Sotsiaalminister — Arstide erialade arengukavad — RTL, 8, 79

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 56 lõike 1 punkti 8 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Arstide erialade arengukavade eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuste prognoositavad mahud ja optimaalne jaotumine aastani 2015. (2) Arstide erialade arengukavad määratlevad erialade arengusuunad aastani 2015. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) aktiivravihaigla on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla ja erihaigla; 2) päevaravi, kirurgiliste erialade puhul päevakirurgia, on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese viibimine päevaravi osakonnas alla ühe ööpäeva; 3) intensiivravi on tervishoiuteenus, mida osutatakse raskes või eluohtlikus seisundis inimesele elutähtsate funktsioonide tagamiseks, säilitamiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks vastavalt tegevusloale; 4) operatsioonigrupid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2001. a määrusega nr 90 «Kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja raviteenuste hindade ning teenuste eest tasumise kord» (RT I 2001, 28, 155; 41, 225); 5) arstlik valveteenistus (edaspidi valveteenistus) on eriarsti ööpäevaringne viibimine haiglas või telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. § 3. Arengukavade põhimõtted ja arengusuunad Arengukavad lähtuvad järgmistest põhimõtetest ja arengusuundadest: 1) lihtsamate raviprotseduuride detsentraliseerimine tervishoiuteenuste osutajate vahel ja keeruliste raviprotseduuride tsentraliseerimine aktiivravihaiglatesse; 2) üldarstiabi edendamine; 3) ambulatoorse ravi, sealhulgas päevaravi osakaalu suurendamine seoses haiglaravi osakaalu vähenemisega ja haiglaravi kestuse lühenemisega; 4) uute, vähem invasiivsete ja mitteinvasiivsete diagnostika- ja ravimeetodite kasutuselevõtmine; 5) üksikjuhtudel haruldaste ja eriaparatuuri nõudvate operatsioonide tegemine väljaspool Eestit, kui kohapeal puuduvad võimalused ja vajalikud oskused; 6) elukvaliteeti tõstvate ravimeetodite ulatuslikum kasutamine; 7) infosüsteemide täiustamine ja arendamine, millega paraneb ja kiireneb informatsiooni liikumine tervishoiuvõrgu erinevate osade vahel; 8) aktiivravihaiglates erinevate osakondade osatähtsuse vähendamine ja osakondadevaheliste piiride hajutamine ning meeskonnatöö põhimõtete arendamine parema ravikvaliteedi tagamiseks. § 4. Meditsiinitehnoloogia (1) Meditsiinitehnoloogia on tervishoiuteenuse osa, mis käsitleb meditsiiniseadmete ja infotehnoloogia soetamist, kasutussevõtmist ja sihtotstarbelist kasutamist ning hooldamist. (2) Aastaks 2005 tuleb tagada tervishoiusüsteemi vajadustele ja ressurssidele vastav meditsiinitehnoloogia kasutamine, meditsiinitehnoloogia kasutamise dokumenteeritus ja kvaliteedi tõendatus ning luua meditsiinitehnoloogia alane infrastruktuur, mis hiljemalt aastaks 2010 peab kujunema tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi osaks. (3) Meditsiinitehnoloogiline teenistus tagatakse tervishoiuteenuste osutamisel järgmiselt: 1) Üldarstiabiteenuse osutajal ja haiglavälisel eriarstiabi teenuse osutajal tuleb tagada võimalus kasutada teiste tervishoiuteenuse osutajate meditsiinitehnoloogia teenistust või eraldiseisvat meditsiinitehnoloogia teenistust. 2) Üldhaiglas ja erihaiglas peab olema tagatud võimalus kasutada teiste tervishoiuteenuse osutajate meditsiinitehnoloogia teenistust või eraldiseisvat meditsiinitehnoloogia teenistust. 3) Keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas peab olema iseseisev meditsiinitehnoloogia teenistus. 2. peatükk ARSTIDE ERIALADE ARENGUKAVAD 1. jagu Kirurgiliste erialade arengukavad 1. jaotis ANESTESIOLOOGIA ARENGUKAVA § 5. Eriala kirjeldus (1)Anestesioloogia on interdistsiplinaarne eriala, mis tegeleb kirurgiliste operatsioonide, muude protseduuride ja sünnitusabi valutustamise, patsiendi seisundi hindamise, eluliste funktsioonide jälgimise ja tagamisega perioperatiivses perioodis, intensiivravi ja ägeda ning kroonilise valusündroomiga patsientide raviga. (2) Intensiivravi palatites ja intensiivravi osakondades osutatakse erialast tervishoiuteenust vastavalt tegevusloale kolmes raskusastmes, mis määratakse «TISS» (Therapeutic Intervention Scoring System – intensiivravis viibiva haige seisundi raskusastme hindamise süsteem) punktide alusel. III astme intensiivravi teenust osutavad anestesioloogid või intensiivravi alase täiendusõppe läbinud eriarstid. § 6. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Anesteesiate üldarv tõuseb seoses valutustamise sageneva kasutamisega sünnitusabis ning invasiivsete radioloogiliste ja muude invasiivsete protseduuride parema valutustamisega. (2) Ambulatoorsete anesteesiate osakaal suureneb, sest rohkem protseduure ja operatsioone hakatakse teostama päevakirurgias. (3) Intensiivravi voodikohtade vajadus on piirkondlikus haiglas vähemalt 30 täiskasvanute III astme intensiivravi voodikohta, keskhaiglates kuni 10 III astme intensiivravi voodikohta ja üldhaiglas kuni 6 II astme intensiivravi voodikohta. (4) Vastsündinute ja laste III astme intensiivravi voodikohtade vajadus on vähemalt 20 voodikohta. § 7. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Päevaravi tervishoiuteenus Päevaravis tehakse protseduure, mille anesteesiarisk ei ületa ASA I–II (erandina ASA III) (ASA – Ameerika Anestesioloogide Ühingu poolt välja töötatud anesteesia riski skoor). (2) Statsionaarne tervishoiuteenus 1) Anesteesia ja intensiivravi tervishoiuteenuste osutamine jaotub vastavalt haiglaliigile. 2) Üldanesteesia ja regionaalanesteesia tervishoiuteenust osutab anestesioloog. 3) Juhul kui ASA III–IV anesteesiariskiga haiget ei hospitaliseerita paar päeva enne plaanilist operatsiooni, siis on vajalik eelnev anestesioloogi ambulatoorne vastuvõtt operatsioonieelse seisundi hindamiseks. 4) Intensiivravi osakond on piirkondlikus haiglas ja keskhaiglas, üldhaiglas on intensiivravi osakond või intensiivravi palat. 5) Piirkondlikus haiglas on vajadusel eraldi neurointensiivravi osakond, lasteintensiivravi osakond ja kardiointensiivravi osakond, kus töötavad anestesioloogid või intensiivravi alase täiendusõppe läbinud eriarstid. 6) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne anestesioloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. 7) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne anestesioloogi valve viibimisega haiglas. 8) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne anestesioloogi valve viibimisega haiglas ja lisaks anestesioloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. § 8. Eriarstide vajadus Optimaalne on kuni 1,4 anestesioloogi 10 000 elaniku kohta. 2. jaotis ERAKORRALISE MEDITSIINI ARENGUKAVA § 9. Eriala kirjeldus (1) Erakorraline meditsiin on eriala, mis tegeleb erakorraliste terviseseisundite (ägedad haigused, traumad, mürgistused jne) esmase diagnoosimise ja raviga patsientide surma või töövõimetuse vältimiseks. Erakorralist tervishoiuteenust osutab haiglaväliselt kiirabi ja haiglas erakorralise meditsiini osakond (edaspidi EMO). (2) Kiirabi patsientidest 30–40% viiakse EMO-sse, neist 40–60% vajavad mõnetunnilist erakorralist ambulatoorset abi ja ülejäänud hospitaliseeritakse. § 10. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Aktiivravihaiglate arvu vähenemisega pikeneb erakorralise haige haiglasse transportimise aeg kuni 60 minutini, mis suurendab kiirabibrigaadide koormust ja vastutust. (2) Erakorralist tervishoiuteenust vajavate patsientide arv suureneb, kuna inimesed soovivad saada kvalifitseeritud abi haigla EMO-s. (3) EMO-de voodikohtade vajadus on piirkondlikus haiglas vähemalt 15, keskhaiglas vähemalt 10 ja üldhaiglas vähemalt 6 voodikohta. § 11. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Kiirabi 1) Kiirabi osutab haiglavälist ja haiglatevahelise transpordi ajal vajalikku erakorralist tervishoiuteenust. Suureneb patsientide haiglatevaheline transportimine piirkondlike haiglate ja keskhaiglate suunas. 2) Kõik kiirabi osutajad peavad tagama ööpäevaringse valveteenistuse kohalviibimisega. (2) Erakorralise meditsiini osakond 1) EMO on üldhaiglas, keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas. 2) Erakorralise meditsiini eriarst teeb haige esmase ülevaatuse ja esmase diagnoosi, alustab raviga ning vajadusel konsulteerib teiste eriarstidega. 3) Patsiendi viibimine EMO-s üldreeglina ei ületa nelja tundi, mille jooksul tuleb teha otsus patsiendi edasise ravikoha ja ravivajaduse suhtes. 4) Spetsiifilist diagnostikat ja ravi vajavad patsiendid tuleb hospitaliseerida piirkondlikku haiglasse. 5) EMO-s peab olema tagatud ööpäevaringne eriarsti valve viibimisega haiglas. § 12. Eriarstide vajadus (1) Eestis on vaja kuni 1,3 erakorralise meditsiini arsti 10 000 elaniku kohta. (2) Erakorralise meditsiini spetsialiste vajab ka kaitseväe meditsiiniteenistus. 3. JAOTIS LASTEKIRURGIA ARENGUKAVA § 13. Eriala kirjeldus (1)Lastekirurgia on kirurgiline eriala, mis tegeleb laste kaasasündinud väärarengute, omandatud kirurgiliste haiguste ja vigastuste diagnostika ning kirurgilise raviga. (2) Erinevate väärarengutega lapsed, keda on ravinud lastekirurgid, peavad jääma eriarstide jälgimisele ja ravile kuni 18. eluaastani. § 14. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Sügavalt enneaegsena sündinute elulemuse tõusuga suureneb vajadus kompleksse lastekirurgilise abi järele. (2) Erakorraliselt haiglasse hospitaliseeritute osakaal suureneb. (3) Keskmine ravil viibimine väheneb aastaks 2005 kuni 4,5 päevani ja aastaks 2010 kuni 4,1 päevani ja lastekirurgilistest voodikohtadest 20% on intensiivravi voodikohad. § 15. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Haiglas töötav lastekirurg osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Piirkondlikus haiglas on lastekirurgiline päevakirurgia osakond. 2) Päevakirurgilisi tervishoiuteenuseid osutatakse üle 3-aastastele lastele. 3) Päevakirurgias tehakse kirurgilisi pisioperatsioone ja I–III operatsioonigrupi operatsioone. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglates ei osutata plaanilist lastekirurgilist tervishoiuteenust. 2) Erandkorras võib üldkirurg opereerida tüsistumata juhtudel ägeda kirurgilise patoloogiaga lapsi, kes on vähemalt 8 aastat vanad. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Sihtasutus (edaspidi SA) Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas töötavad lastekirurgid diagnoosivad ja ravivad erakorralisi kirurgilisi ja ortopeedilisi haigeid, välja arvatud III astme intensiivravi vajavad lapsed. 2) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas osutavad lastekirurgid plaanilist lastekirurgilist tervishoiuteenust tüsistumata juhtudel I–IV operatsioonigrupi piires. 3) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas peab olema tagatud erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamine üldkirurgilise valve korras, vajadusel tagatakse patsiendi üleviimine piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi TÜK) ja SA Tallinna Lastehaigla lastekirurgilistes osakondades osutatakse statsionaarseid erialaseid teenuseid. 2) Kirurgilist korrektsiooni vajavaid laste skeletitraumasid tuleb ravida lastekirurgilises osakonnas. 3) SA Tallinna Lastehaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne lastekirurgi valve viibimisega haiglas ja SA TÜK-is peab olema tagatud lastekirurgi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. § 16. Eriarstide vajadus Optimaalne on kuni 0,15 lastekirurgi 10 000 elaniku kohta. 4. jaotis NEUROKIRURGIA ARENGUKAVA § 17. Eriala kirjeldus (1)Neurokirurgia on kirurgiline eriala, mis tegeleb täiskasvanute ja laste peaaju ja seljaaju, ajukelmete, kraniaalnärvide ja spinaalsete närvijuurte, perifeersete närvide ning autonoomse närvisüsteemi, kolju ja lülisamba haiguste, väärarendite, vigastuste ja verevarustuse häirete diagnoosimisega ning kirurgilise ja mittekirurgilise ravimisega. (2) Neurokirurgilist tervishoiuteenust osutatakse pea- ja seljaaju vigastuste, kasvajate, vaskulaarsete haiguste ja väärarendite, kolju ja lülisamba vigastuste ning haiguste ja perifeersete närvide vigastuste ning kompressioonisündroomidega haigetele. § 18. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Neurokirurgiliste haiguste üldine esinemissagedus ei muutu, prognoositavad on muutused järgmiste haiguste esinemissageduse ja neurokirurgiliste tervishoiuteenuste osutamise osas: 1) diagnoositud ajuarterite aneurüsmide arv suureneb 1/3 võrra; 2) metastaatiliste ajukasvajate ravivõimalused paranevad; 3) lülisamba degeneratiivsete neurogeensete sündroomide osakaal suureneb 10–15 aasta jooksul seoses elanikkonna vananemisega; 4) peatraumadega patsientide arv väheneb 1/4 võrra lähema 5–10 aasta jooksul. (2) Eesti vajab ühte piirkondlikku haiglasse kaasaegset video-entsefalograafia süsteemi epilepsia kirurgilise ravi vajaduse väljaselgitamiseks ja nõuetekohaseks analüüsiks. (3) Aastaks 2015 jääb kuni 90 neurokirurgilist voodikohta. § 19. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Neurokirurg osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust piirkondliku haigla juures. 2) Piirkondlikus haiglas osutatakse ambulatoorseid neurokirurgilisi tervishoiuteenuseid koos neuroloogiliste tervishoiuteenustega. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Neurokirurgia erialal tehakse perifeersete tunnelsündroomide operatsioone ja neuralgiliste valusündroomide blokaade. 2) Piirkondlikus haiglas on ühine päevaraviosakond neurokirurgiliste ja neuroloogiliste tervishoiuteenuste osutamiseks. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus 1) Piirkondlikus haiglas on neurokirurgia osakond. 2) Haruldasemat neurokirurgilist ravi jaotatakse piirkondlike haiglate vahel. 3) Erakorralist neurokirurgilist tervishoiuteenust vajavad haiged tuleb hospitaliseerida otse piirkondlikku haiglasse. 4) Piirkondlikes haiglates peab olema tagatud ööpäevaringne neurokirurgi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. § 20. Eriarstide vajadus Neurokirurgide arv on kuni 18. 5. jaotis OFTALMOLOOGIA ARENGUKAVA § 21. Eriala kirjeldus (1)Oftalmoloogia on eriala, mis tegeleb silma- ja silmamanuste (silmalaud, silmakoobas, pisarateed) patoloogiate ning refraktsioonihäirete diagnostika ja raviga lastel ja täiskasvanutel. (2) Oftalmoloogia alaeriala on silmakirurgia, mille suurima sihtgrupi moodustavad ealise kataraktiga kesk- ja vanemaealised patsiendid. § 22. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Seoses elanikkonna vananemisega ja inimeste kasvava nõudlusega elukvaliteedi suhtes tõuseb kataraktioperatsioonide arv 1 miljoni elaniku kohta aastaks 2005 kuni 4800 operatsioonini, aastaks 2010 kuni 6200 operatsioonini ja aastaks 2015 kuni 7200 operatsioonini. (2) Vastsündinute intensiivravi arengu ja väikese sünnikaaluga laste arvu suurenemisega tõuseb erialaste testuuringute ja erakorralise kirurgilise ravi vajadus. (3) Prognoositav statsionaarsete voodikohtade arv on kuni 0,3 oftalmoloogilist voodikohta 10 000 elaniku kohta. § 23. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Oftalmoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Silmakirurg osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Piirkondlikus haiglas ja keskhaiglas osutatakse päevakirurgilist erialast tervishoiuteenust. 2) Patsientide sotsiaalse ja majandusliku olukorra paranemisel on võimalik enamikku oftalmoloogilistest operatsioonidest lastel ja täiskasvanutel teha päevakirurgias. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas Pärnu ja Ida-Virumaa keskhaiglates osutatakse silmakirurgilist tervishoiuteenust tegevusloa alusel, spetsiifilist ravi vajavad patsiendid suunatakse AS Ida-Tallinna Keskhaigla või SA TÜK-i Silmakliinikusse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondliku haigla oftalmoloogia osakondades osutatakse statsionaarset oftalmoloogilist ja silmakirurgilist teenust. 2) Kuni SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (edaspidi PERH) vastavate tingimuste loomiseni võib Põhja-Eestis silmakirurgilist statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutada AS Ida-Tallinna Keskhaiglas. 3) AS Ida-Tallinna Keskhaiglas on silma- ja silmakoopakasvajate ravikeskus, mis osutab tervishoiuteenust ka Läti ja Leedu patsientidele. 4) Piirkondliku haigla juures on vaegnägijate andmekogu. 5) SA TÜK-is ja AS Ida-Tallinna Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne silmakirurgi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. 6) Silmamuna läbivate raskemate vigastustega patsiendid tuleb suunata SA TÜK või AS Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikusse, sest nende operatsiooni tulemus sõltub kirurgi kvalifikatsioonist ja kõrgtehnoloogia olemasolust. § 24. Eriarstide vajadus Aastateks 2005–2015 on vaja kuni 0,5 oftalmoloogi ja kuni 0,2 silmakirurgi 10 000 elaniku kohta. 6. jaotis ORTOPEEDIA ARENGUKAVA § 25. Eriala kirjeldus (1)Ortopeedia on kirurgiline eriala, mis tegeleb tugi-liikumisaparaadi vigastuste, kaasasündinud väärarengute ja omandatud haiguste ning nende tagajärjel tekkinud deformatsioonide diagnostika ja raviga. (2) Ortopeedia eriala tegeleb järgmiste haigusgruppidega: 1) luu-lihaskonna ja sidekoe haigused; 2) luu-lihaskonna ja sidekudede vigastused; 3) luu-lihaskonna kaasasündinud väärarengud ning deformatsioonid; 4) sisesekretsiooni ja närvisüsteemi haigused; 5) tugi-liikumisaparaadi healoomulised ja pahaloomulised kasvajad. § 26. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Peamised haigestumise ja ravi tendentsid: 1) alajäseme- ja lülisambaliigeste osteoartroosi esinemissagedus suureneb; 2) alaseljavalu esineb 25–45% elanikkonnast, seljavalu moodustab töövabastuse põhjustest 10–15%; 3) polütrauma ja jäsemetraumadega haigete arv suureneb; 4) puusa- ja seljaosteoporoosi murdude risk tõuseb üle 50-aastastel naistel 15%-ni; 5) aastaks 2015 on prognoositav kuni 14 000 reumatoidartriidihaiget, kes vajavad ka korduvaid ambulatoorseid ortopeedilisi tervishoiuteenuseid. (2) Ortopeediliste operatsioonide arv suureneb kuni kaks korda. (3) Aastateks 2005–2010 suureneb suurte liigeste endoproteesimiste arv kuni 3000 operatsioonini aastas. (4) Päevakirurgias tehtavate operatsioonide arv suureneb aastaks 2005 kuni 20%-ni ja on aastaks 2015 kuni 50% ortopeediliste operatsioonide koguarvust. (5) Aastaks 2015 on vaja kuni 2,8 ortopeedilist voodikohta 10 000 elaniku kohta. § 27. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Ortopeed osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Päevakirurgilist ortopeedilist tervishoiuteenust osutab ortopeed keskhaiglas ja piirkondlikus haiglas koos teiste kirurgiliste erialade tervishoiuteenustega. 2) Haiglavälist ortopeedilist päevakirurgilist tervishoiuteenust osutab ortopeed tegevusloa alusel. 3) Päevakirurgiliselt tehakse I–IV operatsioonigrupi operatsioone. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas osutab üldkirurg ortopeedilist tervishoiuteenust I–III operatsioonigrupi piires üldkirurgia osakonnas. Kuni aastani 2010 võivad üldhaiglas ortopeedid ja üldkirurgid osutada ortopeedilist tervishoiuteenust kuni IV operatsioonigrupini. 2) Erandina osutab Ida-Virumaa üldhaiglas ortopeedilist tervishoiuteenust ortopeed kuni IV operatsioonigrupini. 3) Elva ja Keila haiglas osutatakse ortopeedilist tervishoiuteenust tegevusloa alusel aastani 2005. 4) Üldhaiglas osutatakse ööpäevaringset erakorralist ortopeedilist tervishoiuteenust üldkirurgilise valveteenistuse korras, vajadusel tagatakse haige üleviimine keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas osutab ortopeed erialaseid teenuseid ortopeedia osakonnas tegevusloa alusel. 2) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne erakorralise ortopeedilise tervishoiuteenuse osutamine ja ortopeedi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondliku haigla ortopeedia osakondades osutatakse statsionaarseid erialaseid teenuseid. 2) Piirkondlikus haiglas osutatakse järgmisi tervishoiuteenuseid: luukasvajate konservatiivne ja operatiivne ravi, vaagnaluude murdude operatiivne ravi, lülisamba deformatsioonide ja murdude operatiivne ravi, tüsistunud ja keerulised revisioon-endoproteesimised. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne ortopeedi valve viibimisega haiglas. § 28. Eriarstide vajadus Aastaks 2015 on vaja kuni 0,78 ortopeedi 10 000 elaniku kohta. 7. jaotis OTORINOLARÜNGOLOOGIA ARENGUKAVA § 29. Eriala kirjeldus (1)Otorinolarüngoloogia on eriala, mis tegeleb kõrva-nina-kurgu ning pea-kaela piirkonna haiguste diagnostika, konservatiivse ja operatiivse raviga. Otorinolarüngoloogia alaerialad on foniaatria ja audioloogia. (2) Enamust erialasest tervishoiuteenusest osutavad otorinolarüngoloogid ambulatoorselt. § 30. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumine suureneb. (2) Esmast kõrva-nina-kurguhaiguste diagnostika- ja raviteenust osutab perearst. (3) Säästvate ja efektiivsete kirurgiliste ravimeetodite kasutuselevõtuga laienevad operatiivse ravi näidustused ja operatsioonide arv tõuseb aastaks 2015 kuni kaks korda. (4) Seoses elanikkonna vananemisega ja paremate ravimeetodite rakendamisega suureneb kuulmiskahjustust korrigeerivate operatsioonide arv aastaks 2015 kuni kaks korda. (5) Kuulmiskeskused ja kuulmiskabinetid peavad hakkama tegelema vastsündinute kuulmise sõeluuringutega ja vaegkuuljate rehabilitatsiooniga. (6) Tuleb hakata tegelema tinnitushaigete taastusraviga. (7) Aastaks 2015 on vaja kuni 0,5 voodikohta 10 000 elaniku kohta. § 31. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Otorinolarüngoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust aktiivravihaigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Otorinolarüngoloogia päevakirurgia osakond on piirkondlikus haiglas ja erihaiglas ning tervishoiuteenuseid osutatakse tegevusloa alusel. 2) Üldhaiglas ja keskhaiglas osutatakse päevakirurgilisi otorinolarüngoloogilisi tervishoiuteenuseid koos teiste kirurgiliste erialade tervishoiuteenustega. 3) Enamus kõrva-nina-kurguhaiguste ja pea- ning kaelakirurgilisi operatsioone saab teha päevakirurgiliselt. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas Üldhaiglas osutatakse ööpäevaringset erakorralist erialast tervishoiuteenust üldkirurgilise valveteenistuse korras, vajadusel tagatakse patsiendi üleviimine keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Otorinolarüngoloog osutab tervishoiuteenust üldkirurgia osakonnas tegevusloa alusel. 2) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne otorinolarüngoloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on otorinolarüngoloogia osakond. 2) SA PER-is osutatakse erialaseid tervishoiuteenuseid kogu Eesti kõrva-nina-kurgu ja pea-kaela piirkonna kasvajatega patsientidele. 3) Piirkondliku haigla juures on vaegkuuljate andmekogu. 4) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne otorinolarüngoloogi valve viibimisega haiglas. (6) Statsionaarne tervishoiuteenus erihaiglas 1) Erihaiglas osutab otorinolarüngoloog erialaseid tervishoiuteenuseid tegevusloa alusel. 2) Erihaiglas peavad olema täidetud otorinolarüngoloogia erihaiglale kehtestatud nõuded. § 32. Eriarstide vajadus Eestis on vaja kuni 0,5 otorinolarüngoloogi 10 000 elaniku kohta. 8. jaotis PLASTIKA- JA REKONSTRUKTIIVKIRURGIA ARENGUKAVA § 33. Eriala kirjeldus Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia (edaspidi plastikakirurgia) on kirurgiline eriala, mis tegeleb inimeste kaasasündinud või omandatud kahjustatud vormi või talitluse taastamisega. § 34. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Plastikakirurgiliste operatsioonide arv tõuseb lähiaastatel 600–800 operatsioonini aastas, aastaks 2005 kuni 1200 operatsioonini aastas, aastaks 2010 kuni 2000 operatsioonini aastas ja aastaks 2015 kuni 2500 operatsioonini aastas. (2) Plastikakirurgia voodikohtadest kuni 15% on intensiivravi voodikohad, kuni 35% põletuse üldravi voodikohad ja kuni 50% üld-plastikakirurgilised voodikohad. § 35. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia eriarst osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust erihaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Päevakirurgias saab ravida 30–35% patsientidest. 2) Plastikakirurgilist päevakirurgilist tervishoiuteenust osutatakse koos teiste kirurgiliste erialade tervishoiuteenustega. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas ja keskhaiglas 1) Plastikakirurgilist eriarstiabi vajavad patsiendid selgitatakse välja ja suunatakse eriarsti konsultatsioonile. 2) Vajadusel tehakse statsionaarset järelravi vastavalt eriarsti ettekirjutustele ja soovitustele (sidumised, taastusravi protseduurid jne). 3) Üldkirurgilise valve korras osutatakse erakorralistele plastikakirurgilist eriarstiabi vajavatele haigetele esmast abi ning suunatakse eriarsti konsultatsioonile ja ravile piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas osutab erialast tervishoiuteenust plastikakirurg. Operatsioonide maht haiglas peab olema vähemalt 500–600 operatsiooni aastas. 2) Põletuskeskus asub SA PER-is. 3) Tehakse suuremahulisi rekonstruktiivseid operatsioone ning spetsiifilist operatsioonieelset lokaalset või üldist ettevalmistust seda vajavatele patsientidele. 4) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud plastikakirurgi ööpäevaringne valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. (5) Erihaigla 1) Erihaiglad osutavad peamiselt ilukirurgilist ambulatoorset, statsionaarset ja päevakirurgilist tervishoiuteenust tegevusloa alusel. 2) Erihaiglas peavad olema täidetud plastika- ja rekonstruktiivkirurgia erihaiglale kehtestatud nõuded ning teenuseid võivad osutada ainult plastikakirurgid. § 36. Eriarstide vajadus Eestis on optimaalne kuni 0,1 plastikakirurgi 10 000 elaniku kohta. 9. jaotis SÜNNITUSABI JA GÜNEKOLOOGIA ARENGUKAVA § 37. Eriala kirjeldus (1)Sünnitusabi ja günekoloogia on eriala, mis tegeleb naissuguelundite haiguste ennetamise, diagnostika ja raviga ning günekoloogilise endokrinoloogia ja reproduktiivse meditsiiniga. (2) Eriala sihtgrupp on Eestis elavad naised, kes tervishoiuteenuse osutamise seisukohalt jaotuvad kolme vanusegruppi: tüdrukud sünnist puberteedini, fertiilses eas naised ning üleminekueas ja postmenopausis naised. § 38. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Günekoloogia 1) Aastaks 2015 haigusjuhtude arv ei vähene, muutub haigestumise struktuur. 2) Tõuseb kontratseptsiooni küsimustes pöörduvate naiste arv. 3) Elanikkonna vananemisega kasvab hormoonasendusravi vajavate patsientide arv. 4) Suguelundite allavaje ravi ja inkontinentsi ravi vajavate patsientide arv suureneb. 5) Kasvajate esinemissagedus tõuseb. 6) Suur osa mitteonkoloogilistest haigustest on ravitavad päevakirurgias, kuna kasvab endoskoopiliste günekoloogiliste operatsioonide osakaal. 7) Aastaks 2015 naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel tehtud abortide arv 1000 fertiilses eas naise kohta väheneb alla 25. 8) Aastaks 2015 on günekoloogia osakondade operatiivne aktiivsus 50% ja keskmine ravil viibimine on 3 päeva. (2) Sünnitusabi 1) Sünnituste arv aastaks 2015 võib suureneda või väheneda 10–15%. Sünnitajate keskmise vanuse tõusuga kaasneb riskirasedate arvu suurenemine. 2) Operatiivse abi osakaal sünnitusel tõuseb aastaks 2015 kuni 20%. 3) Aastaks 2010 on sünnitusvoodite ja raseduspatoloogia voodite arvu vahekord 2:1, keskmine ravil viibimine on 3,5 päeva. § 39. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Naistearst osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust aktiivravihaigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Naistearst määrab hormoonasendusravi ja teostab iga-aastast günekoloogilist kontrolli, perearst jätkab eriarsti korraldatud ravi. 3) Naisel on õigus pöörduda naistearstile ilma perearsti saatekirjata. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Päevakirurgiat ja päevaravi kasutatakse günekoloogias ja raseduspatoloogias. 2) Raseduse katkestamisi, emakaabrasioone ja väiksemaid operatsioone tehakse päevakirurgiliselt kõikides aktiivravihaiglates. 3) Erialase päevaravi osakonna võib avada aktiivravihaiglas. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas osutab naistearst statsionaarset antenataalset abi, sünnitusabi ning günekoloogilist abi. 2) Haapsalu üldhaiglas ei osutata sünnitusabi teenust väikese teeninduspiirkonna tõttu. 3) Kuni SA TÜK-is vastavate tingimuste loomiseni võib Lõuna-Eestis sünnitusabi teenust osutada tegevusloa alusel väikehaiglates. 4) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne naistearsti valve viibimisega haiglas, kui haiglas on sünnitaja, muul juhul telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. 5) Üldhaiglas peab olema tagatud lastearsti valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. 6) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne ämmaemanda valve viibimisega haiglas. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas osutab naistearst statsionaarset antenataalset abi, sünnitusabi ning günekoloogilist abi. 2) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne naistearsti, lastearsti ja ämmaemanda valve viibimisega haiglas. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas osutab naistearst statsionaarset antenataalset abi, sünnitusabi ning günekoloogilist abi. 2) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne naistearsti, lastearsti ja ämmaemanda valve viibimisega haiglas. (6) Erihaigla 1) Erihaiglas peavad olema täidetud sünnitusabi ja günekoloogia erihaiglale kehtestatud nõuded ja erialaseid tervishoiuteenuseid osutab naistearst tegevusloa alusel. 2) Erihaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne naistearsti valve viibimisega haiglas, kui haiglas on sünnitaja, muul juhul telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. 3) Erihaiglas peab olema tagatud lastearsti valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. 4) Erihaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne ämmaemanda valve viibimisega haiglas. § 40. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 1,6 naistearsti 10 000 elaniku kohta, aastaks 2010 kuni 1,5 naistearsti 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 kuni 1,4 naistearsti 10 000 elaniku kohta. 10. jaotis TORAKAALKIRURGIA ARENGUKAVA § 41. Eriala kirjeldus (1)Torakaalkirurgia on kirurgiline eriala, mis tegeleb rindkereseina, kopsukelme, trahheobronhiaalsüsteemi, kopsude, vahelihase ja keskseinandi organite kaasasündinud ja omandatud haiguste ning vigastuste instrumentaalsete uurimismeetodite, konservatiivse ja kirurgilise ravi, spetsiifilise intensiivravi ning pre- ja postoperatiivse taastusraviga. (2) Üle 60% torakaalkirurgilisi protseduure on seotud kopsu, kopsukelme ja keskseinandi organite kasvajate diagnostika ja raviga. Kopsuvähk on kõige enam levinud pahaloomuline kasvaja Eestis. § 42. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Torakaalkirurgilise tervishoiuteenuse vajadus aastatel 2001–2015 kasvab järgmistel põhjustel: 1) tõuseb haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse (Eesti Vähiregistri andmetel kasvab haigestumus kopsuvähki aastaks 2015 kuni 1,38 korda); 2) esmase kopsuvähiga haigete kirurgilise ravi osakaal tõuseb 25%-le; 3) kombineeritud ravimeetodite kasutuselevõtmine ja tsütostaatilise ravi efektiivsuse tõhustumine suurendavad kirurgiliselt ravitavate kopsuvähihaigete arvu; 4) kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega haigete kirurgilised ravivõimalused laienevad; 5) väheinvasiivsete kirurgiliste metoodikate areng vähendab piiranguid operatiivse ravi näidustusteks. (2) Torakaalkirurgiliste statsionaarsete voodikohtade arvu prognoosimisel tuleb arvestada, et optimaalne kirurgilist diagnostikat ja ravi vajavate patsientide osakaal on 60–65%, voodihõive on 70–75% ja keskmine ravil viibimine 12–14 päeva. § 43. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Torakaalkirurg osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust piirkondliku haigla juures. (2) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas ja keskhaiglas Keskhaiglas ja üldhaiglas tehakse torakaalkirurgilisi manipulatsioone üldkirurgilise valve korras vältimatut abi vajavatele haigetele, seejärel suunatakse patsiendid edasisele ravile piirkondlikku haiglasse. (3) Piirkondlik haigla 1) Piirkondlikus haiglas osutab torakaalkirurg statsionaarseid erialaseid tervishoiuteenuseid. 2) Kirurgiliste tuberkuloosi haigete ravi tuleb koondada ühte piirkondlikku haiglasse. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne torakaalkirurgi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. § 44. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2015 kuni 8 torakaalkirurgi. 11. jaotis UROLOOGIA ARENGUKAVA § 45. Eriala kirjeldus (1)Uroloogia on kirurgiline eriala, mis tegeleb kuse-suguelundite kaasasündinud defektide, omandatud haiguste, sealhulgas kasvajate ja vigastuste diagnostika ning raviga. Uroloogia alaeriala on androloogia. (2) Lasteuroloogia kuulub Eestis traditsiooniliselt lastekirurgia eriala juurde. § 46. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Uroloogilise ravi vajadus suureneb järgmistel põhjustel: 1) elanikkonna vananemine – 50% uroloogilistest patsientidest on vanemad kui 60 aastat; 2) kasvab kuse-suguelundite infektsioonide arv, mille hilistüsistused vajavad operatiivset ravi; 3) traumade arvu tõusuga kaasneb traumajärgsete kuse-suguelundite rekonstruktiivsete operatsioonide vajadus; 4) uroloogiliste pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus suureneb. (2) Prognoos aastaks 2005 1) Prognoositav uroloogiliste operatsioonide arv on 5500 operatsiooni aastas. 2) Androloogiliste tervishoiuteenuste maht kahekordistub. 3) Neerutransplantatsioonide arv tõuseb kuni 45 operatsioonini aastas. (3) Prognoos aastaks 2010 1) Uroloogi ambulatoorsete tervishoiuteenuste osakaal suureneb. 2) Onkoloogilises uroloogias jääb aastani 2010 peamiseks ravimeetodiks lahtine kirurgiline operatsioon. 3) Eesnäärmevähi radikaaloperatsioonide arv kasvab, kuna varajase diagnostika võimalused paranevad. 4) Uroloogiliste operatsioonide arv kasvab kuni 6300 operatsioonini. 5) Impotentsi ja totaalse kusepidamatuse ravimeetodina hakatakse paigaldama proteese. (4) Prognoos aastaks 2015 1) Suureneb vähi mittekirurgilise ravi osakaal. 2) Uroloogiliste operatsioonide arv väheneb kuni 5000 operatsioonini aastas. 3) Enam rakendatakse invasiivseid diagnostika- ja raviprotseduure. 4) Endoskoopilise kirurgia osatähtsuse tõuseb. 5) Vaja on kuni 0,75 uroloogilist voodikohta 10 000 elaniku kohta. § 47. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Uroloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Androloog osutab erialast tervishoiuteenust piirkondliku haigla, keskhaigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Uroloogilist päevakirurgilist tervishoiuteenust osutab uroloog aktiivravihaiglas koos teiste kirurgiliste erialade teenustega või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Androloogilist kirurgilist tervishoiuteenust osutab eriarst päevakirurgiliselt piirkondlikus haiglas, keskhaiglas või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas osutab uroloog erialast tervishoiuteenust üldkirurgia osakonnas tegevusloa alusel. 2) Üldhaiglas peab olema tagatud erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamine üldkirurgilise valveteenistuse korras, vajadusel suunatakse patsient keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas osutab uroloog erialast tervishoiuteenust uroloogia osakonnas või üldkirurgia osakonnas tegevusloa alusel. 2) Keskhaiglas peab olema tagatud erakorralise erialase teenuse osutamine üldkirurgilise valve korras, vajadusel konsulteeritakse uroloogiga või suunatakse patsient piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on uroloogia osakond. 2) Piirkondlikus haiglas osutab uroloog erialast tervishoiuteenust täies mahus, sealhulgas endouroloogia, onkouroloogia ja ftisiouroloogia. 3) Neerutransplantatsiooni tehakse ühes piirkondlikus haiglas. 4) Statsionaarset androloogilist tervishoiuteenust osutavad androloogid koostöös uroloogidega piirkondlikus haiglas. 5) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne uroloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. § 48. Eriarstide vajadus (1) Optimaalne on kuni 0,2 uroloogi 10 000 elaniku kohta. (2) Eestis on vaja 2 androloogi ja 2 uroloogi, kes on saanud täiendusõppe neerutransplantoloogia alal. 12. jaotis KARDIOVASKULAARKIRURGIA ARENGUKAVA § 49. Eriala kirjeldus Kardiovaskulaarkirurgia on kirurgiline eriala, mis tegeleb artereid, veene ja lümfiteid kahjustavate haiguste diagnoosimise, ravi ja profülaktikaga (vaskulaarkirurgia) ja kaasasündinud ja omandatud südame- ja suurte veresoonte rikete ning südamelihase verevarustuse häirete diagnostika ja raviga (kardiokirurgia). § 50. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Peamised haigestumise ja ravi tendentsid on järgmised: 1) elanikkonna vananemisega kaasneb ateroskleroosihaigete osakaalu suurenemine ja arteriaalse patoloogiaga patsientide arv kasvab; 2) diagnoosimisvõimaluste paranemisega suureneb operatsioonide arv teatud arteriaalse patoloogiaga haigete ravis; 3) väheinvasiivsete meetodite kasutuselevõtmisega hakatakse ravima ateroskleroosi varasema staadiumiga haigeid; 4) endoskoopilise ravi kasutamine suurendab ühendusveenide haiguste korral tehtavate operatsioonide arvu; 5) elanikkonna vananemisega suureneb koronaaroperatsioonide ja klapirikete operatsioonide arv. (2) Arteritel tehtavate operatsioonide arv tõuseb aastaks 2005 kuni 1600 operatsioonini, aastaks 2010 kuni 1800 operatsioonini ja aastaks 2015 kuni 2000 operatsioonini. (3) Endoskoopilise ühendusveenide ligeerimiste arv tõuseb aastaks 2005 100 operatsioonini. Magistraalveenide rekonstruktsioonide arv on 10 operatsiooni aastas. (4) Südamel ja suurtel veresoontel tehtavate operatsioonide arv tõuseb aastaks 2005 kuni 1200 operatsioonini, aastaks 2010 kuni 1700 operatsioonini ning aastaks 2015 kuni 2000 operatsioonini. § 51. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Kardiovaskulaarkirurg osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Piirkondliku haigla päevakirurgia osakonnas osutatakse veresoontekirurgilisi tervishoiuteenuseid koos teiste kirurgiliste tervishoiuteenustega. 2) Päevakirurgiliselt tehakse alajäseme veenilaiendite kirurgilist ravi ja endoskoopilist ühendusveenide ligeerimist. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on kardiovaskulaarkirurgia osakond. 2) Traumaatiliste jäseme- (sõrmede) amputatsioonide operatsioonid ja mikrokirurgilised operatsioonid naiste ja meeste steriilsuse ravis tehakse SA TÜK-is. 3) Kaasasündinud südamerikkeid ravitakse SA TÜK-is. 4) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne kardiovaskulaarkirurgi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. § 52. Eriarstide vajadus Optimaalne on aastaks 2005 kuni 25 kardiovaskulaarkirurgi, aastaks 2010 kuni 28 kardiovaskulaarkirurgi ja aastaks 2015 kuni 30 kardiovaskulaarkirurgi. 13. jaotis ÜLDKIRURGIA ARENGUKAVA § 53. Eriala kirjeldus Üldkirurgia on kirurgiline eriala, mis tegeleb naha ja pehmete kudede, rinna, seedetrakti, kõhuseina, veresoontesüsteemi ja endokriinsüsteemi haiguste diagnostikaga ja raviga, kirurgilise onkoloogiaga ning erakorraliste haigete kirurgilise käsitlusega. § 54. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Ambulatoorne ja statsionaarne kirurgiline abi on lahutamatult seotud. (2) Kui 50% plaanilistest üldkirurgilistest operatsioonidest tehakse päevakirurgias, tõuseb erakorraliselt hospitaliseeritud haigete hulk kuni 70%-ni. (3) Endoskoopilise kirurgia kasutamine suureneb. (4) Seoses rahvaarvu vähenemise, hooldusravi võimaluste paranemise, kemoteraapia üleviimisega onkoloogilistele vooditele ja plaanilisteks uuringuteks hospitaliseeritute arvu vähenemisega väheneb üldkirurgiliste haigete arv aastaks 2005. (5) Päevakirurgias tehakse aastaks 2005 kuni 10% plaanilistest üldkirurgilistest operatsioonidest, aastaks 2010 kuni 30% plaanilistest üldkirurgilistest operatsioonidest ja aastaks 2015 kuni 50% plaanilistest üldkirurgilistest operatsioonidest. (6) Keskmine voodipäevade arv väheneb aastaks 2005 kuni 6 voodipäevani, aastaks 2010 kuni 5,5 voodipäevani ja aastaks 2015 kuni 5 voodipäevani. § 55. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Üldkirurg osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus 1) Päevakirurgias tehakse I–III operatsioonigrupi plaanilisi operatsioone ja üksikuid IV ja V operatsioonigrupi operatsioone (sealhulgas laparoskoopiline koletsüstektoomia). 2) Üldkirurgilised päevakirurgia osakonnad on piirkondlikus haiglas, keskhaiglas ja üldhaiglas. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas on üldkirurgia osakond, kus osutatakse tervishoiuteenuseid üldkirurgiliste, ortopeediliste ja uroloogiliste haigustega patsientidele. 2) Üldhaiglas osutatakse erakorralisi üldkirurgilisi tervishoiuteenuseid tegevusloa alusel, komplitseeritud erakorralised haiged tuleb suunata keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. 3) Plaanilist üldkirurgilist tervishoiuteenust osutatakse I–V operatsioonigrupi piires (välja arvatud onkoloogia ja endokriinkirurgia). 4) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne üldkirurgi valve viibimisega haiglas. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas on üldkirurgia osakond. 2) Üldkirurg osutab täies mahus erakorralist üldkirurgilist tervishoiuteenust. 3) Üldkirurg osutab plaanilist üldkirurgilist tervishoiuteenust, välja arvatud onkoloogilised ja endokrinoloogilised patsiendid. 4) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne üldkirurgi valve viibimisega haiglas. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondliku haigla üldkirurgia osakondades osutatakse statsionaarset erialast teenust. 2) Üldkirurg osutab tervishoiuteenust kõigile üldkirurgilistele patsientidele, kaasa arvatud onkoloogilise ja endokrinoloogilise patoloogiaga patsiendid. 3) Pahaloomuliste kasvajate ravimisel toimib koordineeritud süsteem, kus meeskonnatöö printsiibil teevad koostööd onkoloogiaalase täiendusõppe läbinud üldkirurg, keemiaravi eriarst ja radioteraapia eriarst ning vajadusel ka teiste erialade arstid. 4) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne üldkirurgi valve viibimisega haiglas. § 56. Eriarstide vajadus Eestis on vaja kuni 1,25 üldkirurgi 10 000 elaniku kohta. 2. jagu Sisemeditsiini erialade arengukavad 14. jaotis DERMATOVENEROLOOGIA ARENGUKAVA § 57. Eriala kirjeldus (1)Dermatoveneroloogia on eriala, mis tegeleb naha ja nahaaluse koe, naha derivaatide ning nahal avalduvate süsteemsete haiguste ja nahahaiguste süsteemsete sümptomite diagnoosimise, ravi, jälgimise ja ennetamisega ning sugulisel teel levivate haiguste diagnoosimise, ravi, jälgimise ja ennetamisega. (2) Ambulatoorset, sealhulgas haiglavälist dermatoveneroloogilist arstiabi osutavad peale eriarstide perearstid, naistearstid, uroloogid ja infektsioonhaiguste arstid. § 58. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Allergodermatoosidesse haigestumine suureneb. (2) Elanikkonna vananemisega suureneb haigestumine nahahaigustesse, sealhulgas naha villiliste haiguste grupi haigustesse. (3) Haiglaravi vajavate patsientide arv väheneb. (4) Efektiivsemate ravimite laialdasema kasutamisega haiglas väheneb keskmine voodipäevade arv ja voodikoormus suureneb 80%-ni. (5) Dermatoveneroloogiliste voodikohtade arv on aastaks 2005 kuni 0,68 voodikohta 10 000 elaniku kohta, aastaks 2010 kuni 0,66 voodikohta 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 kuni 0,57 voodikohta 10 000 elaniku kohta. § 59. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Dermatoveneroloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Piirkondlike haiglate, SA Pärnu Haigla ja Ida-Virumaa keskhaigla juures on dermatoveneroloogiliste haigete raviks päevaravi osakond. 2) Päevaravi osakonnas osutatakse tervishoiuteenuseid patsientidele, kelle tervise seisund ei vaja ööpäevaringset arstiabi (näiteks lokaliseeritud krooniliste või alaägedate löövetega haiged). (3) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas SA Pärnu Haiglas ja Narva haiglas võib osutada statsionaarset erialast tervishoiuteenust aastani 2005. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas Piirkondlikus haiglas on dermatoveneroloogia osakond. § 60. Eriarstide vajadus Optimaalne on aastaks 2005 kuni 0,53 dermatoveneroloogi 10 000 elaniku kohta, aastaks 2010 kuni 0,49 dermatoveneroloogi 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 kuni 0,43 dermatoveneroloogi 10 000 elaniku kohta. 15. jaotis ENDOKRINOLOOGIA ARENGUKAVA § 61. Eriala kirjeldus (1)Endokrinoloogia on eriala, mis tegeleb hormonaalsete häirete diagnoosimise ja raviga. (2) Kuni 60% erialasest sihtgrupist moodustavad diabeetikud ja erinevate kilpnäärme patoloogiatega patsiendid. (3) Endokrinoloogid ja endokrinoloogia alast täienduskoolitust saanud sisearstid osutavad endokrinoloogilist tervishoiuteenust statsionaaris, ambulatoorselt ja haiglaväliselt. § 62. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Diabeedivõrk luuakse piirkondlike haiglate ja SA Pärnu Haigla ning Ida-Virumaa keskhaigla juurde aastaks 2005. Diabeedivõrgu struktuuri kuuluvad diabeedikabinet, kus tehakse diabeetikute järelravi ning osutatakse telefoninõustamise teenust, ja jalaravikabinet. (2) Suurenevad endokriinhaiguste diagnostika võimalused geneetiliste markerite määramise kaudu. (3) Aastaks 2015 suurenevad geeniteraapia võimalused. (4) Aastaks 2015 on optimaalne voodikohtade arv kuni 32 endokrinoloogilist voodikohta. § 63. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Endokrinoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Sisearst osutab ambulatoorset endokrinoloogilist tervishoiuteenust keskhaigla või üldhaigla juures tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Päevaravi osakonnas toimub diabeetikute iga-aastane kontroll koos patsiendikoolitusega ja vajadusel insuliinravi korrigeerimine ning diagnostiliste hormoonstimulatsioontestide tegemine. 2) Piirkondliku haigla päevaravi osakonnas osutatakse endokrinoloogilisi tervishoiuteenuseid koos teiste sisemeditsiini erialade tervishoiuteenustega. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas ja keskhaiglas 1) Sisearst osutab endokrinoloogilist tervishoiuteenust siseosakonnas. 2) Üldhaiglas tagab EMO ööpäevaringse erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamise. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on endokrinoloogia osakond, kus tehakse kompleksselt kõigi endokriinpatoloogiate diagnostikat ja ravi. 2) Kuni SA PER-is vastavate tingimuste loomiseni võib Põhja-Eestis endokrinoloogilist statsionaarset tervishoiuteenust osutada AS Ida-Tallinna Keskhaiglas. 3) Piirkondliku haigla juures on diabeedihaigete andmekogu. § 64. Eriarstide vajadus (1) Optimaalne endokrinoloogide arv on aastaks 2005 kuni 27 endokrinoloogi ja aastaks 2015 kuni 18 endokrinoloogi. (2) Aastaks 2015 töötavad endokrinoloogid piirkondlike haiglate juures. Keskhaigla ja üldhaigla juures on endokrinoloogiaalase täiendusõppe läbinud sisearst, kes osutab endokrinoloogilist abi tegevusloa alusel ja koordineerib diabeedivõrgu tööd. 16. jaotis TAASTUSRAVI JA FÜSIAATRIA ARENGUKAVA § 65. Eriala kirjeldus (1)Taastusravi ja füsiaatria on eriala, mis kompleksselt rakendab ravi ja menetlusi inimese häirunud funktsioonide taastamiseks ning olemasolevate funktsioonide säilitamiseks ja parandamiseks. (2) Taastusravi on peamiselt suunatud järgmistele haigetele: 1) haiged neurokirurgiliste operatsioonide järgses perioodis; 2) neuroloogilise motoorse defitsiidiga haiged; 3) kaasasündinud tugi-liigesaparaadi ja närvisüsteemi patoloogiaga haiged; 4) haiged luumurdude järgses perioodis; 5) haiged amputatsioonide järgselt; 6) kroonilise valuga haiged; 7) liigeste liikuvuse piiratuse ja jäikusega haiged; 8) haiged liigesproteesimise järgses perioodis; 9) haiged südameinfarktijärgses perioodis; 10) haiged kardiokirurgiliste operatsioonide järgses perioodis; 11) krooniliste hingamisteede haigustega haiged. § 66. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Ambulatoorse taastusravi maht suureneb. (2) Taastusravi vajavate patsientide hulk ja järelravi vajadus suurenevad. (3) Taastusravi voodikohtade arv on aastaks 2005 kuni 500 voodikohta, aastaks 2010 kuni 800 ja aastaks 2015 kuni 1000 voodikohta. § 67. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Taastusravi arst osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust haiglate juures või haiglaväliselt. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Taastusravi teenust osutatakse haiglate juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas Üldhaiglas on taastusravi kabinet, kus taastusravi õde osutab tervishoiuteenuseid taastusravi arsti ettekirjutuste alusel. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas Keskhaiglas osutab taastusravi arst erialaseid tervishoiuteenuseid taastusravi osakonnas. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas Piirkondlikus haiglas osutab taastusravi arst erialaseid tervishoiuteenuseid taastusravi osakonnas. (6) Statsionaarne tervishoiuteenus taastusravi haiglas Taastusravi haiglas osutatakse tervishoiuteenuseid tegevusloa alusel. § 68. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2005 vähemalt 0,5 taastusravi arsti 10 000 elaniku kohta, aastaks 2010 vähemalt 0,7 taastusravi arsti 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 vähemalt 0,9 taastusravi arsti 10 000 elaniku kohta. 17. jaotis GASTROENTEROLOOGIA ARENGUKAVA § 69. Eriala kirjeldus (1)Gastroenteroloogia on sisehaiguste eriala, mis tegeleb seedeelundite haiguste (söögitoru-, mao-, peensoole- ja jämesoolehaigused, maksa-, sapiteede ja kõhunäärmehaigused) ennetamise, diagnostika, ravi ja jälgimisega ning on tihedalt seotud diagnostilise ja raviotstarbelise gastrointestinaalse endoskoopiaga (seedekulgla üla- ja alaosa endoskoopia, endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia, endoskoopilised raviprotseduurid). (2) Sagedasemad seedeelundite haigused on seedeelundite talitlushäired, sapikivitõbi ja peptiline haavand. Sapikive esineb 10–20% elanikest ja peptiline haavand esineb 4–15% naistest ning 10–15% meestest. Aastas haigestub 100 000 elaniku kohta kuni 30 inimest kroonilistesse maksahaigustesse, millest sagedamini esinevad alkohoolne maksahaigus ja krooniline C-hepatiit. § 70. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Prognoositavad on muutused järgmiste haiguste esinemissageduses: 1) haigestumus põletikulistesse soolehaigustesse (Crohni tõbi ja haavandiline koliit) kasvab; 2) seoses elanike vananemisega, kehamassi kasvu ja toitumisharjumuste muutumisega sageneb haigestumine sapikivitõvesse; 3) alkohoolse maksahaiguse juhtude arv suureneb; 4) gastroösofageaalse reflukshaiguse diagnoosimine sageneb ja tüsistuste hulk kasvab; 5) elanikkonna vananemisega sageneb liigeshaiguste hulk ja kasvab mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite tarbimine, mistõttu suureneb nendest põhjustatud haavandisse ja selle tüsistustesse haigestujate arv. (2) Gastroenteroloogiliste voodikohtade vajadus aastaks 2005 on kuni 40 voodikohta, keskmine ravil viibimine on 7 päeva ja voodikoormus 83–85%. (3) Gastroenteroloogiliste voodikohtade vajadus aastaks 2015 on kuni 28 voodikohta, keskmine ravil viibimine on 4,5 päeva ja voodikoormus 83–85%. § 71. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Enamik seedeelundite haigustega haigetest ravitakse ambulatoorselt. 2) Gastroenteroloog osutab erialast ambulatoorset tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Üldhaigla, keskhaigla ja piirkondliku haigla päevaravi osakonnas osutatakse gastroenteroloogilisi tervishoiuteenuseid tegevusloa alusel koos teiste sisemeditsiini erialade tervishoiuteenustega. 2) Piirkondlikus haiglas tehakse diagnostilisi uuringuid ja raviprotseduure ning toimub raviendoskoopia järgne patsientide jälgimine. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas ravib seedeelundite haigustega patsiente sisearst siseosakonnas. 2) Üldhaiglas töötab osalise või täiskoormusega gastroenteroloog, kes tegeleb ambulatoorselt seedeelundite haigustega patsientide uurimise ja raviga ning vajadusel konsulteerib siseosakonnas olevaid seedeelundite haigustega patsiente. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Seedeelundite haigustega patsiente ravib siseosakonnas sisearst. 2) Keskhaigla siseosakonnas töötab gastroenteroloog, kes teeb endoskoopilisi protseduure ambulatoorsetele ja statsionaaris olevatele patsientidele, konsulteerib siseosakonnas olevaid gastroenteroloogilisi patsiente ja ambulatoorseid gastroenteroloogilisi patsiente. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on gastroenteroloogia osakond. 2) Piirkondlikus haiglas tehakse seedeelundite endoskoopiaid, raviendoskoopiaid, endoskoopilist retrograadset kolangiopankreatograafiat ja funktsiooniuuringuid seedeelundite haiguse täpsustamiseks erinevail meetodeil. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne endoskoopilise teenuse kättesaadavus. § 72. Eriarstide vajadus Eestis on optimaalne kuni 0,2 gastroenteroloogi 10 000 elaniku kohta. 18. jaotis HEMATOLOOGIA ARENGUKAVA § 73. Eriala kirjeldus (1)Hematoloogia on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb vere ja vereloome elundkonna funktsioonide häirumise mehhanismide ja nende alusel kujunevate haiguslike seisundite diagnoosimise ja raviga. (2) Hematoloogia sihtgrupi moodustavad järgmised haigusgrupid: hematoloogiline onkoloogia, punavere patoloogiad, koagulatsiooni häired, luuüdi funktsiooni häired, immuundefitsiidid ning reaktiivsed vereloome ja vere kahjustused. (3) Hematoloogia alaeriala on transfusioloogia (edaspidi vereteenistus), kuid käesolev määrus ei käsitle doonorluse arengut ja verepreparaatide tootmist. § 74. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Hematoloogiliste tervishoiuteenuste maht kasvab aastaks 2005 kuni 5%, aastaks 2010 kuni 10% ja aastaks 2015 kuni 15% järgnevatel põhjustel: 1) elanikkonna vananemisega suureneb haigestumine hematoloogilistesse haigustesse (näiteks müelodüsplaasiad, müeloomid jt); 2) lümfoproliferatiivsetesse haigustesse haigestumine suureneb; 3) diagnostika- ja ravivõimaluste paranemisega pikeneb haigete elulemus ning nende ravi ja jälgimise kestus; 4) kõrgdoosis tsütostaatilise ravi näidustused laienevad, kasvab nimetatud ravist tingitud tüsistuste arv ja suureneb haiglaravi vajadus; 5) uute ravimite ja ravimeetodite ning uurimismeetodite kasutuselevõtmine. (2) Eestis on vaja kuni 54 täiskasvanute hematoloogilist statsionaarset voodikohta, kuni 16 laste hematoloogilist statsionaarset voodikohta ja kuni 12 päevaravi voodikohta. (3) Vereteenistus 1) Spetsiifiliste verekomponentide kasutamine suureneb ja plasma kasutamine väheneb. 2) Aastas kasutatav verekomponentide arv on piirkondlikus haiglas 15 000–25 000 doosi, keskhaiglas 5000–10 000 doosi ja üldhaiglas 1000–3000 doosi. § 75. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Hematoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Piirkondliku haigla päevaravi osakonnas osutatakse hematoloogilisi tervishoiuteenuseid koos teiste sisemeditsiini erialadega. 2) Päevaravi osakonnas osutatakse järgmisi tervishoiuteenuseid: luuüdi aspiratsioon ja biopsia, lümfisõlme biopsia, tsentraalveeni kateetri paigaldamine ja hooldus, pikaajalised tsütostaatikumide infusioonid, verekomponentide ja plasmaderivaatide infusioonid. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus 1) Piirkondlikus haiglas osutab hematoloog erialaseid tervishoiuteenuseid hematoloogia osakonnas tegevusloa alusel. 2) Kuni SA PER-is vastavate tingimuste loomiseni võib Põhja-Eestis hematoloogilist statsionaarset ja ambulatoorset tervishoiuteenust osutada AS Ida-Tallinna Keskhaiglas. 3) SA TÜK-i hematoloogia-onkoloogia kliinikus tehakse allogeense luuüdi transplantatsiooni. (4) Vereteenistus 1) Haiglas, kus kasutatakse verekomponente, peab olema verekabinet. 2) Aktiivravihaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne vere sobitamine ja vastava täiendusõppe läbinud arsti valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul. 3) Tsentraliseeritud verekeskuse koosseisu kuuluvad Põhja-Eesti Verekeskus, SA TÜK Verekeskus ja Pärnu Veretalitus. 4) Verekeskuses peab olema tagatud transfusioloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. § 76. Eriarstide vajadus (1) Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 0,12 hematoloogi 10 000 elaniku kohta, aastaks 2010 kuni 0,15 hematoloogi 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 kuni 0,18 hematoloogi 10 000 elaniku kohta. (2) Eestis on vaja aastani 2015 kuni 0,19 transfusioloogi 10 000 elaniku kohta. 19. jaotis INFEKTSIOONHAIGUSTE ARENGUKAVA § 77. Eriala kirjeldus (1) Infektsioonhaiguste eriala on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb mikroorganismide ja nende elutegevuse produktide poolt põhjustatud haiguste diagnostika ja raviga ning haigete kontaktsete isikute väljaselgitamise, ravi ja profülaktikaga. (2) 85% laste ja 50% täiskasvanute esmashaigestumistest põhjustavad infektsioonhaigused. Enamesinevad diagnoosigrupid on hingamisteede infektsioonid, seedekulgla infektsioonid, kuseteede infektsioonid, vere kaudu levivad infektsioonid ja närvisüsteemi infektsioonid. Lapseea haigestumus registreeritavatesse infektsioonhaigustesse on Eestis 2,5 korda kõrgem kui teistes vanusegruppides kokku. § 78. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Infektsioonhaiguste endeemiline esinemissagedus ei muutu. (2) Epideemilist haigestumust ette prognoosida ei saa, kuna lisaks mitmetele infektsioonide levikut mõjutavatele faktoritele sõltub see ka naaberriikide epidemioloogilisest olukorrast ja spetsiifilise profülaktika (immuniseerimise) meetmete rakendamisest. (3) Haiglanakkuste osas erialase tervishoiuteenuse vajadus kasvab. Haiglanakkuste süstemaatilise kontrollimisega saab haiglanakkuste juhtude ja nendega seotud voodipäevade arvu vähendada kuni 50%. (4) Aastaks 2005 tuleb igas haiglas luua haiglanakkuste kontrolli struktuur, mida juhib infektsioonhaiguste eriarst. (5) Aastaks 2015 suureneb 3–5 korda HIV-infektsiooniga ja viirushepatiidiga haigete arv. (6) Reisinõustamisteenuste arv kasvab. § 79. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Enamus infektsioonhaigustega patsientidest vajavad ambulatoorset tervishoiuteenust. 2) Infektsioonhaiguste eriarst osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla juures. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Keskhaigla ja piirkondliku haigla päevaravi osakonnas osutatakse erialast tervishoiuteenust koos teiste sisemeditsiini erialade tervishoiuteenustega, kuid infektsioonhaigele tuleb tagada vastav isolatsioon ja desinfektsioon ning antibakteriaalse ravi taktikat juhendab infektsioonhaiguste eriarst. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas osutab infektsioonhaiguste eriarst erialast tervishoiuteenust tegevusloa alusel. 2) Keskhaiglas tagab infektsioonhaiguste eriarst statsionaarse tervishoiuteenuse kergematele haigusjuhtudele nakkuse levikuteede katkestamiseks ja lähtuvalt patsiendi seisundist. 3) Infektsioonhaiguste eriarst tagab keskhaiglas haiglanakkuste kontrolli. 4) Valveteenistuse vajadus otsustatakse vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja vajadusel tagatakse infektsioonhaiguste eriarsti valve. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on infektsioonhaiguste osakond, kus osutatakse erialast tervishoiuteenust Põhja-Eestis vähemalt 2500 infektsioonhaigele aastas ja Lõuna-Eestis vähemalt 1000 infektsioonhaigele aastas. 2) Kuni SA PER-is vastavate tingimuste loomiseni võib Põhja-Eestis erialast statsionaarset tervishoiuteenust osutada AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas. 3) Piirkondlik haigla osutab statsionaarset erialast tervishoiuteenust diagnostiliselt keerukate, raskete või harvaesinevate diagnooside korral ja kergematele haigusjuhtudele nakkuse levikuteede katkestamiseks ning lähtuvalt patsiendi seisundist. 4) Infektsioonhaiguste eriarst tagab piirkondlikus haiglas haiglanakkuste kontrolli ja infektsioonhaiguste diagnostika, ravitaktika ja spetsiifilise profülaktika kvaliteedi tagamise süsteemi väljatöötamise. 5) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla peab kuni SA PER-is vastavate tingimuste loomiseni tagama ööpäevaringse infektsioonhaiguste eriarsti valve viibimisega haiglas. 6) SA TÜK-is otsustatakse valveteenistuse vajadus vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ja vajadusel tagatakse infektsioonhaiguste eriarsti valve. § 80. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 0,4 infektsioonhaiguste eriarsti 10 000 elaniku kohta. 20. jaotis KARDIOLOOGIA ARENGUKAVA § 81. Eriala kirjeldus (1)Kardioloogia on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb südame ja veresoonkonna haiguste diagnostika, ravi ja ennetusega. (2) Südame ja veresoonkonna haigused moodustavad viimase 15 aasta vältel kõigist surmapõhjustest 54–62%, mis on oluliselt kõrgem arenenud riikide vastavatest näitajatest. Aastas registreeritakse ca 2500 südamelihase infarktijuhtu, ajuinsultide absoluutarv püsib aastate vältel oluliste muutusteta. (3) Ambulatoorset ja statsionaarset kardioloogilist tervishoiuteenust osutavad peale kardioloogide perearstid, sisearstid, erakorralise meditsiini arstid, endokrinoloogid, reumatoloogid, anestesioloog-intensiivraviarstid, kardiovaskulaarkirurgid ja teiste erialade arstid. § 82. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Kardioloogilise tervishoiuteenuse maht suureneb. (2) Elukvaliteeti parandava ravi võimalused kardioloogilistele haigetele suurenevad. (3) Kardioloogiliste voodikohtade optimaalne arv piirkondlikus haiglas on kuni 90 voodikohta, lisaks kuni 12 kardiointensiivravi voodikohta. Keskhaiglas on kardioloogiliste voodikohtade optimaalne arv kuni 30 voodikohta. § 83. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Kardioloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Päevaravi osakonnas osutatakse erialaseid tervishoiuteenuseid koos teiste sisemeditsiini erialade tervishoiuteenustega. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas osutab sisearst statsionaarset kardioloogilist tervishoiuteenust sisehaiguste osakonnas. 2) Üldhaiglas on funktsionaaldiagnostika kabinet EKG (elektrokardiograafia), koormustesti, ehhokardiograafia, Holteri monitooringu, hingamisfunktsiooni diagnostika kasutamise võimalustega. 3) Kardioloog töötab ambulatoorselt üldhaigla juures ja konsulteerib ning ravib siseosakonnas kardioloogilisi haigeid. 4) Üldhaiglas peab olema tagatud erakorralise kardioloogilise tervishoiuteenuse osutamine sisemeditsiini valve korras ning vajadusel tagatakse patsiendi suunamine keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas osutab kardioloog erialaseid teenuseid kardioloogia osakonnas tegevusloa alusel. 2) Keskhaiglas peab olema tagatud intensiivravi ja funktsionaaldiagnostika teenuste osutamine. 3) Keskhaiglas peab olema tagatud erakorralise kardioloogilise tervishoiuteenuse osutamine sisemeditsiini valve korras, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondliku haigla kardioloogia osakondadesse on koondatud keerukad ja kallihinnalised diagnostika- ja raviprotseduurid ning osutatakse statsionaarset erialast teenust. 2) Piirkondlikus haiglas tagatakse ööpäevaringne ehhokardiograafia- ja kardioangiograafiateenistuse kättesaadavus. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne kardioloogi valve viibimisega haiglas. § 84. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 0,9 kardioloogi 10 000 elaniku kohta. 21. jaotis NEFROLOOGIA ARENGUKAVA § 85. Eriala kirjeldus Nefroloogia on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb primaarsete ja sekundaarsete neeru- ja kuseteede haiguste (välja arvatud onkoloogilised patoloogiad) ennetamise, diagnostika ja raviga, sealhulgas kroonilise neerupuudulikkuse raviga nn neeruasendusravina, mille alla kuuluvad hemodialüüs, peritoneaaldialüüs, neerusiirdamise järgne haigete jälgimine ja ravi. § 86. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Prognoositav on hemodialüüsi patsientide arvu suurenemine aastaks 2005 kuni 150 patsiendini, aastaks 2010 kuni 240 patsiendini ja aastaks 2015 kuni 387 patsiendini. (2) Prognoositav on peritoneaaldialüüsi patsientide arvu suurenemine aastaks 2005 kuni 100 patsiendini, aastaks 2010 kuni 160 patsiendini ja aastaks 2015 kuni 256 patsiendini. (3) Eestis on vaja kuni 40 statsionaarset nefroloogilist voodikohta. § 87. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Nefroloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Päevaravi osakonnas osutab nefroloog või sisearst nefroloogilist tervishoiuteenust koos teiste sisemeditsiini erialade tervishoiuteenustega. (3) Hemodialüüs 1) Hemodialüüsi teenust osutatakse üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Hemodialüüsi kabinetis töötavad vastava täiendusõppe läbinud arstid, kes peavad olema kohal kogu protseduuri ajal. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas osutab sisearst erialast tervishoiuteenust sisehaiguste osakonnas tegevusloa alusel. 2) Üldhaiglas jätkatakse nefroloogi soovituste ja raviskeemide kohaselt kroonilise glomerulonefriidi ägenemise järelravi, kroonilise neerupuudulikkuse sümptomaatilist ravi ja pikemaajalist statsionaarset ravi vajavate kuseteede infektsioonide ravi. 3) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamine sisemeditsiini valve korras, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas osutab sisearst erialast tervishoiuteenust sisehaiguste osakonnas tegevusloa alusel. 2) SA Pärnu Haigla ja Ida-Virumaa keskhaigla juures töötav nefroloog konsulteerib haiglas nefroloogilisi haigeid. 3) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamine sisemeditsiini valve korras, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (6) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas osutab nefroloog erialaseid teenuseid nefroloogia osakonnas. 2) Kuni SA PER-is vastavate tingimuste loomiseni võib Põhja-Eestis erialast statsionaarset tervishoiuteenust osutada AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas. 3) Piirkondlikus haiglas konsulteeritakse kaasuvate patoloogiatega nefroloogilisi haigeid ning raseduse ajal esinevate neeruhaiguste ja neerukahjustustega patsiente. § 88. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 0,1 nefroloogi 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 kuni 0,12 nefroloogi 10 000 elaniku kohta. 22. jaotis NEUROLOOGIA ARENGUKAVA § 89. Eriala kirjeldus (1)Neuroloogia on eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. (2) Neuroloogid osutavad ambulatoorset ja statsionaarset teenust närvisüsteemi haiguste, vereringeelundite haiguste (insult), luu-lihaskonna ja sidekoe haiguste (diskogeensed ja spondülogeensed neuroloogilised sündroomid), kõrva- ja nibujätke haiguste (vestibulopaatia) ja teiste haiguste korral. § 90. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Neuroloogiliste haiguste esinemissagedus on püsiv. (2) Nakkuslike neuroloogiliste haiguste esinemissagedus võib muutuda. (3) Eakate inimeste osakaalu suurenemisega sagenevad vanusest sõltuvad haigusjuhud (sealhulgas insult, närvisüsteemi degeneratiivsed haigused). (4) Aastaks 2015 on optimaalne kuni 145 neuroloogilist voodikohta. § 91. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Neuroloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Piirkondlikus haiglas on ühine päevaraviosakond neurokirurgiliste ja neuroloogiliste tervishoiuteenuste osutamiseks. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas hospitaliseeritakse neuroloogilised haiged sisehaiguste osakonda, kus vajadusel tagatakse neuroloogi konsultatsioon. 2) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamine sisemeditsiini valve korras, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas osutavad neuroloogid erialast statsionaarset tervishoiuteenust neuroloogia osakonnas. 2) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne erakorralise erialase tervishoiuteenuse osutamine sisemeditsiini valve korras ja neuroloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega haiglasse 30 minuti jooksul ning vajadusel patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on neuroloogia osakond koos elektroneurofüsioloogia diagnostikavõimalustega. 2) Neurodegeneratiivsete ja teiste krooniliste neuroloogiliste haiguste, akuutsete põletikuliste kesknärvisüsteemi haiguste ja infektsioossete polüradikuloneuriitide korral tuleb patsiendid diagnoosi väljaselgitamiseks suunata piirkondlikku haiglasse või sellega seotud ambulatoorsesse süsteemi. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne neuroloogi valve viibimisega haiglas. § 92. Eriarstide vajadus Eriarstide optimaalne arv on 0,42–0,57 neuroloogi 10 000 elaniku kohta, neist kuni 14 neuroloogi on läbinud täiendusõppe neurofüsioloogia alal. 23. jaotis ONKOLOOGIA ARENGUKAVA § 93. Eriala kirjeldus (1)Onkoloogia on eriala, mis tegeleb kasvajaliste haiguste ennetamise, diagnostika ja raviga ning vähihaigete taastus- ja toetusraviga. Onkoloogia alaerialad on keemiaravi ja kiiritusravi. (2) Pahaloomulised kasvajad on Eestis surmapõhjusena teisel kohal vereringeelundite haiguste järel. Sagedamad vähisurma põhjused Eestis on kopsuvähk (21%), maovähk (12%) ja rinnavähk (7%). 55% vähki haigestunutest olid vanuses üle 65 aasta, 43% vanuses 30–64 aastat ja 2% nooremad kui 35 aastat. § 94. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Onkoloogilise raviteenuse osutamine suureneb järgmistel põhjustel: 1) elanikkonna keskmise eluea pikenemisega suureneb vähi esmasjuhtude arv; 2) haigestumine paljudesse pahaloomulistesse kasvajatesse tõuseb; 3) uued diagnostikameetodid parandavad pahaloomuliste kasvajate diagnoosimist ja efektiivsemad ravimid laiendavad kasvajate medikamentoosse ravi näidustusi; 4) täiustunud diagnostika ja sõeluuringud suurendavad varajaste vähistaadiumide avastamist ning kiiritusravi ja kirurgilise ravi osatähtsus suureneb; 5) kirurgiline ravi muutub säästvamaks ja suureneb postoperatiivse kiiritusravi osatähtsus; 6) lokaalselt retsidiveeruvate kasvajate kiiritusravi maht suureneb. (2) Eesti Vähiregistri andmete analüüsi alusel on aastaks 2005 prognoositav vähi esmasjuhtude arvu suurenemine naistel 3400 juhuni ja meestel 3300 juhuni, aastaks 2010 vähi esmasjuhtude arvu suurenemine naistel 3800 juhuni ja meestel 3600 juhuni ning aastaks 2015 vähi esmasjuhtude arvu suurenemine naistel 4200 juhuni ja meestel 4000 juhuni. (3) Voodikohtade arv onkoloogiaosakondades on aastaks 2015 SA TÜK-is kuni 24 voodikohta ja SA PER-is kuni 70 statsionaarset ja kuni 25 päevaravi voodikohta. § 95. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Ravi jaotumine ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi vahel on tinglik, sõltudes patsientide elukohast ja transporditingimustest. Valdavat osa tsütostaatilisest ravist ja kiiritusravist on toetava infrastruktuuri korral võimalik teha ambulatoorselt. 2) Onkoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust piirkondliku haigla juures. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Onkoloogilist päevaraviteenust osutatakse pikemaaegset infusiooni või jälgimist nõudvate tsütostaatiliste ravikuuride ning narkoosis teostatavate õõne- ja koesisese lähikiiritusravi protseduuride läbiviimiseks. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Onkoloogilist raviteenust osutatakse piirkondlikus haiglas. 2) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud enamlevinud vähipaikmete kiiritusravi võimalus. 3) Komplitseeritud ja spetsiifilised raviviisid ning harvaesinevate kasvajate kiiritusravi tuleb koondada ühte piirkondlikku haiglasse. 4) Pahaloomuliste kasvajate ravi multimodaalsusest tulenevalt peavad kõikide patsientide raviotsused tegema ning ravi läbi viima interdistsiplinaarsed töögrupid. 5) Pahaloomuliste kasvajate ravimisel toimib koordineeritud süsteem, kus kirurgiakliiniku, kiiritusravikliiniku ja teraapiakliiniku koostöös tagatakse kolme põhilise vähiravivõimaluse kliiniline ühendamine. § 96. Eriarstide vajadus (1) Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 10 onkoterapeuti, aastaks 2010 kuni 12 onkoterapeuti ja aastaks 2015 kuni 14 onkoterapeuti. (2) Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 12 radioterapeuti, aastaks 2010 kuni 13 radioterapeuti ja aastaks 2015 kuni 14 radioterapeuti. 24. jaotis PEDIAATRIA ARENGUKAVA § 97. Eriala kirjeldus (1)Pediaatria (lastehaigused) on meditsiinieriala, mis tegeleb laste ja noorukite kasvamise ning arengu jälgimisega, haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga ning arendusraviga ja taastusraviga. Pediaatria alaerialad on lasteneuroloogia, neonatoloogia, lastenefroloogia, lastegastroenteroloogia, lastekardioloogia, lastereumatoloogia, lasteendokrinoloogia, laste onkoloogia-hematoloogia, lasteallergoloogia, lastepulmonoloogia ja lastedermatoloogia. (2) Kuni 18. eluaastani peavad jääma pediaatri jälgimisele ja ravile järgmiste terviseprobleemidega lapsed, kelle ravi on alustanud pediaater: 1) arenguline patoloogia (akadeemilise vilumuse probleemid, küpsemisega seotud probleemid); 2) geneetilised haigused; 3) lapsepõlves alanud kroonilised haigused; 4) vegetatiivsed häired, psühhosomaatiline patoloogia, söömishäired; 5) puuetega lapsed ja noorukid. § 98. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Alates 2003. aastast osutavad lastele üldarstiabi ainult perearstid. (2) Ambulatoorsete uuringute ja ravi osakaal suureneb. (3) Päevaravi osakaalu suurenemine vähendab statsionaari hospitaliseerimist. (4) Pärilike haiguste diagnoosimisvõimalused paranevad ja geneetiliste nõustamiste hulk suureneb. (5) Meditsiini võimaluste ja sotsiaalse heaolu paranemisega suureneb sügavalt enneaegsete laste elulemus ja kroonilisi haigusi põdevate, väärarendite ning erivajadustega laste hulk. (6) Lapse- ja noorukieas narkomaaniast tingitud terviseprobleemide ja HIV-nakatunute ning AIDS-i haigestunute hulk suureneb. (7) Aastaks 2010 suureneb lastel organ-transplantatsioonide arv. (8) Aastaks 2015 suureneb krooniliste haigete ambulatoorse ravi osakaal. (9) Pediaatriliste voodikohtade arv aastaks 2005 on kuni 12 voodikohta 10 000 lapse kohta. § 99. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Pediaater osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Pediaatria alaerialade arst osutab ambulatoorset tervishoiuteenust keskhaigla või piirkondliku haigla juures tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Piirkondlikus haiglas on pediaatriline päevaravi osakond. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas osutab pediaater erialaseid tervishoiuteenuseid lasteosakonnas. 2) Üldhaiglas tehakse enamlevinud ja mittekomplitseeritud lastehaiguste diagnostikat ja ravi ning kasvatatakse terveid enneaegseid lapsi. 3) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne pediaatri valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas on lasteosakond. 2) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas osutatakse statsionaarset tervishoiuteenust sagedamini esinevate lastehaiguste puhul, kui lapse seisund nõuab hospitaliseerimist ning kasvatatakse terveid enneaegseid lapsi. 3) SA Pärnu Haiglas ja Ida-Virumaa keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne pediaatri valve viibimisega haiglas, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) SA TÜK-is ja SA Tallinna Lastehaiglas osutatakse statsionaarset tervishoiuteenust kõikidel pediaatria alaerialadel. 2) Piirkondlikku haiglasse koondub ebaselge etioloogiaga, diferentsiaaldiagnostiliselt keeruliste ja harvaesinevate lastehaiguste ja terviseseisundite uurimine ja ravi. 3) Piirkondlikku haiglasse on koondunud spetsiifilised diagnostika ja ravivõimalused. 4) Piirkondlikus haiglas tagatakse ööpäevaringne intensiivravi võimalus kõigi eagruppide lastele. 5) Harvaesinevaid geneetilisi haigusi põdevaid lapsi konsulteerib ja hospitaliseerib SA TÜK. 6) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne pediaatri valve viibimisega haiglas ja lasteneuroloogi ning lastekardioloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. § 100. Eriarstide vajadus (1) Optimaalne pediaatrite arv on kuni 1 pediaater 2000 lapse kohta. (2) Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 2,0 pediaatrit 10 000 elaniku kohta, aastaks 2010 kuni 1,9 pediaatrit 10 000 elaniku kohta ja aastaks 2015 kuni 1,7 pediaatrit 10 000 elaniku kohta. 25. jaotis PEREMEDITSIINI ARENGUKAVA § 101. Eriala kirjeldus (1)Peremeditsiin on meditsiinieriala, mis osutab järjepidevat üldarstiabi indiviidile ja perele ning peab olema inimestele kättesaadav, efektiivne ja ökonoomne. (2) Üldarstiabi saajateks on kogu Eesti elanikkond. § 102. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Osutatav tervishoiuteenuse maht sõltub ka tööjaotusest eriarstiabi ja kiirabiga. Tööjaotus määratletakse ravijuhiste kaudu, mille väljatöötamisel osalevad nii eriarstid kui ka perearstid. (2) Perearstide töökoormus väheneb sotsiaalhoolekandesüsteemi ja avahoolduse laienemisega. (3) Perearstide roll patsiendi andmete kogumisel ja säilitamisel on olulise tähtsusega ravi järjepidevuse tagamiseks. (4) Elanikkonna vananemisega suureneb krooniliste haiguste, peamiselt kardio-vaskulaarsüsteemi haiguste, kasvajaliste haiguste ja psüühiliste haiguste osakaal. § 103. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Perearstid osutavad tervishoiuteenuseid tööjuhendi alusel. (2) Eesti elanikkonnale kvaliteetse perearstiabi tagamiseks tuleb piirata nimistule lubatavat maksimumsuurust. Nimistute optimaalne suurus on vahemikus 1200 kuni 2000 inimest. § 104. Eriarstide vajadus (1) Eestis on vaja 6,7 perearsti 10 000 elaniku kohta. (2) Eestis on vaja kuni 840 perearstinimistut. 26. jaotis PSÜHHIAATRIA ARENGUKAVA § 105. Eriala kirjeldus Psühhiaatria on eriala, mis tegeleb psüühikahäirete ennetamise, diagnostika, ravi ja rehabilitatsiooniga. Psühhiaatria alaeriala on lastepsühhiaatria. § 106. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Psühhiaatrilises abis on kesksel kohal ambulatoorne psühhiaatriline abi. (2) Kvaliteetse psühhiaatrilise abi kättesaadavuse tagamiseks tuleb haiglaväline psühhiaatriline abi detsentraliseerida. (3) Elanikkonnapoolse psühhiaatrilise tervishoiuteenuse nõudluse suurenemise ja psüühikahäirete diagnoosimis- ja ravivõimaluste paranemise tõttu kasvab psühhiaatrilise abi osatähtsus. (4) Sõltuvushäirete (eelkõige narkomaania), depressiooni, ärevus- ning ka muude mittepsühhootiliste psüühikahäirete all kannatavate isikute arv tõuseb. (5) Psühhiaatriline diagnostika, ravi ja rehabilitatsioon viiakse läbi meeskonnatöö põhimõttel ning psühhiaatrilisse ravimeeskonda kuuluvad lisaks psühhiaatrile psühhiaatriaõde, kliiniline psühholoog ja vajadusel sotsiaaltöötaja ning lastepsühhiaatrias vajadusel ka (eri)pedagoog ja kliiniline logopeed. (6) Psühhiaatria voodikohtade arv on kuni 7 statsionaarset psühhiaatrilist voodikohta 10 000 elaniku kohta. § 107. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Psühhiaater osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Laste ja noorukite psühhiaatrilist tervishoiuteenust osutatakse keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Psühhiaatrilised päevaravi osakonnad on üldhaigla, keskhaigla ja piirkondliku haigla juures haiglaväliselt. 2) Psühhiaatrilist päevaraviteenust osutatakse oluliste toimetulekuraskustega peamiselt psühhootiliste psüühikahäirete all kannatavatele patsientidele, vanemaealisetele patsientidele teatud rehabilitatsioonietapis ning ka lastel ja noorukitel esinevate psüühikahäirete diagnostikas ning ravis seisundite puhul, kus last on vaja teatud aja vältel pidevalt jälgida. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas Suurema teeninduspiirkonna olemasolul (elanike arv teeninduspiirkonnas vähemalt 60 000) või lähtuvalt geograafilisest asendist (Saaremaa) võib osutada statsionaarset psühhiaatrilist abi. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas on psühhiaatria osakond. 2) Keskhaiglas osutab psühhiaater statsionaarset erialast tervishoiuteenust juhtudel, kui psüühikahäire kindlakstegemiseks on vaja patsienti pidevalt jälgida teatud aja jooksul või kui patsient on oma seisundist sõltuvalt endale või teistele ohtlik. 3) Ambulatoorse ja statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine peab toimuma koordineeritult, et tagada abi järjepidevus ühe haigusjuhu piires. 4) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne psühhiaatri valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondliku haigla psühhiaatria- ning laste- ja noorukitepsühhiaatria osakondades osutatakse statsionaarset erialast teenust. 2) Psühhiaatriline pikaravi, sealhulgas noorukite psühhiaatriline pikaravi võib kuuluda piirkondliku haigla koosseisu. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne valve psühhiaatri viibimisega haiglas. (6) Statsionaarne tervishoiuteenus erihaiglas Osutatakse tavapärasest erinevat režiimi vajavatele patsientidele statsionaarset ja haiglavälist psühhiaatrilist tervishoiuteenust kas eraldiseisvana või ühendatult teise eriarstiabi tervishoiuteenuste osutajaga. § 108. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2015 kuni 2,0 psühhiaatrit ja kuni 0,25 lastepsühhiaatrit 10 000 elaniku kohta. 27. jaotis PULMONOLOOGIA ARENGUKAVA § 109. Eriala kirjeldus (1)Pulmonoloogia on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb kõikide kopsu- ja hingamisteede haiguste ning teiste organsüsteemide haiguste kopsumanifestatsioonide või nende komplikatsioonide diagnostika, ravi ja ennetusega. (2) Sihtgruppi kuuluvad kõik patsiendid kopsu- ja hingamisteede haigustega (kaasa arvatud tuberkuloos, pleura- ja keskseinandi haigused, uneaegsed hingamishäired ja hingamisteede allergilised seisundid). § 110. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Haigestumine allergilistesse ja hingamisteede obstruktiivsetesse kopsuhaigustesse tõuseb. (2) Haigestumine kroonilistesse obstruktiivsetesse kopsuhaigustesse suureneb. (3) Kopsuvähki haigestumine suureneb. (4) Krooniliste, hingamispuudulikkusega kulgevate kopsuhaigustega patsientide elukvaliteedi parandamiseks suureneb koduse pikaajalise hapnikravi ja koduse pikaajalise respiraatorravi kasutamine. (5) Tuberkuloosihaigete statsionaarse arstiabi maht jääb lähiaastatel samaks. (6) Aastaks 2015 väheneb keskmine ravil viibimine kuni 5,5 päevani, mittespetsiifiliste kopsuhaiguste statsionaarseks raviks on vaja kuni 70 voodikohta. § 111. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus 1) Pulmonoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla, piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. 2) Tuberkuloosiga võivad haiged pöörduda otse pulmonoloogile. (2) Päevaravi tervishoiuteenus Päevaravi teenust kasutatakse tuberkuloosihaigete otseselt kontrollitava ravi läbiviimiseks ning päevaravi osakond tuleb avada suuremates linnades, kus päevane haigete arv ületab 10. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas ja keskhaiglas 1) Üldhaiglas ja keskhaiglas ravib hingamiselundite haigustega patsiente sisearst. Pulmonoloog konsulteerib ja vajadusel ravib statsionaarsel ravil olevaid pulmonoloogilisi haigeid. 2) Üldhaigla ja keskhaigla juures töötav pulmonoloog peab teeninduspiirkonna kopsutuberkuloosiga patsientide andmekogu. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on pulmonoloogia osakond, kus osutatakse kõiki pulmonoloogilisi diagnostika- ja raviteenuseid. 2) Piirkondlik haigla peab kopsutuberkuloosiga patsientide andmekogu. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus tuberkuloosihaigetele 1) Mõlema piirkondliku haigla koosseisus on tuberkuloosiosakond. 2) Tuberkuloosihaigete aktiivravivoodid jäävad Ida-Virumaa keskhaiglasse ja SA Viljandi Haiglasse. 3) Arvestades tuberkuloosi haigestumise taset, tuleb aastani 2005 säilitada tuberkuloosihaigete voodikohad Narva haiglas, kus tuberkuloosi aktiivravivoodid kujundatakse ümber hooldusravivoodideks. 4) Krooniliste nakkusohtlike tuberkuloosihaigete hooldus- ja sümptomaatiliseks raviks on vaja 25–30 kohta (haiged, keda ei ole võimalik ravida väljakujunenud tõsise ravimresistentsuse tõttu või kellel on spetsiifiline antibakteriaalne ravi lõpetatud ravikonsiiliumi otsuse alusel, kuna patsient keeldub ravist või on tegemist ravirežiimi korduva rikkumisega). 5) Kopsutuberkuloosi statsionaarsete voodikohtade vähendamine on plaanis alates 2005. aastast. § 112. Eriarstide vajadus Optimaalne on kuni 0,4 pulmonoloogi 10 000 elaniku kohta. 28. jaotis REUMATOLOOGIA ARENGUKAVA § 113. Eriala kirjeldus (1)Reumatoloogia on sisemeditsiini eriala, mis tegeleb süsteemse ja lokaalse sidekoe kahjustusega kulgevate haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga. (2) Eestis on reumaatilised haigused südame- ja veresoonkonna- ning kopsuhaiguste järel üldhaigestumise struktuuris kolmandal kohal. Reumaatilised haigused on kroonilise progresseeruva kuluga haigused, mis sageli põhjustavad invaliidistumist. Erialasesse sihtgruppi kuuluvad järgmised haigusrühmad: 1) luu-liigessüsteemi põletikulised haigused; 2) veresoonte ja sidekoehaigused; 3) selja ja liigeste degeneratiivsed haigused; 4) metaboolsed haigused, mis avalduvad tugiaparaadi kahjustuses. § 114. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Haigestumine kroonilistesse reumaatilistesse tugi- ja liikumisaparaadi haigustesse suureneb. (2) Elanikkonnas vanemaealiste osakaalu suurenemisega kasvab degeneratiivsete luu- ja liigeshaiguste, sealhulgas osteoporoosi juhtude hulk. (3) Noorema- ja keskealise elanikkonna hulgas tõuseb põletikuliste reumaatiliste haiguste sagedus. (4) Reumatoloogilisi voodikohti on aastaks 2005 kuni 50 statsionaarset voodikohta ja kuni 22 päevaravi voodikohta, aastaks 2010 kuni 40 statsionaarset voodikohta ja kuni 28 päevaravi voodikohta ja aastaks 2015 kuni 40 statsionaarset voodikohta ja kuni 30 päevaravi voodikohta. § 115. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Reumatoloog osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla ja piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Päevaravi osakonnas tehakse diagnostilisi ja raviprotseduure patsientidele, kes vajavad lühiaegset jälgimist. 2) Keskhaigla ja piirkondliku haigla päevaravi osakonnas osutab reumatoloog tervishoiuteenust koos teiste sisemeditsiini erialade tervishoiuteenustega. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas ja keskhaiglas Reumaatilisi haigeid ravib sisehaiguste osakonnas sisearst, kes vajadusel konsulteerib eriarstiga või suunab patsiendi piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on reumatoloogia osakond. 2) Kuni SA PER-is vastavate tingimuste loomiseni võib Põhja-Eestis reumatoloogilist statsionaarset tervishoiuteenust osutada AS Ida-Tallinna Keskhaiglas. 3) Piirkondlikus haiglas toimub kõikide süsteemsete sidekoehaiguste diagnostika ja ravi. 4) Piirkondliku haigla reumatoloogia osakonna, ortopeedia (reumakirurgia) osakonna ja taastusravi osakonna ning taastusravihaiglate vaheline töö peab toimuma koordineeritult, et tagada erinevatel ravietappidel saadava ravi ja rehabilitatsiooni järjepidevus. § 116. Eriarstide vajadus Optimaalne on kuni 0,2 reumatoloogi 10 000 elaniku kohta. 29. jaotis SISEHAIGUSTE ARENGUKAVA § 117. Eriala kirjeldus (1)Sisemeditsiin on arstiteaduse haru, mis käsitleb sisehaigusi ja sisemeditsiini eriharusid ja tegeleb haige käsitlusega lähtudes haige organismist kui tervikust. (2) Sisehaiguste erialal osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kopsuhaiguste, südame-veresoonkonnahaiguste, seedetraktihaiguste, liigeshaiguste, verehaiguste, neeruhaiguste, allergiliste haiguste, immuunhaiguste, ainevahetushaiguste, nakkushaiguste, kasvajaliste haiguste ja mürgistuste puhul. § 118. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Tervishoiuteenuste maht jääb samaks. (2) Alkoholismist ja narkomaaniast põhjustatud haigustega patsientide osakaal suureneb aastani 2005. (3) Erakorralistel näidustustel hospitaliseeritute osakaal suureneb. (4) Hiljemalt aastaks 2015 tuleb tervishoiuteenuse osutamine tsentraliseerida 13-sse aktiivravihaiglasse, kus on sisehaiguste osakonnad. § 119. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Sisearst osutab ambulatoorset erialast tervishoiuteenust üldhaigla, keskhaigla ja piirkondliku haigla juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevaravi tervishoiuteenus 1) Päevaravi osakonnas osutatakse diagnostika- ja raviteenuseid tegevusloa alusel (sealhulgas pleura- ja kõhuõõne punktsioonid, bronhiaalastma hoo kupeerimine, ägeda rütmihäire kupeerimine). 2) Sisehaiguste päevaravi osakond võib vajadusel asuda üldhaigla, keskhaigla ja piirkondliku haigla juures. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus üldhaiglas 1) Üldhaiglas on sisehaiguste osakond, kus osutatakse tervishoiuteenuseid tegevusloa alusel kõikidele sisemeditsiini erialade haigustega patsientidele ja ravitakse vähemalt 1000 patsienti aastas. 2) Kuni aastani 2005 võib osutada statsionaarset erialast tervishoiuteenust sisehaiguste osakonnas Hiiumaa, Jõgeva, Põlva, Rapla, Tapa, Valga, Keila ja Elva haiglas. 3) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne sisemeditsiini valve arsti viibimisega haiglas, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse. (4) Statsionaarne tervishoiuteenus keskhaiglas 1) Keskhaiglas on sisehaiguste osakond. 2) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne sisemeditsiini valve arsti viibimisega haiglas, vajadusel tagatakse patsiendi suunamine piirkondlikku haiglasse. (5) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on sisehaiguste osakond, kus osutatakse statsionaarseid tervishoiuteenuseid keerukate diferentsiaaldiagnostiliste probleemidega sisehaigetele, mitme samaaegse erineva sisehaigusega patsientidele ning patsientidele, kelle puhul ei ole võimalik määratleda, millise sisemeditsiini kitsama eriala valdkonda patsiendi haigus kuulub. 2) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne sisemeditsiini valve arsti viibimisega haiglas. § 120. Eriarstide vajadus Eestis on vaja kuni 2,0 sisearsti 10 000 elaniku kohta. 30. jaotis TÖÖTERVISHOIU ARENGUKAVA § 121. Eriala kirjeldus (1)Töötervishoid on eriala, mis tegeleb kutsehaiguste diagnoosimise, ravi ja taastusraviga, uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol. (2) Ambulatoorseid töötervishoiuteenuseid osutatakse kolmel viisil: 1) ettevõte omab iseseisvat töötervishoiuteenistust – töötervishoiuarsti; 2) ettevõte tellib töötervishoiuteenistuselt töökoha riskianalüüsi ja töötajate tervisekontrolli, võimaldades kasutada ajutiselt oma ruume konkreetsete uuringute läbiviimiseks; 3) töötervishoiuteenistuse asukohas osutab töötervishoiuarst töötajatele ambulatoorset tervishoiuteenust ettevõtteväliselt. § 122. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Nõudlus töötervishoiuarsti teenuste järele oleneb majanduse arengust, töötava inimese tervise väärtustamisest ja mitmetest teistest teguritest. Eelkõige on vaja tagada töötervishoiuteenuste osutamine enam ohustatud töötajatele. (2) Aastaks 2005 on töötervishoiuarsti teenusega hõlmatud kuni 25% töötavast elanikkonnast, aastaks 2010 kuni 35% ja aastaks 2015 kuni 50% töötajatest. (3) Uute kutsehaigusjuhtude juurdekasv suureneb. § 123. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Töötervishoiuarsti teenus peab olema kättesaadav kõikides maakondades. (2) Töötervishoiukeskuste tegevus koondub suurematesse keskustesse nagu Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva, Pärnu ja Viljandi. (3) Keerulisi ja vaieldavaid kutsehaiguste juhte lahendatakse piirkondliku haigla juures ekspertiisi korras. § 124. Eriarstide vajadus Eestis on vaja aastaks 2005 kuni 1,6 töötervishoiuarsti 10 000 töötaja kohta. 3. jagu Hambaravi erialade arengukavad 31. jaotis HAMBARAVI ARENGUKAVA § 125. Eriala kirjeldus (1)Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi alaerialaks on kliiniline hambaravi. (2) Hambaravi tervishoiuteenust vajab kogu elanikkond. Kõige levinumaks hambahaiguseks on dentiinikaaries ja selle komplikatsioonid. Täiskasvanud populatsioonis on laialdaselt levinud ka hammaste ekstraktsiooni tagajärjel tekkinud osaline või täielik hambutus. § 126. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Hambaraviteenuse vajadus ei muutu. (2) Patsiendi omaosaluse suurenemine hambaraviteenuse eest tasumisel võib põhjustada hambaraviteenuste tarbimise vähenemist. (3) Elanikkonna majanduslike võimaluste suurenemisega kasvab nõudlus keerukamate raviprotseduuride, eelkõige proteesimise, implantoloogia ja ortodontia järele. § 127. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Hambaravi tervishoiuteenuseid osutavad hambaarstid põhiliselt haiglaväliselt. (2) Komplitseeritud juhud suunatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgi, ortodondi või kliinilise hambaravi eriarsti konsultatsioonile. (3) Suuremates linnades peavad hambaraviteenuse osutajad organiseerima hambaravi valveteenistuse, jagades omavahel valveteenuste osutamise kohustused. (4) Piirkondlike haiglate suu-, näo- ja lõualuukirurgia osakondades on valve, mis võimaldab eluohtlike komplikatsioonide lahendamise väljaspool tööaega. § 128. Eriarstide vajadus Eestis on vaja kuni 6,67 hambaarsti 10 000 elaniku kohta ja kuni 0,4 kliinilise hambaravi eriarsti 10 000 elaniku kohta. 32. jaotis ORTODONTIA ARENGUKAVA § 129. Eriala kirjeldus (1)Ortodontia on hambaravi eriala, mis tegeleb näo kasvu ja arengu anomaaliate etioloogia ja patogeneesi uurimisega, laste ja täiskasvanute hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate ennetamise, diagnoosimise ja raviga. (2) Ortodontilist tervishoiuteenust vajavad hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate, funktsionaalsete häirete või esteetiliste kõrvalekalletega lapsed ja täiskasvanud. Ortodontilise ravi näidustused võivad olla esteetilised, psühholoogilised, funktsionaalsed ja profülaktilised. § 130. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Ortodontilist ravi vajavate laste arv ei muutu. (2) Elukvaliteedi paranemisega suureneb täiskasvanud patsientide esteetilise ortodontilise ravi nõudlus. § 131. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Hambaarstid korraldavad laste hammaste profülaktilisi läbivaatusi, vajadusel ravivad hambaid ja hambumusanomaalia esinemise korral suunavad lapsed ortodontilisele ravile. (2) Ortodontilist tervishoiuteenust osutatakse ambulatoorselt. Kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks peab olema tagatud kõrgkvaliteedilise radioloogilise teenistuse ja hambaproteesi labori teenuste kättesaadavus. § 132. Eriarstide vajadus Aastaks 2015 on optimaalne kuni 0,4 ortodonti 10 000 inimese kohta. 33. jaotis SUU-, NÄO- JA LÕUALUUKIRURGIA § 133. Eriala kirjeldus (1)Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on eriala, mis tegeleb suu-, näo- ja lõualuude regioonis pehmete ja kõvakudede haiguste ja defektide diagnostika ning kirurgilise raviga. (2) Erialast tervishoiuteenust vajavad patsiendid peamiselt põletike, traumade, süljenäärmehaiguste, kasvajate, kaasasündinud anomaaliate, omandatud hammasterea, lõualuude ja näo defektide ning teiste suu-, näo- ja lõualuude piirkonna patoloogiate puhul. § 134. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Näo-lõualuude piirkonna kasvajate hulk suureneb. (2) Elanikkonna vananemisega suureneb preproteetilise (implantaadid, plastilised operatsioonid jne) kirurgia vajadus. (3) Suu-, näo- ja lõualuukirurgia operatiivse töö maht suureneb. (4) Statsionaaris suureneb kaasasündinud ja omandatud näo-lõualuude deformatsioonide ja defektide raviks tehtavate plastiliste rekonstruktiivsete ja ortognaatsete operatsioonide hulk. (5) Uute mitteinvasiivsete ravimeetodite kasutuselevõtmine (distraktsioonosteogeneesi-aparaadi, artroskoobi ja endoskoobi kasutamine) suureneb. (6) Eestis on vaja kuni 20 suu-, näo- ja lõualuukirurgia voodikohta SA PER-is ja kuni 16 erialast voodikohta SA TÜK-is. § 135. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Ambulatoorne tervishoiuteenus Suu-, näo- ja lõualuukirurgid osutavad ambulatoorset erialast tervishoiuteenust piirkondlike haiglate juures või haiglaväliselt tegevusloa alusel. (2) Päevakirurgia tervishoiuteenus Päevakirurgias osutatakse järgmisi tervishoiuteenuseid: temporomandibulaar-liigese artrotsentees ja artroskoopia, tsüsti operatsioonid ja osteotoomiad peetunud hammaste eemaldamiseks narkoosis. (3) Statsionaarne tervishoiuteenus piirkondlikus haiglas 1) Piirkondlikus haiglas on suu-, näo- ja lõualuukirurgia osakond. 2) Statsionaaris ravitakse keerulisemat ja pikemaaegset ravi vajavaid ja raskeid üldhaigusi põdevaid patsiente ning narkoosis operatsioone vajavaid patsiente. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne suu-, näo- ja lõualuukirurgi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. § 136. Eriarstide vajadus Eestis on vaja kuni 0,2 suu-, näo- ja lõualuukirurgi 10 000 elaniku kohta. 4. jagu Kliinilis-konsultatiivsete erialade arengukavad 34. jaotis RADIOLOOGIA ARENGUKAVA § 137. Eriala kirjeldus (1)Radioloogia on eriala, mis hõlmab haiguste diagnoosimist, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli, ning tegeleb haiguste ravimisega, kasutades menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid (Eestis kuuluvad traditsiooniliselt eriala alla diagnostiline radioloogia, menetlusradioloogia, nukleaarmeditsiin). (2) Radioloogia sihtgrupid on radioloogiaprotseduure vajavad haiged ja terved isikud. Radioloogia tervishoiuteenuseid kasutavad üldarstiabi ja eriarstiabi. § 138. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Radioloogiliste protseduuride absoluutarv ei muutu. Järgnevate aastate jooksul toimuvad muutused radioloogiaprotseduuride struktuuris, mis on esitatud järgnevalt: Uuringud/Protseduurid 2000 2005 2015 Ultraheliuuringud 23,95% 28,69% 29,00% Tavaröntgeniuuringud 72,25% 58,87% 50,00% Kompuutertomograafia uuringud 2,01% 8,61% 8,00% Magnettomograafia uuringud 0,62% 2,07% 8,00% Nukleaarmeditsiini uuringud 0,26% 0,57% 1.50% Nukleaarmeditsiini raviprotseduurid 0,02% 0,04% 0,50% Menetlusradioloogia protseduurid 0,89% 1,15% 3,00% KOKKU 100,00% 100,00 100,00% (2) Aastaks 2005 toimib radioloogiaalane kliinilise konsultatsiooni süsteem ning kõigil tervishoiuteenust osutavatel asutustel ja arstidel peab olema võimalus tellida radioloogilisi protseduure ning saada ja arhiveerida tulemusi elektroonsel kujul. (3) Aastaks 2005 muutub radioloogi tööstruktuur järgmiselt: suureneb konsultatiivseks tööks kuluv aeg ja väheneb protseduuride tegemiseks kuluv aeg. (4) Nukleaarmeditsiini raviprotseduurideks on vaja Eestis kuni 14 voodikohta. § 139. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Perearst, hooldushaigla, taastusravi haigla Perearstil, hooldushaiglal ja taastusravi haiglal peab olema võimalus tellida radioloogilisi teenuseid teiselt tervishoiuteenuse osutajatelt lepingu alusel. (2) Haiglaväliselt eriarstiabi teenuse osutaja 1) Haiglaväliselt eriarstiabi teenuse osutajal peab olema võimalus kohapeal teha konventsionaalradiograafilisi (välja arvatud mammograafia) ja ultraheliuuringuid. 2) Haiglaväliselt eriarstiabi teenuse osutajal peab olema võimalus tellida kohapeal puuduvate protseduuride ja uuringute tegemiseks radioloogilisi tervishoiuteenuseid teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt lepingu alusel. (3) Üldhaigla 1) Üldhaiglas tehakse konventsionaalradioloogilisi ja ultraheliuuringuid ning piiratud valikus menetlusradioloogia protseduure tegevusloa alusel. 2) Üldhaiglas peab olema võimalus tellida kohapeal puuduvate protseduuride ja uuringute tegemiseks radioloogilisi tervishoiuteenuseid teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt lepingu alusel. 3) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne radioloogiateenuse kättesaadavus ja eriarsti valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. (4) Keskhaigla 1) Keskhaiglas tehakse konventsionaalradioloogilisi ja ultraheliuuringuid, kompuutertomograafiat, magnetresonantsuuringuid, nukleaarmeditsiini protseduure ja menetlusradioloogilisi diagnostilisi ning raviprotseduure. 2) Keskhaiglas peab olema võimalus tellida kohapeal puuduvate protseduuride ja uuringute tegemiseks radioloogilisi tervishoiuteenuseid teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt lepingu alusel. 3) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne radioloogiateenuse kättesaadavus ja radioloogi valve telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. (5) Piirkondlik haigla 1) Piirkondlikus haiglas tehakse konventsionaalradioloogilisi ja ultraheliuuringuid, kompuutertomograafiat, magnetresonantsuuringuid, nukleaarmeditsiini protseduure ja menetlusradioloogilisi diagnostilisi ning raviprotseduure. 2) Piirkondlikus haiglas peab olema võimalus tellida kohapeal puuduvate protseduuride ja uuringute tegemiseks radioloogilisi tervishoiuteenuseid teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt lepingu alusel. 3) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne radioloogiateenuse kättesaadavus ja radioloogi valve viibimisega haiglas. (6) Erihaigla 1) Radioloogiaalane tegevus sõltub haigla profiilist, vastavalt sellele peab olema võimalus kohapeal teha röntgeniuuringuid ja ultraheliuuringuid, vajadusel kompuutertomograafiat, magnetresonantstomograafiat ning piiratud valikus menetlusradioloogia protseduure. 2) Erihaiglas peab olema võimalus tellida kohapeal puuduvate protseduuride ja uuringute tegemiseks radioloogilisi tervishoiuteenuseid teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt lepingu alusel. § 140. Eriarstide vajadus Eestis on vaja 1,1–1,3 radioloogi 10 000 elaniku kohta. 35. jaotis LABORATOORSE MEDITSIINI ARENGUKAVA § 141. Eriala kirjeldus (1)Laboratoorne meditsiin on interdistsiplinaarne eriala, mis tegeleb laboratoorsete uuringutega haiguste diagnoosimiseks või välistamiseks, patsiendi seisundi või ravi jälgimiseks ja prognoosi hindamiseks ning raviarsti nõustamisega diagnostilistes küsimustes Eestis kuuluvad eriala alla kliiniline keemia, laboratoorne hematoloogia ja molekulaardiagnostika. Laboratoorse meditsiini alaeriala on kliiniline mikrobioloogia. (2) Laboriuuringuid kasutab enamus meditsiinierialasid. Toksikoloogilisi uuringuid tehakse meditsiinilisel näidustusel ja õiguskaitseorganite tellimisel. § 142. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Laboriväliselt tehtavate laboratoorsete testide arv suureneb. (2) Laboritevaheline tööjaotus paraneb: väga spetsiifilised uuringud tsentraliseeritakse piirkondlike haiglate laboritesse ja harvaesinevad uuringud tehakse ühes piirkondlikus haiglas. (3) Kvaliteedistandardite väljatöötamise ja kasutuselevõtuga haiglavälises meditsiinis väheneb uuringute dubleerimine. (4) Prognoositav on paljude uute laborianalüüside kasutuselevõtt eeloleva 15 aasta jooksul. (5) Narkomaania levik tingib toksikoloogiliste analüüside arvu tõusu. (6) Suureneb molekulaarbioloogiliste meetodite rakendamine. § 143. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Üldarstiabi 1) Perearst osutab laboriteenuseid vastavalt tööjuhendile, spetsiifilisemad uuringud tellitakse teistelt laboriteenuste osutajatelt lepingu alusel. (2) Üldhaigla 1) Üldhaiglas osutatakse laboriteenuseid tegevusloa alusel, vastavalt teeninduspiirkonna vajadustele osutatakse kohapeal mikrobioloogilisi tervishoiuteenuseid, spetsiifilisemad uuringud tellitakse teistelt laboriteenuse osutajatelt lepingu alusel. 2) Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne laboriteenuste kättesaadavus. (3) Keskhaigla 1) Keskhaiglas osutatakse laboriteenust tegevusloa alusel, spetsiifilisemad uuringud tellitakse teistelt laboriteenuse osutajatelt lepingu alusel. 2) SA Pärnu Haigla ja Ida-Virumaa keskhaigla juures osutatakse mikrobioloogilisi laboriteenuseid tegevusloa alusel. 3) Keskhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne laboriteenuse kättesaadavus. Mikrobioloogia laborid peavad kindlustama ööpäevaringse analüüside vastuvõtu koostöös valvelaboriga. (4) Piirkondlik haigla 1) Piirkondlikus haiglas osutatakse laboriteenust tegevusloa alusel. 2) Piirkondlikus haiglas on spetsialiseeritud hematoloogialabor. 3) Piirkondlikus haiglas on spetsialiseeritud toksikoloogialabor. 4) Piirkondlikus haiglas on mikrobioloogia labor. 5) Piirkondlikus haiglas peab olema tagatud ööpäevaringne laboriteenuste kättesaadavus. Mikrobioloogia laborid peavad kindlustama ööpäevaringse analüüside vastuvõtu koostöös valvelaboriga. § 144. Eriarstide vajadus (1) Eestis on vaja kuni 0,8 laboriarsti 10 000 elaniku kohta. (2) Eestis on vaja kuni 25 kliinilist mikrobioloogi. 36. jaotis PATOLOOGIA ARENGUKAVA § 145. Eriala kirjeldus (1)Patoloogia on eriala, mis tegeleb morfoloogiliste meetodite abil makroskoopilisel, mikroskoopilisel ja ultrastruktuuri tasandil haiguste diagnoosimisega, eriala peamine eesmärk on kliiniliste meditsiinierialade diagnostika ja ravikvaliteedi hindamine. (2) Patoloogia alaeriala on kohtuarstiteadus, mis tegeleb õiguskaitseorganitel kriminaal- ja tsiviilasjade lahendamise käigus tekkivate meditsiinilis-bioloogiliste probleemide lahendamisega. Kohtuarstlik ekspertiis on kohustuslik surma põhjuse, kehavigastuste iseloomu ja raskusastme tuvastamisel. § 146. Tervishoiuteenuste mahu prognoos (1) Patoloogia erialal elupuhuste morfoloogiliste uuringute kogumaht ei muutu. (2) Patoloogide koolitamise ja tehnoloogia paranemisega tõuseb patoloogiaalaste uuringute valmimise kiirus, kättesaadavus ja kvaliteet. (3) Patoanatoomiliste lahangute maht langeb kuni 1/4 võrra. (4) Arvestades kuritegude arvu tõusu kasvab kohtuarstide töömaht 1/3 võrra. § 147. Tervishoiuteenuste jaotumise prognoos (1) Patoloogia erialateenuse jaotumise prognoos. 1) Üleminekuperioodil on otstarbekas patoloogiaosakonnad jagada piirkondlike haiglate, keskhaiglate ja üldhaiglate juures paiknevateks patoloogiaosakondadeks. 2) Aastaks 2015 osutavad patoloogiateenust SA PER-i, SA TÜK-i, SA Pärnu Haigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Virumaa keskhaigla patoloogiaosakonnad. 3) Kuni aastani 2015 tehakse üldhaiglate patoloogiaosakondades piiratud mahus patoanatoomilisi lahanguid ja elupuhuseid morfoloogilisi uuringuid. (2) Kohtuarstlikke ekspertiise tehakse Justiitsministeeriumi haldusalas. § 148. Eriarstide vajadus Eestis on vaja 0,4 patoloogi 10 000 elaniku kohta ja 0,2 kohtuarsti 10 000 elaniku kohta. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 149. Arstide erialade arengukavade muutmine (1) Arstide erialade arengukavasid korrigeeritakse tulenevalt üldistest arengutest meditsiinitehnoloogias ja tervishoiukorralduses ning arstide erialades. (2) Ettepanekuid arstide erialade arengukavade muutmiseks ja täiendamiseks võivad teha Sotsiaalministeeriumi erialakomisjon, erialaühendus ja tervishoiuteenuse osutaja. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV