Riigikohtu Halduskolleegium — Sirje Rikko taotlus Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3022 k tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjas — RT III, 9, 86

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-16-02 Otsuse kuupäev 4. märts 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Sirje Rikko taotlus Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3022-k tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/508/2001 Menetluse alus Riigikohtus Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2001. a määrus haldusasjas nr II-3/508/2001 ja Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2001. a määrus haldusasjas nr 3-1212/2001 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 22. jaanuari 1996. a otsusega jäeti rahuldamata Fred Gunnar Langebergi taotlus M. Riesenkampffi pärandustombule Tallinnas Kullassepa tn 2/ Dunkri tn 1 endisel kinnistul nr 336 kuulunud ehitiste ja krundi tagastamise kohta põhjendusega, et taotleja ei kuulu ORAS §-s 8 märgitud omandireformi õigustatud subjektide hulka. Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 1996. a korraldusega jäeti F. G. Langebergi kaebus ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 22. jaanuari 1996. a otsuse peale rahuldamata. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsusega nr 7699 loeti Tallinnas Kullassepa tn 2/ Dunkri tn 1 endisel kinnistul nr 336 kuulunud ehitised ja krunt omandireformi objektiks ning vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati F. G. Langeberg. Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldusega nr 3022-k tagastati Kulassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone F. G. Langebergile. 20. detsembri 1996. a vara üleandmise aktiga anti see vara F. G. Langebergile üle. 25. märtsi 1997. a ostu-müügilepinguga müüs F. G. Langeberg elamu P. M. Pullinenile. ÕVVTK Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsusega ennistati Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 üürnikele kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsus nr 7699, kuna krundi ja hoonete omanikuks nende õigusvastase võõrandamise ajal ei saanud olla 1933. aastal surnud M. Riesenkampff. Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korraldusega nr 6849-k tunnistati linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldus nr 3022-k kehtetuks. Tallinna Halduskohtu 15. mai 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-75/2000 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korraldus nr 6849-k ja ÕVVTK Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsus. Justiitsministeerium loobus kohtuotsusele esitatud apellatsioonkaebusest ja kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2000. a määrusega haldusasjas nr II-3/292/2000. 2. S. Rikko esitas 18. juunil 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3022-k. Tähtaja ennistamist palus S. Rikko põhjusel, et ta vaidlustas kohtuväliselt ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsuse nr 7699 ja Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3022-k ning tema õigusi rikkunud haldusaktid tühistati. Ta pöördus 6. aprillil 2001 linnavalitsuse poole kirjaga seoses tema kasutuses oleva korteri Kullassepa tn 2–3a erastamisega viivitamisega ja saatis ärakirja sellest kirjast Kesklinna Valitsusele. 17. mail 2001 sai ta Kesklinna Valitsuselt kirja, milles teatati, et Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korraldus tunnistati kehtetuks 15. mail 2000 halduskohtu poolt. 11. juunil 2001 sai ta halduskohtust 15. mai 2000. a kohtuotsuse ja ringkonnakohtu 13. oktoobri 2000. a määruse ärakirjad. Seega sai ta linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korralduse tühistamisest teada 17. mail 2001 ja ÕVVTK Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsuse tühistamisest 11. juunil 2001. Kuna kaebuse esitajat ei informeeritud 13. novembri 1998. a korralduse tühistamisest, siis ei saanud ta tähtaegselt pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kohtuväliselt kaebaja õigusi rikkuva haldusakti tühistamisel langeb ära isiku vajadus haldusaktide tühiseks tunnistamiseks kohtu korras. 3. Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2001. a määrusega haldusasjas nr 3-1212/2001 jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati asja menetlus. Kohus ei pidanud piisavaks põhjenduseks asjaolu, et kaebaja sai Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korralduse nr 6849-k tühistamisest teada 17. mail 2001 ja Keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsuse tühistamisest 11. juunil 2001. Nende haldusaktide tühistamisest teada saamine ei ole samastatav vaidlustatud korraldusest teada saamisega. Kohtuväline vaidlustamine ei ole objektiivseks takistuseks halduskohtusse pöördumisel. 4. S. Rikko esitas erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse ja ennistada S. Rikkole kaebuse esitamise tähtaeg. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2001. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu määrus ja tehti uus määrus, millega ennistati S. Rikkole halduskohtusse pöördumise tähtaeg. Kohus leidis, et kuna ÕVVTK Keskkomisjon tühistas oma 22. mai 1997. a otsusega ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsuse nr 7699, millel saab tugineda vara tagastamise korraldus, siis oli S. Rikkol alus eeldada, et linnavalitsus tühistab ka subjektiotsusele tugineva vara tagastamise korralduse. S. Rikkol oli õiguspärane ootus, et ÕVVTK Keskkomisjoni otsus jääb kehtima ja subjektiotsuse tühistamise tõttu vabaneb ta ka tema õigusi rikkuvast vara tagastamise korraldusest ning tal ei ole vara tagastamise korraldust vaja kohtu kaudu vaidlustada. Tallinna Linnavalitsus tunnistaski 13. novembri 1998. a korraldusega nr 6849-k vara tagastamise korralduse kehtetuks. Seega taastas linnavalitsus 13. novembri 1998. a korraldusega kaebuse esitaja õiguse erastada tema kasutuses olev eluruum. S. Rikko ei olnud teadlik asjaolust, et F. G. Langeberg esitas kaebuse vara tagastamise korralduse tühistamise korralduse ja ÕVVTK Keskkomisjoni otsuse peale ning et halduskohus vaidlustatud haldusaktid tühistas. Pärast vara tagastamise korralduse tühistamise korralduse ja ÕVVTK Keskkomisjoni otsuse tühistamisest teada saamist pöördus S. Rikko kohtusse liigse viivituseta. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Tallinna Linnavalitsus esitas erikaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja Tallinna Halduskohtu määruse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Erikaebuse kohaselt on F. G. Langeberg, P. M. Pullinen, AS Ressaks ja J. Tool olnud või on Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone omanikeks. Erikaebuses leitakse, et käesolevas kohtuasjas võidakse otsustada F. G. Langebergi, P. M. Pullineni, AS Ressaks ja J. Tooli seadusega kaitstud õiguste üle olla Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone seaduslikeks omanikeks ning nimetatud hoonet vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seetõttu oleks pidanud neid kaasama protsessi kolmandate isikutena. Samuti märgitakse erikaebuses, et ÕVVTK Keskkomisjon ei olnud pädev menetlema S. Rikko ja teiste üürnike kaebust ega ka ennistama ÕVVTK Keskkomisjonile kaebuse esitamise tähtaega. Erikaebuse esitaja leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused S. Rikkole kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks. S. Rikko sai Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone tagastamisest teada juba 27. detsembril 1996. Selle tõendamiseks on Tallinna Linnavalitsus esitanud koos erikaebusega vara üleandmise akti, millega anti Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone F. G. Langebergile üle. 7. Vastuses erikaebusele palub S. Rikko jätta erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt on isikul, kelle õiguste üle kohus otsustab teda asjasse kaasamata, protsessuaalne õigus nõuda kohtuvea parandamist HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Tallinna Linnavalitsusel puudub õigus nõuda kolmandate isikute nimel kohtulahendi tühistamist sel alusel. Erikaebuse lisana esitatud vara üleandmise akti oleks Tallinna Linnavalitsusel olnud võimalik esitada nii esimese kui ka teise astme kohtus, linnavalitsus ei ole ka põhjendanud selle tõendi esitamata jätmise põhjust. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt peab halduskohus eelmenetluses otsustama HKMS § 14 lg 3 nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 sätestab, kes on halduskohtumenetluses kaasatud isikuteks. Sealhulgas on HKMS § 14 lg 3 p-st 1 tulenevalt kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 12 lg 3 esimese lause kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Eelnevalt peab halduskohus HKMS § 12 lg 2 p-st 6 tulenevalt nõudma teistelt protsessiosalistelt kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta. Protsessiosalisteks on HKMS § 14 lg 1 kohaselt pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud, st ka kolmandad isikud. Eelnevast tulenevalt peab halduskohus eelmenetluses protsessi kaasama ka kolmandad isikud ning juhul, kui on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, selgitama välja ka kolmandate isikute seisukoha tähtaja ennistamise kohta. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka oma 20. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-68-00. 9. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks selline kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Kui kaebaja ei ole halduskohtusse pöördunud tähtaegselt, võimaldab kohtusse pöördumise tähtaja ennistamine alustada kohtul asja sisulist läbivaatamist. Sisulise läbivaatamise tulemuseks võib olla kaebuse rahuldamine, mis näiteks tühistamiskaebuse puhul võib viia vaidlustatud haldusakti tühistamiseni. Kui tegemist on soodustava haldusaktiga, omab sellise haldusakti tühistamine akti adressaadi jaoks negatiivseid tagajärgi, kuna haldusakti tühistamine võib ta ilma jätta aktiga antud hüvest. Seetõttu on soodustava haldusakti adressaat sellisel juhul halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Käesolevas kohtuasjas on kaebaja palunud Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3022-k tühistamist. Nimetatud haldusaktiga tagastas Tallinna Linnavalitsus Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone F. G. Langebergile, kes on seega soodustava haldusakti adressaadiks. Järelikult on kolmandaks isikuks antud haldusasjas F. G. Langeberg, kelle suhtes võidakse juhul, kui asjakohane haldusakt tühistatakse, esitada nõudeid. Välistatud ei ole ka nõuete esitamine teiste Kullassepa tn 2 / Dunkri tn 1 hoone omanikeks olnud või olevate isikute suhtes, mistõttu ka nemad on antud haldusasjas kolmandad isikud, keda tuleb protsessi kaasata. 10. Riigikohtu halduskolleegium nõustub S. Rikko kirjalikus vastuses erikaebusele esitatud seisukohaga, et halduskohtumenetluses vastustajaks olev haldusorgan ei saa kõrgemalt kohtult nõuda kohtulahendi tühistamist ainuüksi sel alusel, et kohus ei ole protsessi kaasanud kolmandaid isikuid. Kui kolmas isik leiab, et kohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle ilma teda asja kaasamata, saab ta ise esitada kohtuvea parandamise avalduse HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Vastupidine seisukoht annaks poolele näiliselt kolmanda isiku kaitsmise eesmärgil võimaluse kohtuprotsessi venitamiseks. Antud haldusasja puhul on aga tegemist erandiga, sest tegemist ei ole veel asja lõpliku otsustamisega, vaid alles kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisega. Käesoleval juhul on ringkonnakohus kaebajale kohtusse pöördumise tähtaja ennistanud. Kui pärast seda asja sisulise arutamise käigus kohtud otsustaksid kaebuse rahuldada ja vaidlustatud haldusakti tühistada, saaksid kolmandad isikud nõuda kohtuvea parandamist kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise asjas nende kaasamata jätmise tõttu HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Tekiks olukord, kus asja sisulist otsustamist võimaldanud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise määrus võidakse tühistada ja isikule kaebetähtaeg ennistamata jätta, kuid samal ajal oleks asjas olemas juba ka sisuline lahend. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kuna käesoleva kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtud protsessi kolmandaid isikuid kaasanud ja neile ei ole antud võimalust seisukoha võtmiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise osas, tuleb erikaebus rahuldata. 11. Tulenevalt ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 72 lg 1 p-st 5 tuleb Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu käesolevas haldusasjas tehtud määrused tühistada ja saata tähtaja ennistamise taotlus uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamisel peab kohus kaasama kohased kolmandad isikud. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN