Vabariigi Valitsus — 2000. aastal antud riigiabi aruande kinnitamine — RTL, 14, 184

«Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) § 49 lõike 2 alusel kinnitada Rahandusministeeriumi poolt esitatud «2000. aastal antud riigiabi aruanne» (lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2002. a korraldusega nr 34-k 2000. AASTAL ANTUD RIIGIABI ARUANNE SISSEJUHATUS 1. Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) artikli 63 lõike 4 punkt b sätestab pooltele kohustuse anda iga-aastaselt aru riigiabi kogusuuruse ja jaotuse kohta. 2. Euroopa lepingu artikli 63 lõike 1 punktis iii ja lõikes 2 osutatud riigiabi käsitlevate sätete rakenduseeskirjade eelnõu kinnitab, et Ühenduse riigiabi järelevalveasutuseks on Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi komisjon) ja Eesti Vabariigi riigiabi järelevalveasutuseks on Rahandusministeerium. 3. 1996. aastal esitas Eesti Vabariik esimese riigiabi aruande. 1997.–1998. a riigiabi aruanne koostati erineva riigiabi hindamise ja riigiabi elemendi arvutamise metodoloogia alusel. 1999. aasta riigiabi aruanne koostati komisjoni VIII riigiabi ülevaates1 kasutatud metodoloogiast lähtudes. 4. Käesolev aruanne esitab ülevaate 2000. aastal Eestis antud riigiabist, lähtudes komisjoni IX riigiabi ülevaates2 kasutatud metodoloogiast. ÜLDMÄRKUSED 5. Aruanne sisaldab horisontaalseteks, sektoraalseteks ja regionaalseteks eesmärkideks antud riigiabi. Eesmärkide jaotus vastab komisjoni IX riigiabi ülevaate jaotusele. 6. Aruanne järgib komisjoni riigiabi ülevaadet ka abi vormide osas. A1A sisaldab rahalisi toetusi ja intressitoetusi, A2A maksusoodustusi, B1A aktsiakapitali suurendamist, C1A soodustingimustel laene, C2A maksude ajatamist ja D1A garantiisid. 7. Käesolev aruanne ei sisalda üldandmete hulgas vähese tähtsusega abi3. Kuna vähese tähtsusega abil on Eestis oluline koht, on läbipaistvuse suurendamise eesmärgil aruandele lisatud andmed vähese tähtsusega abi kohta (vt punkt 23). 8. Põllumajanduses ja kalanduses antav riigiabi ei kuulu Euroopa lepingu artikli 63 alla ja seega ei ole nimetatud valdkonnad aruandes kajastatud. 9. Eestis ei ole söetööstust ega olnud 2000. aastal ka terasetööstust. Vaadeldaval perioodil ei antud riigiabi laevaehitusele ja mootorsõidukitööstusele. Aruanne hõlmab töötlevale tööstusele, transpordisektorile ja teenustesektorile antud riigiabi. Horisontaalseteks eesmärkideks antud riigiabi summad teenuste- ja transpordisektorile olid aruandeperioodil suhteliselt väikesed. Seetõttu võib kogu horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi lugeda töötlevale tööstusele antud riigiabiks. 10. Vabariigi Valitsus kiitis 27. juunil 2000. a heaks AS-i Narva Elektrijaamad 49%-lise osaluse omandamise NRGenerating International B.V. poolt ja ASi Narva Elektrijaamad edasise tegevusega seotud lepingute põhitingimused4, mille suhtes on komisjon tõstatanud küsimuse võimalikust riigiabist. 25. augustil 2000. a allkirjastati AS-iga Narva Elektrijaamad seonduvate lepingute põhitingimuste kokkulepe (nn raamleping). Raamleping jõustub alles pärast seonduvate lepingute sõlmimist. Kuna seonduvaid lepinguid 2000. aastal ei sõlmitud, siis seda küsimust käesolevas aruandes ei kajastata. 11. Abi transpordisektorile on aruande II osas toodud kogumahus, sealhulgas vastavalt komisjoni IX riigiabi ülevaatele Nõukogu määruse nr 1191/695 põhimõttel antud abi raudteele, ühenduseks saartega ja bussidotatsioonideks. Dotatsioon ühenduseks saartega hõlmab nii praami-, väikelaeva- kui ka lennuühendust. Kuna lennuühendusele antud summade kohta eraldi andmed puuduvad, on aruandes toodud abi ühenduseks saartega ühe summana. 12. Riigiabi arvutamisel sooduslaenudes on kasutatud riigiabi viiteintressina 2000. aastal Eesti pankade poolt mittefinantssektori ettevõtjatele antavate laenude kaalutud keskmist intressimäära, mis Eesti Panga andmetel oli lühiajalistele laenudele 9,1% ja pikaajalistele laenudele 9,2%. 13. Arvutused lisas I on tehtud kroonides ja ümber arvestatud eurodesse lisas II (vahetuskurss 15,6466 EEK/EUR). Lisas III tuuakse ülevaade 2000. a Phare programmidest. Phare programmide Eesti-poolne kaasfinantseerimine ei sisaldanud 2000. aastal riigiabi. I OSA: RIIGIABI TÖÖTLEVALE TÖÖSTUSELE 14. Tabelis 1 on toodud riigiabi üldmaht töötlevale tööstusele Tabel 1 Riigiabi töötlevale tööstusele jooksevhindades 1998 1999 2000 Tuhandetes kroonides 819 342,2 748 655,0 39 706,8 Tuhandetes eurodes* 52 365,5 47 847,8 2537,7 Riigiabi üldmaht töötlevale tööstusele vähenes 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga 708 948,2 tuhat krooni ehk 45 310,1 tuhande euro võrra (94,7%). Peamiseks põhjuseks on kahe suure regionaalprogrammi lõppemine 1. jaanuaril 2000. a. 15. Tabelis 2 on toodud töötlevale tööstusele antud riigiabi ja SKP ning töötlevas tööstuses hõivatute suhe. Tabel 2 Riigiabi töötlevale tööstusele SKP ja töötlevas tööstuses hõivatute kohta jooksevhindades (ümardatud) 1998 1999 2000 Osakaal SKP-st (%) 1,12 0,99 0,05 Osakaal SKP-st töötlevas tööstuses (%) 7,59 7,23 0,29 Ühe töötaja* kohta (kroonides) 5873 5750 288 Ühe töötaja* kohta (eurodes) 375 367 18 * töötlevas tööstuses hõivatud Tabel 2 sisaldab riigiabi osakaalu nii sisemajanduse koguproduktist tervikuna kui sisemajanduse koguproduktist töötlevas tööstuses. Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktist töötlevas tööstuses on 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga tunduvalt langenud. Ka riigiabi maht ühe töötlevas tööstuses hõivatud töötaja kohta on oluliselt (20 korda) langenud. Riigiabi töötlevas tööstuses hõivatud töötaja kohta (288 krooni ehk 18 eurot) on endiselt väiksem kui Euroopa Ühenduses (716 eurot 1999. aastal). 16. Aruanne kajastab riigiabi kõigis selle vormides. Aruandeperioodil anti riigiabi järgmistes vormides: Tabel 3 Riigiabi töötlevale tööstusele Jaotus riigiabi vormide järgi Jooksevhindades (%) Aasta Riigiabi vormid Grupp A Grupp B Grupp C Grupp D Kokku Rahaline toetus Maksusoodustus Aktsiakapitali suurendamine Sooduslaen Maksude ajatamine Garantii A1A A2A B1A C1A C2A D1A 2000 29,14% 69,65% 0,00% 0,08% 0,00% 1,13% 100,00% 2000. aastal anti töötlevas tööstuses riigiabi peamiselt maksusoodustuste vormis. 2000. aastal ei antud riigiabi aktsiakapitali suurendamise ja maksude ajatamise vormis. 17. Tabel 4 diferentseerib riigiabi vastavalt abi andmise eesmärkidele. Tabel 4 Riigiabi töötlevale tööstusele (%) Jaotus vastavalt sektoritele ja eesmärkidele 2000 1. Horisontaalsed eesmärgid 1.1. Teadus- ja arendustegevus 12,15 1.2. Keskkonnakaitse 0,00 1.3. Väike- ja keskmised ettevõtjad 1,16 1.4. Kaubandus 17,04 1.5. Energia säästmine 0,00 1.6. Saneerimine ja restruktureerimine 0,00 1.7. Tööhõive 0,00 1.8. Koolitus 0,00 1.9. Muud horisontaalsed eesmärgid 0,00 2. Sektoraalsed eesmärgid 2.1. Terasetööstus 0,00 2.2. Laevaehitus 0,00 2.3. Muu töötlev tööstus 69,65 2.4. Söetööstus – abi tootmisele 0,00 2.5. Söetööstus – muu abi 0,00 2.6. Transport 0,00 2.7. Finantsteenused 0,00 2.8. Turism, meedia, kultuur 0,00 3. Regionaalsed eesmärgid 0,00 Kokku 100,00 2000. aastal oli ülekaalus muudele töötleva tööstuse sektoritele antud riigiabi (vt punkt 18). Riigiabi anti ka kaubandusele, teadus- ja arendustegevusele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Aruandeaastal ei antud riigiabi regionaalsetel eesmärkidel, kuna 1. jaanuarist 2000. a hakkas kehtima uus tulumaksuseadus6, mis ei näe ette soodustusi teatud piirkondadele ega maksuvabastusi väliskapitaliga ettevõtjatele, mis endise tulumaksuseaduse kohaselt olid lubatud. Kaubandus Kaubanduse edendamise eesmärgil anti ettevõtjatele abi kaubandusmessidel osalemiseks. 1999. aasta aruandes oli nimetatud abi kajastatud vähese tähtsusega abi üldsummas. Kuna 2000. aasta kohta oli esitatud riigiabi andmise loa taotlus ja programmile antud rahandusministri luba, on käesolevas aruandes abi ettevõtjatele kaubandusmessidel osalemiseks toodud töötlevale tööstusele horisontaalsetel eesmärkidel antud abi all. Teadus- ja arendustegevusele suunatud abi Abi anti rahandusministri poolt loa saanud abiprogrammi raames sihtasutuse Eesti Innovatsioonifond vahenditest nii rakendusuuringuteks kui tootearenduseks. 18. Tabelis 4 on näidatud nii abiprogrammide raames kui individuaalse abina antud riigiabi töötlevale tööstusele. Suurim abisumma töötlevale tööstusele on kajastatud muudele töötleva tööstuse sektoritele antud abi all. Nimetatud abi oli individuaalne abi kolmele põlevkivi töötlevale tööstuseettevõtjale (abi anti saastetasu seaduse7 § 10 lõike 3 alusel). Saastetasu seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud soodustus kaotas kehtivuse 1. jaanuarist 2002. a. II OSA: RIIGIABI TEISTELE SEKTORITELE 19. Abi meediale ja kultuurile 2000. aastal toetati Eesti filmitööstust, sealhulgas mängufilmide ja animafilmide tootmist. Vastavalt Euroopa Ühenduse reeglitele võib kultuuri edendamiseks antavat abi pidada kokkusobivaks ühisturuga. Abimeetmed Eesti filmitööstusele täidavad kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise eesmärki. Kuna filmid võivad konkureerida teiste filmitootjate filmidega, arvati nimetatud meetmed riigiabi hulka. Samuti toetati perioodiliste väljaannete kojukannet maapiirkondades, kus kandekulud linnapiirkondadega võrreldes on tunduvalt suuremad. 20. Tabel 5 sisaldab 2000. aastal transpordisektorile antud abi. Tabel 5 Riigiabi transpordisektorile Eestis 2000. aastal jooksevhindades (tuhandetes kroonides) Raudteetransport Ühendus saartega* Maanteetransport Riigiabi kogumaht sh Nõukogu määrus nr 1191/69 142127,4 142127,4 62916,7 62916,7 136072,9 126311,4 * ühendus saartega hõlmab nii praami-, väikelaeva- kui lennuühendust saartega Eesti riiklik transpordipoliitika näeb ette, et riik ja kohalikud omavalitsused katavad sihtotstarbelise dotatsiooniga oma eelarvest osa kohaliku ühistranspordi veokuludest. Ühistranspordi toetamise eesmärk on tagada ühistransporditeenuse piletihinna optimaalne tase, mis soodustaks igapäevaliikluses ühissõiduki eelistatud kasutamist võrreldes individuaalsõidukiga ning tagaks ühistransporditeenuse kättesaadavuse ka keskmisest madalama sissetulekuga elanike gruppidele. III OSA: RIIGIABI KOGUMAHT 21. Tabelis 6 on toodud riigiabi kogumaht aruandeperioodil. Tabel 6 Riigiabi kogumaht jooksevhindades 1999 2000 tuhandetes kroonides tuhandetes eurodes tuhandetes kroonides tuhandetes eurodes Töötlev tööstus 748 655,0 47 847,8 39 706,8 2537,7 Transport sh raudteetransport 340 714,8 145 600,0 21 775,6 9305,5 341 117,0 142 127,4 21 801,3 9083,6 Teenused 22 408,1 1 432,1 26 309,5 1681,5 KOKKU 1 111 777,9 71 055,5 407 133,3 26 020,5 Võrreldes 1999. ja 2000. aasta riigiabi mahtusid, vähenes riigiabi kogumaht Eestis tunduvalt. Kuid erinevad sektorid arenesid erinevalt: kui riigiabi töötlevas tööstuses vähenes olulisel määral, siis transpordisektoris ja teenuste- sektoris abi maht mõningal määral kasvas. Abi mahu vähenemine töötlevas tööstuses oli tingitud kahe suure regionaalprogrammi lõppemisest. 22. Tabelis 7 on toodud riigiabi kogumaht SKP suhtes ja ühe töötaja kohta ning protsentides valitsemissektori lõpptarbimiskulutustest. Tabel 7 Riigiabi kogumaht SKP, tööhõive ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suhtes jooksevhindades (ümardatud) 1998 1999 2000 Osakaal SKP-s (%) 1,62% 1,48% 0,48% Ühe töötaja kohta (krooni)* 1847 1811 669 Ühe töötaja kohta (eurot)* 118 116 43 Osakaal valitsemissektori lõpptarbimiskulutustes (%) 7,2% 6,23% 2,19% * töötajate üldarvu suhtes Riigiabi kogumaht 1998., 1999. ja 2000. aastal ühe töötaja kohta on tunduvalt madalam kui Euroopa Ühendustes aastatel 1997–1999 (EÜ-s 563 eurot). Oluliselt on vähenenud riigiabi osakaal valitsussektori lõpptarbimiskulutustes. 23. Aruande läbipaistvuse tõstmiseks on lisatud andmed vähese tähtsusega abi kohta, kuigi vastavalt EÜ seadusandlusele ei loeta vähese tähtsusega abi riigiabiks.8 2000. aastal anti vähese tähtsusega abi toetuse vormis nelja erineva abiprogrammi alusel 5017,5 tuhande krooni ulatuses. Intressitoetusena antud vähese tähtsusega abi anti kolme individuaalse abina kogusummas 736,6 tuhat krooni. Sooduslaenude vormis antud vähese tähtsusega abi anti kahe abiprogrammi raames ja ühe individuaalse abina kokku 959,4 tuhat krooni. Kokku anti 2000. aastal vähese tähtsusega abi 6713,5 tuhat krooni (429,1 tuhat eurot). Lisa I: Ülevaade riigiabi kogumahust Eestis 2000. aastal (tuhandetes kroonides) A1A A2A B1A C1A C2A D1A KOKKU % 1. Horisontaalsed eesmärgid 1.1. Teadus- ja arendustegevus 4793,2 0 0 32,2 0 0 4825,4 1,19 1.2. Keskkonnakaitse 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.3. Väike- ja keskmised ettevõtjad 10,0 0 0 0 0 450,0 460,0 0,11 1.4. Kaubandus 6765,4 0 0 0 0 6765,4 1,66 1.5. Energia säästmine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.6. Saneerimine ja restruktureerimine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.7. Tööhõive 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.8. Koolitus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.9. Muud horisontaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0 2. Sektoraalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.1. Terasetööstus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.2. Laevaehitus 0 0 0 0 0 0 0 0 2.3. Muu töötlev tööstus 0 27 656,0 0 0 0 0 27 656,0 6,79 2.4. Söetööstus – abi tootmisele 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.5. Söetööstus – muu abi 0 2.6. Transport sh – Nõukogu määrus 1191/69 – õhutransport 341 117,0 331 355,5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 341 117,0 331 355,5 0 83,79 81,39 0 2.7. Finantsteenused 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.8. Turism, meedia, kultuur 26309,5 0 0 0 0 0 26309,5 6,46 3. Regionaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 KOKKU 378 995,1 27 656,0 0 32,2 0 450,0 407 133,3 100,00 %-des 93,09 6,79 0,00 0,01 0,00 0,11 100,00 Lisa II: Ülevaade riigiabi kogumahust Eestis 2000. aastal (tuhandetes eurodes) A1A A2A B1A C1A C2A D1A KOKKU % 1. Horisontaalsed eesmärgid 1.1. Teadus- ja arendustegevus 306,3 0 0 2,1 0 0 308,4 1,19 1.2. Keskkonnakaitse 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.3. Väike- ja keskmised ettevõtjad 0,6 0 0 0 0 28,8 29,4 0,11 1.4. Kaubandus 432,4 0 0 0 0 0 432,4 1,66 1.5 Energia säästmine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.6 Saneerimine ja restruktureerimine 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.7. Tööhõive 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.8. Koolitus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 1.9. Muud horisontaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2. Sektoraalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.1. Terasetööstus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.2. Laevaehitus 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.3. Muu töötlev tööstus 0 1767,5 0 0 0 0 1767,5 6,79 2.4. Söetööstus – abi tootmisele 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.5. Söetööstus – muu abi 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.6. Transport sh – Nõukogu määrus 1191/69 – õhutransport 21801,3 21177,5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 21801,3 21177,5 0 83,79 81,39 0 2.7. Finantsteenused 0 0 0 0 0 0 0 0,00 2.8. Turism, meedia, kultuur 1681,5 0 0 0 0 0 1681,5 6,46 3. Regionaalsed eesmärgid 0 0 0 0 0 0 0 0 KOKKU 24 222,1 1767,5 0 2,1 0 28,8 26 020,5 100,00 %-des 93,09 6,79 0,00 0,01 0,00 0,11 100,00 Lisa III. EESTILE ERALDATUD PHARE TOETUS 2000. a (eurodes) 1) PHARE 2000. a rahvusliku programmi projektid Projekti pealkiri Taotlev ministeerium PHARE Riigieelarve (EUR) Projekti maksumus kokku INV* (I) IB** (II) PHARE kokku (I+II) Sotsiaalse integratsiooni ja keeleõppe programm vähemusrahvustele Eestis Haridus 127 800 3 012 200 3 140 000 1 400 000 4 540 000 Finantskontrolli süsteemi ülesehitamine Rahandus 0 1 000 000 1 000 000 350 000 1 350 000 Turujärelevalve projekt Majandus 0 1 700 000 1 700 000 430 000 2 130 000 Tollitariifide infotehnoloogilise süsteemi rakendamine Rahandus 1 500 000 600 000 2 100 000 500 000 2 600 000 Toetus tööturuteenuste tasakaalustatud arendamisele Eestis Sotsiaal 600 000 1 200 000 1 800 000 208 000 2 008 000 Toetus uimastite vastu võitlemise programmile Sotsiaal 301 000 477 000 778 000 60 000 838 000 Politsei haridussüsteemi parandamine Sise 0 390 000 390 000 143 868 533 868 Kriminaalpreventsiooni projekt Justiits 194 000 490 000 684 000 250 000 934 000 Põllumajanduse toetussüsteemi arendamine Põllumajandus 1 290 000 690 000 1 980 000 770 000 2 750 000 Väikelinnade joogi- ja heitveesüsteemide rekonstrueerimine Keskkond 3 371 000 0 3 371 000 1 864 000 5 235 000 Lõuna-Eesti majandus- ja inimarengu projekt Majandus/ Haridus 3 300 000 1 100 000 4 400 000 1 450 000 5 850 000 Ida-Eesti majandus- ja inimarengu projekt Majandus/ Haridus 1 650 000 700 000 2 350 000 770 000 3 120 000 KOKKU 12 333 800 11 359 200 23 693 000 8 195 868 31 888 868 2) PHARE 2000. a toetus Euroopa Ühenduse programmides osalemiseks 2000.–2001. a Socrates, Leonardo, Euroopa Noored, 5. Raamprogramm (RP) Haridus 545 001 892 000 1 437 001 1 717 999 3 155 000 SME 2000 Majandus 0 29189 29189 LIFE II, 5. RP, FISCALIS, Leonardo, Socrates, Noored, Kultuur 2000 Keskkond/Haridus 670 000 1 246 385 1 916 385 2 622 100 4 538 485 Kokku 1 215 001 2 167 574 3 382 575 4 340 099 7 693 485 3) PHARE 2000. a toetus Phare piirialade koostööprogrammis osalemiseks Toetus Eesti 2000. a Väikeprojektide Fondile Sise 1 000 000 0 1 000 000 0 1 000 000 Rakvere veepuhastusprojekt Sise 2 000 000 0 2 000 000 670 000 2 670 000 Kokku 3 000 000 0 3 000 000 670 000 3 670 000 4) Eestile eraldatav abi PHARE 2000. a lisainvesteeringute toetusfondist Tartu veesüsteemide renoveerimine Keskkond 2 500 000 0 2 500 000 900 000 3 400 000 5) Eestile eraldatav abi PHARE 2000.a ACCESS programmi raames Kodanikuühiskonna toetusprogramm ACCESS MTÜ/SA *** 0 900 000 900 000 0 900 000 Eestile 2000. a eraldatud PHARE abi kokku (1+2+3+4) 19 048 801 14 426 774 33 475 575 14 105 967 47 552 353 * INV – investeeringutoetus, ** IB – institutsionaalse arengu toetus; ***MTÜ/SA – mittetulundusühingud ja sihtasutused 1 European Commission (2000), Eighth Survey on State Aid in the European Union, COM (2000) 205 final, Brussels 11.4.2000 2 European Commission (2001), Ninth Survey on State Aid in the European Union, COM (2001) 403 final, Brussels, 18.7.2001 3 Vähese tähtsusega abi ei ole EÜ reeglite järgi riigiabi, kuna ei moonuta riikidevahelist konkurentsi 4 Vabariigi Valitsuse 27. juuni 2000 istungi protokoll nr 29 5 Nõukogu määrus nr 1191/69 liikmesriikide tegevuse kohta seoses ühiskondliku raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi kontseptsioonis sisalduvate kohustustega 26. juunist 1969 (EÜT L 156, 28.06.1969) 6 Tulumaksuseadus (RT I 1999, 101, 903; 2000, 55, 359; 58, 377; 102, 667 ja 675; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544) 7 Saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843) 8 Vähese tähtsusega abi ei ole lisatud riigiabi kogumahu statistikasse.