Hummuli Vallavolikogu — Alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel Hummuli vallas kinnitamine — KO, 37, 839

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 6 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõiked 5 ja 6, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel Hummuli vallas (lisa). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Enn MIHAILOV Kinnitatud Hummuli Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a määrusega nr 46 ALALISE ELURUUMI ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRAD TOIMETULEKUTOETUSE ARVESTAMISEL HUMMULI VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel 18 m2 pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv vastab pereliikmete arvule, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. 2. Üksi elava lesestunud pensionäri eluruumide normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 3. Kütteperioodiks lugeda 7 kuud: 1. oktoober kuni 31. aprill. 4. Toimetulekutoetuse taotleja, kes elab mitmekorterilises elamus, peab esitama elamuvaldaja (korteriühistu) või kommunaalteenuseid osutava ettevõtte poolt vormikohase teatise eluasemekulude suuruse ja tasumise kohta. Elektrienergia eest tasumise kohta esitab toetuse taotleja sotsiaaltöötajale arve koos tasumist tõendava dokumendiga. Gaasi eest tasumise kohta esitab taotleja maksmist tõendava dokumendi. Eramu elanik (toetuse taotleja) esitab samuti nõutavad eluasemekulude tasumist tõendavad dokumendid, mille alusel sotsiaaltöötaja täidab eluasemekulude teatise, mille allkirjastavad toetuse taotleja ja sotsiaaltöötaja. 5. Alalise eluasemega seotud alalisteks kuludeks loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel, piirmäärade ulatuses, järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalised kulud: 5.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 5.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 5.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 5.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 5.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 5.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 5.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 6. Kulude arvestamisel võetakse arvesse tegelikud kulud eluasemele, kuid mitte üle kehtestatud piirmäärade ja toimetulekutoetuse taotleja peab esitama käesoleva määruse punktides 5.1–5.7 kulude kompenseerimiseks nende eest tasumist tõendavad dokumendid. II. KULUDE PIIRMÄÄRAD 1. Kulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks eluruumides, kus selleks vajaliku soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtestatud või on tsentraalne soojavarustus välja lülitatud, kompenseeritakse allpooltoodud piirmäärade ulatuses järgmiselt: 1.1. eluasemel, kus on olemas individuaalne keskküte, ahi, väikekatel, mida köetakse vedelkütusega, tahkekütusega (puit, kivisüsi, gaas, turvas) või elektrienergiaga, võetakse kütteperioodil (01.10– 30.04) arvestuse aluseks 75 kg turbabriketti eluruumi köetava normpinna ühe m2 kohta ehk 10,7 kg turbabriketti normpinna ühe m2 kohta kuus; 1.2. arvestuslikuks briketi hinna ülemmääraks on 800 krooni tonn; 1.3. eramajade ja ahiküttega korterite elanikel arvestatakse eluasemekulusid kütte ostmist tõendava dokumendi alusel, jagades summa kütteperioodi seitsmele kuule ja arvestades punktis 1.1 toodud norme. 2. Kulud sooja vee tootmiseks, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus kompenseeritakse alljärgnevate piirmäärade ulatuses: 2.1. individuaalne sooja vee valmistamise seade (keskküttega eramajad) vanni ja dušši tarbeks – 30 kg turbabriketti 1 elaniku kohta kuus; 2.2. eluruumides, kus sooja vee tootmiseks kasutatakse elektriboilerit, kompenseerida tegelikud kulud elektrienergiale piirmääraga 40 kWh kuus esimese pereliikme kohta ja iga järgneva pereliikme kohta lisandub 20 kWh kuus. 3. Eluasemel, kus on statsionaarne vedelgaasipliit ja tsentraalne soojaveevarustus puudub, arvestatakse balloonigaasi kasutamise kulude ülemmäär järgmiselt: 3.1. ühe elaniku kohta kuus 8,2 kg 3.2. kahe elaniku kohta kuus 10,8 kg 3.3. kolme elaniku kohta kuus 13,5 kg 3.4. nelja elaniku kohta kuus 16,2 kg 3.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta kuus 1,5 kg 4. Kulude arvestamine elektrienergia kulude katmiseks toimub järgmiselt: 4.1. Eluasemel, kus on statsionaarne elektripliit ja puudub tsentraalne soojaveevarustus ning puudub elektriboiler: 4.1.1. ühe elaniku kohta kuus 80 kWh 4.1.2. kahe elaniku kohta kuus 105 kWh 4.1.3. kolme elaniku kohta kuus 130 kWh 4.1.4. nelja elaniku kohta kuus 155 kWh 4.1.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh 4.2. Elektrienergia kulu eluruumide valgustamiseks: 4.2.1. I kvartalis 0,5 kWh normpinna ühe m2 kohta 4.2.2. II kvartalis 0,3 kWh normpinna ühe m2 kohta 4.2.3. III kvartalis 0,4 kWh normpinna ühe m2 kohta 4.2.4. IV kvartalis 0,8 kWh normpinna ühe m2 kohta 4.3. Üldelekter (elamute koridor, kelder) võetakse arvesse tegelike kulutuste ulatuses. 4.4. Elektrienergia hinnaks loetakse toetuse arvestamise hetkel Eesti Energia poolt kehtestatud kWh hind. 5. Kulude arvestamine vee- ja kanalisatsioonikulude katteks toimub järgmiste piirmäärade ulatuses: 5.1. arvestada vee ja kanalisatsiooni tarbimise kuluks ühes kuus pere esimese liikme kohta 3 m3 ja iga järgmise pereliikme kohta 2 m3; 5.2. vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnaks lugeda toetuse arvestamise hetkel kehtiv, vallavolikogu poolt kinnitatud külma vee ja kanalisatsiooniteenuste hind. 6. Maamaksukulud kompenseeritakse piirmääraga 50 krooni toetust taotleva pere kohta aastas. 7. Hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kompenseeritakse kindlustuspoliisi alusel, piirmääraga 200 krooni aastas. 8. Tegeliku korteriüüri või hooldustasu kompenseerimisel arvestada piirmääraks 3 krooni m2 kohta.