Rahandusminister — Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kasutamise kord — RTL, 7, 58

Määrus kehtestatakse «Tolliseadustiku» (RT I 2001, 88, 531) § 27 lõike 3 alusel. § 1. Tollilipp Heisatav ja väljapandav tollilipp peab vastama Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2001. a määruses nr 375 «Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus» (RT I 2001, 96, 600) toodud kirjeldusele ning olema puhas ja terve. § 2. Tollilipu heiskamine Tollilipu võib heisata järgmistel päevadel või juhtudel: 1) Eesti tolli (edaspidi toll) aastapäeval; 2) välisriigi tolli kõrge ametiisiku visiidi ajal; 3) riigipühal, riiklikul tähtpäeval või tollile tähtsa sündmuse puhul. § 3. Tollilipu heiskamine tolli aastapäeval Tolli aastapäeval heisatakse tollilipp hoonetel, kus asuvad Tolliameti osakonnad, piirkondlikud tolliinspektuurid ja tollipunktid. § 4. Tollilipu heiskamine riigipühadel ja tähtpäevadel Välisriigi tolli kõrge ametiisiku visiidi, riigipüha, riikliku tähtpäeva või tollile tähtsa sündmuse korral heisatakse tollilipp Tolliameti peadirektori poolt määratud kohas. § 5. Tollilipu heiskamine leinalipuna Leina korral heisatakse tollilipp leinalipuna. Sel juhul kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti nii, et lipu alumine äär on masti keskel. § 6. Korraldus tollilipu heiskamiseks (1) Tolli aastapäeval ja riigipühal heisatakse tollilipp §-s 3 nimetatud hoonetel ilma erikorralduseta. (2) Teistel juhtudel annab korralduse tollilipu heiskamiseks Tolliameti peadirektor. § 7. Tollilipu heiskamise ja langetamise aeg Tollilipp heisatakse kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Tolliameti peadirektor ei ole määranud teisiti. § 8. Tollilipu heiskamise koht Tollilipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. § 9. Lipuvarda mõõtmed (1) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, lipuvarda pikkus peab olema vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. (2) Heisatud tollilipul peab jääma lipukanga alumine serv vähemalt kolme meetri kõrgusele maapinnast. § 10. Tollilipu heiskamine koos teiste lippudega Kui tollilipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, ühe või mitme välisriigi lipuga või Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, siis juhindutakse lippude heiskamisel Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a määrusest nr 174 «Riigilipu kasutamise korra» kinnitamise kohta (RT I 1993, 40, 599; 1998, 78, 1294; 1999, 25, 375; 2000, 69, 438) ja tollilipp peab lippude poolt vaadates asuma nendest vasakul. § 11. Tollilipu mõõtmed Tollilipu mõõtmed ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. § 12. Heiskamist korraldav isik Tollilipu nõuetekohase heiskamise eest vastutab lipu heiskamist korraldav isik. § 13. Tollilipu hävitamise viis Kasutamiskõlbmatuks muutunud tollilipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 14. Tollivapp ja tolliembleem Reprodutseeritavad ja kasutatavad tollivapi ja tolliembleemi värvilised, mustvalged ja reljeefsed kujutised peavad vastama Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2001. a määruses nr 375 «Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kirjeldus» toodud kirjeldusele. § 15. Tolliembleemi kasutamine Tolliembleemi kujutist kasutatakse Tolliameti reljeefpitsati, kirjaplangi ja peadirektori käskkirja plangi ning Tolliameti osakondade ja tolliinspektuuride kirjaplankide kujunduselemendina. § 16. Tollivapi ja tolliembleemi kasutamine Tollivapi või tolliembleemi kujutist kasutatakse Tolliameti üldplangi, ametlike trükiste, tolliasutuste siltide, tolliametnike vormiriietuse, meenete, vimplite ja kleebiste kujunduselemendina. § 17. Rakendussätted (1) Rahandusministri 21. juuni 2000. a määrus nr 52 «Tollilipu, tollivapi ja tolliembleemi kasutamise kord» (RTL 2000, 75, 1135) tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. juulil 2002. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN