Sotsiaalminister — Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine — RTL, 25, 351

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 49 lõike 1 punkti 8 alusel laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamiseks. § 1. Riigieelarvest finantseerimise tingimused (1) Riigieelarve vahenditest kaetakse: 1) orbude ja vanemliku hoolitsuseta kuni 18-aastaste laste ülalpidamiskulud, kui nad on paigutatud lastekodusse, koolkodusse või noortekodusse (edaspidi laste hoolekandeasutus); 2) 18-aastaste ja vanemate orbude ja vanemliku hoolitsuseta päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivate noorte ülalpidamiskulud laste hoolekandeasutuses nominaalse õppeaja jooksul; 3) orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiskulud perekonnas hooldamisel, kui need lapsed olid perekonnas hooldamisel ka 2001. aastal, sealhulgas SOS-lasteküla perekonnas hooldamisel; 4) orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiskulud, kes õpivad ja viibivad puude tõttu ajutiselt erivajadustega laste koolis ning kes on perekonda hooldamisele võetud 2002. aastal; 5) rehabilitatsiooniplaani alusel osutatavate rehabilitatsiooniteenuste kulud laste hoolekandeasutustes elavatele orbudele ja vanemliku hoolitsuseta puuetega lastele; 6) rehabilitatsiooniplaani alusel osutatavate rehabilitatsiooniteenuste kulud ning hooldamine raske või sügava puudega lastele, kui nad on vanema (eestkostja) avalduse alusel paigutatud laste hoolekandeasutusse päevase või perioodilise hooldamisteenuse ja rehabilitatsiooniteenuste saamiseks; 7) rehabilitatsiooniplaani alusel osutatavate rehabilitatsiooniteenuste kulud perekonnas elavatele puuetega lastele. (2) Riigieelarve vahenditest on lubatud katta mõlema vanema hoolitsuseta jäänud laste ülalpidamiskulud juhul, kui: 1) vanem on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks, teovõimetuks või piiratud teovõimega isikuks; 2) vanemalt on ära võetud vanema õigused või laps on kohtu otsusega vanemalt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta; 3) vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses; 4) laps on paigutatud hoolekandeasutusse enne 1. jaanuari 1995. a. (3) Laste ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses on lubatud katta riigieelarve vahenditest enne vanema õiguste äravõtmise või lapse perekonnast eraldamise, vanema teadmata kadunuks tunnistamise, teovõimetuks tunnistamise või piiratud teovõimega isikuks tunnistamise kohtuotsuse tegemist, kui lapse vanemate kohta on esitatud või esitatakse materjalid kohtusse 10 päeva jooksul, arvates lapse perekonnast eraldamise päevast. § 2. Riigieelarve vahendite eraldamine (1) Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandeasutuses ja perekonnas hooldamiseks vajalike ülalpidamiskulude katmiseks eraldab Sotsiaalministeerium rahalised vahendid maavalitsustele ja Tallinna Linnavalitsusele vastavalt nende poolt 15. novembril 2001. a esitatud hoolekandeasutusse ja perekonda paigutatud laste arvule. (2) Maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus eraldavad laste perekonnas hooldamiseks riigieelarve vahendid kohalikele omavalitsustele ja Tallinna linnaosavalitsustele vastavalt nende poolt sõlmitud lepingutele. (3) Perekonnas hooldamisel oleva lapse ülalpidamiskulu suuruse määramisel võetakse arvesse lapsele määratud riiklikud toetused ja pensionid ning lapsele makstav elatis, välja arvatud «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803; 2001, 3, 10; 100, 648; 102, 671) alusel makstavad toetused. (4) Maavalitsused sõlmivad laste hooldamiseks hoolekandeasutustes lepingud eraõiguslike juriidiliste isikutega ja kohalike omavalitsuste asutustega. Lepingute koopiad esitatakse Sotsiaalministeeriumile. § 3. Aruandlus (1) Maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus esitavad Sotsiaalministeeriumile laste hoolekandeasutuste kinnitatud tulude ja kulude eelarved ja eelarve muudatused vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud tähtajale. (2) Lapse vanemate ja elukohajärgse kohaliku omavalitsusorgani poolt hoolekandeasutustele makstavad rahalised vahendid ja «Perekonnaseaduse» (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; 53, 307; RT III 2001, 15, 154) alusel lapse ülalpidamiseks makstav elatis tuleb arvestada asutuse eelarvesse. (3) Laste hoolekandeasutustes laste ülalpidamiskuludeks eraldatud rahaliste vahendite kulu kohta esitavad maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus Sotsiaalministeeriumile kvartaalselt koondaruande kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks (lisa 1). (4) Perekonnas hooldamisel olevate laste ülalpidamiskuludeks eraldatud rahaliste vahendite kulu kohta esitavad maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus Sotsiaalministeeriumile kvartaalselt koondaruande kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks riigieelarve klassifikaatori järgmiste kolmekohaliste kulukirjete lõikes: 1) art 341–349 inventar; 2) art 381–389 õppevahendid; 3) art 41 toitlustamine; 4) art 42 ravimid; 5) art 68 taskuraha. (5) Puuetega lastele osutatud rehabilitatsiooniteenuste kohta esitavad maavalitsused ja Tallinna Linnavalitsus Sotsiaalministeeriumile kvartaalselt koondaruande kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks (lisa 2). § 4. Rakendussätted (1) Sotsiaalministri 15. jaanuari 2001. a määrus nr 5 «Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine» (RTL 2001, 10, 134; 77, 1038) tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus rakendub 1. jaanuarist 2002. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV Sotsiaalministri 24. jaanuari 2002. a määruse nr 23 «Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine» lisa 1

Sotsiaalministri 24. jaanuari 2002. a määruse nr 23 «Laste riiklikuks hoolekandeks määratud rahaliste vahendite kasutamine» lisa 2

JUHEND Tabel 2. Aruandes tuuakse ära rehabilitatsiooniplaani alusel teenust osutanud rehabilitatsiooniasutused või litsentseeritud füüsilised isikud Tabel 3. Rehabilitatsiooniteenused 1. Psühholoogiline nõustamine – ühekordne psühholoogi konsultatsioon puudega lapsele või tema perele. 2. Sotsiaalnõustamine – inimeses endas, tema elukeskkonnas ja seadusandluses sisalduvate võimaluste leidmine/esiletoomine koostöös kliendiga tema toimetulekuvõime tõstmiseks. 3. Tegevusteraapia – lapse arengu toetamine, tegevusvõime alalhoidmine ja edendamine nii, et ta tuleks võimalikult hästi toime oma igapäevastes toimetustes ja tegemistes. 4. Psühhoteraapia – psühholoogiline teraapia lapsele ja perele. 5. Kõneteraapia – suulise ja kirjaliku kõne, kommunikatsiooni, kognitiivsete oskuste arendamine. 6. Eripedagoogiline töö – kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste, eneseteenindamise, silma ja käe koostöö arendamine vastava ettevalmistuse saanud spetsialisti poolt. 7. Muusikateraapia – muusikaliste vahendite läbi sotsiaalsete oskuste, tähelepanu ja aistingute arendamine, tunnete õppimine ja väljendamine, keha valitsemine ja tunnetamine, rütmitunnetuse arendamine muusikaterapeudi poolt. 8. Kunstiteraapia – kognitiivsete oskuste, motoorika, kehatunnetuse, peenmotoorika, silma ja käe koostöö, keskendumisvõime arendamine, tunnete õppimine ja väljendamine kunstiterapeudi juhendamisel. 9. Füsioteraapia kaudu püütakse takistada tegevusvõime ja/või selle komponentide väljalangemist, arendada, kujundada liigutuslikku tegevusvõimet ning taastada seda olenemata indiviidi elukvaliteedilistest piirangutest. 10. Orienteerumisõpetus, valge kepi õpetus liikumiseks vaegnägijatele ja pimedatele. 11. Punkt- ja noodikirja õpetus vaegnägijatele ja pimedatele vastavate spetsialistide poolt. 12. Viipekeele kui väljakujunenud spetsiaalse märksüsteemi õpetamine kuulmispuudega lastele ja nende peredele. Tabel 5. Puudeliigid Iga laps märgitakse tabelisse ühe puudeliigi järgi ehk tema toimetulekut enim raskendava puudeliigi järgi. 1. Psüühikahäire – sh vaimne alaareng, mälu- ja mõtlemispuuded, teadvuspuue, taju- ja tähelepanupuue, tunde- ja tahtefunktsioonide puue, emotsioonipuue, käitumismallipuue. 2. Keele- ja kõnepuue – sh suhtlemispuue, lingvististiliste funktsioonide puue, kõnepuue, kõnevormipuue. 3. Kuulmispuue – sh kuulmistundlikkuspuue, kõrvapuue. 4. Nägemispuue – sh nägemisväljapuue. 5. Liikumispuue – näo, pea, kaela, kehatüve ja jäsemete mehaaniline ja motoorikapuue (sh jäseme puudumine). 6. Üldhaigestumus – sh siseelundite puuded (nt südame- ja hingamisfunktsiooni puue, seedetrakti funktsiooni puue) ja somaatilised haigused.