Siseminister — Siseministri 28. veebruari 2001. a määruse nr 53 «Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend» muutmine — RTL, 12, 133

Määrus kehtestatakse «Rahvastikuregistri seaduse» (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173) § 30 lõike 4 alusel ja § 21 lõike 1 punkti 18 täitmiseks. § 1. Siseministri 28. veebruari 2001. a määruses nr 53 «Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend» (RTL 2001, 34, 453) tehakse järgmised muudatused: 1) preambul sõnastatakse järgmiselt: «Määrus kehtestatakse «Rahvastikuregistri seaduse» (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173) § 30 lõike 4 alusel ja § 21 lõike 1 punkti 18 täitmiseks.»; 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: «Käesoleva määrusega kehtestatakse statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm (lisatud) ja selle täitmise juhend.»; 3) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: « § 5. Hariduse märkimine (1) Isiku haridustaseme määrab formaalharidussüsteemis lõpetatud kõrgeima tasemega õppekava. Kui isik on lõpetanud lisaks üldharidusele mingi taseme kutse- või erialahariduse andnud õppekava, märgitakse nii üldhariduse kui kutse- või erialahariduse tase. (2) Üldhariduskoolis omandatud hariduse tasemed on järgmised: 1) ei oma põhiharidust (algharidus ja vähem); 2) põhiharidus (mittetäielik keskharidus); 3) üldkeskharidus. (3) Põhiharidus on isikul, kes: 1) on lõpetanud mittetäieliku keskkooli või 7 klassi 1961. aastal või enne seda; 2) on lõpetanud 8-klassilise mittetäieliku keskkooli ajavahemikus 1962–1989; 3) on lõpetanud põhikooli või vähemalt 9 klassi 1990. aastal ja hiljem, ning ei ole omandanud üldkeskharidust; 4) on omandanud keskerihariduse põhihariduse baasil; 5) on lõpetanud 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi; 6) on lõpetanud ajavahemikus 1920–1944 kutsekeskkooli; 7) on saanud põhihariduse erivajadustega laste koolis. (4) Üldkeskharidus on isikul, kes: 1) on lõpetanud kümne-, üheteistkümne- või kaheteistkümneklassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži, (v.a ajavahemikus 1934–1940 tegutsenud progümnaasiumi või reaalkooli); 2) on saanud üldkeskhariduse erivajadustega laste koolis (puudega laste koolis või kinnises erikoolis). (5) Kutse- või erialahariduse tasemed on järgmised: 1) kutseharidus; 2) kutseharidus koos põhihariduse omandamisega; 3) kutseharidus koos keskhariduse omandamisega; 4) kutsekeskharidus; 5) keskeri/tehnikumiharidus; 6) kõrgharidus. (6) Kutseharidus on isikul, kes on pärast üldhariduskooli mõne haridustaseme lõpetamist saanud dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta kutseõppes (kutsekoolis, tehnikakoolis vms), ilma, et oleks sealsamas omandanud põhi- või keskharidust. Täiendus- ja ümberõpet, töökohal toimunud väljaõpet ning huvikoolitust (keeltekursused, rahvaülikoolid) ei loeta kutsehariduseks. (7) Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega on isikul, kes koos kutseharidusega on sama õppekava raames omandanud põhihariduse.»; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses: « (8) Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega on isikul, kes koos kutseharidusega on sama õppekava raames omandanud keskhariduse (näiteks kutsekeskkoolis keskharidust tõendava tunnistuse ja kutsetunnistuse saanud isik). Üldhariduskoolis lisaks keskharidusele omandatud kutsealast ettevalmistust ei loeta kutsehariduse koos keskharidusega omandamiseks. (9) Kutsekeskharidus on isikul, kes on lõpetanud mõne õppeasutuse kutsekeskhariduse taseme õppekava, kus sisseastumisel oli nõutav põhi- või keskharidus. (10) Keskeri/tehnikumiharidus on isikul, kes on kas põhi- või keskhariduse baasil lõpetanud tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse taseme õppekava. (11) Kõrgharidus on isikul, 1) kellel on kõrgharidust tõendav diplom (on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, v.a rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli); 2) kes pärast kõrghariduse omandamist jätkasid (või jätkavad) õpinguid magistri- või doktoriõppes või viimastega võrdsustatud õppekavadel. (12) Välisriigis üld-, kutse- või erialahariduse omandanud isikute haridustase määratakse analoogiliselt Eestis omandatud haridustaseme määramisega.» § 2. Siseministri 28. veebruari 2001. a määruse nr 53 «Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend» lisa 1 asendatakse uue lisaga (lisatud). Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT Siseministri 8. jaanuari 2002. a määruse nr 7 «Siseministri 28. veebruari 2001. a määruse nr 53 «Statistiliste andmete rahvastikuregistrisse kandmise teate vorm ja täitmise juhend» muutmine» lisa STATISTILISTE ANDMETE TEADE