Kaitseminister — Teabeameti relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord — RTL, 7, 54

Määrus kehtestatakse «Relvaseaduse» (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7, 17; 65, 377; RT III 2001, 26, 280) § 1 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2001. a määruse nr 319 «Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a määruse nr 235 ««Relvaseaduse» § 1 lõike 3 rakendamine» muutmine» (RT I 2001, 82, 494) § 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Käesoleva korra alusel toimub Teabeameti relvade ja laskemoona soetamine, hoidmine, edasitoimetamine ja kandmine. § 2. Teabeametis organiseerib ja kontrollib relvade ja laskemoona arvestust, hoidmist ja väljastamist relvade eest vastutav isik (edaspidi relvur). Relvur määratakse Teabeameti peadirektori käskkirjaga. Keelatud on määrata relvuriks isikuid, kes ei ole sooritanud vastavaid arvestusi antud korra ja relvade tundmise kohta. § 3. Relvuri vahetumisel või tema äraolekul üle kümne päeva tuleb tema vastutusel olevad relvad ja laskemoon ning arvestusdokumendid üle anda tema asetäitjale (edaspidi relvuri asetäitja). Relvuri asetäitja määratakse Teabeameti peadirektori käskkirjaga. Relvur või tema asetäitja koostavad üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kinnitab Teabeameti peadirektor. § 4. Relvade ja laskemoona olemasolu, hoidmise ja arvestuse kontrollimiseks moodustab Teabeameti peadirektor komisjoni, mis kontrollib käesoleva määruse ja teiste vastavate õigusaktide täitmist vähemalt kaks korda aastas. § 5. Teabeameti peadirektor on vastutav alluvate väljaõppe eest. Relvaõppuste läbiviimiseks määratakse Teabeameti peadirektori poolt käskkirjaga vastutav isik. Õppusel, õppelaskmise läbiviimisel ning teenistuse korraldamisel on kõik vastutavad isikud kohustatud kontrollima relvade ja laskemoonaga nõuetekohast ümberkäimist ning rakendama kõik abinõud nende kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks. 2. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE § 6. Relvade ja laskemoona soetamisel lähtutakse seadusega või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korrast. § 7. Teabeameti relvade ja laskemoona kohta peetakse eraldi relvaregistrit, mis asub Teabeametis. Relvade ja laskemoona registri pidamine sätestatakse peadirektori käskkirjaga. § 8. Käesolev kord ei laiene kuni 100 padruni ostmisel relvapoodidest vastavalt kehtiva Teabeameti ametitunnistuse alusel, millel on märge relvakandmise õiguse kohta ja Teabeameti peadirektori käskkirjast tehtud väljavõtte alusel, millel on toodud teenistujale kinnistatud ja kasutada lubatud relvad. § 9. Relvi ja laskemoona soetab Teabeametile Kaitseministeerium või tema loal Teabeamet. § 10. (1) Loa saamiseks esitab Teabeameti peadirektor Kaitseministeeriumi kantslerile vastava taotluse, milles näidatakse, kellele relvi ja laskemoona soetatakse, kellelt soetatakse, soetatavate relvade või laskemoona nimetus, mark ja kogus ning tehingu eest vastutava ametiisiku nimi. Taotluses näidatud andmete õigsuse eest vastutab loa taotleja. (2) Luba antakse välja kolmes eksemplaris, millest üks tagastatakse pärast tehingu toimumist kümne tööpäeva jooksul Kaitseministeeriumisse ja kaks jäävad tehingu osapooltele. (3) Loal näidatakse Teabeamet, kellele relvi ja laskemoona soetatakse, kellelt soetatakse, soetatavate relvade või laskemoona nimetus, mark ja kogus ning tehingu eest vastutava ametiisiku nimi. § 11. (1) Loa vorm on kehtestatud kaitseministri 2. detsembri 1997. a määrusega nr 12 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra kinnitamine» (RTL 1998, 6/7, 44). Loale kirjutavad alla minister ja kantsler ning loal peab olema vapipitser. (2) Soetatud relvad ja laskemoon võetakse viivitamatult arvele Teabeameti relvaregistris, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul. (3) Loa pöördele kantakse soetatud relvade numbrid, tehingu toimumise kuupäev ja teostajad ning soetatud relvastuse arvelevõtmist kinnitav peadirektori allkiri, Teabeameti pitser ja kuupäev. § 12. (1) Teabeametis peavad olema relvade ja laskemoona arvestuseks järgmised dokumendid: 1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat» (vorm T-1); 2) «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat» (vorm T-2); 3) «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat» (vorm T-4); 4) «Relvade numbrilise arvestuse raamat» (vorm T-5); 5) «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (vorm T-6); 6) «Relvaruumi tabel» (vorm T-7); 7) «Relvakapis hoitavate relvade nimekiri» (vorm T-8); 8) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat». (2) Dokumentide vormid on toodud kaitseministri 2. detsembri 1997. a määrusega nr 12 kinnitatud «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise korra» lisades nr 2–10. § 13. (1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatu», «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatu», «Relvade numbrilise arvestuse raamatu» lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja pitseeritud Teabeameti pitsatiga. Raamatu lõpus, pitsatiga kinnitatud lehel, peab olema relvuri allkirjaga kinnitatud sissekanne: «Raamatus on nummerdatud, nööritud ja kinnitatud pitsatiga … lehte». (2) Lõikes üks nimetatud raamatule antakse Teabeameti toimikute nomenklatuuri alusel registreerimisnumber. Raamatu esikaanele paremasse ülemisse nurka kirjutatakse registreerimisnumber ja tehakse märge salastatuse kohta vastavalt «Riigisaladuse kaitse korrale». Raamatuid säilitatakse (vormid T-1, T-2 ja T-5) 25 aastat, teisi 10 aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. § 14. Teabeametisse sissetulnud relvade ja laskemoona saatedokumendid registreeritakse «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamatus» (vorm T-1). § 15. Teabeametist väljastatud relvade ja laskemoona saatedokumendid, samuti Teabeameti sisesed relvi ja laskemoona käsitlevad dokumendid (aktid, saatelehed jms) registreeritakse «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamatus» (vorm T-2). § 16. Relvad ja laskemoon väljastatakse Teabeametist ja võetakse vastu saatelehe alusel. Saatelehed vormistatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljastajale, teine vastuvõtjale. § 17. Relvade ja laskemoona saatelehtede alusel tehakse vastav sissekanne «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamatus» (vorm T-4). Vastuvõetud relvad registreeritakse viivitamatult «Relvade numbrilise arvestuse raamatus» (vorm T-5). § 18. Kõlbmatu relva ja kulutatud laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt. Relva mahakandmise akt peab olema kinnitatud Teabeameti peadirektori poolt. § 19. (1) Relva(de) kõlbmatuks muutumise põhjuse väljaselgitamiseks ja süüdlase vastutusele võtmiseks viiakse läbi ametkondlik juurdlus. (2) Kõlbmatuks muutunud relv antakse üle Kaitsejõudude Peastaabi kesklao relvalattu, kus teostatakse vajadusel ekspertiis ja otsustatakse relva edasine kasutamine või hävitamine. § 20. Laske- ja lahingumoona mahakandmine toimub paragrahvis 4 nimetatud komisjoni poolt, kes koostab mahakandmise akti. Akti kinnitab Teabeameti peadirektor. 3. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE § 21. (1) Relvi ja laskemoona hoitakse relvahoidlas (peahoone turvateenistuse relvaruumis), kus on tagatud ööpäevaringne vahetu valve. (2) Relvahoidla peab tagama relvade ja laskemoona säilimise, nende takistusteta jälgimise, hooldamise ning pidevas kasutamisvalmiduses hoidmise. § 22. Tulirelvi võib hoida ainult tühjakslaetuna. § 23. Relvad kinnitatakse numbriliselt Teabeameti peadirektori käskkirjaga neile Teabeameti teenistujatele, kellel õigusaktide alusel on lubatud relva kanda teenistusülesannete täitmiseks või enesekaitseks. § 24. Teenistujatele kinnitatud relvi ja nende juurde kuuluvat laskemoona hoitakse turvateenistuse relvaruumis. § 25. Relvahoidlas on lubatud lisaks relvadele ja laskemoonale hoida: 1) relvade olulisi osi ja lisaseadmeid ning relvade hooldusvahendeid; 2) erivahendeid ja pürotehnilisi tooteid. § 26. Kuni kaheksa relva hoidmiseks relvahoidlat ei nõuta. Kuni kaheksat relva võib hoida raudkapis või seifis (edaspidi relvakapp), kusjuures padruneid tuleb hoida eraldi lukustatava relvakapi lukustatud laekas. § 27. Ruum, kus asub relvakapp, peab olema varustatud elektroonilise valvesignalisatsiooniga. Ruumi uks peab olema terasplekist või plekiga üle löödud, vähemalt kahe tugeva siselukuga ning avanema ainult väljapoole. Ruumi aknad peavad olema trellitatud. § 28. Relvahoidla seinad peavad olema kapitaalsed, vähemalt 40 mm paksusest silikaattellisest või vähemalt sama tugevast materjalist. Kui seda tingimust pole võimalik täita, võib seinad seestpoolt katta võreseinaga, mis on tehtud vähemalt 15-mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm H 150 mm. Võresein peab olema kindlalt kinnitatud seina külge. Relvahoidla akendel peavad olema seina sisse kinnituvad metallvõred, mille ava suurus ei ületa 100×100 mm (70×70 mm esimesel korrusel), mis on valmistatud vähemalt 10 mm läbimõõduga terasvarrastest, kusjuures varraste ristumised peavad olema kokku keevitatud. Esimese korruse aknad peavad olema väljapoole avanevate ja seestpoolt suletavate metallist või metalliga ülelöödud luukidega. Samad nõuded kehtivad ka seina sees olevate avade kohta. § 29. Relvahoidlal peab olema betoonpõrand ning raudbetoonist või vähemalt sama tugevusega materjalist lagi. Lae ja seinte vahel ei tohi olla vahesid, mis võimaldaksid ruumi sisse tungida. Keldri või muude ruumide paiknemisel relvahoidla all peab olema välistatud võimalus tungida relvahoidlasse läbi põranda. § 30. Relvahoidla peab olema tugevate topeltustega, neist välimine vähemalt 6 mm paksusest terasest, sisemine võreuks vähemalt 15-mm läbimõõduga terasvarrastest ja võreavaga mitte üle 150 mm H 150 mm. Välisuksel peab olema kaks tugevat siselukku ning uks peab avanema ainult väljapoole. Võreuksel peab olema tugev siselukk ning seestpoolt sulgemise võimalus. § 31. Relvahoidla uste raamid peavad olema kindlalt kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ja -lae külge. § 32. Relvahoidla metallkonstruktsioonid (uksed, luugid, võred) peavad olema testitud ja valmistaja poolt garanteeritud tooted. § 33. Relvahoidlas peavad olema purunemiskindlad valgustid, mida saab sisse ja välja lülitada ilma relvahoidla ust avamata. § 34. Relvahoidla peab olema varustatud: 1) elektroonilise valvesignalisatsiooniga, kusjuures pidevalt töötavad andurid peavad olema paigaldatud kõikidele avadele ja ruumi ustele; 2) elektroonilise valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse kui asutuse valveruumi; 3) esmaste tulekustutusvahenditega; 4) efektiivse piksekaitsesüsteemiga; 5) autonoomse elektritoitesüsteemiga. § 35. Relvahoidlas hoitakse relvi ja lahingukomplekti kuuluvat laskemoona relvakappides, kusjuures igal relval peab olema oma pesa. Iga relvapesa juurde kinnitatakse silt, millel on märgitud relva liik, relva number ja teenistuja nimi, kellele relv on kinnistatud. Laskemoona hoitakse tehase pakendis. Lahtiselt on lubatud hoida kaht salvetäit padruneid iga relva kohta. § 36. Igal relvakapil peab olema silt, kus on näidatud: 1) kapi number; 2) vastutava isiku ametinimetus ja nimi. § 37. Relvaruumis peab olema: 1) «Relvaruumi tabel» (vorm T-7), milles näidatakse relvaruumis hoitavate relvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide (tüüpide) kaupa, kappide nimetused ja arv ning järjekorranumbrid. «Relvaruumi tabelile» kirjutab alla Teabeameti peadirektor või tema volitusel relvur ning ainult nemad võivad teha tabelis muudatusi ja parandusi, kinnitades neid oma allkirjaga; 2) «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamat» (vorm T-6); 3) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat». § 38. Relvakapi ukse siseküljel peab olema «Relvakapis hoitavate relvade nimekiri» (vorm T-8). Nimekirjale kirjutab alla Teabeameti peadirektor või tema volitusel relvur. § 39. Relvaruumis on relvavaruna lubatud hoida eraldi kapis teenistujatele kinnistamata relvi. Nende arv ei või ületada 10% kinnistatud relvade arvust. § 40. Üldiselt hoitakse õppe- ja spordirelvi eraldi teistest relvadest. Kooshoidmisel tähistatakse nende asukoht vastava sildiga ja nad eraldatakse teistest relvadest vaheseinaga. § 41. Relvaruum, relvakapid ja kastid laskemoonaga peavad olema lukustatud ja pitseeritud Teabeameti relvuri pitsatiga. Relvur on kohustatud regulaarselt kontrollima relvaruumi, relvakappide ja laskemoonakastide seisundit ning vastavust dokumentatsioonile. § 42. Relvaruumi ja relvakappide võtmed peavad olema eraldi kimbus ja alaliselt asuma valve all Teabeameti turvateenistuse ruumis. Relvahoidla ja relvakappide tagavaravõtmeid hoitakse Teabeametis peadirektori poolt kehtestatud korras pitseeritud pinalis või kotis, pitseeritud teabeameti pitsatiga. Võtmete kaotamisel tuleb relvaruumi ja relvakappide lukud vahetada. § 43. Turvameeskonna vahetumisel kontrollib uus peahoone turvaruumi valvesse asuv turvatöötaja relvaruumi ukse pitseeritust ja signalisatsiooniseadmete töökorras olekut. Erilist tähelepanu tuleb pöörata relvaruumi valvesignalisatsiooni, riivide ja lukkude korrasolekule. § 44. Valvekorda astuv turvameeskond võtab eelnevalt turvameeskonnalt vastu neile kinnistatud tulirelvad, laskemoona ja relvade kanderakmed. Nimetatud relvastuse ja rakmete üleandmine-vastuvõtmine fikseeritakse valveraamatus. § 45. Relvuri ja tema asetäitja puudumisel võib relvahoidlat või relvakappi avada Teabeameti peadirektori loal tagavaravõtmega, mis on hoiul Teabeameti peadirektori kehtestatud korraga määratud isiku käes. Avamine toimub §-s 4 nimetatud komisjoni juuresolekul. Komisjon koostab relvahoidla või relvakapi avamise kohta akti kahes eksemplaris. § 46. Relvahoidla või relvakapp lukustatakse ja pitseeritakse Teabeameti pitsatiga. Väljaantud relvad ja laskemoon kantakse «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatusse» (vorm T-6). Kui relvur või tema asetäitja tuleb teenistusse, on ta kohustatud tema äraolekul avatud relvahoidla või relvakapi avama punktis 4 nimetatud komisjoni juuresolekul ja kontrollima relvahoidlas või relvakapis olevate relvade ja laskemoona kogust ja selle vastavust arvestusdokumentidele ning tulemustest informeerima Teabeameti peadirektorit. § 47. Relvahoidlat kontrollinud isik on kohustatud tegema selle kohta sissekande «Relvade ja laskemoona kontrollraamatusse». Relvade või laskemoona puudujäägi avastamisel on kontrolliv isik kohustatud sellest teatama Teabeameti peadirektorile ametkondliku juurdluse alustamiseks. 4. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE § 48. Relvade ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas korras nende vedu transpordivahendiga riigi piirides ühest kohast teise ilma relvade ja laskemoona vahepealse kasutamise eesmärgita (edaspidi relvavedu). § 49. Relvaveoks annab Teabeameti peadirektor välja käskkirja, milles näidatakse: 1) veetavate relvade ja/või laskemoona kogus; 2) veo alg- ja sihtpunkt; 3) veoks vajaminev(ad) auto(d); 4) saatemeeskond, selle relvastus ning ülem; 5) eraldatavad sidevahendid ja -koodid; 6) kes viib ja kus viiakse läbi saatemeeskonna ja autojuhi instrueerimine. § 50. Veetavad relvad peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu, ning pakitud plommitud või pitseeritud kastidesse. Igas kastis peab olema saateleht kasti sisu kohta. § 51. Relvavedu peab toimuma kinnise veoseruumiga, tehniliselt korras autoga. Kuni 20 relva ja/või 10 000 padruni veoks võib kasutada B-kategooria autot, suurema relva- või padrunipartii veoks aga C-kategooria autot. § 52. Auto veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud. Auto peab olema varustatud kütusega kogu teekonnaks. Enne relvavedu tuleb kontrollida auto tehnoseisundit. Laskemoona veol tuleb juhinduda ka ohtlike veoste veo eeskirjadest. § 53. Rohkem kui viie tulirelva ja/või 1000 padruni veol peab saatemeeskonda kuuluma vähemalt kaks relvastatud saatjat. § 54. Alla 20 relva ja/või 10 000 padruni veol, kui seda võimaldab auto istekohtade arv, on saatemeeskonnal lubatud olla samas autos. Sel juhul peab auto olema vähemalt nelja uksega. § 55. Üle 20 relva ja/või üle 10 000 padruni veol peab olema saateauto(d). § 56. Kolonn moodustatakse nii, et kõige ees liigub relvaauto, selle järel saateauto. § 57. Kolonni sidevahendid peavad tagama katkematu side nii kolonni autode kui ka kolonni ja lähtepunkti ja/või sihtpunkti korrapidaja vahel. 5. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA KANDMINE § 58. Relvakandmise õigus antakse teenistujale Teabeameti peadirektori käskkirjaga pärast relva ja laskemoona materiaalosa, praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste edukat sooritamist. § 59. Relva ja laskemoona materiaalosa, praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste sooritamist korraldab Teabeameti peadirektori käskkirjaga määratud «Relvakasutusoskuse ja relvakandmisõiguse komisjon». Komisjoni pädevuses on Teabeameti teenistujate relvakandmise vajaduse väljaselgitamine, relvakasutusoskuse omandamise korraldamine ning peadirektorile ettepanekute tegemine relvade kinnitamise ja relvakandmisõiguse andmise suhtes. § 60. Relva kandmist õigustavaks dokumendiks on ametitunnistus, millel on märge relvakandmise õiguse kohta. Ametitunnistusel peab olema teenistuja foto, isikukood, Teabeameti pitser ja Teabeameti peadirektori allkiri, kehtivuse aeg. § 61. Relvakandmise õigusega teenistujal on keelatud: 1) kanda relva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva korra punktis 66 sätestatud juhul; 2) anda relva kõrvalise isiku kätte; 3) kanda relva, olles alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all; 4) kanda relva miitingul, demonstratsioonil, pidustustel ja muul avalikul üritusel, välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande täitmisega. § 62. Relvi ja laskemoona väljastab relvur teenistujale, kellele relv on kinnistatud või selle kasutamine on lubatud Teabeameti peadirektori käskkirjaga, teenistuse või õppuse ajaks allkirja vastu «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (vorm T-6), kuhu märgitakse väljaantud relva seeria ja number ning laskemoona liik ja kogus. § 63. Kui teenistuja tuleb teenistusse isikliku relvaga, annab ta selle teenistuse ajaks hoiule relvurile. Pärast teenistusaja lõppu tagastab relvur teenistujale tema isikliku relva. Isiklikku relva hoitakse relvaruumis eraldi relvakapis, selle hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema fikseeritud «Relvade ja laskemoona väljaandmise raamatus» (vorm T-6). § 64. Õppuse või teenistuse lõppedes relvad puhastatakse ja antakse üle relvurile. Öisel ajal pühitakse relvad ainult pealt, lõplikult puhastatakse relvad päevasel ajal. Relvade puhastamine peab toimuma selleks ettenähtud ja varustatud ruumis. Relvade puhastamise ruumis on kategooriliselt keelatud õliste narmaste kogumine. § 65. Kui teenistuse lõpetanud, lähetuselt või õppuselt saabunud teenistuja ei anna samal päeval ära oma relva, on relvur kohustatud sellest viivitamatult ette kandma Teabeameti peadirektorile. Teabeameti peadirektor on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud relva ja laskemoona hoiulevõtmise tagamiseks. § 66. Teabeameti peadirektor võib erandkorras teatud kategooria teenistujatel lubada neile kinnistatud relva, välja arvatud automaattulirelva, ja kaht salvetäit padruneid kanda teenistusvälisel ajal ja hoida alaliselt oma elukohas. Luba vormistatakse Teabeameti peadirektori käskkirjaga, mille koopia peab asuma relvaruumis. § 67. Teenistuja, kellel on lubatud hoida relva oma elukohas, peab tagama relva ja laskemoona säilimise ja vältima nende sattumist kõrvalise isiku kätte. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 68. Igast relva ja/või laskemoonaga seonduvast vahejuhtumist on teenistuja kohustatud viivitamatult ette kandma Teabeameti peadirektorile ja relvurile. Iga relva ja laskemoona kadumise juhtumi kohta viiakse Teabeameti peadirektori korralduse alusel läbi ametkondlik juurdlus ja tehakse avaldus politseile. § 69. (1) Relvade ja laskemoona alaline ja ajutine sissevedu ja ajutine väljavedu on lubatud kaitseministri loal. (2) Loa saamiseks esitab Teabeameti peadirektor Kaitseministeeriumi kantslerile vastava taotluse. (3) Loa vorm on kehtestatud kaitseministri 12. detsembri 1997. a määrusega nr 13 «Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo korra kinnitamine» (RTL 1998, 10/11, 62). § 70. Käesoleva korra nõuete täitmise eest Teabeametis vastutab peadirektor. Minister Jüri LUIK Kantsler Indrek KANNIK