Riigikohtu Erikogu — pädeva kohtu määramises — RT III, 9, 85

RIIGIKOHTU ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-4-1-02 Määruse kuupäev 4. märts 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Tõnu Anton, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Hele-Kai Remmel Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1459/01 ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2001. a määrus haldusasjas nr 3-1574/2001 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrus, millega keelduti A. Soometsa hagiavalduse vastuvõtmisest põhjusel, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. septembri 2001. a määrus tsiviilasjas nr II-2/1459/01, millega jäeti Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrus muutmata. 2. Saata asi menetlemiseks Tallinna Linnakohtule. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Politseiprefektuuri politseiinspektor koostas 7. mail 2000 haldusõiguserikkumise protokolli, mille kohaselt Allan Soomets juhtis 7. mail 2000 mootorsõidukit, sõitis ebaõige kiiruse valiku tõttu teelt välja vastu puud ning põhjustas varalise kahju. Leiti, et eeltooduga rikkus A. Soomets LE punkti 100 ja pani toime HÕS § 99 lg 1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. Harju Politseiprefektuuri avariitalituse politseijuhtivinspektor karistas 12. mail 2000 A. Soometsa protokollis kirjeldatud rikkumise eest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 2. A. Soomets vaidlustas karistuse halduskohtus. Kaebuse kohaselt ei ole ta varalist kahju tekitanud ning puudub ka haldusõiguserikkumise koosseis. Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2000. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud LE punkti 100 rikkumine, sest vahetult enne õnnetuse toimumist mõõtis liikluspolitsei patrull A. Soometsa juhitud sõiduki liikumiskiirust ning tuvastas algajale juhile lubatud kiiruse ületamise 40 km/h võrra. Nimetatud haldusõiguserikkumise eest koostati eraldi protokoll ning A. Soometsa karistati selle alusel HÕS § 94 lg 3 alusel rahatrahviga 2300 krooni. Liikluseeskirja punkti 100 rikkumise tagajärjel tekkiski liiklusõnnetus, mis põhjustas varalise kahju. Varaline kahju on sõiduki, veose, tee liikluskorraldusvahendi või muu materiaalse väärtuse kahjustamisest või hävimisest tekkinud kahju. Asjaolu, et kahjustada saanud sõiduk kuulus A. Soometsale, ei oma tähtsust. 3. Esitatud apellatsioonkaebuses palus A. Soomets karistusotsus tühistada, sest tema käitumise tagajärjel pole varalist kahju tekkinud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. novembri 2000. a otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2000. a otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati politseijuhtivinspektori 12. mai 2000. a otsus A. Soometsale halduskaristuse määramise kohta HÕS § 99 lg 1 järgi ning lõpetati menetlus haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus leidis, et HÕS § 99 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirja rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kehavigastuse. Järelikult on haldusõiguserikkumise koosseisuliseks tunnuseks lisaks liikluseeskirja nõuete rikkumisele ka varalise kahju tekkimine. Tsiviilõiguslikus mõttes pole kahju tekkinud, sest teelt väljasõidu tulemusel purunes A. Soometsa enda auto. Iseenda vara kahjustamine, kui see ei toimu teisi isikuid riivaval viisil, ei too kaasa tsiviilõiguslikku vastutust ning pole seega ka halduskaristuse määramise aluseks. Asjas ei ole tuvastatud, et teelt väljasõidu tagajärjel oleks kellegi teise varale kahju tekitatud. Kiiruse ületamise eest enne teelt väljasõitu on A. Soometsa juba karistatud teise otsusega. 4. 8. märtsil 2001 esitas A. Soomets hagi Eesti Vabariigi vastu, milles palus hüvitada õigusvastasest karistusotsusest tekkinud kahju 60 500 krooni. Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrusega keelduti hagiavalduse vastuvõtmisest ja selgitati A. Soometsale, et tal tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtusse. Kohus leidis, et HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt kuulub õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2001. a määrusega jäeti A. Soometsa erikaebus rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu määrus muutmata. 5. 28. septembril 2001 esitas A. Soomets Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja põhjendas taotlust töölepingu lõppemisega põhjusel, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei võimaldanud tal täita lepingujärgseid kohustusi. Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2001. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega 23. novembrini 2001. A. Soomets kõrvaldas puudused. 6. Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2001. a määrusega saadeti asi HKMS § 11 lg 5 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule. Kohtumääruses leiti, et tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest, kusjuures peetakse silmas HKMS § 4 lg 1 p-s 2 defineeritud haldusakte ja toiminguid, mida saab vaidlustada halduskohtus. Need aktid ja toimingud ei hõlma haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud karistusotsuseid. Seega ei ole halduskohus pädev asja läbi vaatama. Riigikohtu erikogu seisukoht 7. A. Soomets väidab, et talle tekitati kahju politseiametniku õigusvastase karistusotsusega, seega avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p 1 alusel kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Halduskohtusse pöördumisel võib HKMS § 6 lg 3 p 2 järgi kaebusega taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt HKMS § 26 lg 1 p-st 4 saab halduskohus välja mõista hüvitise õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest. Haldusaktiks või toiminguks ei saa aga lugeda haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel tehtud halduskaristuse määramise otsuseid. HÕS § 307 sätestab: «Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega.» Haldusõiguserikkumise asjad on maa- ja linnakohtu pädevuses. Seega kuulusid õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju nõuded halduskohtumenetluse seadustiku ja haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel maa- ja linnakohtu pädevusse. 8. 1. jaanuaril 2002 jõustunud riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 1 ja § 1 lg-st 1 tuleneb, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Riigivastutuse seaduse § 15 lg-st 1 tuleneb, et isik võib nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise kohtuvälise arutamise käigus, sealhulgas kohtulahendiga või haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist. Seega on riigivastutuse seaduse ja HKMS § 3 lg 1 p 3 alusel alates 1. jaanuarist 2002 ka halduskohtu pädevuses nõue hüvitada politseiametniku õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju. 9. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega esitatakse pärast riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 ka selliseid taotlusi ja kaebusi, milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist. Ka neil juhtudel kuulub kahju hüvitamise nõude läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Riigivastutuse seaduse § 31 lg-st 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et siis kohaldatakse enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Kui karistusotsus on tehtud enne 1. jaanuari 2002 ja nõue kahju hüvitamiseks on samuti esitatud enne 1. jaanuari 2002, siis kuulub see nõue maa- või linnakohtu pädevusse. Pärast nimetatud tähtpäeva esitatud nõue hüvitada haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju kuulub aga halduskohtu pädevusse, kui menetlus haldusõiguserikkumise asjas on lõppenud ja kahju on jäänud HÕS § 307 korras hüvitamata. 10. A. Soometsa hagiavalduse lahendamine kuulus Tallinna Linnakohtu pädevusse, sest ta esitas kahju hüvitamise nõude enne 1. jaanuari 2002. Erikogu ei pea põhjendatuks Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määrust, millega keelduti A. Soometsa hagiavalduse vastuvõtmisest põhjusel, et asi kuulub halduskohtu pädevusse, ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 2001. a määrust, millega jäeti Tallinna Linnakohtu määrus muutmata. 11. Tallinna Linnakohtu 13. juuni 2001. a määruse alusel on A. Soometsa 8. märtsi 2001. a hagiavaldus talle tagastatud. Kohtutoimikus on vaid A. Soometsa 28. septembri 2001. a kaebus, mis esitati Tallinna Halduskohtule. Seepärast tuleb A. Soometsa Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus, milles taotletakse õigusvastase karistusotsusega tekitatud kahju hüvitamist, saata Tallinna Linnakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. A. Soometsal tuleb kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele mittevastava kaebuse puudused kohtu määratud tähtpäevaks. Tõnu ANTON Lea LAARMAA Jaak LUIK Uno LÕHMUS Hele-Kai REMMEL