surma tõttu saamata jäänud hüvitis makstakse välja: 1) ühe kuu jooksul arvates pärandaja surmast pärandaja perekonnaliikmetele, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja olid tema ülalpidamisel; 2) ühe kuu jooksul pärijale pärimisõiguse tunnistuse haigekassa piirkondlikule osakonnale esitamisest arvates. § 14. Hüvitise maksmise peatamine Kui kindlustatu ei ilmu ajutise töövõimetuse ajal arsti määratud vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, ei arvutata ega maksta kindlustatule hüvitist arsti poolt töövõimetuslehele sellekohase märkuse tegemise päevast. § 15. Kinnipidamised hüvitiselt Haigekassa finantsosakond peab määratud hüvitiselt kinni tulumaksu ja muud seaduse alusel kinnipeetavad summad ning kannab hüvitise kindlustatu pangakontole või saadab posti teel kindlustatu näidatud aadressil. 5. peatükk HÜVITISE ARVUTAMINE § 16. Hüvitise arvutamise alus Hüvitise arvutamise aluseks on kindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatud isikustatud tulu (edaspidi tulu) järgi arvutatud ühe kalendripäeva keskmine tulu (edaspidi kalendripäeva keskmine tulu). § 17. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine (1) Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse kindlustatul töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul tööandjate poolt kindlustatule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ja saadud summa jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvuga. (2) Kui arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem summast, mis saadakse töövabastuse alguspäeval kehtiva Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (edaspidi kuupalga alammäär) jagamisel 30-ga, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. (3) Kui kindlustatu põhipalk kuus on töövabastuse alguspäeval väiksem kuupalga alammäärast, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu põhipalga jagamisel 30-ga, seejuures ei kuulu vähendamisele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud kalendripäeva keskmine tulu. (4) Tulu arvutatakse tekkepõhise raamatupidamise printsiibil. (5) Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi kalendripäevi: 1) töövabastus töövõimetuslehe alusel; 2) töövõimetusleheta töölt puudumine tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamisel ravikindlustusseaduse § 105 lõike 4 alusel; 3) üle 28 kalendripäeva antav puhkus alaealistele ja isikutele, kellele on töövõimetuse tõttu määratud töövõimetuspension või rahvapension «Puhkuseseaduse» § 9 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel; 4) täiendavad lapsepuhkuse päevad «Puhkuseseaduse» § 30 alusel. § 18. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine töökoha vahetamisel (1) Kui kindlustatu vahetas töökohta käesoleva määruse § 17 lõikes 1 nimetatud perioodil, võetakse hüvitise arvutamisel arvesse töövabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul kõigilt tööandjatelt saadud tulu. Tööandja täidab töövõimetuslehe tabelil «Keskmise kalendripäeva tulu» ainult tema poolt makstud tulu osa ning lisab haigekassa piirkondlikule osakonnale esitatavale töövõimetuslehele teise/teiste tööandjate vormikohased tõendid. (2) Mitme tööandja poolt täidetud töövõimetuslehtede eraldi esitamisel arvutab haigekassa piirkondlik osakond ühe töökoha kaudu esitatud töövõimetuslehe alusel määratud hüvitise ümber ja määrab juurdemaksmisele kuuluva osa lähtudes käesoleva määruse § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. § 19. Keskmise tulu arvutamine füüsilisest isikust ettevõtja puhul (1) Kindlustatul, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu perioodil 1. juulist kuni 30. juunini alanud töövabastuse korral nimetatud perioodile eelnenud kalendriaastal (1. jaanuarist kuni 31. detsembrini) füüsilisest isikust ettevõtjana saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel 365 kalendripäevaga. (2) Kui kindlustatu ei saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kalendriaastal füüsilisest isikust ettevõtjana sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu «Sotsiaalmaksuseaduse» (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587) § 6 lõikes 2 sätestatud ja töövabastuse alguspäeval kehtinud kuumäära jagamisel 30-ga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. (3) Füüsilisest isikust ettevõtjale, kes kooskõlas «Sotsiaalmaksuseaduse» § 9 lõike 3 punktiga 1 või § 9 lõikega 4 ei ole maksnud sotsiaalmaksu avansilisi makseid, hüvitist ei määrata ega maksta. 6. peatükk RAKENDUSSÄTE § 21. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 28. detsembri 1998. a määrus nr 71 ««Kohustusliku ravikindlustuse hüvitise määramise ja maksmise korra» ja «Hüvitise arvutamise juhendi» kehtestamine» (RTL 1999, 5, 52; 30, 379; 163, 2362; 2001, 4, 39; 82, 1116) tunnistatakse kehtetuks. Minister Siiri OVIIR Kantsler Hannes DANILOV Sotsiaalministri 5. veebruari 2002. a määruse nr 31 lisa 1 SOTSIAALMAKSUGA MAKSUSTATUD TULU TÕEND

Sotsiaalministri 5. veebruari 2002. a määruse nr 31 lisa 2 ARSTITÕEND

Sotsiaalministri 5. veebruari 2002. a määruse nr 31 lisa 3

Sotsiaalministri 5. veebruari 2002. a määruse nr 31 lisa 4

Sotsiaalministri 5. veebruari 2002. a määruse nr 31 lisa 5

Sotsiaalministri 5. veebruari 2002. a määruse nr 31 lisa 6