Keskkonnaminister — Jäätmearuande vorm ja esitamise kord — RTL, 14, 174

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 45 lõike 1 alusel. § 1. Jäätmearuanne (1) Jäätmearuanne on dokument, milles sisalduvad andmed «Jäätmeseaduse» § 44 lõikes 2 nimetatud isiku (edaspidi aruandja) jäätmealase tegevuse kohta. (2) Jäätmearuande täidavad: 1) ettevõtjad, kellele on antud jäätmeluba «Jäätmeseaduse» § 30 lõigete 3 ja 7 alusel; 2) tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamisega tegelevad isikud, kellele vastavalt «Jäätmeseaduse» § 30 lõikele 4 jäätmeloa omamise nõue ei laiene, kuid kes on vastavalt lõikele 5 registreeritud; 3) isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad) ja kes on registreeritud vastavalt «Jäätmeseaduse» § 30 lõikele 5; 4) ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised. (3) Aruandes sisalduvate andmete õigsust kinnitab oma allkirjaga füüsilisest isikust aruandja või juriidilise isiku korral tema esindaja. § 2. Jäätmearuande vorm Jäätmearuanne esitatakse lisas toodud vormi kohaselt. § 3. Jäätmearuande esitamise sagedus (1) Jäätmearuanne, mis käsitleb aruandja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, esitatakse 20. jaanuariks. (2) Keskkonnateenistus võib lisaks nõuda aruande esitamist üks kord kvartalis, kui see on vajalik saastetasu arvutamise kontrollimiseks vastavalt «Saastetasu seaduse» (RT I 1999, 24, 361; 54, 583; 95, 843; 2001, 102, 667) § 11 lõikele 4. (3) Lõikes 2 nimetatud aruanne, mis käsitleb aruandja jäätmealast tegevust eelmises kvartalis, esitatakse keskkonnateenistusele kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. § 4. Jäätmearuande saaja (1) Jäätmearuanne esitatakse aruandjale jäätmeloa andnud Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuvale keskkonnateenistusele (edaspidi keskkonnateenistus) kolmes eksemplaris. (2) Kui aruandja omab mitut jäätmeluba, kuna ta tekitab või käitleb jäätmeid rohkem kui ühes kohas, siis esitab ta jäätmearuande eraldi igas jäätmeloa alusel toimunud tegevuse kohta. (3) Kui aruandjal ei ole jäätmeluba sel põhjusel, et see pole seadusega nõutav, siis esitab ta jäätmearuande oma tegevuskohajärgsele keskkonnateenistusele. Püsiva tegevuskoha puudumisel esitab ta aruande oma asukohajärgsele keskkonnateenistusele. § 5. Jäätmearuandes sisalduvate andmete kontrollimine (1) Keskkonnateenistus kontrollib aruandes esitatud andmete õigsust kahekümne päeva jooksul, alates § 3 lõikes 1 nimetatud kuupäevast või kümne päeva jooksul, alates § 3 lõikes 3 nimetatud kuupäevast. (2) Kui keskkonnateenistus ei nõustu aruandes esitatud andmetega, tagastab ta esitatud aruande koos omapoolse põhjendusega aruandjale lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, määrates aruande esitamise uue tähtaja. (3) Esitatud andmetega nõustumist kinnitab keskkonnateenistuse juhataja või tema esindaja oma allkirjaga ning tagastab aruande ühe eksemplari aruandjale. § 6. Jäätmearuandes sisalduvate andmete ülevaatus ja töötlemine (1) Keskkonnateenistus esitab § 3 lõikes 1 nimetatud kontrollitud aruande ühe eksemplari 15. veebruariks Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele (edaspidi Infokeskus) andmete ülevaatamiseks ja koondamiseks jäätmeregistrisse või muusse jäätmeandmeid koondavasse andmekogusse. (2) Kahtluse tekkimisel aruandes esitatud andmete täielikkuses ja õigsuses, samuti mitme aruandja poolt esitatud andmete omavahelise mittevastavuse korral võib Infokeskuse selleks volitatud töötaja teha keskkonnateenistusele ettepaneku koos vastava põhjendusega andmete täiendavaks kontrollimiseks. (3) Kui täiendava kontrollimise tulemusena on vaja aruandes olevaid andmeid muuta või täiendada, koostab aruandja uue aruande, lisades märke «Kordusaruanne» aruande päise ülemisse paremasse nurka ning esitab selle koos oma eelneva aruande eksemplariga keskkonnateenistusele. (4) Lõikes 3 nimetatud uue aruande ühe eksemplari esitab keskkonnateenistus Infokeskusele kümne päeva jooksul täiendava kontrollimise ettepaneku tegemisest. (5) Infokeskus ja keskkonnateenistus säilitavad pärast andmete kandmist andmekogusse jäätmearuande ühe eksemplari oma arhiivides. Kordusaruande esitamise korral jäätmearuande eelnevad eksemplarid hävitatakse. (6) Infokeskus koostab tema poolt ülevaadatud andmete põhjal koondaruande jäätmekäitlusest kogu riigis ja maakondade kaupa 30. maiks ning esitab selle Keskkonnaministeeriumile. § 7. Jäätmearuande esitamine elektroonilisel kujul (1) Kui aruandja, keskkonnateenistus ja Infokeskus omavad vastavaid tehnilisi võimalusi, võib jäätmearuande esitada keskkonnateenistusele ja edastada Infokeskusele digitaalallkirjaga arvutifailina vastavuses «Digitaalallkirja seadusega» (RT I 2000, 26, 150; 92, 597; 2001, 56, 338). (2) Jäätmearuande elektroonilise vormi koostab § 2 lõikes 1 nimetatud vormi alusel Infokeskus ning teeb selle kasutajale kättesaadavaks Keskkonnaministeeriumi veebileheküljel. § 8. Määruse jõustumine ja rakendamine (1) Määruse § 7 jõustub 1. jaanuaril 2003. a. (2) 2001. aastal toimunud jäätmealase tegevuse kohta esitatakse jäätmearuanne 20. veebruariks. Keskkonnateenistus esitab kontrollitud aruanded Infokeskusele 15. märtsiks. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määruse nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord» lisa

Tabel 1 Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätme- kood EJL Jäätmete ohtlikkus Laoseis aruande-perioodi algul Sissetulek Väljaminek Laoseis aruandeperioodi lõpul Jäätmete vedu tekkis tekkis jäätme- käitluse tulemusena (sekundaarsed jäätmed) saadud teistelt ettevõtjatelt saadud kodumajapidamistelt import muu taaskasutatatud kõrvaldatud antud teistele ettevõtjatele eksport muu omavedu muu jäätmevedaja kogus R-kood kogus D-kood Tabel 3 Tabel 2 Tabel 4 A B C 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Tabeli 1 täitmine 1. Tulpa A kantakse jäätmete nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. novembri 1998. a määrusega nr 263 «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistute kinnitamine» (RT I 1998, 103, 1705) kinnitatud Euroopa jäätmeloendil põhineval jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus (lüh – EJL, Eesti Jäätmeloend) sätestatule. Kui nimistus olev nimetus on liiga üldine, et iseloomustada konkreetseid jäätmeid (nt «Nimistus mujal määratlemata jäätmed»), siis tuleb sellele lisada ka jäätmete täpsemat olemust kajastav nimetus. 2. Tulpa 3 kantakse ka jäätmekäitluse tulemusena tekkivad uued (sekundaarsed) jäätmed (nt tuhk jäätmete põletamisel, setted vedeljäätmete käitlemisel, tahkestatud jäätmed sideainetega tahkestamisel jne) ja nende kogused. Sekundaarsete jäätmetena käsitletakse ka segajäätmete sorteerimisel tekkinud fraktsioone, mida tuleb vaadelda uute jäätmeliikidena. Näiteks, segaolmejäätmete (EJL kood 20 03 01) sorteerimisel tekkinud jäätmed, mida saab samastada liigiti kogutud jäätmetega (EJL liigitustasandi 20 01 00 alla kuuluvad jäätmed, s.o paber ja papp – 20 01 01, klaas – 20 01 02 jt). 3. Tulpadesse B ja C kantakse vastavalt jäätmekood ja jäätmete ohtlikkus kooskõlas punktis 1 nimetatud määrusega. Tähistada: o – ohtlikud jäätmed; t – tavajäätmed. 4. Tulpa 1 kantakse ettevõtte (käitise) vaheladudes olevad, edasisele käitlemisele suunamist või üleandmist ootavad jäätmekogused aruandeperioodi (aasta või kvartali) algul ja tulpa 15 aruandeperioodi lõpul. Nendesse tulpadesse ei kanta prügilatesse ladestatud jäätmekoguseid. Need kogused (jäätmete «maht» prügilas aruandeperioodi algul ja lõpul) kannab prügila käitaja tabeli 2 tulpadesse 18 ja 23. 5. Jäätmete kogused näidatakse kõigis tabelites tonnides, kogusest oleneva täpsusega järgmiselt: kogus tonnides täpsus 0,001 1–10 0,01 10–100 0,1 100–1000 1. 6. Igasse veergu konkreetse jäätmeliigi kohta kantud arvulised näitajad moodustavad jäätmete bilansi aruandeperioodi jooksul. Eraldi on välja toodud jäätmete sissetulek ja väljaminek. Laoseis aruandeperioodi lõpul peab võrduma laoseisuga aruandeperioodi algul, millele on liidetud sissetulnud jäätmekogus ja lahutatud väljaminek. 7. Tulpa 2 kantakse ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, välja arvatud jäätmekäitluse tulemusena tekkinud (sekundaarsed) jäätmed, mis kantakse tulpa 3 (vt punkti 2). Sekundaarsete jäätmete arvelevõtt lahus muudest jäätmetest peab võimaldama vältida käideldavates ja tekkivates jäätmetes esineva sama materjalikoguse topeltarvestust. 8. Tulpa 4 kantakse jäätmekogused, mis saadakse teistelt ettevõtjatelt või muudelt isikutelt, välja arvatud kodumajapidamistest (elanikkonnalt) kogutud jäätmed, mis kantakse tulpa 5. Imporditud (välisriikidest sisseveetud jäätmed) kantakse tulpa 6. Neid lahtreid täidavad eeskätt jäätmete kogumisega ja jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtjad. Kodumajapidamisest saadud jäätmete kohta peavad eraldi arvestust pidama eelkõige olmejäätmete ja neist liigiti eraldatud fraktsioonide vahetud kogujad ja elanikkonnalt kokkuostjad. Tulpa 7 kantakse aruandeperioodi kestel peale eelnevalt kirjeldatu mis tahes muul viisil tekkinud jäätmekoguse suurenemine, sh ladustatud jäätmekoguse suurenemine niiskusimavuse või looduslike keemiliste reaktsioonide (õhuhapnikuga, süsihappegaasiga) tagajärjel. 9. Tulpadesse 8 ja 9 kantakse ettevõttes (käitises) taaskasutatud jäätmekogused ning taaskasutustoimingute koodid (R-koodid) vastavalt punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele. Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise, üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites. 10. Tulpadesse 10 ja 11 kantakse kõrvaldatud jäätmekogused ning kõrvaldamistoimingute koodid (D-koodid) vastavalt eelnimetatud määrusele. Kui tegemist on kõrvaldamistoimingutega D1, D3, D4, D5, D6, D7 ja D12, siis täidetakse neile toimingutele allutatud jäätmete suhtes lisaks ka tabel 2. Nendes tulpades olevaid lahtreid ja tabelit 2 täidab üldjuhul prügilate käitaja, mitte aga jäätmevedaja või mõni muu jäätmete prügilasse üleandja. 11. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11 ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik iseloomustada uue EJL koodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3 ning iseloomustada nendega seonduvaid edasisi tegevusi lahtrites 8–14. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud jäätmekoguseid tulpa 10 ei kanta. 12. Tulpa 12 kantakse Eestis asuvaile ettevõtjatele ja muudele isikutele üle antud jäätmekogused, sh füüsilistele isikutele (elanikkonnale) taaskasutamiseks müüdavad jäätmed, mille käitlemiseks jäätmeluba ei vajata. Tulpa 13 kantakse välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused. Tulpa 14 kantakse muu väljaminek, sh looduslikest protsessidest tingitud jäätmekoguse vähenemine – kuivamine, osaline lagunemine jms. 13. Tulpasid 16 ja 17 täidavad kõik aruandekohustuslased ettevõtjad – need, kellel jäätmevedu on põhitegevuseks, samuti enda poolt tekitatavate või käideldavate jäätmete veoga tegelevad, või seda teistelt isikutelt tellivad ettevõtjad. Tabel 2 Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood EJL Jäätmete ohtlikkus Aruandeperioodi alguseks prügilasse ladestatud jäätmekogus Jäätmete ladestamine prügilasse Aruandeperioodi lõpuks prügilasse ldestatud jäätmekogus 18+19 Ladestatud kogus D-kood Prügila Tabel 1 (10 ja 11) nimetus kood A B C 18 19 20 21 22 23 Tabeli 2 täitmine 1. Tulpa 18 kannab prügila käitaja summaarsed jäätmekogused, mis on prügilasse ladestatud aruandeperioodi alguseks, ning tulpa 23 aruandeperioodi lõpuks ladestatud jäätmekogused. Kui eelnenud ajaperioodi kohta registreeritud andmed puuduvad, siis määratakse aruandeperioodi alguseks ladestatud jäätmekogused jäätmeliikide kaupa ning üldkogus mõõtmiste, arvutuste ja hinnangute abil ning lähtutakse nendest kogustest edasiste aruannete koostamisel. 2. Tulpadesse 19 ja 20 kantakse ladestatavate jäätmete kohta samad andmed, mis tabeli 1 tulpadesse 10 ja 11, kui on tegemist punktis 1.3 nimetatud kõrvaldamistoimingutega. 3. Lahtritesse 21 ja 22 kantakse selle prügila kood, kuhu jäätmed ladestatakse. Kasutuses olevate prügilate koodinumbrite loetelu avaldab iga aasta 5. jaanuariks prügilatele antud kehtivate jäätmelubade põhjal Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus oma veebileheküljel. 4. Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette (kõrvaldamistoimingud D3, D6, D7) «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) §-s 25 sätestatud tingimustel kantakse lahtrisse 21 veekogu nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusele nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513), samuti haldusüksuse nimetus, mille piires jäätmete kõrvaldamine toimub, ning selle territoriaalkood. Lahtrisse 22 kantakse veekogu kood vastavalt eelnimetatud määrusele. Tabel 3 Teistelt isikutelt või kodumajapidamistelt saadud, sh imporditud jäätmed kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood EJL Jäätmete ohtlikkus Jäätmete kogus Tabel 1 (4, 5, 6, 7) Jäätmed üle andnud ettevõtja või muu isik ärinimi või nimi rgistri- või isikukood asukoht – vald, linn või päritoluriik (impordi puhul) A B C 24 25 26 27 Tabel 4 Teistele isikutele üleantud, sh eksporditud jäätmed kogused tonnides Jäätmete nimetus Jäätmekood EJL Jäätmete ohtlikkus Jäätmete kogus Tabel 1 (12, 13, 14) Jäätmed vastu võtnud ettevõtja või muu isik ärinimi või nimi registri- või isikukood prügila sihtkohariik (ekspordi puhul) nimetus kood A B C 28 29 30 31 32 33 Tabelite 3 ja 4 täitmine 1. Tabelid 3 ja 4 täidetakse regulaarse (ettevõttesisese) arvestuse alusel, mida aruannet esitav isik on kohustatud pidama vastavalt «Jäätmeseaduse» § 44 lõikele 2, tehes arvestusest koondeid aruandeperioodi kohta. 2. Tabelit 3 täidab isik, kes kogub või võtab vastu jäätmeid kas Eestis või välisriikides asuvatelt teistelt ettevõtjatelt või muudelt isikutelt. Tabeli 3 tulbas 24 kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 4–7, neid üleandnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse tabeli 3 tulpadesse 25–27. 3. Olmejäätmete ja nende fraktsioonide kogumise korral otse jäätmetekitajatelt (kojumajapidamistest ning ettevõtetest) kantakse lahtrisse 24 (jäätmed üle andnud isiku ärinimi või nimi) tinglikult kas «kodumajapidamised» või «ettevõtjad», märkides lahtrisse 27 (asukoht) kohaliku omavalitsuse – valla või linna nime, mille territooriumilt jäätmed koguti, kusjuures lahter 26 jääb tühjaks. See tähendab, algarvestust tuleb pidada omavalitsuste lõikes, eristades kodumajapidamisi ja muid jäätmetekitajaid. 4. Suuremad jäätmetekitajad eristatakse ning kantakse tabelisse individuaalselt juhul, kui nende poolt (üldjuhul lepingu alusel) jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus ületab aastas tavajäätmete puhul 10 t ja ohtlike jäätmete puhul 100 kg. Sel juhul täidetakse ka lahter 26. 5. Kui jäätmed tuuakse prügilasse vahetult jäätmetekitaja poolt, lähtub prügila käitaja aruande koostamisel eelnevates punktides 3 ja 4 kirjeldatud põhimõtetest. 6. Jäätmete impordi korral kantakse tulpadesse 25 ja 26 nende välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed käitlemiseks üle annavad. Tulpa 27 kantakse sel juhul jäätmete päritoluriigi nimetus. 7. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 7 (muu sissetulek), siis kannab ta tabeli 3 lahtrisse 25 märke «muu sissetulek» ning selgituse selle päritolu või tekkepõhjuste kohta. 8. Tabelit 4 täidab isik, kes annab jäätmed üle kas Eestis või välisriikides asuvatele ettevõtjatele või muudele isikutele. Tabeli 4 tulbas 28 kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 12–14, neid vastuvõtnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse tabeli 4 tulpadesse 29 ja 30. 9. Kui jäätmeid vastuvõttev isik on prügila käitaja, kes ladestab jäätmed tema halduses olevasse prügilasse, siis kantakse tulpadesse 31 ja 32 vastava prügila nimetus ja kood (vt tabeli 2 täitmine punkt 3). Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette lähtutakse nende tulpade 31 ja 32 täitmisel tabeli 2 täitmine punktis 4 kirjeldatust. 10. Jäätmete ekspordi korral kantakse tulpadesse 29 ja 30 nende välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed käitlemiseks vastu võtavad. Tulpa 33 kantakse sel juhul jäätmete sihtkohariigi nimetus. 11. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 14 (muu väljaminek), siis kannab ta tabeli 4 lahtrisse 29 märke «muu väljaminek» ning selgituse selle sihtkoha või tekkepõhjuste kohta.