Suure-Jaani Vallavolikogu — Kõidama lasteaed Traksik arengukava aastateks 2002-2004 kinnitamine — KO, 37, 843

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454) § 91 lõike 3, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõidama lasteaia Traksik arengukava aastateks 2002–2004 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Rein TAMM Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määrusega nr 61 KÕIDAMA LASTEAIA TRAKSIK ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2004 1. ÜLDANDMED Aadress: Kõidama Lasteaed Traksik, Lõhavere tee 7a, Kõidama küla, Suure-Jaani vald, 71404 Viljandimaa. Lasteaed on avatud igal tööpäeval kella 7. 30–18. 00. 1.1. Ajaloost Olime kuni 1. septembrini 1991. a Suure-Jaani Metsamajandi Lastepäevakodu, mis avas oma uksed 29. oktoobril 1969. a. Hooneks on ühepereelamu, mis ei ole spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud. Algusaastatel töötas sõime- ja aiarühm. 1976. a ehitati lasteaiamajale juurde magamistuba, millest hiljem sai saal. 1982. a ehitati juurde veel üks ruum, millest sai nüüd omakorda magala. Nii on meie maja veninud pikaks, aga rühmaruumid on jäänud sama suurteks. Seoses lapsehoolduspuhkuse pikenemisega kolme aastani kadus vajadus sõimerühma järele. 1. septembril 1991. a nimetati Suure-Jaani Metsmajandi Lastepäevakodu ümber Kõidama Lasteaiaks. Moodustati kaks aiarühma. 6. novembril 1995. a kinnitas Suure-Jaani Vallavalitsus lasteaia ametlikuks nimetuseks Kõidama Lasteaed Traksik. 2. HETKESEIS 2.1. Lasteaial on: – eelarve, mis moodustab osa vallaeelarvest; – oma nimega pitsat; – õppekava, mis on koostatud alushariduse raamõppekava alusel; – hoolekogu, kelle koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Lasteaia hoolekokku kuulub ka valla esindaja; – õppepäevad kogu personalile; – tihenenud sidemed naaberlasteaedadega; – suund – Tervist Edendav Lasteaed. Augustis 2002 a oli meil lapsi nimekirjas ainult 22. Suure-Jaani Vallavalitsuse ettepanekul hakkasime septembrist vastu võtma lapsi vanuses 1,3–7 a. Soovijaid oli. 2002. aastal moodustasime rühmad: noorem rühm 1,3–4 a; vanem rühm 4–7 a. 1. jaanuari 2002. a seisuga on nimekirjas 33 last. Nendest on 27 vallast ja 6 Suure-Jaani linnast. Lasteaia rühmaruumide pindala ei vasta nõuetele. Noorema rühma ruum on läbikäidav. Vastavalt «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, terviseedendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete» 1999. a punktile 6.7 on ühele lapsele ette nähtud pinda 2,5–3,5 m2. 2.2. Personal Lasteasutuse personaliks on pedagoogid ja muud töötajad. Kõidama lasteaias on olnud suhteliselt püsiv kaader. Kõik pedagoogid on eriharidusega, mis on lastele alushariduse andmise seisukohalt oluline. Et olla kursis hariduses toimuvate protsessidega, on lasteaia pedagoogid huvitatud täienduskoolitusest. Meil majas töötab ka tervishoiutöötaja, kes muude kohustuste kõrval viib lasteaias läbi tervisekasvatust, köögi enesekontrolli ning lasteaia tunnustamist. Õpetaja abide funktsioon on tänapäeval muutunud, mistõttu nemadki on saanud koolitust. Kokk on osa võtnud toiduhügieeni koolitustest. Lasteaias tegeldakse logopeedilise tööga, kuigi lasteaia koosseisu logopeed ei kuulu. 2.3. Hoolekogu Hoolekogul on oma põhimäärus. Hoolekogu • ettepanekul ja kaasabil on hakanud toimuma lasteaia töötajate õppepäevad, • otsusel peavad lapsevanemad tegema kaks tundi tööd õppeaasta jooksul lasteaia heaks, • on abistanud organiseerida töid ja üritusi, mida lastevanemad lasteaias on ette võtnud. 2.4. Majandus 1994. a soojustati maja seinad, vahetati aknad (mitte plastik), ehitati uued trepid, värviti maja; 1997. a teostati lasteaia ruumides remont: põrandad tehti uued, vannitoas tehti kapitaalremont; 1999. a suvel tehti magamistoas uus põrand. Rühmaruumide valgustus viidi vastavusse kehtestatud normidega. 2000. a ehitati veranda. 2001. a vahetati ümber lasteaia puitaed võrkaia vastu. Lasteaed vajab: – kogu maja elektrisüsteemi kaasajastamist; – kõrvalhoonete korrastamist; – majale uut katust; – ruumide põhjalikku remonti; – sissesõidutee ja kuuriesise platsi parandamist; – magamistoa ümberehitamist rühmaruumiks + magamistoaks. 2.5. Töö lastevanematega Maalasteaias on lastevanematega suhtlemine lihtsam, kuna kõik on üksteisega tuttavad. Oleme arvestanud võimaluste piires lastevanemate soove laste elu korraldamisel. Püüame laste elu huvitavamaks muuta, külastades teatrietendusi. Osaleme kultuurimajas korraldatud üritustel. Tähistame riiklikke ja traditsioonilisi rahvakalendri tähtpäevi. On koostatud teatmik lastevanematele lasteaia tutvustamiseks ja oma kodukord. Lastevanematega korraldame mitmesuguseid ühisüritusi (vaata lisa). 3. LASTEAIA TULEVIK Tulevikuks on meil kolm võimalust: 1. Jätkates tegevust lastearvuga 30 (või 34), oleks vaja ehitada juurde üks rühmaruum või kohandada magamistuba (55,66 m2) nõuetekohaseks rühmaruumiks + magamistoaks. Viies valgustuse vastavusse rühmaruumi nõuetega ja muretsedes kolmekordsed lastevoodid. Mõeldes sõimerühma lastele, oleks vaja leida koht, kuhu panna lastepotid. Normaalne lastearv sõimerühmas on 14 last. Kui meil oleks võimalik rühmaruumiks + magamistoaks seada magamistuba, siis saaks paigutada töötajate riietekapi koridorist samasse ruumi ning laste potid paigutada kapi asemele. 2. Suure-Jaani valla arengukavas on meie lasteaia kohta kirjas: » Lasteaia kõige suurem probleem on ruumipuudus. Tulevikule mõeldes oleks kindlasti vaja juurdeehitust eeldades, et lasteaeda lapsi jätkub.» 3. Töötada edasi üherühmalisena. 4. KÜSIMUSTIKE ANALÜÜS Eesmärgid: 1) saada võimalikult objektiivne nägemus Kõidama lasteaia Traksik hetkeolukorrast personali ja lapsevanema seisukohalt; 2) lasteaia töö tulemuslikkuse hindamine. Küsitlusi sai korraldatud detsembris 2001. Lastevanematele jagasime välja 24 küsitluslehte, tagastati 12. 4.1. KÜSIMUSTIK LASTEVANEMATELE Esitatud on 20 küsimust. Iga küsimuse all on numbrid, mis tähistavad järgmisi hinnanguid: 5 – suurepärane, 4 – väga hea, 3 – hea, 2. – keskmine, 1 – halb 1. Kuidas Teie meelest lapsele lasteaias meeldib? 5 – 6; 4 – 5; 3 – 1 2. Kuidas teie last hommikul rühmas vastu võetakse? 5 – 6; 4 – 5; 3 – 1 3. Kuidas Teid hommikul rühmas vastu võetakse? 5 – 6; 4 – 3; 3 – 3 4. Kuidas Teiega käitutakse rühmas õhtul, kui lapsele järele tulete? 5 – 5; 4 – 5; 3 – 2 5. Milline on Teie meelest lasteaia ja lapsevanemate vaheline koostöö? 5 – 2; 4 – 6; 3 – 4 6. Kuidas arvestatakse Teie soovide ja vajadustega? 5 – 7; 4 – 3; 3 – 2 7. Kuidas Teid rühmas toimuvast informeeritakse? 5 – 3; 4 – 6; 3 – 3 8. Kuidas hindate lastevanematega korraldatavaid üritusi? 5 – 7; 4 – 2; 3 – 3 9. Kuidas lasteaias toimuv kasvatustöö on toetanud teie kodust kasvatustööd? 5 – 6; 4 – 5; 3 – 1 10. Milline on mikrokliima Teie lapse rühmas? 5 – 2; 4 – 10 11. Milliseks hindate oma usaldust Teie rühmas töötavate täiskasvanute vastu? 5 – 7; 4 – 2; 3 – 3 12. Milline on personali suhtumine Teisse? 5 – 5; 4 – 6; 3 – 1 13. Kuidas hindate personali suhtumist töösse ja selle paremaks muutumisse? 5 – 7; 4 – 4; 3 – 1 14. Kuidas hindate oma teadmisi lasteaias toimuvatest tegevustest? 4 – 8; 3 – 3; 1 – 1 15. Millised on Teie võimalused lasteaias toimuvaid tegevusi ja nende sisu muuta? 5 – 2; 4 – 2; 3 – 7 16. Milline on lasteaia õueala ja seal asuvad vahendid? 5 – 6; 4 – 4; 3 – 2 17. Millised on Teie arvates siseruumid? 5 – 6; 4 – 2; 3 – 4 18. Millised on mängu- ja muud vahendid? 5 – 4; 4 – 5; 3 – 3 19. Milline on Teie osa selles, et lapsel on hea lasteaias olla? 5 – 3; 4 – 5; 3 – 4 20. Kuidas olete üldiselt rahul oma lapse lasteaiaga? 5 – 7; 4 – 4; 1 arvamus pool 5, pool 4 4.2. SWOT-analüüs (lapsevanemad ja personal) LASTEAIA TUGEVAD KÜLJED LASTEAIA NÕRGAD KÜLJED Hea asukoht (puhas õhk) Väikeste ruumide tõttu ei ole vahel rühmaruumis õhku Tugev kooliks ettevalmistus Ruuminappus vanemas rühmas Väike ja kodune (kõik tunnevad kõiki) Lasteaia teede halb olukord (sissesõidutee, puukuuriesine) Ilus õueala ja looduslik ümbrus Korraldada rohkem pikemaid matku, diskosid, teatrikülastusi, sportlikke üritusi Suur mänguväljak Võrdne suhtumine kõikidesse lastesse Head, eriharidusega pedagoogid Tugev õppeprogramm Üldine positiivne õhkkond Ahjuküte (soe maja) Toit on tervislik ja mitmekesine Palju tegutsemisvõimalusi õues Lapsed käivad palju õues, metsas Hea koostöö Lasteaial on oma suund – Tervist Edendav Lasteaed Omavaheline läbisaamine hea LASTEAIA VÕIMALUSED LASTEAIA OHUD Sõimerühma loomine Asukoht (kahe suure asula vahel) Asukoht (kahe lasteaia vahel) Valla lapsed käiksid ainult valla lasteaias Laste sündivuse vähenemine Vald kinnitaks oma piirkonna Taotleda vallalt lasteaiale juurdeehitust või ruumide ümberehitamist Tulevikuväljavaatete ähmasus Lasteaeda reklaamida Tervisetalituse suurenenud nõuded Magamistoa ümberehitamine rühmatoaks + magamistoaks Maja sulgemine laste vähesuse tõttu Lasteaia maksude tõus Euronõuete karmistumine 4.3. Kokkuvõte Lasteaia töö ja elukorraldusega oldi üldiselt rahul. Oli ka kriitikat ja ettepanekuid, mis näitasid ära vajakajäämised meie töös ja andsid mõtteid tuleviku korraldamisel. 5. EESMÄRGID 1) Anda võimalikult põhjendatud nägemus Kõidama lasteaia Traksik lähitulevikust ja ka kaugemast tulevikust. 2) Järgida Tervist Edendavate Lasteaedade printsiipe ja valdkondi. 3) Anda alus põhjendatud otsuste tegemiseks praegu ja tulevikus. Ülesanded: 1) teha koostööd omavalitsusega, teadvustamaks, et parim investeering tulevikuks on hea haridus ja hea kasvatus, kuna alusharidus on üks hariduse osa; 2) pakkuda oma piirkonna eelkooliealistele lastele lasteaia õppekavakohast alusharidust; 3) kindlustada turvaline ja lapsekeskne keskkond; 4) toetada lapse arengut koostöös lapsevanematega. 5.1. Juhtimine Toimub: • Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide alusel; • vallavalitsuse korralduste alusel; • lasteaia juhataja juhtimisel koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. 5.2. Personali areng • Personali koolitus, iseseisev enesetäiendamine. • Täiendusõppelt saadud teadmiste edasiandmine kolleegidele. • Täienduskoolitustelt saadud materjali süstematiseerimine ja säilitamine lasteaias. • Hariduselus toimuvaga pidev kursisolemine. • Teadlikkuse ja vastutustunde tõstmine. • Õppepäevadest osavõtt ja kogemuste vahetamine kolleegidega. • Õpetajate omaalgatuslik enesetäiendamine. • Õpetajate pädevuse ühtlustamine. • Uute õppevahendite valmistamine (õpetajad). • Laste tegevuskeskuste edasine sisustamine koos lastevanematega. • Õpetajatele tulemusküsitluste läbiviimine kord õppeaastas. • Uusimate pedagoogiliste suundade ja materjalide tutvustamine lastevanematele. • Meeskonnatöö täiustamine. • Lasteaia asjaajamiskorra väljatöötamine (2002). • Lasteaia sise- ja enesehindamise süsteemi väljatöötamine (2003). • Koostöö tihendamine teiste Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku kuuluvate lasteaedadega. 5.3. Personali koolituse plaan 2002. aasta 5000.- Valve Sengbusch õpetaja «Hea alguse» lõpetamine 1500.- Jaana Henn õp abi – «Hea alguse» II–III etapp 1500.- vastavalt pedagoogide arenemissoovile 1000.- Tervishoiutöötaja – Täienduskoolitus 500.- kokk – Täienduskoolitus 500.- 2003. aasta 5000.- Vastavalt pedagoogide arenemissoovile 2000.- Stefania Vorobjova (õp abi) täienduskoolitus 160 t 3000.- 2004. aasta 6000.- Vastavalt pedagoogide arenemissoovile 4000.- Personali koolitus vastavalt arenemissoovile 2000.- 5.4. Õppe- ja kasvatustöö • Tervise edendamise edasiarendamine. • Õppekava pidev täiustamine. • Õpetamise lapsekesksuse ja individuaalsete iseärasuste arvestamine. • Riigi ja kodukoha kultuuri traditsioonide hoidmine. • Laste mõttetegevuse suunamine ning uute teadmiste sidumine olemasolevate teadmiste ja oskustega. 5.5. Hoolekogu • Hea ja mõistev koostöö. • Hoolekogu liikmete enesetäiendamine. 5.6. Koostöö lastevanematega • Üksteisest lugupidav suhtumine lasteaia töötajate, lapsevanemate ja laste vahel. • Lastevanemate kaasamine ühisürituste organiseerimisel ja ettevalmistustöödel. • Teabe jõudmine iga lapsevanemani. • Vastastikune usaldamine (neljasilmavestlused). • Lapsevanema ühiskondlik töö lasteaia heaks. • Lastevanemate pühendamine pedagoogide igapäevatöödesse viimaste initsiatiivil ja lastevanemate soovil. • Küsitluste korraldamine lastevanematele lasteaia sisulise töö kohta (üks kord aastas) 5.7. Omavalitsusel • kinnitada valla teeninduspiirkond vastavalt KLS § 15 punktile 1 (2002). 5.8. Materiaalse baasi areng • lasteaia sissesõidutee ja kuuriesise platsi parandamine; • kõrvalhoonete korrastamine; • lasteaia katuse väljavahetamine; • lasteaia ruumide põhjalik remont ja maja välisvärvimine; • kogu maja elektrisüsteemi kaasajastamine; • magamistoa kohandamine laste rühmaruumiks + magamistoaks. 5.9. Koostöö üldsusega • Olla igal tasandil avatud. • Side Suure-Jaani Gümnaasiumi algkooliga. • Ühised ettevõtmised naaberlasteaedade laste ja töötajatega. 6. ARENGUKAVA KOKKUVÕTE Analüüsinud olukorda minevikus ja olevikus ning küsitluste tulemusi, valmis Kõidama lasteaia Traksik arengukava, mida tuleb pidevalt ajakohastada. Oleme seisukohal, et lasteaia sisuline muutus ja areng on seotud õppekava arenguga. Nendeks muutusteks peame valmis olema, tehes seda oma töö analüüsi ja enesetäiendamise kaudu. Analüüsinud meie lasteaia lõpetanud laste koolis edasijõudmist (vt lisa) on hea tõdeda, et neil läheb hästi. Lastevanemad on olnud laste kooliks ettevalmistusega rahul. Arvame, et see on aidanudki hoida meil laste arvu püsivana. Lasteaia edasine areng sõltub: • regionaalpoliitikast; • laste sündivusest; • omavalitsusest. Arengukava heakskiitmine lastevanemate üldkoosolekul, hoolekogus, töötajate üldkoosolekul ja Suure-Jaani Vallavolikogus annab pikemaajalise püsiva aluse koostööks arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisel. 7. ARENGUKAVA TÄIENDAMISE JA MUUTMISE KORD Lasteaia arengukava arutatakse läbi vähemalt üks kord aastas. Lisad ÜRITUSED KÕIDAMA LASTEAIAS TRAKSIK 2001–2002. õa ÜRITUS AEG VASTUTAJAD September TARKUSEPÄEV 3. september Kaile, Liia Näitus «Kuldne sügis» 12. september Valve, Kaile Sügiskimbud, kogu pere valmistatud Mihklipäevamatk Linnamäele 29. september Kaile, Urve Oktoober Hoia korras oma kodu 4. oktoober Liia, Leida koristame lasteaia ümbrust Leivanädal oktoober Valve, Urve November Kadri- ja mardipäev november Ülle, Valve koos vanaemade ja -isadega Näitus pere vanaaegsed fotod, mänguasjad november Valve, Urve lapsevanemad, lasteaia töötajad Lasteaia sünnipäev november Valve, Liia Matk õpperajal Kaile, Ülle Detsember Päkapikudisko 4. detsember õpetajad koos «suure» päkapikuga Jõulude ootel (jõulunädal) 17.–21. detsember õpetajad Jõulupeod 24.–25. detsember õpetajad Jõulud metsas (suusamatk) detsember Kaile, Ülle Jaanuar Hüvastijätt jõulukuusega 5. jaanuar Valve, Ülle (koos koolilastega) Matk loodusesse 12. jaanuar Kaile, Urve (loomadele toidu viimine) Mängupidu koolilastega koolivaheajal Valve, Ülle Veebruar Sõbrapäev (mängupidu) 14. veebruar Urve, Ülle Vabariigi aastapäev 23. veebruar Valve, Liia Vastlapäev veebruar Kaile, Liia lapsed, lapsevanemad, töötajad Matk «Jäljed lumel» Valve, Kaile Märts Teatripäev 4. märts Liia, Ülle Kevadtervitus 21. märts õpetajad koosolemine kohalike pensionäridega Matkapäev märts Kaile, Urve Aprill Naljapäev 1. aprill Valve, Urve koos õe ja vennaga Tervisepäev «Ainult südamega näed hästi» aprill Leida, Liia Jüripäev lasteaias aprill lapsed, lapsevanemad, töötajad õpetajad Volbripidu 30. aprill õpetajad Mai Emadepäevapidu 11. mai õpetajad Laste spordinädal 14.–18. mai Kaile, Urve Loodus, meie kallis vara mai Valve, Leida Lemmikloomapäev mai Valve Lasteaia lõpupidu 27. mai õpetajad Laste tööde näitus mai Kaile, Ülle Juuni Lastekaitsepäeva tähistamine Suure-Jaanis 1. juuni Valve, hoolekogu (koos perega) Traksiku tervisepäev Soomaal 5. juuni Liia, hoolekogu Võidupäeva matk 23. juuni õpetajad Jaanipäeva piknik 22. juuni õpetajad Kogu õppeaasta jooksul peame meeles kõiki lapsi ja lasteaia töötajaid nende sünnipäeval. Koolis edasijõudmine 1996. a lõpetas lasteaia 9 last I klassis lapsi ei hinnatud. II klassi lõpetas: hindega «5» 4 last hinnetega üks «4» ja ülejäänud hinneteks «5» 1 laps hinnetega kaks «4» ja ülejäänud hinneteks «5» 2 last hinnetega üks «3» ja ülejäänud hinneteks «5» ja «4» 2 last 1997. a lõpetas lasteaia 9 last. I klassis lapsi ei hinnatud. II klassi lõpetas: hindega «5» 5 last hinnetega üks «4» ja ülejäänud hinneteks «5» 1 laps hinnetega kolm «4» ja ülejäänud hinneteks «5» 1 laps hinnetega üks «3» ja ülejäänud hinneteks «5» ja «4» 2 last 1998. a lõpetas lasteaia 6 last. I klassi lõpetas: hindega «5» 4 last hinnetega neli «4» ja ülejäänud hinneteks «5» 1 laps hinnetega üks «3» ja ülejäänud hinneteks «4» ja «5» 1 laps 1999. a lõpetas lasteaia 5 last. I klassi lõpetas: hindega «5» 3 last hinnetega kaks «4» ja ülejäänud hinneteks «5» 2 last 2000. a lõpetas lasteaia 8 last. I klassi lõpetas: hindega «5» 5 last hinnetega «4» ja «5» 3 last 2001. a lõpetas lasteaia 8 last. I klassi lõpetas: hindega «5» 5 last hinnetega «4» ja «5» 3 last Laste sündivus Suure-Jaani vallas aastatel 1997–2001 1997. a 29 last 1998. a 26 last 1999. a 23 last 2000. a 19 last 2001. a 33 last