Vabariigi Valitsus — Riikliku tervishoiuprogrammi «HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002-2006» kinnitamine — RTL, 2002, 13, 173

«Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) § 8 lõike 1 punkti 6 alusel ja kooskõlas rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määrusega nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise kord» (RTL 1998, 58/59, 258; 2000, 29, 354): 1. Kinnitada «HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002–2006» (edaspidi programm) (juurde lisatud). 2. Sotsiaalministril esitada igaks eelarveaastaks programmi tegevuskava, näidates ära maksumuse ja finantseerimisallikad ning lisades eelnenud perioodil saavutatud tulemuste analüüsi. 3. Sotsiaalministeeriumil kaasata programmi elluviimiseks kohalikke omavalitsusi. 4. Haridusministril, justiitsministril, siseministril ja kaitseministril: 1) koostada 2002. aasta I poolaasta jooksul oma valitsemisala tegevuskava, lähtudes riiklikus tervishoiuprogrammis «HIV/AIDSi ennetamise riiklik programm aastateks 2002–2006» sätestatud ülesannetest; 2) esitada igal aastal oma valitsemisala taotlus alapunkti 1 alusel koostatud tegevuskava rahastamiseks riigieelarve vahenditest, lähtudes sätestatud ülesannetest. 5. Riigieelarvest eraldatakse raha programmis seatud eesmärkide saavutamise tagamiseks vastavalt riigieelarve iga-aastastele võimalustele. Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2002. a korraldusega nr 33-k HIV/AIDSI ENNETAMISE RIIKLIK PROGRAMM AASTATEKS 2002–2006 «HIV/AIDSi ennetamise riikliku programmi aastateks 2002–2006» (edaspidi programm) üldeesmärgid on: 1) HIV/AIDSi progresseeruv levik on peatatud; 2) HIV-nakatunutele on tagatud kvaliteetne viirusevastane ravi ning teiste tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste kättesaadavus. 1. peatükk PROGRAMMI EESMÄRGID 1. Oluliselt on suurenenud HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamisalane teadlikkus noorte hulgas. 2. Tõenduspõhiste ennetusmeetmetega on vähendatud HIV-iga nakatumist riskirühmadesse kuuluvate isikute hulgas. 3. Tagatud on doonorivere, -kudede ja -elundite teaduspõhine nakkusohutus. 4. Tagatud on nõustamine ja HIV-testimine kõigile soovijatele. 5. HIV/AIDSi ennetustegevuse, hoolduse ja ennetusraviga on hõlmatud valdav enamus HIV-positiivsetest isikutest. 6. 2003. aastaks on välja töötatud ja käivitatud ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetamise tegevuskavad aastateks 2002–2006. 7. Korraldatud on HIV-nakkuse leviku epidemioloogiline seire ja analüüs ning kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetamise tegevuskavade efektiivsuse hindamine. Programmi tegevuspõhimõtted 1. Efektiivsus – programmi rakendamine peab tagama eraldatud riiklike ja muude vahendite ulatuses maksimaalse tulemuse. 2. Vastutus – Sotsiaalministeerium tagab HIV/AIDSi ennetamise tegevuskavade võimalikult efektiivse elluviimise ning teised ministeeriumid programmist tulenevate ülesannete täitmise. 3. Läbipaistvus – teave riikliku programmi põhjal planeeritavate ja läbiviidavate ürituste ning vahendite kasutamise kohta on avalikkusele kättesaadav. 4. Teaduslikel seisukohtadel põhinev tegevus – ennetustegevus põhineb tänapäevastel sotsiaalteaduste ja arstiteaduse seisukohtadel. 5. Tõenduspõhine ja sihipärane tegevus – riiklik programm loob tingimused ja eeldused erinevate institutsioonide tegevuseks. 6. Koostöö ja partnerlus – ennetustegevuse korraldamisel teeb Sotsiaalministeerium koostööd kõikide pädevate ja asjast huvitatud partneritega – riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, mittetulundusühingute, teiste ennetusprogrammide, juriidiliste ja füüsiliste isikute ja teistega. 7. Mitmekülgsus – ennetustegevuses lähtutakse mitmekülgsuse põhimõttest, mis eeldab erinevaid tegevusi nii indiviidi, kollektiivi kui ka ühiskonna tasandil. 8. Juhtimine – riigi tasandil suunab, juhib ja koordineerib ennetustegevust Sotsiaalministeerium. 9. Inimõiguste austamine – riikliku programmi üks põhialustest on üldtunnustatud inimõiguste austamine. HIV/AIDSi ennetustegevuse abinõud Edukas HIV/AIDSi ennetustegevus põhineb järgmistel abinõudel: – efektiivne planeerimine riiklikul, kohaliku omavalitsuse ja ametkonna tasandil; – ennetuskavade tehniliste ja finantsressursside tagamine; – HIV/AIDSi kõikehõlmav ennetustegevus; – HIV/AIDSi ennetustegevuse korraldamine HIV ennetuskomisjonide poolt ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja ametkondade tasandil; – efektiivne koostöö partneritega; – HIV leviku epidemioloogiline seire; – riskikäitumise seire; – HIV leviku vältimine meditsiiniliste toimingute kaudu; – HIV/AIDSi alane nõustamine ja testimine; – HIV-positiivsete ennetusravi korraldamine; – AIDSi kvaliteetne ravikorraldus; – tervisekasvatuse edendamine riskikäitumise vähendamiseks indiviidi, rühma ja kohalike omavalitsuste ning riigi tasandil; – teiste sugulisel teel levivate haiguste epidemioloogiline seire, ennetustegevus ja ravi kättesaadavus; – avalikkuse teavitamine ja avalikkusele suunatud õppekavade elluviimine; – mitmekülgsed kooli ja noorsoo HIV/AIDSi teabeprogrammid; – kooli tervisekasvatuse õppekavade analüüs ja täiendamine, õpetajate teadmiste ja oskuste arendamine; – muudele rühmadele suunatud riskikäitumise alane teabe- ja ennetustegevus; – ennetuskavade elluviimise edukuse hindamine. Tegevuskava koostööpartnerid 1. Tegevuskava täitvad koostööpartnerid: – Sotsiaalministeerium; – Haridusministeerium; – Siseministeerium; – Kaitseministeerium; – Justiitsministeerium; – kohalikud omavalitsused. 2. Tegevuskava toetavad koostööpartnerid: – Kultuuriministeerium; – Välisministeerium; – Eesti Teaduste Akadeemia; – valitsusvälised organisatsioonid, mittetulundusühingud; – kirik ja usuorganisatsioonid; – televisioon ja raadio; – «Tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003»; – «Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm aastateks 1997–2007»; – «Laste ja noorukite riiklik terviseprogramm aastani 2005»; – «Rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse sihtprogramm aastateks 1999–2009»; – «Eesti noorsootöö arengukava aastateks 2001–2004». 2. peatükk HIV/AIDSI PROBLEEMI TÄHTSUS EESTIS HIV-nakkuse levik Alates 1988. aastast, mil hakati HIV-nakkust Eestis registreerima, kuni 1999. aastani, püsis nakatumine madalal tasemel: 1988. aastal esines 0,1 ja 1999. aastal 0,6 nakatumisjuhtu 100 000 elaniku kohta. Olukord muutus 2000. aastal: mais-juunis avastati esimesed viis HIV-nakkuse juhtu eeluurimisel viibinud vahistatud veeni süstivate narkomaanide seas. Augustis diagnoositi Narva veeni süstivatel narkomaanidel kaheksa HIV-nakkuse juhtu. Septembris diagnoositi Narvas HIV-nakkus 18-aastasel narkomaanist naisel, kes suri sünnitusjärgsesse sepsisesse. Pärast seda suurenes veeni süstivate narkomaanide huvi testimise vastu: septembris, oktoobris, novembris ja detsembris avastati vastavalt 90, 106, 86 ja 93 juhtu Narva narkomaanidel, kes olid enamuses eelnimetatud naise süstimiskontaktsed ja nende kontaktsete kontaktsed. Kokku registreeriti Eestis 2000. aastal 390 uut HIV-nakkuse juhtu (27,1 juhtu 100 000 elaniku kohta): ligemale 90% nendest olid veeni süstivad narkomaanid ning 77 vahistatud. Nakatumisjuhud koondusid Narva (304 juhtu) ja Kohtla-Järvele (57 juhtu); uusi HIV-nakkuse juhte esines ka Tallinnas, Maardus ja Tapal. Enamuse uute nakatunute vanus oli 15–24 aastat, nad olid põhiliselt ühiste narkootikumisüstalde ja nõelte kasutajad. 2001. aastal jätkus uute HIV-nakatunute avastamine valdavalt veeni süstivate narkomaanide seas: jaanuaris registreeriti 85, veebruaris 121, märtsis 170, aprillis 148 ja mais 135 juhtu. 12. juuni 2001. a seisuga oli registreeritud kokku 732 uut HIV-nakkuse juhtu, nendest 87 juhtu vahistatutel; 1. oktoobri 2001. a seisuga oli registreeritud 1162 HIV-nakatunut. Asukoha järgi domineeris nakatumine Ida-Virumaal, eeskätt Narvas, ja Tallinnas. Sooliselt oli meeste ja naiste suhe 3:1, seejuures vanuserühmas 15–19 aastat – 2:1, 20–24 aastat – 4:1 ja 25–29 aastat – 10:1. HIV-nakatunute vanuselise leviku sagedust iseloomustas põhiliselt 15–19-aastaste – 38,2%, 20–24-aastaste – 42,2% ja 25–29-aastaste – 9,2% nakatumine; harvem nakatusid 30–34-aastased – 4,1% ja kuni 14-aastased – 2,7%. HIV-nakkuse levikut emalt lapsele on registreeritud kolmel juhul. Tingituna HIV-nakatunute arvu hüppelisest suurenemisest alates 2000. aasta sügisest ning kooskõlas UNAIDS/WHO klassifikatsiooniga kuulutas Sotsiaalministeerium 14. veebruaril 2001. a välja HIV/AIDSi kontsentreeritud epideemia, mida iseloomustab 5% ületav HIV-nakkuse esinemissagedus narkomaanide subpopulatsioonis, kuid alla 1% esinemissagedus rasedatel naistel. 2000. aasta augustis Eestis alanud HIV/AIDSi epideemilise leviku iseloomulikuks tunnuseks on veeni süstivate narkomaanide ja nende kontaktsete nakatumine. Käesoleval ajal on Eestis oletuslikult 10 000–12 000 narkomaani. Alates 1998. aasta suvest kasutavad narkomaanid peamiselt puhast heroiini, mis on kergesti kättesaadav ning mille päevaannuse hind on 10–70 USD. Narkootikumide süstimine veeni on levinud eeskätt Narvas, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Tallinnas (Lasnamäel) ja Maardus. 98% veeni süstivatest narkomaanidest on vene keelt kõnelevad inimesed, 86% neist on mehed ja 14% naised (peamiselt veeni süstivate narkomaanide naispartnerid). 56% neist alustasid süstimist vanuses 14–20 aastat. 62% nn kogenud veeni süstivatest narkomaanidest (süstimiskogemus 2–3 aastat) kuulub vanuserühma kuni 25 eluaastat. Enamik veeni süstivatest narkomaanidest pärineb normaalsetest perekondadest, on töötud ja hangivad raha kuritegevusega. See mõjutab HIV-nakkuse levikut ka kinnipidamisasutustes. Aastail 1988–1999, mil nakatumine oli sporaadiline, domineeris HI-viiruse homo- ja heteroseksuaalne levik. Alates 2000. aasta augustikuust, mil algas haigestumise järsk tõus, sai domineerivaks HI-viiruse levik veeni süstivate narkomaanide seas ühiskasutuses olevate süstalde ja nõelte kaudu. 1. jaanuarist 1987. a kuni 30. juunini 2001. a avastati doonorite seas kokku üheksa HIV-positiivset inimest. Nendelt inimestel võetud verd ei ole kasutatud. Eestis ei ole senini tehtud tervishoiuökonoomilist analüüsi HIV/AIDSi ennetustegevuse rentaabluse kohta. Teistest sugulisel teel levivatest haigustest on nii epidemioloogiliselt kui ka tervishoiuliselt olulisemad süüfilis, gonorröa ning B- ja C-viirushepatiit. Nimetatud rühma indikaatorhaiguseks loeb Maailma Tervishoiuorganisatsioon süüfilist. Aastail 1997–2000 oli haigestumus süüfilisse langustendentsiga: 1997. aastal esines 100 000 elaniku kohta 74,8, 1998. aastal – 72,2, 1999. aastal – 55,8 ja 2000. aastal – 38,8 haigusjuhtu. Ka haigestumus gonorröasse näitas langustendentsi: 1997. aastal –134,0, 1998. aastal – 108,4, 1999. aastal – 80,0 ja 2000. aastal – 60,2 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta. Nimetatud haiguste tähtsus HIV/AIDSi ennetustegevuses seisab eelkõige selles, et suguelundite haavandilised nakkused suurendavad HI-viiruse leviku riski mehelt naisele 10–50 korda ja naiselt mehele 50–300 korda. Suguelundite mittehaavandilised haigused (gonorröa ja klamüüdia) suurendavad HI-viiruse leviku riski 2–5 korda. B- ja C-viirushepatiit võivad levida nii sugulisel teel kui ka vere kaudu. Seega võib veenisüstiga viirushepatiiti nakatunud narkomaan levitada hepatiidiviirust ka sugulisel teel. Haigestumus nii B- kui C-viirushepatiiti on vähenenud, kuid langustendents ei ole püsiva iseloomuga. Haigestumus B-viirushepatiiti oli 1997. aastal 39,0, 1998. aastal – 34,0, 1999. aastal – 19,4 ja 2000. aastal – 30,3. Haigestumus C-viirushepatiiti oli 1997. aastal 18,7, 1998. aastal – 25,2, 1999. aastal – 16,8 ja 2000. aastal – 25,3. B- ja C-hepatiidi viiruste ringlemist Eesti elanikkonna hulgas peegeldab ka doonoriveres avastatud viirusantikehade esinemissagedus. Aastail 1997–2000 esines B-hepatiidi viirusantikehi 0,1–0,15 protsendil ja C-hepatiidi viirusantikehi 0,2–0,3 protsendil doonoritest. Seoses veeni süstimise ulatusliku levikuga narkomaanide hulgas ning süsteemse B-viirushepatiidi vastase immuniseerimise poliitika puudumisega ei ole eeldatavalt loota viirushepatiiti haigestumise vähenemist Eestis. Eestis käesoleval ajal toimivad HIV/AIDSi epideemilist levikut soodustavad tegurid: 1) narkomaania ja prostitutsiooni ulatuslik levik; 2) mitteküllaldane teadlikkus HIV/AIDSi levikust ja ennetamisest ning sellest tulenev kõrge riskikäitumine; 3) HIV/AIDSi ennetustegevuse vajaduse mittemõistmine poliitiliste ringkondade poolt ja sellest tulenev nimetatud tegevuse riigipoolne alafinantseerimine; 4) kohalike omavalitsuste vähene aktiivsus HIV/AIDSi ennetustegevuse valdkonnas; 5) lahendamata sotsiaalsed probleemid (töötus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, järelevalveta lapsed ja noorukid, võimaluste vähesus laste ja noorukite suvepuhkuse korraldamiseks jm); 6) sotsiaalseid protsesse reguleeriva seadusandluse puudumine või puudulikkus; 7) Ida-Virumaa elanikkonna tihe kontakt Peterburi ja Leningradi oblastiga, kus on HIV/AIDSi epideemia; 8) HI-viiruse sissetoomine välismaalaste ja Eesti turistide poolt; 9) kõrge haigestumise tase teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse, mis soodustab HI-viiruse levikut; 10) HI-viiruse intensiivistunud levik veeni süstivate narkomaanide seksuaalpartnerite hulgas; 11) sagenev rasedate naiste nakatumine ja HI-viiruse ülekandumine emalt lapsele; 12) prognoositav immuunpuudulikkuse kujunemine HIV-positiivsetel inimestel ja oportunistlike nakkuste, eeskätt tuberkuloosi, esinemise sagenemine riskirühmadesse kuuluvatel inimestel. HIV/AIDSi nakatumise riskirühmad Eestis 1) noored, eeskätt riskikäitumisega noorukid; 2) veeni süstivad narkomaanid; 3) prostituudid; 4) veeni süstivate narkomaanide ja prostituutide seksuaalpartnerid; 5) homo- ja biseksuaalsed ning riskikäitumisega mehed; 6) sugulisel teel levivaid haigusi põdevad inimesed; 7) vahistatud ja kinnipeetavad; 8) rasedad naised; 9) verega kutsetöös potentsiaalselt kokkupuutuvad isikud (tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad, politseinikud, turvateenistuste töötajad, vanglaametnikud, õpetajad, esmaabi ja vältimatut elupäästvat abi andvad isikud). 3. peatükk HIV/AIDSI ENNETUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA TEGEVUSKAVAD 1. Eesmärk Oluliselt on suurenenud HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetusalane teadlikkus noorte hulgas. 1. Alleesmärk: Saavutada, et ükski riskikäitumise rühma kuuluv noor ei nakatuks HIV-iga HIV/AIDSi alaste teadmiste puudumise tõttu. Tegevused Kasutada massimeediat ja trükiväljaandeid avalikkuse teavitamiseks Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Levitada teiste riikide HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste tõrje ning ennetusalaseid positiivseid kogemusi Sotsiaalministeerium 2002–2006 Teavitada avalikkust HIV/AIDSi vastaste uute ravimite ja vaktsiini käibele tulekust Sotsiaalministeerium 2002–2006 Kaasata HIV/AIDSi ennetustegevusse HIV-positiivseid isikuid ja nende perekonnaliikmeid Sotsiaalministeerium 2002–2006 2. Alleesmärk: Saavutada, et õpetajad oleksid huvitatud ja oskaksid edastada õpilastele HIV/AIDSi ennetusalast teavet. Tegevused Korraldada õpetajatele HIV/AIDSi ennetusalast täienduskoolitust Haridusministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Koostada HIV/AIDSi ja suguhaiguste ennetusalaseid õppevahendeid õpilastele ning metoodilisi juhendeid õpetajatele Sotsiaalministeerium 2002–2003 Tõhustada seksuaalõpetuse läbiviimist koolides Haridusministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2003 Integreerida seksuaalõpetus HIV/AIDSi, suguhaiguste ja narkomaania ennetamise alaste teadmiste edastamisega Haridusministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2003 Arendada teaduslik-pedagoogilist koostööd Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Tartu Ülikool 2002–2006 Korraldada lastevanematele/perekondadele HIV/AIDSi, suguhaiguste ja narkomaania ennetamise teabepäevi Haridusministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Kaasata HIV/AIDSi ja narkomaania ennetustegevusse Eesti Punase Risti Seltsi vabatahtlikke Haridusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Punase Risti Selts 2002–2006 3. Alleesmärk: Saavutada, et HIV-positiivsetega tegelevad tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad omaksid piisavalt teadmisi ja edastaksid nendele HIV/AIDSi alast teavet. Tegevused Korraldada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele HIV/AIDSi alast täienduskoolitust Sotsiaalministeerium 2002–2003 Koostada HIV/AIDSi alaseid õppematerjale ja trükiseid tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele Sotsiaalministeerium 2002–2003 4. Alleesmärk: Selgitada noortele õigeaegse HIV-testimise tähtsust. Tegevused Tagada noortele kergesti kättesaadav HIV-testimine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Parandada seksuaalselt aktiivsete noorukite ja noorte täiskasvanute testimisega hõlmatust ja nõustamist Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Nõustada HIV-testi tegevaid noori turvaseksi küsimustes Sotsiaalministeerium 2002–2006 5. Alleesmärk: Õpetada välja HIV/AIDSi ennetustegevuse aktiviste noorte hulgast. Tegevused Koostada juhend HIV/AIDSi ennetustegevuse aktivistide väljaõpetamiseks Sotsiaalministeerium 2002–2003 Nõustada kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetuskomisjone noorte aktivistide väljaõppe korraldamisel Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Selgitada välja puudused HIV/AIDSi tegevuskava tervisekasvatusosa elluviimisel, vajadusel korrigeerida seda Sotsiaalministeerium 2003 2. Eesmärk Tõenduspõhiste ennetusmeetmetega on vähendatud HIV-iga nakatumist riskirühmadesse kuuluvate isikute hulgas. 1. Alleesmärk: HIV-positiivsete hulgas on suurenenud nende inimeste arv, kelle seksuaalkäitumine ei sea ohtu teiste inimeste tervist. Tegevused Vähendada eelarvamusi, diskrimineerimist ja vägivalda suhtumises HIV-positiivsetesse isikutesse Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Tagada HIV-positiivsete ja nende partnerite nõustamine ja suunamine testimisele Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Koolitada nõustamisoskustega asjatundjaid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Kaasata HIV/AIDSi leviku seire, diagnostika ja testimise läbiviimisesse ka pere- ja eraarstid ning perenõuandlad; suunata avastatud haiged ravile erialaspetsialistide juurde Sotsiaalministeerium 2002–2006 Koostada ja rakendada tegevusse ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetamise tegevuskavad aastateks 2002-2006 Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002 Muuta kondoomide kättesaamine hõlpsamaks Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 2. Alleesmärk: Saavutada, et homoseksuaalsete meeste ja meesprostituutide seksuaalkäitumine ei seaks HIV-nakatumise ohtu neid ennast ja teisi inimesi. Tegevused Välja töötada ja rakendada HIV/AIDSi ennetusprogrammid homo- ja biseksuaalsetele meestele ning meesprostituutidele Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2003–2004 Korraldada HIV/AIDSi riskikäitumise seiret homo- ja biseksuaalsete meeste ning meesprostituutide hulgas Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2003–2004 Vähendada eelarvamusi ja diskrimineerimist suhtumises alternatiivse seksuaalorientatsiooniga inimestesse Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Parandada kondoomide kättesaadavust Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 3. Alleesmärk: Suurendada veeni süstivate narkomaanide hulgas nende inimeste arvu, kes oma riskikäitumisega ei sea HIV-iga nakatumise ohtu ennast ega teisi inimesi. Tegevused Tagada veeni süstivatele narkomaanidele võimalused HIV-testimiseks (kaasa arvatud viirushepatiit), võõrutus- ja metadoonraviks ning steriilsete süstalde saamiseks Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Tagada veeni süstivate narkomaanide mitmekülgne nõustamine ja võimalus saada psühholoogilist toetust Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Toetada süstlavahetuse programmide algatamist ja elluviimist Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Korraldada süstlavahetuse programmide efektiivsuse seiret, parandada korraldust või teha ettepanekuid selle muutmiseks Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Muuta kondoomide kättesaamine veeni süstivatele narkomaanidele hõlpsamaks Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 4. Alleesmärk: Suurendada seksuaalselt aktiivsete naiste ja heteroseksuaalsete meeste riskirühma kuuluvate inimeste hulgas nende arvu, kes oma riskikäitumisega ei sea HIV-iga nakatumise ohtu ennast ega teisi inimesi. Tegevused Koostada ja rakendada seksuaalselt aktiivsete naiste, sealhulgas prostituutide ning heteroseksuaalsete meeste HIV/AIDSi nakatumise ennetamise kavad ning tagada nende nõustamine Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2003–2004 Tagada perekondade nõustamine seksuaalse riskikäitumise ja selle muutmise valdkonnas Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Tagada naiste nõustamine HIV/AIDSi vastaste kaitsevahendite kasutamise valdkonnas Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Korraldada pikemaks ajaks välismaale tööle või õppima siirdujate ning riskipiirkondadesse reisivate isikute HIV ennetusalane teavitamine Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Tagada prostituutidele adekvaatsed teadmised HIV/AIDS-ist ning enda ja klientide nakatumist vältivatest kaitseviisidest Sotsiaalministeerium 2002–2006 Muuta kondoomide kättesaamine hõlpsamaks Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 5. Alleesmärk: Suurendada HIV riskirühmades nende inimeste arvu, kes on uuritud suguhaiguste suhtes ning saavad vajadusel vastavat ravi. Tegevused Tõsta pere- ja eriarstide teadlikkust HIV-iga nakatumise riskitegurite ning HIVi ja suguhaiguste (kaasa arvatud viirushepatiit) suhtes testimise osas Sotsiaalministeerium 2002–2006 Teavitada HIV-positiivseid ja HIV-riskirühmadesse kuuluvaid inimesi sellest, kuidas suguhaigused suurendavad HI-viiruse leviku riski Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Parandada suguhaiguste diagnostika ja ravi kättesaadavust HIV-positiivsetele ja riskikäitumise rühmadesse kuuluvatele inimestele Sotsiaalministeerium 2002–2006 6. Alleesmärk: Tagada HIV-positiivsetele rasedatele naistele HIV-alane nõustamine ja antiretroviirusravi. Tegevused Tagada kõigi rasedate naiste HIV/AIDSi alane sünnituseelne nõustamine ja vabatahtlikkusel põhinev testimine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Tagada HIV-positiivsetele rasedatele naistele ja HIV-iga kokkupuutunud vastsündinutele HIV-vastane ravi Sotsiaalministeerium 2002–2006 Rakendada ennetusmeetmed loote/vastsündinu nakatumise vältimiseks HIV-positiivselt narkomaanist emalt Sotsiaalministeerium 2002–2006 7. Alleesmärk: Vältida või vähendada töötajate HIV-iga nakatumist kutsetegevuse käigus. Tegevused Tagada isiklike kaitsevahendite kättesaadavus ja efektiivne kasutamine verega või koevedelikega kokku puutuvate töötajate poolt Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, tööandja 2002–2006 Korraldada kutsetegevuse käigus HIV-iga nakatumise juhtude seire, põhjuste selgitamine ja registreerimine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Korraldada HIV-iga nakatumist vältiv tööprotsess, teavitada töötajaid riskiteguritest Tööandjad 2002–2006 Töötada välja juhised HIV-iga nakatumise järgse profülaktika läbiviimiseks Sotsiaalministeerium 2002 3. Eesmärk Tagatud on teaduspõhiline doonorivere, -kudede ja -elundite nakkusohutus. Tegevused Tagada Eesti enesevarustamine vere ja verepreparaatidega Sotsiaalministeerium 2002–2006 Tagada plasmapreparaatide tehnoloogiline viirusinaktiveerimine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Pöörata erilist tähelepanu doonorite valikule, arvestades asjaolu, et HIV-testiga on võimalik nakatunut avastada alates 14. nakatumisjärgsest päevast ning valdav enamik nakatunutest annavad positiivse testi tulemuse kolme kuu jooksul pärast HIV-iga nakatumist Sotsiaalministeerium 2002–2006 Korraldada doonorivere, -kudede ja -elundite nakkusohutu võtmine, säilitamine ja siirdamine ning doonorite HIV-testimine ja tulemuste verifitseerimine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Teavitada avalikkust ja potentsiaalseid doonoreid HIV-nakkuse võimalikust levikust verega, et vältida HIV-positiivsete isikute sattumist doonoriks Sotsiaalministeerium 2002–2006 Korraldada doonorite HIV-testimine vastavalt heale rahvusvahelisele tavale ning rahvusvaheliste juhendite kohaselt Sotsiaalministeerium 2002–2006 4. Eesmärk Tagatud on nõustamine ja HIV-testimine kõigile soovijatele. 1. Alleesmärk: Tõsta riskikäitumise rühmadesse kuuluvate inimeste huvitatust teada saada oma võimalik nakatumine HIV-iga ja tagada vaba HIV-testimise võimalus. Tegevused Välja selgitada tegurid, mis takistavad inimesi testima minemast (kartus positiivse tulemuse pärast, väärarusaamad, diskrimineerimine, vägivald, töö kaotamine, konfidentsiaalsuse mittetagamine jm) ja nende kõrvaldamise võimalused Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2003–2004 Nakatumise riskitegurite ja riskikäitumise rühmadesse kuulumise tutvustamine avalikkusele Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Vabatahtliku ja kergesti kättesaadava HIV-testimise tagamine Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Tagada HIV-alane integreeritud nõustamine Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Selgitada avalikkusele õigeaegse HIV-testimise tähtsust Sotsiaalministeerium 2002–2006 2. Alleesmärk: Tagada HIV-testimine ja nõustamine eeskätt HIV-nakkuse kõrge esinemissagedusega maakondades ja linnades ning aladiagnoositud HIV-nakkusega elanikkonnale. Tegevused Tagada anonüümne ja konfidentsiaalne HIV ja suguhaiguste testimine kõigile soovijatele Sotsiaalministeerium 2002–2006 Tagada eeliskorras suguhaigusi, tuberkuloosi ning B- ja C-viirushepatiidi varjatud vorme põdevate haigete ning riskikäitumisega isikute (veeni süstivad narkomaanid, prostituudid, homoseksuaalsed mehed, sageli partnereid vahetavad isikud) HIV-testimine ja nõustamine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Korraldada HIV-nõustamine kinnipidamisasutustes, suletud või poolsuletud kasvatus- ja õppeasutustes ning muudes riskikontingendiga asutustes Justiitsministeerium, Haridusministeerium, Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2003 Parandada seksuaalselt aktiivsete noorukite ja noorte täiskasvanute HIV-nõustamist ja testimisega hõlmatust Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2004–2006 Korraldada seksuaalselt aktiivsete puudega inimeste ja krooniliste haigete HIV-nõustamist ja -testimist Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 Nõustada HIV-testi tegijaid turvaseksi küsimustes Sotsiaalministeerium 2002–2006 3. Alleesmärk: Suurendada HIV-nõustamise ja HIV-testimise teenust pakkuvate tervishoiuasutuste arvu. Tegevused Uurida HIV-nõustamise ja -testimise alast olukorda vallas või linnas, määrata kindlaks sellealane vajadus Kohalikud omavalitsused 2003–2005 Koolitada täiendavalt välja HIV-nõustamise ja tervisekasvatuse läbiviijaid Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2003–2004 Valmistada täiendavalt ette HIV/AIDSi alase koolituse õppekavad ja nõustamise juhendid, õppematerjalid, käsiraamatud jm Sotsiaalministeerium 2002–2003 Korraldada HIV/AIDSi alast täienduskoolitust tervishoiutöötajatele ning teiste ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste töötajatele Sotsiaalministeerium 2002–2006 Kasutada laiemalt uriini ja sülje uurimisel põhinevaid HIV-teste Sotsiaalministeerium 2002–2006 Tagada perearstikeskustes, eraarstikabinettides ja naistenõuandlates rasedate naiste HIV-alane eelisnõustamine ja -testimine Sotsiaalministeerium 2002–2006 4. Alleesmärk: Rakendada tõenduspõhist HIV-testimist. Tegevused Selgitada riskikäitumise rühmadesse kuuluvatele inimestele korduvtestimise vajalikkust Sotsiaalministeerium 2002–2006 Kasutada laiemalt testimiseelset nõustamist Sotsiaalministeerium 2002–2006 5. Eesmärk HIV/AIDSi ennetustegevuse, hoolduse ja ennetusraviga on hõlmatud valdav enamus HIV-positiivsetest isikutest. 1. Alleesmärk: Tagada HIV-positiivsetele isikutele optimaalsed tervishoiuteenused eesmärgiga vähendada HI-viiruse leviku tõenäosust ja tagada nendele inimestele rahuldav elukvaliteet. Tegevused Jälgida immuunpuudulikkusega HIV-positiivsete isikute antiretroviirusravi kulgu ning kontrollida selle vastavust uusimatele teadussaavutustele Sotsiaalministeerium 2002–2006 Jälgida ja hinnata antiretroviirusravimite resistentsuse kujunemist; anda ravi korrigeerimise soovitusi Sotsiaalministeerium 2002–2006 Korraldada immuunpuudulikkusega HIV-positiivsete inimeste antiretroviirusravi järelevalve ning kvaliteedi ja efektiivsuse hindamine Sotsiaalministeerium 2003–2006 Korraldada tervishoiutöötajatele HIV-nakkuse ja sellele järgnevate oportunistlike nakkuste diagnostika ning ravi alast täiendusõpet Sotsiaalministeerium 2002–2005 Korraldada HIV/AIDSi ennetuskavade, immuunpuudulikkusega HIV-positiivsete inimeste antiretroviirusravi ja AIDSi-haigete ravi võrdlev tervishoiuökonoomiline analüüs Sotsiaalministeerium 2002–2006 2. Alleesmärk: Hõlmata võimalikult palju HIV-positiivseid isikuid tervishoiuteenustega mitte hiljem kui kolm kuud pärast nende nakkusseisundi kindlakstegemist või kohe pärast tervishoiuteenuseta olnud HIV-positiivse isiku kindlakstegemist. Tegevused Koostada HIV-testimise järgse nõustamise ja HIV-positiivsetele isikutele tervishoiuteenuse korraldamise juhend Sotsiaalministeerium 2002 Nõustada valla/linna HIV/AIDSi ennetuskomisjoni HIV-positiivsete isikute hoolduse ja neile tervishoiuteenuse korraldamise küsimustes Sotsiaalministeerium 2003–2006 Tagada HIV-positiivsetele isikutele kaasnakkusena esineva tuberkuloosi ja suguhaiguste seire ning ravi; samuti tervishoiuteenuse osutamine HIV-positiivsetele rasedatele naistele Sotsiaalministeerium 2002–2006 3. Alleesmärk: Tagada kinnipidamisasutustes viibivatele HIV-positiivsetele isikutele tervishoiuteenus ning pärast nende vabastamist suunamine elukohajärgsesse tervishoiuasutusse ennetusravi jätkamiseks. Tegevused Tagada HIV-positiivsetele kinnipeetavatele ja vahistatutele ettenähtud tervishoiuteenus ning nõustada neid suguhaigustesse, tuberkuloosi, B- ja C-viirushepatiiti ning muudesse nakkushaigustesse nakatumise vältimiseks Justiitsministeerium 2002–2006 Nõustada HIV-positiivseid kinnipeetavaid ja vahistatud isikuid enne vabastamist ennetusravi jätkamise ja meditsiinilise jälgimise vajalikkuse küsimustes Justiitsministeerium 2002–2006 Tagada kinnipeetavatele ja vahistatud HIV-positiivsetele rasedatele naistele tervishoiuteenus ja ennetusravi HIV-nakkuse emalt lapsele leviku vältimiseks Justiitsministeerium 2002–2006 Nõustada kinnipidamisasutuste tervishoiutöötajaid HIV-positiivsete isikute nõustamise, tervishoiuteenuste ja ennetusravi korraldamise ning HIV/AIDSi ennetamise küsimustes Sotsiaalministeerium 2002–2006 4. Alleesmärk: Tagada HIV-positiivsetele inimestele kõik seadusega ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja sotsiaalhoolekande teenused. Tegevused Tõsta tervishoiu-, sotsiaal- ja sotsiaalkindlustuse töötajate teadlikkust HIV-positiivsete inimeste õiguste ja seadusega ettenähtud sotsiaalsete tagatiste suhtes Sotsiaalministeerium 2003–2005 Toetada majanduslikult HIV-positiivsete ühendusi ja ennetustööga tegelevaid mittetulundusühinguid Sotsiaalministeerium 2002–2006 Kaasata usu- ja muud mitteriiklikud organisatsioonid HIV/AIDSi ennetus- ja hooldustegevusse Sotsiaalministeerium 2002–2006 5. Alleesmärk: Suurendada isikute arvu, kes korraldavad HIV/AIDSi seiret, anonüümset testimist ja nõustamist, ning tervishoiutöötajate arvu, kes korraldavad HIV-positiivsete isikute ravi või ravile suunamist Sotsiaalministeerium 2002–2006 6. Alleesmärk: Suurendada võõrutusravi saavate HIV-positiivsete narkomaanide arvu. Tegevused Tagada HIV-positiivsetele narkomaanidele võõrutusravi võimalused ning efektiivsete võõrutusravi meetodite kasutamine Sotsiaalministeerium 2002–2006 Selgitada narkomaanidest HIV-positiivsetele rasedatele naistele võõrutusravi vajalikkust Sotsiaalministeerium 2002–2006 7. Alleesmärk: Tagada HIV-positiivsetele isikutele optimaalsed sotsiaalhoolekande ja psühholoogilised tugiteenused Kohalikud omavalitsused, tööandjad 2002–2006 6. Eesmärk 2003. aastaks on välja töötatud ja käivitatud ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetamise kavad aastateks 2002–2006. Tegevused Moodustada ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetuskomisjonid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002 Ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel ja teistel asutustel koostada kohalikke prioriteete arvestavad HIV/AIDSi ennetamise tegevuskavad, alustada nende alusel ennetustegevust ning näha ette vajalikud rahalised vahendid Sotsiaalministeerium, Haridusministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, kohalikud omavalitsused 2002 Töötada välja kohalikule tasandile sobiv HIV/AIDSi tüüpennetuskava ning HIV/AIDSi ennetuskomisjoni tüüppõhikiri Sotsiaalministeerium 2002 Nõustada kohalikke HIV/AIDSi ennetuskomisjone HIV/AIDSi ennetuskavade koostamisel ja elluviimisel Sotsiaalministeerium 2002–2006 7. Eesmärk Korraldatud on HIV-nakkuse leviku epidemioloogiline seire ja analüüs ning HIV/AIDSi ennetamise kohalike omavalitsuste tegevuskavade efektiivsuse hindamine. 1. Alleesmärk: Töötada välja integreeritud HIV/AIDSi epidemioloogilise seire süsteem esinemissageduse, haigestumise tendentside, domineerivate levikuteede ning riskikäitumise jälgimiseks. Tegevused Töötada välja süsteem uute nakatunute ja nende kontaktsete avastamiseks ning HIV-ravimresistentsuse seireks Sotsiaalministeerium 2003–2004 Selgitada välja HIV riskikäitumise iseärasused kohalikul tasandil Kohalikud omavalitsused 2002–2006 Töötada välja juhend HIV riskitegurite, riskikäitumise ja soodustavate sotsiaalsete tegurite väljaselgitamiseks kohalikul tasandil Sotsiaalministeerium 2002 Korraldada riskikäitumise rühmades (veeni süstivad narkomaanid, noored homoseksuaalid, prostituudid, vangid, rasedad naised) HIV-nakatumise väljaselgitamine Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused 2002–2006 2. Alleesmärk: Korraldada HIV-testimise ja verifitseerimise järelevalvet. Sotsiaalministeerium 2002–2006 3. Alleesmärk: Kehtestada rasedate naiste, sugulisel teel levivaid haigusi, sealhulgas B- ja C-viirushepatiiti põdevate inimeste, võõrutusravi saavate narkomaanide, välisteenistusse ja välismaale tööle ja õppima siirduvate ning sealt tagasi pöörduvate kaitseväelaste, politseinike ja teiste Eesti Vabariigi kodanike, immigrantide, varjupaigataotlejate ja pagulaste ning alates 2004. aastast ka värskelt nakatunud tuberkuloosihaigete HIV-testimine. Sotsiaalministeerium 2003 4. Alleesmärk: Saavutada, et tööalaselt vere ja kehavedelikega kokku puutuvad töötajad (tervishoiutöötajad, politseinikud, turvatöötajad jt) oleksid teadlikud verega juhuslikku kontakti sattumisel selle ohtlikkusest, nakatumise vältimise võtetest ja esmaabist. Tegevused Valmistada ette teabematerjalid Sotsiaalministeerium 2002–2003 Korraldada ohurühma töötajatele täienduskoolitust Tööandja 2002–2006 Varustada ohurühma töötajad kaitsevahenditega Tööandja 2002–2006 4. peatükk OODATAVAD TULEMUSED JA TAKISTAVAD TEGURID Ennetustegevuse oodatavad tulemused on: – HIV/AIDSi epideemia on tõkestatud 2007. aastaks; – narkomaania levikuga võimalikult kaasnev HIV/AIDSi haigestumise taseme tõus on välditud; – noorte HIV/AIDSi alane teadlikkus on suurenenud; – noorte riskikäitumine on vähenenud; – HIV/AIDSi levik kinnipidamisasutustes on tõkestatud; – põhiosa veeni süstivatest narkomaanidest on hõlmatud nõustamise ja süstalde vahetamise programmiga; – veeni süstivate narkomaanide seas on B- ja C-viirushepatiidi esinemissagedus langenud 20% võrra; – veeni süstivate narkomaanide seas on suurenenud kondoomide kasutamine; – riskikäitumisega noortele on nõustamine hästi kättesaadav; – ennetav antiretroviirusravi on tagatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata immuunpuudulikkusega HIV-positiivsetele inimestele; – riskirühma kuuluvatele tervishoiutöötajatele on tagatud töö ohutus ja ennetav antiretroviirusravi; – ühiskonnas ei esine HIV-positiivsete inimeste diskrimineerimist tööl, õppeasutuses, olmes ega nende inimõiguste rikkumist. Indikaatorid: 1) HIV-nakkuse esinemisnäitaja 100 000 elaniku kohta; 2) HI-viirusega nakatumise juhtude arv doonorivere, -kudede ja -elundite kasutamise tagajärjel; 3) ennetusraviga hõlmatud immuunpuudulikkusega HIV-positiivsete isikute arv; 4) B- ja C-viirushepatiiti haigestumus 100 000 elaniku kohta; 5) süüfilisse haigestumus 100 000 elaniku kohta; 6) HI-viirusega nakatunud rasedate naiste arv; 7) teadlikkuse muutus (rahvaküsitluse tulemusel). Riikliku programmi elluviimist võivad takistada järgmised tegurid: – jätkuv narkomaania levik; – partnerite vähene koostööaktiivsus; – lahendamata sotsiaalsed probleemid; – tegevuskava alafinantseerimine. 5. peatükk RIIKLIKU PROGRAMMI FINANTSEERIMINE Programmi elluviimist finantseerib Vabariigi Valitsus ministeeriumide kaudu. Sotsiaalministeeriumi eemärkide saavutamise kulud on 83 000 000 krooni ning on toodud aastate lõikes (vt tabel). Eesmärkide saavutamise kulud (Sotsiaalministeerium) Eesmärk 2002 2003 2004 2005 2006 Kokku 1. Ennetusalase teabe levitamine noorte seas 1 240 000 2 710 000 3 030 000 2 670 000 2 310 000 11 760 000 2. Kohalike omavalitsuste HIV/AIDSi ennetusprogram-mide elluviimine 215 000 410 000 505 000 445 000 385 000 1 960 000 3. Ennetustöö riskikäitumisega rühmade seas 1 105 000 3 535 000 3 535 000 3 115 000 2 695 000 13 720 000 4. Nõustamine ja testimine 1 075 000 2 050 000 2 525 000 2 225 000 1 925 000 9 800 000 5. HIV-positiivsete hooldus ja ravi, 5 000 000 7 000 000 7 900 000 11 100 000 12 300 000 43 800 000 sh antiretroviirusravimite ostmine 5 000 000 6 000 000 7 000 000 10 000 000 11 000 000 39 000 000 6. Epidemioloogiline seire, analüüs, tegevuskavade hindamine, ennetuspoliitika kujundamine 215 000 410 000 505 000 445 000 385 000 1 960 000 Kokku 8 850 000 16 150 000 18 000 000 20 000 000 20 000 000 83 000 000 Sotsiaalminister Eiki NESTOR