Haridusminister — Haridusministri 20. septembri 2000. a määruse nr 33 «Õpilaste hindamise kord» muutmine — RTL, 20, 248

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 27 lõike 2 alusel. § 1. Haridusministri 20. septembri 2000. a määruses nr 33 «Õpilaste hindamise kord» (RTL 2000, 102, 1601) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord»; 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: « § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse lasteaed-algkooli, algkooli-, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste õpitulemuste (teadmiste ja oskuste), käitumise ja hoolsuse hindamine, hinnete ja hinnangute alusel õpilase järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmine. (2) Õhtuses ja kaugõppevormis õppivate õpilaste hindamise erijuhud on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi õhtuses ja kaugõppevormis õppimise ning kooli eksternina lõpetamise tingimusi ja korda käsitlevas haridusministri määruses. (3) Riigieksamitööde hindamine on sätestatud haridusministri 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28).»; 3) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Õpitulemuste hindamine toimub «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahvi 27 lõike 1, põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) hindamise põhimõtete ja õpitulemustele esitatud nõuete, käesoleva määruse ning neile põhineva kooliõppekava hindamise põhimõtete ja õpitulemustele esitatud nõuete alusel.»; 4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: « 3) täitma õppeülesandeid.»; 5) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: « (6) Arvestuslikud hinded, I kooliastmel ka protsessihinded tehakse lapsevanemale teatavaks õpilaspäeviku ja/või hinnetelehe, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu.»; 6) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: « 3) õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine.»; 7) paragrahvi 8 lõike 1 teises lauses ja lõikes 7 asendatakse sõna «omandatus» sõnaga «saavutatus» vastavas käändes; 8) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Osa arvestuslikke hindeid pannakse protsessihinnete alusel. Protsessihinnete kasutamise arvestuslikul hindamisel otsustab õpetaja.»; 9) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Põhikooli 8. klassi ning gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul ühes õppeaines hindelise arvestuse. Hindelise arvestuse hinne kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse ja seda arvestatakse aastahinde väljapanekul.»; 10) paragrahvi 12 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: «Kokkuvõttev hindamine on veerandi-, poolaasta- ja kursusehinnete ning nende põhjal aastahinnete välja panemine.»; 11) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeainete kursuse- ja aastahinded.»; 12) paragrahvi 12 lõike 8 teine lause sõnastatakse järgmiselt: «Gümnaasiumiastmes pannakse aastahinne kursusehinnete alusel.»; 13) paragrahvi 12 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: « (9) 9. klassis pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist. 12. klassis pannakse eksamiaine aastahinne välja enne lõpueksami toimumist, teistes õppeainetes õppeperioodi lõpus. (10) Õppeaines pannakse välja üks kokkuvõttev hinne veerandi, poolaasta või kursuse kohta ja üks aastahinne. Õppeaines emakeel võib põhikoolis peale õppeaine veerandihinde välja panna osaoskuste veerandihinded. Osaoskuse aastahinnet ei panda. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kaks aastahinnet: emakeele aastahinne ja kirjanduse aastahinne.»; 14) paragrahvi 12 lõike 12 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «arvestatud» sõnadega «ja «mittearvestatud»»; 15) paragrahvi 12 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: « (14) Õppeainete kokkuvõtvad veerandi-, poolaasta-, kursuse- ja aastahinded kantakse klassipäevikusse ja -tunnistusele või õpinguraamatusse, aastahinded ka õpilasraamatusse.»; 16) paragrahvi 13 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna «lapse» sõnaga «õpilase»; 17) paragrahvi 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Sõnalist hindamist (hinnanguid) kasutatakse toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste hindamisel selles riiklikus õppekavas esitatud hindamiskriteeriumide alusel.»; 18) paragrahvi 13 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: « (6) Õpilastele antud kokkuvõtvad sõnalised hinnangud kantakse klassitunnistusele või õpinguraamatusse. Õpilaste sõnalise hindamise aspektid ja kokkuvõtvate hinnangute esitamise vormi kinnitab kooli õppenõukogu.»; 19) paragrahvi 14 lõike 5 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: «Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.»; 20) paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad «õppimisse ja ülesannetesse» sõnaga «õppeülesannetesse»; 21) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Hoolsushindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.»; 22) paragrahvi 15 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: « (4) Hoolsushinde «rahuldav» saab õpilane, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt. (5) Hoolsushindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.»; 23) paragrahvi 16 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: «Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele või õpinguraamatusse, käitumishinne ka õpilasraamatusse.»; 24) paragrahvi 19 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu numbrilise hindamise korral aastahinnete alusel, sõnalise hindamise korral klassijuhataja kokkuvõtvate sõnaliste hinnangute alusel. (2) Põhikooli lihtsustatud õppekavalt, kutseõppeasutuse õppekavalt üleminekul, samuti välisriigist tulnud õpilase üleminekul põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale otsustab kooli õppenõukogu õpilase teadmiste ja oskuste taseme järgi õpilasele individuaalse õppekava rakendamise vajaduse ning selle, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.»; 25) paragrahvi 21 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: «Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane, et ta saavutaks õppekava nõutavad õpitulemused.»; 26) paragrahvi 21 lõike 4 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: «Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle kahes õppeaines, viiakse pärast täiendavat õppetööd üle järgmisse klassi, kui ta täitis täiendava õppetöö ülesanded rahuldavalt vähemalt ühes õppeaines.»; 27) paragrahvi 21 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «jätta» sõnaga «õpilasega». § 2. Paragrahvi 1 punktid 3 ja 24 jõustuvad põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava osas 1. septembril 2002. a. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Peep RATAS