Tallinna Linnavolikogu — Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 36, 832

Juhindudes jäätmeseaduse § 21 lõikest 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 1, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna jäätmehoolduseeskiri koos järgmiste lisadega: 1.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord vastavalt lisale 1; 1.2. Tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord vastavalt lisale 2. 2. Tunnistada kehtetuks linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrus nr 9 «Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» punkt 1. 3. Määrus jõustub 15. mail 2002. a. Volikogu aseesimees Peeter LEPP Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 7. märtsi 2002. a määrusega nr 17 TALLINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Tallinna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (edaspidi säästva arengu ja planeerimise amet), Tallinna Kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet), Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele. 4. Säästva arengu ja planeerimise amet korraldab jäätmehooldust, välja arvatud jäätmekäitlus, jäätmehoolduse arendustegevust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle. 5. Kommunaalamet korraldab jäätmekäitlust. 6. Linnaosade valitsused korraldavad linnaosas jäätmehooldust ja teostavad järelevalvet jäätmekäitluse üle koostöös säästva arengu ja planeerimise ameti ja kommunaalametiga järgmiselt: 6.1. nõustavad linnaosa elanikke ja levitavad jäätmeteavet; 6.2. kontrollivad jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 6.3. korraldavad linna haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel; 6.4. teostavad järelevalvet linnaosade prahistamise üle ja korraldavad prahistatud alade korrastamist; 6.5. kontrollivad jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 6.6. kontrollivad jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses. II. MÕISTED 7. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 7.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 7.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 7.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 7.4. püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 7.5. anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (nagu toidujäätmed, paber ja papp) on biolagunevad jäätmed; 7.6. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 7.7. aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne); 7.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 7.9. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 7.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Käesolevas eeskirjas mõistetakse jäätmehoolduse all lisaks kõiki teisi jäätmehoolduse arendamisega seotud korraldustegevusi, nagu jäätmehoolduse planeerimine ja järelevalve, jäätmenõustamine, koolitus, jäätmelubade menetlemine; 7.11. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 7.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 7.13. jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 7.14. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 7.15. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 7.16. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladestamine); 7.17. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 8. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 9. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega, sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest või hallatava territooriumi ulatusest, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral. 10. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. 11. Ettevõtja, kes kõrvaldab või taaskasutab jäätmeid või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele või kogub või veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks on nõutav ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Linnavalitsuse seisukoha jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluste suhtes annab säästva arengu ja planeerimise amet. Jäätmeloa väljastab Harjumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastab keskkonnaminister. 12. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 13. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. 14. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema säästva arengu ja planeerimise ameti luba. 15. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 16. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 17. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. 18. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 19. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 20. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. 21. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 22. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 23. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 24. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse ameti või linnaosa valitsuse järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks. 25. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. 26. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: 26.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 26.2. korraldama oma jäätmete käitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 26.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 26.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru punktis 3 nimetatud kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 26.5. koostama säästva arengu ja planeerimise ameti nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 27. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. 28. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 29. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 30. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kolme meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 31. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, pesumasinad jne), võib need paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. 32. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 33. Mahutid tuleb regulaarselt desinfitseerida. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 34. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 34.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 34.2. vedelaid jäätmeid; 34.3. ohtlikke jäätmeid; 34.4. käimlajäätmeid; 34.5. kogumiskaevude setteid; 34.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 34.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 34.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 34.9. ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. 35. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 oC). 36. Kuuma (üle 30 oC) tuhka võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 37. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 38. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse: 38.1. elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt viis korterit ning alates 1. jaanuarist 2005. a teisi biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit; 38.2. mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning alates 1. maist 2003. a teisi biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul üle 50 kg nädalas. 39. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb punktis 38 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja VIII peatükile. 40. Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb kinnistutel koguda eraldi ka klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi jäätmeliike. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse. 41. Ohtlike jäätmete kogumine 41.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 41.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. 41.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 41.4. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 41.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 41.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 41.7. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on bensiinitanklate juures või avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisreidide vastuvõtukohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 41.8. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskusele või mõnele teisele jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 41.9. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 41.10. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VI. JÄÄTMETE VEDU 42. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 43. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 59–62 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on kuni 240-liitriseid mahuteid lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. 44. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda säästva arengu ja planeerimise ameti jäätmespetsialisti määratud jäätmekäitluskohta. 45. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 46. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 47. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 48. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 49. Korraldatud olmejäätmeveo korraldab Tallinna haldusterritooriumil kommunaalamet. Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi linna õigusaktidega. VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 50. Tallinnas tekkinud tavajäätmed kõrvaldatakse Pääsküla tavajäätmete prügilas, Kopli püsijäätmete prügilas ja Väo paekarjääri püsijäätmete prügilas või mõnes teises keskkonnaministri kehtestatud prügilate rajamis- ja kasutamisnõuetele vastavas ja jäätmeluba omavas prügilas. Alates 15. juulist 2002. a peavad ladestatavad jäätmed olema eelnevalt töödeldud. 51. Jäätmete töötlemiseks loetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sorteerimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmete töötlemine võib toimuda nende tekkekohas, jäätmeloaga käitlusettevõttes või prügilas. 52. Pääsküla tavajäätmete prügilas on vastavalt jäätmeloale lubatud ladestada iga liiki jäätmeid peale ohtlike jäätmete, Kopli ja Väo paekarjääri püsijäätmete prügilas ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Ladestamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 53. Jõelähtme valda rajatava Tallinna uue tavajäätmete prügila valmimisel tuleb Pääsküla tavajäätmete prügilas jäätmete vastuvõtmine lõpetada ja prügila sulgeda ning Tallinnas tekkinud tavajäätmed (välja arvatud ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikud püsijäätmed) tuleb ladestada Tallinna uues tavajäätmete prügilas või mõnes teises keskkonnaministri kehtestatud prügilate rajamis- ja kasutamisnõuetele vastavas ja jäätmeluba omavas prügilas. 54. Jäätmed kõrvaldatakse prügilas selleks määratud töötaja juhendamisel kooskõlas prügila tehnoloogilise projektiga. 55. Jäätmete põletamine prügilas on keelatud, kui jäätmeloaga ei ole ette nähtud teisiti. 56. Prügilat käitav ettevõte on kohustatud korras hoidma juurdesõiduteed prügilasse ja prügila territooriumil, vältima nendel rajatistel tolmu tekke ja leviku ning jäätmete sattumise väljaspoole prügila maa-ala. 57. Jäätmete sorteerimine prügilas võib toimuda ainult jäätmeloas määratud tingimustel. Jäätmete väljaviimine prügilast on keelatud, kui jäätmeloaga ei ole ette nähtud teisiti. 58. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutel väljaspool prügilat on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. VIII. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 59. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud säästva arengu ja planeerimise ameti kirjalikul loal ja tingimustel. 60. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 61. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida ka aunades. 62. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 63. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 64. Linna haljasaladel tekkivad aia- ja pargijäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb kompostida linnas selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või selleks ettenähtud jäätmekäitlusettevõtetes. IX. JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 65. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 66. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 66.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 66.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 120, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 66.3. kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 66.4. kompaktoreid. 67. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 68. Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: – hall olmejäätmed – roheline taaskasutatavad jäätmed – punane ohtlikud jäätmed – pruun biolagunevad jäätmed 69. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 70. Kui jäätmemahuti värv ei vasta mingil põhjusel kogutavale jäätmeliigile, peab selle kaanele ja esiküljele olema kõigile nähtavalt ning punktis 68 nimetatud kogutavale jäätmeliigile vastava värviga kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus. 71. Jäätmeid tohib paigutada: 71.1. jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 71.2. 120–800-liitristesse astjatesse vastavalt jäätmeveolepingule. 72. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 73. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 74. Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. 75. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 76. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 77. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 78. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. X. VASTUTUS 79. Eeskirja mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele seaduses ettenähtud korras. 80. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 81. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul säästva arengu ja planeerimise ameti ettekirjutuse alusel. 82. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 83. Kui reostuse tekitaja ei täida punktis 81 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 84. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt säästva arengu ja planeerimise ameti või linnaosa valitsuse ettekirjutusele. 85. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 84 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnaosa valitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tallinna Linnavolikogu 7. märtsi 2002. a määrusega nr 17 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisa 1 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Tallinnas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada säästva arengu ja planeerimise ameti jäätmespetsialistiga. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada säästva arengu ja planeerimise ameti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 5. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 5.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 5.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 5.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 5.4. jäätmete edasine suunamine. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud säästva arengu ja planeerimise ameti jäätmespetsialistiga, ja lammutusluba. Kui lammutatav ehitis pärineb enne Teist Maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada täiendavalt ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga (edaspidi kultuuriväärtuste amet). Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada säästva arengu ja planeerimise ametis jäätmeõiend. 7. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurikihti (muinsuskaitselised objektid, nende fragmendid, ürikud, inimsäilmed jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse kultuuriväärtuste ametiga. 8. Tallinnas tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse Kopli püsijäätmete prügilas, Väo paekarjääri püsijäätmete prügilas või Pääsküla tavajäätmete prügilas või antakse käitlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. 9. Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. 10. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Tallinna õigusaktidest. II. EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 11. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 12. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 13. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 14. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 15. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 16. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 17. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 17.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 17.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 17.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutamata puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada säästva arengu ja planeerimise ametiga; 17.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 17.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 17.6. kooskõlastama linnaosa valitsusega, säästva arengu ja planeerimise ameti liikluse osakonnaga ja kommunaalametiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 17.7. kooskõlastama linnaosa valitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 17.8. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 17.9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 18. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 18.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 18.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 18.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 18.4. saastunud pinnas. 19. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. III. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 20. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 20.1. puit; 20.2. kiletamata paber ja papp; 20.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 20.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 20.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 20.6. tõrva mittesisaldav asfalt. 21. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 22. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, kõrvaldatakse püsijäätmete prügilas või vastavalt k.o lisa punktile 26. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 23. Taaskasutatavad mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile ja anda taaskasutamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele. 24. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 25. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 26. Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või linnaosa valitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja säästva arengu ja planeerimise ameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult säästva arengu ja planeerimise ameti jäätmespetsialistiga. 27. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ning telliste ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 28. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada ehituse asukohajärgse linnaosa valitsusega. IV. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 29. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 30. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 31. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba. 32. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 33. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. 34. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja säästva arengu ja planeerimise ameti jäätmespetsialisti kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 35. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 36. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma valveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. Tallinna Linnavolikogu 7. märtsi 2002. a määrusega nr 17 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisa 2 TERVISHOIU- JA HOOLDUSASUTUSTE JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu- ja hooldeasutustes tekkivate jäätmete (edaspidi haiglajäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi haiglad), kus tekivad jäätmed, mis jäätmekategooriate nimistus on määratletud «inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 2. Käesoleva lisaga ei käsitleta heitgaaside ja heitveega keskkonda suunatavaid jääke. 3. Käesoleva lisa täitmist Tallinnas korraldavad ja kontrollivad Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, säästva arengu ja planeerimise amet ja kommunaalamet vastavalt oma pädevusele. 4. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning eeskirja sätetest. II. JÄÄTMETE KÄITLEMINE 5. Olmejäätmed 5.1. Olmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised haiglates tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. 5.2. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool. 5.3. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse musta värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. 6. Taaskasutatavad jäätmed 6.1. Klaasijäätmed 6.1.1. Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja - anumad. 6.1.2. Klaasijäätmed tuleb paigutada eraldi mahutitesse, millel on märge «värviline klaas» ja «värvitu klaas». Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist. 6.1.3. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina haigla jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. 6.2. Vanapaber 6.2.1. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber. 6.2.2. Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast haigla jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle paberikogumisettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi. 6.3. Diskreetne vanapaber 6.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja haigla tööd puudutavate andmetega. 6.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). 6.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada haiglas või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 6.3.4. Haiglas purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. 6.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.4. Taaskasutatav papp ja kartong 6.4.1. Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda töötlemist segavaid aineid (kile, plastmass). 6.4.2. Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, nt rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 7. Haiglajäätmed 7.1. Bioloogilised jäätmed 7.1.1. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. 7.1.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.1.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev haigla jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis. Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.1.4. Bioloogilised jäätmed maetakse prügilas eritehnoloogia järgi vähemalt 2 m sügavusse kraavi ning kaetakse samal päeval vähemalt 1 m paksuse olmejäätmete kihiga ning tihendatakse prügirulliga. Identifitseeritud eetilised bioloogilised jäätmed (amputeeritud jäsemed, looted ja elundite osad jne) põletatakse nõudmisel vastavat luba omavas ettevõttes. 7.2. Teravad ja torkivad jäätmed 7.2.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 7.2.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ja pakkimiskuupäev. 7.2.3. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida haigla jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.2.4. Teravad ja torkivad jäätmed maetakse prügilas eritehnoloogia järgi vähemalt 2 m sügavusse kraavi ning kaetakse samal päeval vähemalt 1 m paksuse olmejäätmete kihiga ning tihendatakse prügirulliga. 7.3. Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud «Jäätmekategooriate nimistus» üldkoodi 18 00 00 all tärniga. 7.3.1. Jäätmed on nakkusohtlikud, kui on teada või kahtlustatakse, et need on infitseeritud järgmiste haiguste tekitajatega: katk, siberi katk, hemorraagilised palavikud (Ebola, Lasse, Marburger jt). 7.3.2. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.3.3. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev haigla jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 7.3.4. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. 7.3.5. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. 7.3.6. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb põletada selleks ettenähtud kohas. 7.3.7. Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse korraldusele. 7.4. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed 7.4.1. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt). 7.4.2. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. 8. Muud ohtlikud jäätmed 8.1. Radioaktiivsed jäätmed 8.1.1. Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). 8.1.2. Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka haigla ja osakond, kus jäätmed tekkisid, ning pakkimiskuupäev. 8.1.3. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. 8.1.4. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. 8.1.5. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. 8.2. Ravimijäätmed 8.2.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 8.2.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Haigla apteek kogub pakitud ravimijäätmed, asetab need lukustatavatesse kastidesse ning annab üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimjäätmed tekitanud haigla. 8.3. Elavhõbedajäätmed 8.3.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed. 8.3.2. Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud haigla ning jäätme kirjeldus. 8.3.3. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.4. Kemikaalide jäätmed 8.4.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 8.4.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud haigla. 8.4.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena haigla jäätmehoidlas. 8.4.4. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale. 8.5. Kasutatud elavhõbedalambid 8.5.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 8.5.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse nii, et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud haigla. 8.5.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse haigla jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.5.4. Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid. 8.6. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid 8.6.1. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia haigla jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.7. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid 8.7.1. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena haigla jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (haigla, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.7.2. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. 8.8. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed 8.8.1. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. 8.8.2. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid haigla jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. 8.8.3. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. III. TEHNILISED NÕUDED HAIGLA JÄÄTMEHOIDLALE 9. Haigla jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 9.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada haigla keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 9.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba; 9.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist; 9.4. põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 9.5. juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 9.6. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 9.7. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 9.8. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9.9. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.