Riigikogu — Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus — RT I, 16, 93

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. veebruari 2002. a otsusega nr 100 I. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 3: 1) lõiget 2 täiendatakse punktidega 91 ja 101 järgmises sõnastuses: «91) praktikatoetus;»; «101) põllumajanduslik keskkonnatoetus;»; 2) lõike 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Paragrahvi 4: 1) lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Arengutoetuste puhul võib põllumajandusminister otsustada, millist liiki tegevuse toetamiseks eelarveaastal arengutoetust antakse.»; 2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Toetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist või selle tegevuse toetamist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eelarveaastal ette nähtud.» § 3. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Põllumajanduslikku haridust andev õppeasutus, mille õppemajandis tegeldakse põllumajandussaaduste tootmisega, loetakse käesoleva seaduse tähenduses samuti põllumajandustootjaks tulutoetuste taotlemise osas.» § 4. Seadust täiendatakse §-dega 581–584 järgmises sõnastuses: « § 581. Praktikatoetus (1) Praktikatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajanduserialal õppiva õpilase või üliõpilase (edaspidi praktikant) põllumajandustootja ettevõttes toimuva õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud. (2) Põllumajanduserialade loetelu, mille omandamisel praktikatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister. § 582. Praktikatoetuse taotleja Praktikatoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kes viib oma ettevõttes läbi õppepraktika. § 583. Nõuded praktikatoetuse saamiseks Praktikatoetust antakse, kui: 1) taotlejal või tema ettevõtte töötajal, kes praktikanti juhendab (edaspidi õppepraktika juhendaja), on erialane ettevalmistus ja ta on töötanud põllumajandussaaduste tootmise alal vähemalt viimased viis aastat, millest viimase aasta ettevõttes, kus õppepraktika läbi viiakse; 2) õppepraktika juhendaja juhendab samaaegselt kuni kahte praktikanti; 3) taotleja on sõlminud õppeasutuse ja praktikandiga lepingu õppepraktika läbiviimiseks. § 584. Praktikatoetuse määr (1) Praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses kalendrikuu eest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktikatoetuse määra piires ja praktikatoetuseks ettenähtud rahasumma suurusest ning nõuetekohaste taotluste järgsest praktikantide arvust ja õppepraktika kestusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava praktikatoetuse määra.» § 5. Seadust täiendatakse §-dega 681–684 järgmises sõnastuses: « § 681. Põllumajanduslik keskkonnatoetus (1) Põllumajanduslik keskkonnatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse keskkonnasõbraliku majandustegevuse arendamiseks, bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse suurendamiseks, samuti kohalikule olustikule iseloomuliku loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks tehtava tegevuse kulud ning sellest tegevusest tingitud väiksem tulukus. Toetust võib taotleda järgmisteks tegevusteks: 1) hea taimekasvatustava võtete kasutamine; 2) keskkonnasõbralik majandamine; 3) mahepõllumajanduslik tootmine; 4) ohustatud tõugu looma kasvatamine; 5) ohustatud sorti taime kasvatamine; 6) kiviaia taastamine ja hooldamine; 7) mitmeliigilise põõsasriba rajamine; 8) tiigi või märgala rajamine ja hooldamine; 9) poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine; 10) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamine; 11) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa, sealhulgas maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565) § 31 lõikes 2 nimetatud maa hooldamine; 12) Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri määratud muu tegevus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud eesmärgil. (2) Hea taimekasvatustava käesoleva seaduse tähenduses on tootmisviis, kus järgitakse taimekasvatussaaduste tootmisel külvikorda, kasutatakse väetisi keskkonnasõbralikul viisil ja niidetakse vähemalt üks kord aastas põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat maad. (3) Keskkonnasõbralik majandamine on hea põllumajandustava võtete kasutamine, millega välditakse veereostust, hoitakse ära looduslike ja poollooduslike koosluste kahjustumine, tagatakse väärtuslike maastikuelementide ja ajaloolise või arheoloogilise väärtusega objektide säilimine ning parandatakse põllumajandusettevõtte välisilmet. (4) Mahepõllumajanduslik tootmine on keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav mahepõllumajanduse seaduses (RT I 2001, 42, 235) sätestatud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse nõuetele vastav põllumajandussaaduste tootmine. (5) Kiviaia taastamine ja hooldamine on tegevus, mille käigus taastatakse või parandatakse põllumajandusmaal asuv kiviaed, kasutades selleks kohalikule olustikule iseloomulikke töövõtteid ja säilitades sellega kohalikule olustikule iseloomuliku maastikuelemendi. (6) Mitmeliigilise põõsasriba rajamine on tegevus, mille käigus kohalikku olustikku sobivate liikide ja kujundusega põõsasriba rajamisega suurendatakse põllumajandusmaa bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ja vähendatakse muldade erosiooniohtu. (7) Tiigi või märgala rajamine ja hooldamine on tegevus, mille käigus põllumajanduslikuks tootmiseks liigniiskuse tõttu vähesobivale põllumajandusmaale kohalikku olustikku veemajanduslikult ja maastikuliselt sobiva tiigi või märgala rajamisega suurendatakse põllumajandusmaa bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust. (8) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava põllumajandusmaa hooldamine on tegevus, mille käigus põllumajandusmaa võsast puhastamisega suurendatakse maastiku esteetilist väärtust ning vähendatakse tuleohtu ja umbrohtude levikut. (9) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamine on tegevus, mille käigus põllumajandustootja niidab või muul viisil hooldab riigimaad, et suurendada maastiku esteetilist väärtust ning vähendada tuleohtu ja umbrohtude levikut. § 682. Keskkonnatoetuse taotleja Põllumajanduslikku keskkonnatoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kes vastab käesoleva seaduse §-s 683 sätestatud nõuetele. § 683. Nõuded põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks (1) Põllumajanduslikku keskkonnatoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlga või kelle riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. (2) Käesoleva seaduse § 681 lõikes 1 nimetatud tegevustele esitatavad nõuded, mille järgimise korral antakse põllumajanduslikku keskkonnatoetust, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. (3) Nõuetes võib toetuse saamise tingimuseks seada ühe või mitu § 681 lõikes 1 nimetatud tegevust, näha ette õiguslikul alusel põllumajandustootja kasutuses oleva põllumajandusmaa minimaalsuuruse, millest alates toetust antakse, ja ühiku maksimaalarvu, mille puhul saab toetust taotleda, samuti agrotehnilised, keskkonna- ja koolitusnõuded ning põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise tähtaja. (4) Põllumajanduslikku keskkonnatoetust võib rakendada piirkonniti. Piirkondade loetelu ja tegevused, mille korral selles piirkonnas põllumajanduslikku keskkonnatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister eelarveaasta kohta. (5) Käesoleva seaduse § 681 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevuste eest toetust saav põllumajandustootja ei tohi taotleda sama tegevuse eest tulutoetust. (6) Käesoleva seaduse § 681 lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse eest toetust saav põllumajandustootja ei tohi taotleda kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21) alusel antavat loodushoiutoetust. § 684. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse määr (1) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse ühikumäära ja taotlejale antava keskkonnatoetuse maksimaalsuuruse kehtestab põllumajandusminister. Ühikumäära kehtestamisel lähtutakse asjakohase uuringuga kindlaks tehtud põllumajandustootjate tegevusega seotud keskmistest kuludest ja tegevusest tingitud väiksemast tulukusest. (2) Ühikumäära võib kehtestada piirkondade ja käesoleva seaduse § 681 lõikes 1 nimetatud tegevuste kaupa.» § 6. Paragrahvist 69 jäetakse välja sõnad «, samuti mahepõllumajandusliku tootmise toetusena». § 7. Paragrahvi 70: 1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Tulutoetust on õigus taotleda ka põllumajanduslikku haridust andval õppeasutusel, mille õppemajandis tegeldakse põllumajandussaaduste tootmisega. Tulutoetuse taotlemise õigust omavate õppeasutuste nimekirja kehtestab põllumajandusminister.»; 2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Paragrahvi 71 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 9. Paragrahvi 72 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Seadust täiendatakse §-dega 901 ja 902 järgmises sõnastuses: « § 901. Praktikatoetuse taotlemine ja määramine (1) Praktikatoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile enne õppepraktika algust taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust praktikatoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 20 tööpäeva jooksul. § 902. Praktikatoetuse maksmine (1) Taotleja peab vähemalt kolm tööpäeva enne õppepraktika algust teatama Ametile õppepraktika algusaja. (2) Amet arvutab taotlejale makstava praktikatoetuse suuruse, arvestades ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust. (3) Praktikatoetusest pool makstakse õppepraktika alguspäevast alates 10 tööpäeva jooksul. (4) Praktikatoetuse ülejäänud osa makstakse õppepraktika läbiviimise kohta Ametile kirjaliku aruande esitamise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.» § 11. Seadust täiendatakse §-dega 961–963 järgmises sõnastuses: « § 961. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlemine ja määramine (1) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Amet vaatab taotluse läbi ja kontrollib selles esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul. (3) Arvestades eelarveaastal põllumajanduslikuks keskkonnatoetuseks eraldatud vahendite suurust, võib Amet taotlusi läbi vaadates ja hinnates koostada taotluste andmete alusel taotlejate paremusjärjestuse vastavalt Vabariigi Valitsuse või tema volitusel põllumajandusministri kehtestatud hindamiskriteeriumidele. Kui paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. (4) Ametil on õigus tellida taotluste hindamiseks ekspertiis. § 962. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse vastuvõtmise kinnitus (1) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse vastuvõtmise kohta annab taotleja kirjaliku kinnituse. Kinnitusele kirjutavad alla toetuse taotleja ja Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik. (2) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse vastuvõtmise kinnitusega kohustub toetuse taotleja kasutama põllumajanduslikku keskkonnatoetust sihipäraselt ja täitma põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatud nõudeid ning lubab korraldada järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle. (3) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotleja, kes ei anna toetuse vastuvõtmise kinnitust ettenähtud tähtpäevaks, ei saa toetuse maksmist hiljem nõuda. § 963. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse maksmine Amet arvutab taotlejale makstava toetuse suuruse, arvestades käesoleva seaduse § 684 alusel kehtestatud määrasid ja maksab taotlejale temalt toetuse vastuvõtmise kinnituse saamisest arvates 14 tööpäeva jooksul 40 protsenti toetussummast. Ülejäänud toetussumma maksab Amet toetuse saajale toetuse saamiseks esitatud nõuete täitmise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul.» § 12. Paragrahvi 97: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Arengutoetuse saamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole esitanud kõiki nõutavaid andmeid või neid tõendavaid dokumente; 2) taotleja on esitanud valeandmeid; 3) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele; 4) taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks esitamisele kuuluvat taotlust ettenähtud tähtpäevaks; 5) taotleja on eelmisel aastal sama arengutoetust taotledes esitanud valeandmeid; 6) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama arengutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse; 7) taotleja on esitanud põllumajandustoetuste registrisse kandmiseks valeandmeid; 8) taotleja ei võimalda kohapealset kontrollimist ettevõttes; 9) paremusjärjestuses eespool olevatele taotlejatele põllumajandusliku keskkonnatoetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks.» 2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: « (11) Arengutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, sealhulgas esitanud tähtaegselt käesolevas seaduses nõutavat kirjalikku kinnitust, või kui taotleja ei ole teatanud tööde tegemisest. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul, tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul. Toetuse määramise kehtetuks tunnistamist tuleb käskkirjas põhjendada.» II. § 13. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigikogu esimees Toomas SAVI