Riigikohtu Erikogu — H. K. süüdistuses KrK § 164² lg 2 järgi — RT III, 2002, 9, 84

RIIGIKOHTU ERIKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-117-01 Otsuse kuupäev Tartus 28. veebruaril 2002 Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg ja Jüri Põld Kohtuasi Kriminaalasi H. K. süüdistuses KrK § 1642 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2001. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-273/2001 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H. K. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar Asja läbivaatamise kuupäev 29. jaanuar 2002 Istungil osalenud isikud H. K. kaitsja vandeadvokaat Mall Saar ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2001. a ja Võru Maakohtu 25. mai 2001. a kohtuotsused H. K. süüdimõistmises KrK § 1642 lg 2 järgi. 2. Mõista H. K. KrK § 1642 lg 2 järgi õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 3. Kassatsioonkaebus rahuldada, kassatsioonikautsjon tagastada. Asjaolud ja menetluse käik 1. H. K. anti kohtu alla KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi süüdistatuna selles, et ta töötades A KK. direktorina, s.o ametiisikuna KrK § 160 lg 2 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 4 lg 1 mõttes, pani toime korruptiivse teo. Kasutades omakasu eesmärgil korduvalt ära oma ametikohale ja ametiseisundile vastavaid volitusi ning rikkudes KVS § 24 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 4 ning § 25 lg-tega 1 ja 3 kehtestatud toimingupiiranguid, ostis ta ajavahemikul 13. septembrist 1999 kuni 12. juulini 2000 kaheksal korral A. K-le OÜ-st D M, mille osanik ja juhatuse liige on tema poeg K. K., arvutikomplekte, -komponente ja lisaseadmeid kokku 307 265 krooni ja 85 sendi eest. Sellega tagas H. K. OÜ-le D M olulise osa osaühingu kogukäibest ning eelistatud seisundi teiste arvutitarkvara müügiga tegelevate firmade ees. 2. Võru Maakohus tunnistas 25. mai 2001. a otsusega H. K. süüdi KrK § 1642 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks rahatrahvi 60 päevamäära ulatuses, s.o 2610 krooni. Maakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud H. K. tegevus on jätkuv kuritegu, sest ostu-müügitehingud on tehtud sama tahtlusega, suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel ning vastavad sama kuriteokoosseisu tunnustele. Seega puudub tema tegudes korduvus KrK § 1642 lg 4 p 1 mõttes. 3. Võru Maakohtu otsuse peale esitas kohtualuse kaitsja M. Saar apellatsioonkaebuse ning prokurör apellatsioonprotesti. Apellatsioonkaebuses taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja H. K. õigeksmõistmist. Apellatsioonprotestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja H. K-le raskema karistuse mõistmist. 4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2001. a otsusega tühistati maakohtu otsus H. K-le mõistetud karistuse osas. Kohus rahuldas apellatsioonprotesti osaliselt, apellatsioonkaebuse jättis rahuldamata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu motivatsiooni, mille järgi loeti H. K. ametiisikuks ka enne KVS-sse 3. juulil 2001 muudatuste tegemist. H. K. võttis A KK. direktorina tööle töölepingu alusel A Linnavalitsus. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks H. K. A KK. direktorina on erisubjekt KrK § 1642 mõttes (II kd lk 412–414). Lisaks maakohtu poolt viidatud seadusandlikele aktidele käsitatakse Vabariigi Valitsuse 20.02.1996. a määrusega nr 50 kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste p 1.11 järgi ametnikuna ka direktorit (II kd lk 360). See on kooskõlas 07.02.1996. a vastu võetud riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 6 lg 2 p 1 sätetega, kus ametniku ametinimetusena on toodud direktor. Eeltoodust nähtub, et munitsipaalkooli ja riigikooli direktorid on ametiisikud. Seda kinnitavad ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lg 4 ja 5 sätted. Et munitsipaalkooli direktorit käsitati ka enne viidatud 07.06.2001. a seaduse muudatust KVS mõttes erisubjektina, seda kinnitab ringkonnakohtu arvates ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.05.2001. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-1-41-01. Ringkonnakohus leidis, et kui kuritegu on toime pandud 1999. ja 2000. aastal, siis tuleb karistuse mõistmise aluseks võtta 2000. aasta 1. jaanuarist kehtinud rahatrahvi päevamäär 46 krooni ja seega on 60 päevamäära 2760 krooni, mitte 2610 krooni. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja M. Saar, kes taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista H. K. õigeks. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a määrusega anti kriminaalasi AKKS § 60 lg 1 alusel lahendamiseks kriminaal- ja halduskolleegiumide vahelisele erikogule, sest kriminaalkolleegium ei nõustunud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohaga, mis on avaldatud 22. jaanuari 2001. a määruses haldusõiguserikkumise asjas nr 3-3-1-67-00 (RT III 2001, 3, 24), et 1. septembril 1999 kehtinud redaktsiooni järgi oli KVS § 4 lg-s 2 toodud punktidena ammendav loetelu isikutest, keda loetakse ametiisikuteks selle seaduse tähenduses. Menetlusosaliste põhjendused 7. Kaitsja märgib kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust ja on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Ringkonnakohus pole sisuliselt motiveerinud, miks ta leidis, et munitsipaalkooli direktorit käsitati KrK § 160 lg 2 mõttes erisubjektina ka enne KVS muutmist 7. juunil 2001. Kaitsja on seisukohal, et viide Riigikohtu lahendile 3-1-1-41-01 ei ole põhjendatud, sest selles käsitatakse ametiisikuna vallavanemat. Kassaatori arvates ei kuulu kohaliku omavalitsuse hallatava munitsipaalkooli direktor KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikute hulka ning loetakse ametiisikuks alates 3. juulist 2001, kui jõustus 7. juunil 2001 KVS §-le 4 lisatud 3. lõige. Kaitsja leiab, et H. K. süüdistatakse tegelikult toimingupiirangute rikkumises, mis on olulise kahju või muu raske tagajärje puudumisel halduskorras karistatav HÕS § 1581 järgi, kuid tegevus on ekslikult kvalifitseeritud korruptiivse teona KrK § 1642 järgi. 8. Riigikohtu erikogu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud taotluse juurde ning palus kaebus rahuldada. Riigiprokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Ta taotles jätta ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu erikogu seisukoht 9. Kriminaalkoodeksi §-s 1642 kirjeldatud korruptiivse teo toimepanijaks saab KrK § 160 lg 2 järgi olla isik, kes on loetletud KVS §-s 4. Kuigi KrK § 160 2. lõikes mainitakse üksnes KVS §-s 4 loetletud isikuid ja loetletud on ametiisikuid vaid KVS § 4 lg-s 2, ei ole põhjendatud tõlgendada kriminaalõigusnormi sedavõrd kitsendavalt, et KrK §-s 1642 kirjeldatud kuriteo subjektiks saavad olla üksnes KVS § 4 lg-s 2 loetletud ametiisikud. Selle loeteluga ei ammendu ametiisikute ring KVS mõttes. Korruptsioonivastane seadus määratleb ametiisikute ringi osaliselt loetelu abil ja osaliselt ametiisikule iseloomulike tunnuste abil. Ühtse kriteeriumi puudumise tõttu ei ole alati selge, kes kuuluvad ametiisikute ringi KVS mõttes, millel on ka karistusõiguslik tähendus. Seadusandja tahe on ilmselt tunnistada KrK § 1642 subjektideks kõik isikud, kes vastavad KVS §-s 4 kirjeldatud ametiisiku tunnustele. 10. Riigikohtu erikogu on seisukohal, et nii 1. septembril 1999. a kehtinud KVS järgi kui ka käesoleval ajal tuleb KVS järgi ning seega ka KrK § 160 lg 2 mõttes lugeda ametiisikuteks kõigepealt kõik need isikud, kes vastavad KVS § 4 lg-s 1 toodud tunnustele. Selliseks ametiisikuks on KVS § 3 lg-s 2 sätestatud õiguspädevust (vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel) omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik ja tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Peale KVS § 4 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavate ametiisikute on seadusandja pidanud vajalikuks lugeda KVS tähenduses ja seega ka KrK § 160 lg 2 mõttes ametiisikuteks ka KVS § 4 lg-s 2 loetletud isikud sõltumata sellest, kas neil on KVS § 3 lg-s 2 sätestatud õiguspädevus või mitte. Pärast KVS § 4 täiendamist 7. juunil 2001 lõigetega 3 ja 4 tuleb KVS tähenduses ja seega ka KrK § 160 lg 2 mõttes lugeda ametiisikuteks ka valla- või linnaametiasutuse juht ja ametiasutuse hallatava asutuse juht, kui nii on otsustanud valla- või linnavolikogu, ning mittetulundusühingu juhatuse liikmed, kui ühingu on asutanud või selles osaleb riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik või kui see on sätestatud mittetulundusühingu tegevust reguleerivas seaduses või põhikirjas või kui sellise otsuse on vastu võtnud pädev mittetulundusühingu juhtorgan. 11. Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et A KK. direktor H. K. pani talle süüks arvatud teod toime ajavahemikul 13. september 1999 kuni 12. juuli 2000. Korruptsioonivastane seadus võeti vastu 27. jaanuaril 1999 (RT I 1999, 16, 276). Pärast seaduse vastuvõtmist on selle seaduse neljandat paragrahvi muudetud kolmel korral – 9. novembril 1999, 14. märtsil 2000 ja 7. juunil 2001. Viimati nimetatud muudatused jõustusid 3. juulil 2001. Kahel esimesel korral tehti muudatusi ja täiendusi 2. lõikes toodud isikute loetellu. Kohtuotsuse järgi tunnistati H. K. ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes, mistõttu lõikes 2 tehtud muudatused tema õiguslikku olukorda ei mõjutanud. 12. Vaidlustatud ringkonnakohtu otsusest nähtub, et kohus luges H. K. kohaliku omavalitsuse ametnikuks, sest Vabariigi Valitsuse 20.02.1996. a määrusega nr 50 kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste loetelu alajaotuses – kohaliku omavalitsuse juhid – on direktori ametikoha nimetus. Järelikult tuleb leida vastus küsimusele, kas K. direktor on kohaliku omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Seejuures tuleb arvestada põhiseaduse § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. oktoobri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-8-00 – RT III 2000, 18, 188), mis nõuab, et seaduse säte oleks sõnastatud piisava täpsusega, võimaldamaks isikul oma käitumise tagajärgi mõistlikul määral ette näha. Eriti oluline on õigusselgus selliste tegude suhtes, millega võivad kaasneda kriminaalõiguslikud tagajärjed. 13. Korruptsioonivastane seadus kasutab ametniku mõistet, kuid jätab täpsustamata, keda tuleb mõista riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Ametnikuks olemine seondub avaliku teenistusega, seetõttu tuleb ametniku mõiste sisustamiseks appi võtta avalikku teenistust reguleeriv normistik, kus määratletakse, keda lugeda riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Avalikku teenistust reguleerivaks üldseaduseks on avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS). See seadus reguleerib töötamist riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasustuses (§ 1 lg 1) ja seostab ametniku ning koosseisuvälise teenistuja mõiste ametiasutusega. Ametiasutuseks on ATS § 2 järgi riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Sama seaduse § 4 lg 1 seob avaliku teenistuja palgalise töö tegemisega riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ning § 4 lg 2 loeb riigiteenistujaks riigiga teenistussuhtes oleva isiku ja kohaliku omavalitsuse teenistujaks kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes oleva isiku. Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse teenistujad jagunevad ATS § 5 järgi ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik on ATS § 6 lg 1 järgi ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ja § 6 lg 2 järgi jagunevad ametnikud riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Koosseisuväline teenistuja on ATS § 8 järgi isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 14. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, loetleb ATS § 2 lg 3. Sellisteks ametiasutusteks on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega. Samuti osavalla- ja linnaosavalitsused (asutustena), linnavalitsuse ametid ja kohalike omavalitsuste liitude bürood. Munitsipaalkoole selles loetelus nimetatud ei ole. Haridusseaduse § 3 lg-st 2 tuleneb, et koolid on haridusasutused. Nimetatud seadus ei täpsusta, milline on koolide haldusõiguslik seisund. Seda ei täpsusta ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille § 12 lg 2 järgi moodustab munitsipaalkooli valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel haridusministeeriumi antud koolitusloa alusel. Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 mõttes valla või linna ametiasutuse poolt hallatav asutus, mille asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Kuna ametniku staatus tekib ATS järgi ametiasutusse teenistusse astumisega, munitsipaalkool aga ei ole ametiasutus, vaid ametiasutuse poolt hallatav asutus, siis ei ole munitsipaalkooli direktorit võimalik lugeda ametiisikuks. 15. Kohaliku omavalitsuse ametnikuna käsitab KVS § 4 lg 1 ka ametniku ülesandeid täitvat koosseisuvälist teenistujat. Kuna ATS § 5 p 3 loeb avalikeks teenistujateks ka koosseisuvälised teenistujad ja § 1 seostab avaliku teenistuse töötamisega ametiasustuses ning munitsipaalkool ei ole ametiasutus, siis ei saa munitsipaalkooli direktor olla ka koosseisuväline teenistuja KVS § 4 lg 1 mõttes. Seda järeldust ei kummuta ka ATS § 11 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrus nr 50 kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamise kohta. Selle määruse 1. punktiga kehtestati «kohaliku omavalitsuse juhtide» ametikohtade nimetused, nende hulgas punktiga 1.11 «direktor». Direktor selles loetelus ei saa hõlmata munitsipaalkooli direktorit, sest munitsipaalkool ei ole ametiasutus. Selles ametikohtade loetelus peetakse silmas ametiasutuses töötavat direktorit, näiteks kohaliku omavalitsuse maa-ameti direktorit. 16. 7. juuni 2001 seadusega (RT I 2001, 58, 357), mis jõustus 3. juulil 2001, täiendati KVS-i § 4 lõigetega 3 ja 4. Lõige 3 sätestab, et ametiisikuna KVS mõistes käsitatakse valla- või linnaametiasutuse juhti ja ametiasutuse hallatava asutuse juhti, kui nii on otsustanud valla- või linnavolikogu. Korruptsioonivastane seadus nimetab esimest korda expressis verbis valla ametiasutuse hallatava asutuse juhti ametiisikuna KVS mõistes, kui nii on otsustanud vallavolikogu. Seda seadusetäiendust saab tõlgendada kahel viisil. Esiteks selliselt, et 3. juulist 2001 on ametiisiku mõistet KVS tähenduses laiendatud ka ametiasutuse hallatava asutuse juhile, teiste hulgas ka munitsipaalkooli direktorile. Kui aga eeldada, et munitsipaalkooli direktor oli kohaliku omavalitsuse ametiisik ka seaduse varasema redaktsiooni järgi – selliselt hindasid H. K. seisundit maa- ja ringkonnakohus –, siis lisas uus seadus piirava klausli: ametiasutuse hallatava asutuse juht on ametiisik KVS mõistes vaid siis, kui nii on otsustanud valla- või linnavolikogu. Mõlema tõlgenduse järgi ei saa munitsipaalkooli direktor H. K. vastutada KrK §-s 1642 ettenähtud teo toimepanijana. Esimesel juhul KrK § 6 lõigete 1 ja 3 ettekirjutuse järgi seetõttu, et ta ei vastanud teo toimepanemise ajal subjekti tunnustele. Teisel juhul sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud normi tõttu, mille järgi on seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud: selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist. Käesoleva kriminaalasja toimikust ei nähtu, et A Vallavolikogu oleks otsustanud tunnistada kooli direktori ametiisikuks KVS tähenduses. 17. Eeltoodud põhjendustel tuleb H. K. KrK § 1642 lg 2 järgi õigeks mõista tema käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu, sest ta ei vasta KrK § 160 lg-s 2 sätestatud erisubjekti tunnustele. Asjas tehtud kohtuotsused tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu AKKS § 63 p 3, § 64 p 2 ja § 65 lg 3 alusel. Uno LÕHMUS Tõnu ANTON Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG Jüri PÕLD