Riigikohtu Kriminaalkolleegium — A. R. haldusõiguserikkumise asja HÕS § 73 lg 1 järgi — RT III, 2002, 7, 63

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMääRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 5. veebruaril 2002. a 3-1-1-4-02 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas 8. jaanuaril 2002. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Keskkonnainspektsiooni esindaja Pavel Ojava. Asjaolud ja menetluse käik 1. Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor P. Ojava koostas 10. juulil 2000. a haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et A. R. korraldas AS X nõukogu esimehena 2000. a juulis Tallinnas K. tänav 17 ja K. tänav 17a territooriumil raudtee, katlamaja ning kanalisatsiooni ehitamist ilma ehitusloata. Ehitusprojektide tellijana ei ole A. R. kirjalikult informeerinud kohalikku omavalitsust projekteerimise alustamisest tiheasustuses, samuti ei ole ta ehitise omanikuna ehitustööde alustamisel pannud krundile välja plakatit informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. Sellega rikkuski A. R. haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt planeerimis- ja ehitusseaduse (edaspidi PES) § 2 lg 4, § 34 ja § 59 p 2 sätteid ning pani toime HÕS § 73 lg 1 järgi kvalifitseeritava haldusõiguserikkumise. 2. Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2001. a otsusega määrati A. R.-le rahatrahv 30 päevapalka, s.o 1380 krooni. Kohtuotsuse kohaselt loetakse vastavalt PES § 39 p-le 3 ehitamiseks ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist. Sündmuskoha vaatluse aktist nähtuvalt teostati AS X territooriumil katlamaja katuse konstruktsioonide ja välisilme konstruktsiooni muutmist, samuti ehitati uut raudteeharu ning kanalisatsiooni. Seega ei olnud tegemist avariiohu kõrvaldamisega, vaid ehitamisega, milleks oli vajalik ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolu. Kohus nõustus ka sellega, et PES § 59 lg 2 kohaselt oleks pidanud olema välja pandud plakat ehitusalase informatsiooniga. 3. Apellatsioonkaebuses märkis A. R., et ta ei korraldanud ehitustegevust. Töid korraldas tema väite kohaselt AS X peainsener G. Z.. Lisaks ei olnud tehtavate tööde puhul apellandi arvates tegemist mitte ehitustegevusega, vaid avariiohu kõrvaldamisega. Pealegi ei ole Keskkonnainspektsioon pädev teostama ehitusjärelevalvet raudtee ehitamise üle, märgiti apellatsioonkaebuses. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2001. a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2001. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et sisuliselt on vaidlus selles, kas AS X tegevus oli vaadeldav ehitamisena. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et vana hoone, kanalisatsiooni ja raudteeharu taastusremont, mille käigus vahetatakse välja olulisi konstruktsioone, ei ole vaadeldav mitte avariiohu likvideerimisena, vaid ehitamisena. Pealegi ei nähtu asja materjalidest, et hoone oleks avariiohtlikuks tunnistatud. Ringkonnakohtu otsuses ei nõustuta apellandi väitega, et Keskkonnainspektsiooni ametnikul polnud pädevust haldusõiguserikkumise protokolli koostamiseks. Vastav pädevus tuleneb PES § 3 lg-st 1. Menetlus Riigikohtus 5. Kassatsioonkaebuses taotleb A. R. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2001. a otsuse tühistamist ja haldusõiguserikkumise asjas menetlus lõpetamist haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt ei ole tõendatud, et A. R. äriühingu nõukogu esimehena oleks korraldanud ehitustegevust. Äriseadustiku § 316 kohaselt on nõukogu üksnes järelevalveorgan, mis planeerib aktsiaseltsi tegevust ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nii nagu ka apellatsioonkaebuses, osundatakse ka kassatsioonkaebuses AS X peainsener G. Z. poolt Tallinna Halduskohtu istungil antud ütlustele selle kohta, et tegelikult korraldas ehitustöid tema – s.o G. Z.. 6. Keskkonnainspektsiooni vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige ning A. R. süü tõendatud. Vastustaja arvates on tõendatud, et G. Z. ei organiseerinud ehitustöid vaid täitis tehnilise töötajana üksnes A. R. korraldusi. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud haldusõigusrikkumise asja materjalidega ja ära kuulanud Keskkonnainspektsiooni esindaja P. Ojava seletuse, leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7.1. Ei saa nõustuda ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses märgituga, nagu oleks kõnealuse kohtuvaidluse probleem üksnes selles, kas oli tegemist ehitustegevusega või mitte. Apellatsioonkaebuse esimene ja põhiline motiiv oli hoopis mittenõustumine sellega, et A. R. aktsiaseltsi nõukogu esimehena oleks korraldanud ehitustegevust. Samale motiivile tugineb A. R. ka kassatsioonkaebuses. 7.2. Küsimuse lahendamisel sellest, kes oleks pidanud vastutama AS X poolse väidetava ebaseadusliku ehitustegevuse eest, ei saa ignoreerida äriseadustiku (ÄS) 27. peatükis sätestatud aktsiaseltsi juhtimise skeemi. Tuleb nõustuda kassaatori väitega, et ÄS § 316 kohaselt kuulub aktsiaseltsi nõukogu pädevusse üksnes aktsiaseltsi tegevuse planeerimine, juhtimise korraldamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle, samal ajal kui ÄS § 306 kohaselt esindab ja juhib aktsiaseltsi hoopis selle juhatus. Sellist – seaduses selgelt fikseeritud juhtimisskeemi silmas pidades, oleks ka käesoleva haldusõiguserikkumise asja menetlemisel tulnud kohustuslikus korras välja selgitada, milline oli AS X juhatuse osa kõnealuses ehitustegevuses, kes üldse kuulusid juhatusse ning kas juhatuse kõnealuseks tegevuseks oli olemas nõukogu nõusolek. Tegelikult on need asjaolud jäänud välja selgitamata. Samuti on jäänud välja selgitamata, millele tugineb nii haldusõiguserikkumise protokollis kui ka Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2001. a otsuses sisalduv väide, et tegelikult, korraldas ebaseaduslikku ehitustegevust Tallinnas K. tn 17 ja 17a paikneval territooriumil AS X nõukogu esimehena A. R.. Selgusetuks on jäänud, kas A. R. poolne ehitustegevuse väidetavalt tegelik juhtimine oli vastuolus nõukogu ja juhatuse tahtega. Eelkirjeldatut arvestades ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates kõnealuse haldusõiguserikkumise asja menetlemisel järgitud HÕS §-s 263 sätestatut – ei ole nõuetekohaselt välja selgitatud haldusõiguserikkumises süüdi olevat isikut. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2001. aasta ja Tallinna Halduskohtu 13. juuni 2001. a otsused A. R. karistamises HÕS § 73 lg 1 järgi ning lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Kohtumäärus jõustub 5. veebruaril 2002. a ega ole edasi kaevatav. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Ott JÄRVESAAR