Suure-Jaani Vallavolikogu — Sürgavere Põhikooli arengukava aastateks 2002-2004 kinnitamine — KO, 37, 842

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144) § 3.1 lõike 3, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sürgavere Põhikooli arengukava aastateks 2002–2004 (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 15. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Rein TAMM Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määrusega nr 60 SÜRGAVERE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA I. Sissejuhatus 1.1. Sürgavere Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Sürgavere Põhikooli arengukava lähtub Sürgavere Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. Üldandmed 2.1. Asend Sürgavere Põhikool asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Sürgaveres. Teiste omavalitsuste piirkondades elavaid lapsi võetakse kooli vastu direktsiooni ja klassijuhatajate vahelisel kokkuleppel. 2.2. Ajalugu Sürgavere vallakoolid varasemal ajal olid Paju, Lõhavere ja Kookla koolid. 1921. aasta 21. septembrist toodi väikesed koolid mõisniku von Wahli lahkumise järel Sürgavere mõisahoonesse. Koolis hakkas õppima 106 õpilast. Koolis oli: enne 1921. aastat 3 klassi alates 1921. aastast 4 klassi alates 1924. aastast 6 klassi alates 1944. aastast 7 klassi alates 1960. aastast 8 klassi alates 1988. aastast 9 klassi Koolijuhid: 1899.–1933. a Juhan Adamson 1934.–1941. a August Kümnik 1944.–1947. a Juhan Jõgi 1947.–1953. a Ilmar Aver 1953.–1962. a Alfred Pukk 1962.–1968. a Paul Raadik 1968.–2000. a Endla Reimann 2000– Aires Põder 2.3. Pedagoogilise personali ja õpilaskonna üldanalüüs Koolis töötab 13 õpetajat, neist 3 mees- ja 10 naisõpetajat.

Kooli õpetajatest 10 töötab normkoormusega või üle selle. Normkoormust ei ole 3 õpetajal. Täiendusõpe õpetajatele toimub Viljandis Vilko Koolituskeskuses, vabariiklikul tasandil erinevates koolitusfirmades. Parim variant täiendusõppeks on olnud kohapeal oma koolis ja ühiselt naaberkoolide (Pärsti, Kildu, Suure-Jaani) õpetajatega. Ainealane töökogemuste vahetamine toimub maakonna õpetajate ainesektsioonides. Täienduskoolitusest võtavad võimaluste piirides osa kõik õpetajad. Huvijuht õpib Viljandi Kultuurikolledžis huvijuhiks ja folklooriõpetajaks. Koolis on korraldatud arvutialane koolitus. 2001/02. õ-a õpib Sürgavere Põhikoolis 105 õpilast 8 klassikomplektis. Liidetud on 3–4 klass. Teistest omavalitsustest õpib koolis 4 õpilast.

III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud haridusministri 22. märtsi 1999. a määruse nr 14 lisas nr 2 «Riikliku järelevalve läbiviimise kord». 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Koolisisene juhtimine Majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes kaasatakse arutelusse kogu pedagoogiline kollektiiv. Tähtsaks peame stabiilse ja tööka kollektiivi loomist, kaasates koolielu korraldamisel nii lapsi kui ka lapsevanemaid. Igasugused algatused õpetajate, õpilaste ning lastevanemate poolt on teretulnud ning väärivad arutamist. See loob võimaluse igaühel tunda ennast väärtusliku töökollektiivi osana ning loob head eeldused meeskonnatööks. Koolil on hea ülevaade iga lapse kodusest olukorrast ning see on efektiivsemalt võimaldanud teha iga lapsega individuaalset tööd. Koolitöötajad teavad oma kohustusi, on otsustus- ja vastutuspädevad. Kooli juhtkond on teinud otsuse kvaliteedisüsteemi juurutamise kohta ning järgneva kolme aasta jooksul tuleb see süsteem tööle rakendada. 3.3. Õpetajad Õpetajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, õppenõukogu ja hoolekogu otsustest. Õpetajad järgivad ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid. Õppenõukogu liikmed on koolis toimuvaga kursis ning otsivad kooli probleemidele lahendusi. 3.4. Klassijuhatajad Klassijuhatajatena töötab 8 õpetajat, kes lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest. Klassijuhatajal on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi arenemisest, probleemidest. Klassijuhataja planeerib, analüüsib, hindab ning koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust, teeb koostööd teiste klassijuhatajatega ning kooli juhtkonnaga. 3.5. Õppenõukogu Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi, võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise ja arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. 3.6. Sisehindamine Sisehindamine aitab langetada otsuseid, toetab ja suunab nii kooli kollektiivi kui ka pedagoogide arengut. Õpetajate enesehindamine on suunatud olulistele küsimustele ja töövaldkondadele ning aitab oma tegevust vajadusel korrigeerida. 3.7. Hoolekogu Kooli hoolekogu on seitsmeliikmeline. Hoolekogu ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate ja vilistlaste ühise tegevuse järgimine ning õppe- ja kasvatustööks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamine. Kool informeerib oma muredest hoolekogu ning lahendused leitakse koostöös. 3.8. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Väga tähtis on, et informatsioon kooli taotlustest ja koolis toimuvast jõuaks õigeaegselt õpilasteni ja lastevanemateni. Hea kool eeldab koostööd õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel. Eesmärk on tõsta lastevanemate huvi kooli ja koolis toimuva vastu. IV. Kooli töö planeerimine 4.1. Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava väljaarendamisest võtavad osa kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja hoolekogu. Aluseks võetakse kooli senist tegevust, piirkonna tulevikuplaane, koolikorralduslikke õigusakte, lähtutakse kooli tugevatest ja nõrkadest külgedest. 4.2. Kooli arengukava järgimine ja täiendamine Kooli arengukava on kõigile kättesaadav. Arengukava elluviimises on osalised kõik, kes on sellega seotud. Arengukava täitmise edukus sõltub püstitatud eesmärkide järgimisest. Arengukava on aluseks õppeaasta üldtööplaani koostamisel. 4.3. Õpetamine ja õppimine Kooli õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga. Õppekava üldosas on tunnijaotusplaan, mis määrab õppekohustusliku osa ning valikained. Õppekava ainekavades on püstitatud aine õppe-eesmärgid, õppesisu ja õpitulemused. Õpetajate töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanina, kus on määratud õppeaine ajaline jaotus, õpitulemuste kontrollimise ja hindamise, aeg ja moodused. Õppeedukuse hindamise põhimõtted on seadusega vastavuses ja neid on tutvustatud õpilastele ja lastevanematele. Koolil on õigus teha muudatusi ja täiendusi hindamissüsteemis. Eksameid ja tasemetöid analüüsitakse ja tööde hinded on vastavuses aasta- ja veerandihinnetega. 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on ülevaade koolipiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta. Kool peab õpilaste arvestust õpilasraamatus. Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppetunnis täpset arvestust. Klassijuhataja selgitab välja õpilaste puudumise põhjused. Koolis esineb põhjuseta puudumisi üldiselt vähe. Kaugemal elavad õpilased kasutavad kooli tulekuks nii vallavalitsuse poolt organiseeritud bussiliini kui ka liinibusside teenuseid. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine on vormistatud nõuetekohaselt. Kooli statistiline aruanne kajastab tegelikku olukorda. 4.5. Kooli töökeskkond Õpilastele on tagatud töötingimused. Õpperuumid on soojad, puhtad, kuid vajavad kindlasti lähiajal remonti. Valgustus ei vasta kehtivatele nõuetele. Koolimajas on avariiväljapääsud, tulekustutid. Kooli töötajaid on instrueeritud ohutustehnikast, turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi- ja teistel kooliüritustel. Koolis on turvasüsteem arvutiklassil. Raamatukogu on komplekteeritud põhiliselt õpikutest, perioodikast, kuid vähe on teatmeteoste ja soovitusliku kirjanduse osa. Raamatukogu ei vasta kehtivatele nõuetele. Koolil on oma söökla, kus koolilõunat saavad kõik õpilased ja õpetajad. Toidu kvaliteet on hea. Vallavalitsus toetab vajadusel suuri peresid ja majanduslikult vähemkindlustatud peresid toiduraha tasumisel. 4.6. Klassi- ja kooliväline töö Kool on andnud võimaluse osaleda klassiväliselt ringide töös. Koolis töötavad: • spordiringid • muusikaringid (mudilaskoor, ansambel, pilliõpe) • tantsuring • folklooriring • kunsti- ja käsitööring • näitering • inglise keele ring • liiklusring • muuseumiring • valgusteater • arvutiõpe Ringide töö eesmärk: • anda õpilastele võimalused erivõimete ja loovuse arendamiseks • vaba aja sisustamine • huvi äratamine erinevate tegevuste kaudu • anda õpilastele võimalus esineda • arendada end füüsiliselt, vaimselt Edukalt on esinenud vabariigis valgusteater, maakonnas näitering. Ringid on oma väljundi leidnud koolipidudel, tähtpäevade tähistamisel. Koolis on välja kujunenud oma traditsioonid: kooli sünnipäev, spordipäevad, lauluvõistlus, rahvakalendripäevade tähistamine (mihklipäeva laat, toomapäev, volbripäev, vastlapäev, jüripäev jt). Tütarlapsi haaravad omavalmistatud riietega moeshow, Tip-Top ja kevadetüdruku valimised. Viimastel aastatel on sügiseti toimunud sisutihedad koolipäevad metsas, soomaal. Algklassid teevad koostööd tähtpäevade tähistamisel Sürgavere lasteaiaga. Kevaditi ja suviti toimuvad õppekäigud, jalgrattamatkad, ekskursioonid koolis õpitu kinnistamiseks. Õpilastele on antud võimalus külastada teatrietendusi Viljandis, Pärnus ja Tallinnas. Klassidel on sõprusklasse naaberkoolides. Toimunud on spordivõistlused Kildu ja Tääksi Põhikooliga. Õpilastele on antud võimalus osa võtta Viljandi huvialaringidest (peotants, breik). Noorteorganisatsioonidest töötab kooli 4H klubi. Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1. Juhtimine: • koolisisene juhtimine • hoolekogu töö • õpilasomavalitsuse koostöö – kool, kodu, õpilane 2. Kooli töö planeerimine • kooli arengukava, õppeaasta üldtööplaan • kooli arengukava järgimine, täiendamine, korrigeerimine 3. Õpetamine ja õppimine • ainealase töö planeerimine • ainealase töö korraldamine • õpilaste osalus õppetöös • õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5. Kooli töökeskkond Klassi- ja kooliväline töö TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2002–2004 Arengu üldeesmärgid Sürgavere Põhikooli õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid on alljärgnevad: 1. Kujuneva isiksuse igakülgne vaimne ja füüsiline arendamine enesega toimetulekuks 2. Austuse kasvatamine oma maa ja rahva ning kõigi teiste rahvuste ja nende kultuuride vastu 3. Lugupidava suhtumise kasvatamine kaasinimestesse, lähtudes üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest 4. Õpioskuste väljakujundamine ja arendamine, motiveeritud õppetööle suunamine 5. Loodust ja keskkonda säästva eluviisi kujundamine 6. Sihikindluse ja tahtejõu kasvatamine, et õpilane suudaks hinnata, kavandada, teha valikuid, otsustada ning vastutada oma tegude eest. 1. Arengukava ülesanded Koolisisene juhtimine 1.1. õpilasaktiivi kaasamine koolielu probleemide lahendamisel 1.2. õpilaste, lastevanemate ja õpetajate tunnustamise korra väljatöötamine ja kasutuselevõtmine 1.3. lastevanemate kaasamine kooli- ja klassiürituste läbiviimisel 1.4. kaasata kooli hoolekogu probleemsete õpilaste mõjutamisel 1.5. täienduskoolituse planeerimine vastavalt kooli vajadustele 1.6. korrigeerida ja täiendada kõikide töötajate ametijuhendeid 1.7. TQM-i juurutamine 2. Kooli töö planeerimine 2.1. Koostada kooli õppekava vastavalt uuele riiklikule õppekavale 2.2. Tunnijaotusplaani koostamine vastavuses uue riikliku õppekavaga 2.3. Kooli arengukava tutvustamine lastevanematele ja õpilastele 2.4. Analüüsida igal õppeaastal eelneva õppeaasta tulemusi ning teha vajalikud täiendused ja parandused 2.5. Planeerida sisekontroll, lähtudes eelmise õppeaasta tööanalüüsist 2.6. Kooli üldtööplaani koostamine Täienduskoolitus 2.7. täienduskoolitus õpetajatele – «Õpikeskkonna kujundamine» 2.8. klassiõpetaja täienduskoolitus (A. Võsa) 2.9. ringijuhtide ja teiste koolitöötajate täiendusõpe – logopeed, raamatukoguhoidja, huvijuht, arvutiõpe 2.10. planeerida ja analüüsida õpetajate ja teiste koolitöötajate täienduskoolitust 3. Õppetöö ja õppimine 3.1. Korrigeerida kooli õppekava, ainekavasid vastavalt riikliku õppeplaani muutustele 3.2. Analüüsida õppeaasta lõpus möödunud õppeaasta tulemusi 3.3. Viia läbi kooli sisehindamist 3.4. Jätkata tööd eelkooliealiste lastega kooliks ettevalmistamisel 3.5. Kodutööde andmisel arvestada õpilaste iga, võimeid. Õpilaste hindamisel arvestada individuaalset arengut ja töösse suhtumist 3.6. Tunnustada õpilasi väga heade ja heade tulemuste eest 3.7. Korraldada õpilastele õpiabi (logopeed, parandusõpe, aineõpetajad) 3.8. Teavitada lastevanemaid hinnetelehega protsessi- ja arvestuslikest hinnetest 3.9. Korraldada 1. ja 5. klassi õpilaste võimete testimist 3.10. Jätkata täpset arvestust koolikohustuse täitmise kohta 3.11. Selgitada välja 9. klassi õpilaste kutsehuvid 3.12. Tutvustada kutsesuunitluse raames elukoha lähedal asuvate firmade töid, elukutseid 3.13. Osaleda maakonna ja üleriigilistel õpilasüritustel, võistlustel, olümpiaadidel 3.14. Võimaldada kõigile õpilastele võimetekohane ja konkurentsivõimeline põhiharidus 3.15. Kujundada õpilastes positiivne hoiak elukestva õppimise suhtes 3.16. Kooliraamatukogu laiendamine vastavalt nõuetele 3.17. Kooli arvutiklassi kohandamine ja laiendamine vastavalt nõuetele 3.18. Kajastada vallalehes koolis toimuvaid sündmusi 3.19. Uuendada õppematerjale ja -vahendeid vastavalt vajadustele ja võimalustele 3.20. Arvuti kasutamine õppetunnis 3.21. Viia läbi õppeaasta lõpus üleminekueksamid 5.–8. klassini 4. Kooli töökeskkond 4.1. Kooliruumide renoveerimine (tervisekaitse, tuletõrje jm nõuetele vastavusse viimine) 4.2. Poiste tööõpetuse klassi valgustus ja küttesüsteemi korrastamine (tervisekaitse ja tuletõrje ettepanekud) 4.3. Tööriietuse uuendamine (poiste tööõpetus ja teenindav personal) 4.4. Ventilatsiooni hoolduslepingu sõlmimine 4.5. Spordiväljaku korrastamine (jooksu-, hüppe- ja tõukepaigad jm) 4.6. Hooldustööd pargis (hooldusraie, uute puude istutamine) 4.7. Kooli üldsignalisatsiooni paigaldamine 4.8. Kooli arhiivi korrastamine 4.9. Koolimööbli ja tahvlite ostmine 2 kabinetti (vene keel ja inglise keel) 4.10. Õppeotstarbeliste vahendite (õmblusmasinad – 2, tõmbekapi, videokaamera) muretsemine 4.11. Tütarlaste tööõpetuse klassi laudade katete uuendamine 4.12. Toidunõude täiendamine 4.13. Ait-muuseumi valgustuse parandamine, riiulite valmistamine 4.14. Kooli töötajate ametijuhendite täiendamine 5. Klassi- ja kooliväline töö 5.1. Õpilasomavalitsuse kaasamine kooliprobleemide lahendamisel 5.2. Klassijuhatajate koostöö korraldamine 5.3. Jätkata huvi- ja aineringide tööd 5.4. Korraldada ainepäevi 5.5. Läbi viia õpioskuste võistlusi õpilastele 5.6. Jätkata ait-muuseumis Sürgavere piirkonna ajaloo talletamist 5.7. Jätkata kooli traditsiooniliste ürituste korraldamist 5.8. Soodustada noorteorganisatsioonide tegevust koolis (4H, ELO, skaudid jne) 6. Töö lastevanematega 6.1. Hoolekogu kaasamine koolielu korraldamisel 6.2. Lastevanemate kaasamine klassiürituste läbiviimisel 6.3. Koostöö lastevanematega (üldkoosolekud, klassilastevanemate koosolekud) 6.4. Tutvustada kooli arengukava lastevanematele. Ressursside andmik Põhiline osa ressurssidest baseerub kohaliku omavalitsuse eelarvel. Taotleda võimalusel juurde lisasummasid projektide kaudu erinevatest fondidest (Tiigrihüpe, Eesti Kultuurkapital jt) Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Suure-Jaani Vallavolikogu 1.–9. klassi õpilaste arvamused koolist 1. Mis on head meie koolis? • hästi koostatud kodukord • ilus söökla, head toidud • head õpetajad • raamatukogu • ilus park • hea direktor • koolis on hea käia • arst kontrollib meie tervist • head, põnevad, huvitavad tunnid • saame õppida kodu lähedal väikeses koolis • korraldatakse toredaid üritusi • tahvlivalgustus • võimalus käia ujumas • avar spordihoone • arvutitunnid • saab jalgratta load • piimatooted väikestele • iga klass korraldab üritusi • meeldivad spordivõistlused, diskod, klassiõhtud, kooliüritused • uued pingid • hea asupaik • väike kool, sõbralikud õpilased 2. Mis häirib mind meie koolis? • klassiruum on liiga väike • kehalise kasvatuse tunde võiks olla rohkem • koolimaja võiks remontida • mõnikord on koolimajas külm • vahetund on liiga lühike • tunde on liiga palju • koolis kiusatakse • õpilased teevad pahandusi, kaaslastele haiget • vahetunnid on lärmakad • suuremad õpilased teevad väiksematele liiga • kaasõpilased segavad tundi • kõik õpilased ei saa piimatooteid • igal õpilasel võiks olla oma kapp • võiks olla koolivorm • ebavõrdne hindamine • WC-d, klasside välimus • väheldane laevalgustus • lagunevad seinad • remonti vajav koolimaja • vähe arvuteid • pole piisavalt õppematerjale • kusagil pole hoida koolitarbeid • puudub vahetunnis koosviibimise ruum • klassis puuduvad seinakellad • klassilauad vananenud • allkorrusel vajalik putukatõrje 3. Millisena soovin näha koolielu? • et lapsed oleksid rahulikud, ei tormaks vahetunnis • koolimaja peaks olema ilus • ilus, puhas, värvitud maja • koolimajal võiks olla veranda • et kõik õpilased oleksid sõbralikud • et koolis oleks rahulikum • et koolimajas toimuks suur remont • uusi arvuteid • puhvet võiks olla • uut koolimööblit • eraldi kehalise kasvatuse tunnid poistele, tüdrukutele • staadion vajab korrastust • soovime näha koolielu rahulikuna • võiks olla normaalne koolivorm • võiks olla rohkem üritusi, diskosid • huvitavam, rahulikum, humoorikam • võiks olla muusikat • tegevust väikestele jütsidele (näiteks mängud jms) 4. Mis sõltub minust koolielus? • võiksime õppida rohkem näidendeid • vähem võiks karjuda • kaunistada klassi, koolimaja • et õpilased ei sõidaks mööda käsipuud trepist alla • et mina oleksin parem, käituksin paremini • õpiksin paremini • võtaksin aktiivselt osa kooliüritustest • oleme head ja õpime hästi • meie töö on õppimine • kevadel riisume pargi puhtaks • teeme hoolega sporti • peame täitma oma kohustusi • omavalitsuse liikmed võiksid olla aktiivsemad • püüame olla kaasõpilastega sõbralikud • püüame hoida klassid ja pargi korras • olla hea ja viisakas laps • võtta osa koolitööst • olla korralik ja suhtuda õppetöösse hästi • suhtuda lugupidavalt kõikidesse ja kõigesse • saame pakkuda väikestele tegevust • koolielu me muuta ei saa • organiseerime muusikat Sürgavere Põhikooli arengukava on läbi arutatud hoolekogu ja õppenõukogu poolt.