Rõuge Vallavolikogu — Sihtasutuse Rõuge Energiakeskus asutamine — KO, 37, 840

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 1 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 24 ja punkti 25 ning sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155) § 5 lõigete 1 ja 2 ning § 6 alusel Rõuge Vallavolikogu määrab: 1. Asutada sihtasutus Rõuge Energiakeskus. 2. Kiita heaks sihtasutuse Rõuge Energiakeskus asutamisotsuse ja põhikirja projektid. 3. Volitada vallavanem Kalvi Kõva tegema Rõuge Valla eest ja nimel kõiki toiminguid, mis on seotud sihtasutuse Rõuge Energiakeskus asutamisega, registrisse kandmisega ja sihtasutuses osalemisega. 4. Määrus jõustub 29. oktoobril 2001. a. * Asutamislepinguga saab tutvuda vallakantseleis. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER SIHTASUTUSE RÕUGE ENERGIAKESKUS PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutuse, mille tegevust reguleerib käesolev põhikiri, nimi on Sihtasutus Rõuge Energiakeskus (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutus tegutseb Eesti Vabariigi õigusaktide ja käesoleva põhikirja alusel. 1.3. Sihtasutuse asukoht on Rõuge alevik Võru maakond. 1.4. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. 1.5. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel on kõik tsiviilõigused ja -kohustused, mis pole vastuolus seadusega. 2. Sihtasutuse eesmärk 2.1. Sihtasutuse eesmärk on alternatiivenergia keskuse rajamine, hajaenergeetika arendamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine ning taastuva energeetika ja energiasäästu lahenduste tutvustamine. 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. teeb koostööd teiste asutustega alternatiivenergiakeskuse rajamiseks vajalike vahendite leidmiseks; 2.2.2. otsib finantseerimisvõimalusi ehituse läbiviimiseks ning alternatiivenergiakeskuse tegevuse alustamiseks fondidest; 2.2.3. tutvustab sihtasutuse tegevust ning eesmärke laiemale ringkonnale toetuse leidmiseks, korraldab tuluüritusi; 2.2.4. võtab vastu rahalisi ning mitterahalisi annetusi, toetusi ja eraldisi (edaspidi toetused); 2.2.5. paigutab toetused majanduslikult otstarbekalt ning kasutab laekunud toetusi sihtasutuse eesmärgile vastavalt; 2.2.6. loob oma tegevuse eesmärgile vastavaid töögruppe; 2.2.7. vajadusel võtab tööle oma tegevuseks vajalikke ajutisi ja alalisi töötajaid; 2.2.8. tegeleb majandustegevusega seaduses ettenähtud piires. 3. Sihtasutuse vara, selle kasutamine ja arvestus, soodustatud isikud 3.1. Sihtasutuse vara moodustamise allikad on: 3.1.1. asutaja poolt üleantavad vahendid; 3.1.2. riiklikud toetused; 3.1.3. füüsiliste ja juriidiliste isikute, fondide ning muude institutsioonide toetused; 3.1.4. tuluüritustest ja seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid; 3.1.5. muud allikad. 3.2. Toetused võivad olla rahalised või mitterahalised, sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. 3.3. Sihtasutusele üle antud rahalised vahendid kantakse sihtasutuse pangakontole, mitterahaliste vahendite üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Toetuse andja või annetajaga (edaspidi toetaja) sõlmib sihtasutuse juhatus toetaja soovil kirjaliku toetuse üleandmise lepingu, kus fikseeritakse kõik toetuse üleandmise ja selle kasutamisega seotud tingimused. Juhatusel on õigus toetuse vastuvõtmisest keeldumiseks kutsuda kokku erakorraline nõukogu koosolek. Toetusest võib keelduda, kui nõukogu leiab, et toetuse iseloom ei vasta sihtasutuse eesmärgile, toetuse vastuvõtmine ei ole majanduslikult otstarbekas või muul põhjendatud juhul. Toetusest keeldumisest ja keeldumise põhjustest teatakse toetajale kirjalikult. 3.4. Juhatus peab sihtasutusele üle antud toetuste registrit, kuhu kantakse korjandustel kogutud raha üldsummas, teised toetused toetuste kaupa ametlikult kehtivas vääringus toetuse tegeliku üleandmise hetke seisuga. 3.5. Juhatus informeerib toetajat viimase soovil igakülgselt, kuidas on antud toetust kasutatud. 3.6. Vara kasutatakse sihtasutuse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. 3.7. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus kontrollimiseks audiitorile ning seejärel koos tegevusaruande ja audiitori järeldusotsusega kinnitamiseks nõukogule. 3.8. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3.9. Sihtasutuse soodustatud isikuteks on füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus on seotud sihtasutuse tegevuse ja eesmärgiga ning mis aitab kaasa sihtasutuse eesmärgi saavutamisele. 4. Nõukogu 4.1. Nõukogu on sihtasutuse tegevust kavandav organ, kes korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 4.2. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või ei ole ette nähtud sihtasutuse eelarves. Nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline kahju. 4.3. Nõukogu pädevusse kuulub: 4.3.1. sihtasutuse põhikirja muutmine; 4.3.2. juhatuse liikmete ja audiitori valimine ning tagasikutsumine ja nende tasustamise korra kinnitamine; 4.3.3. juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 4.3.4. majandusaasta aruande ja likvideerimisaruande ärakuulamine ning kinnitamine; 4.3.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine, selle tehingu tingimuste ja selles tehingus või nõudes sihtasutuse esindaja määramine; 4.3.6. sihtasutuse ühinemise või jagunemise otsustamine; 4.3.7. sihtasutuse lõpetamise otsustamine; 4.3.8. sihtasutuse kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamise otsustamine; 4.3.9. sihtasutuse liitudesse või muudesse ühendustesse astumise otsustamine; 4.3.10. äriühingus osaluse omandamise või lõppemise otsustamine; 4.3.11. toetusest keeldumise otsustamine; 4.3.12. muude sihtasutuse tegevusega seotud küsimuste otsustamine. 4.4. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus: 4.4.1. saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist; 4.4.2. tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale; 4.4.3. osaleda juhatuse koosolekutel. 4.5. Nõukogus on kuus liiget, kelle volituste tähtaeg on kaks aastat. Nõukogu liikmed volituste esimeseks tähtajaks nimetab asutaja. Edaspidi määrab ja kutsub tagasi nõukogu liikmed Rõuge Vallavalitsus. Rõuge Vallavolikogu liige, vallavalitsuse liige või vallaametnik kutsutakse nõukogust tagasi enne volituste lõppemist seoses vallavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumisega, vallavalitsuse liikme volituste lõppemisega või vallaametniku teenistusest vabastamisega. 4.6. Nõukogu liikmeks ei või olla pankrotivõlgnik, sihtasutuse juhatuse liige, audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 4.7. Nõukogu liikme kutsub tagasi teda nimetanud isik või institutsioon. 4.8. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 4.9. Nõukogu liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. Nõukogu liikmele võib hüvitada nõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulutused nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. 4.10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku viie päeva jooksul, kui seda nõuab vähemalt kolm nõukogu liiget, juhatus või audiitor. 4.11. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 1/2 nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu koosseisu poolthäälteenamusega. Isikute valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai enim hääli. Hääletamisel on igal nõukogu liikmel üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Hääletamine on salajane, kui selleks avaldab soovi kasvõi üks nõukogu liige. Nõukogu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. 4.12. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud nõukogu liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 4.13. Nõukogu võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kümne päeva jooksul kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 4.14. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 4.15. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 4.16. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud koosoleku protokolli. 5. Juhatus 5.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 5.2. Juhatuse pädevusse kuulub: 5.2.1. sihtasutuse vahendite kasutamise korraldamine nõukogu poolt kinnitatud ulatuses; 5.2.2. igapäevase majandustegevuse, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse ning asjaajamise korraldamine; 5.2.3. sihtasutuse nimel tehingute tegemine ja volituste andmine; 5.2.4. muude sihtasutuse eesmärgi täitmisega seotud ülesannete täitmine, mis ei ole antud nõukogu pädevusse. 5.3. Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 5.4. Juhatuses on kolm liiget, kelle volituste tähtaeg on kaks aastat. Juhatuse liikmed volituste esimeseks tähtajaks nimetab asutaja. Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. 5.5. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik, sihtasutuse audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 5.6. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. 5.7. Juhatuse esimehel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes üksi, ülejäänud juhatuse liikmed võivad sihtasutust esindada ühiselt. 5.8. Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. 5.9. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist. 5.10. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle 1/2 juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on juhatuse koosolekul üks hääl. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 1/2 koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. 5.11. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud juhatuse liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed. 5.12. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 5.13. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju sihtasutuse võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt sihtasutusega. 5.14. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 6. Audiitor Sihtasutuse finants-majanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt nimetatud audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige, sihtasutuse töötaja, soodustatud isik või nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. 7. Sihtasutuse põhikirja muutmine 7.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja või nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, muutmata seejuures sihtasutuse eesmärki. 8. Tegevuse avalikustamine Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse majandusaasta aruannetega, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga. 9. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine 9.1. Sihtasutus lõpetatakse: 9.1.1. nõukogu otsusega; 9.1.2. asutaja otsusega; 9.1.3. kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud; 9.1.4. muul seaduses ettenähtud alusel. 9.2. Sihtasutuse lõpetamine toimub Rõuge Vallavolikogu otsuse alusel. 9.3. Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. 9.4. Sihtasutuse likvideerijad määrab Rõuge Vallavolikogu oma otsusega. 9.5. Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. 9.6. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara läheb üle sihtasutuse asukohajärgsele omavalitsusele, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärgile vastavalt. 9.7. Sihtasutuse ühinemine või jagunemine toimub seadusega sätestatud korras. Põhikiri on kinnitanud asutaja asutamisotsusega 24. septembril 2001. a. Asutaja: Rõuge vald vallavanem Kalvi Kõva isikus. Kalvi Kõva