Põdrala Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramisel alatise eluaseme alaliste kulude piirmäärad — KO, 36, 827

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 3 punkti 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 222 lõiked 5 ja 6, Põdrala Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada toimetulekutoetuse määramisel alatise eluaseme alaliste kulude piirmäärad Põdrala vallas (lisatud 2 lehel). 2. Tunnistada kehtetuks Põdrala Vallavolikogu 19. veebruari 1997. a määrus nr 2 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord» Põdrala vallas ja Põdrala Vallavolikogu 23. oktoobri 1997. a määrus nr 7 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise kord» Põdrala vallas täiendamine. 3. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Sulev SILDNA Kinnitatud Põdrala Vallavolikogu 8. veebruari 2002. a määrusega nr 1 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEL ALALISE ELUASEME ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRAD 1. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised alalise eluasemega seotud alalised kulud: 1.1. korteriüür või hooldustasu; 1.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud kütte maksumus; 1.3. tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 1.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 1.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 1.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 1.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 2. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate kulude hulka. 3. Toimetulekutoetuse taotleja kohustub tõestama käesoleva määruse punkides 1.1–1.7 näidatud kulude tasumist esitatud arvete ja/või nende tasumist tõendavate dokumentide alusel. 4. Taotleja esitatud kuludokumendid ja arved võetakse aluseks allpool toodud piirhindade ulatuses järgnevalt: 4.1. Korteriüüri või hooldustasu kompenseerimise piirmääraks on 3 kr/m2. 4.2. Kütte ja soojaveevarustuseks tarbitud kütte maksumuse piirmäärad on: 4.2.1. tsentraalse küttega eluruumidele, mille kütmiseks kasutatakse puitu, kivisütt, briketti, kompenseeritakse 6 krooni normpinna/m2; 4.2.2. eramajadele ja ahiküttega eluruumidele, mille kütmiseks kasutatakse tahkekütust kompenseeritakse 10 m3 puitu eluruumi kohta kütteperioodil, jagades summa seitsmele kütteperioodi kuule. Puidu hinna ülemmääraks on 100 kr/ m3; 4.2.3. eramajades ja ahiküttega eluruumides, kus puuduvad statsionaarne elektripliit ja gaasipliit, kompenseerida täiendavalt 1,8 m2 puitu eluruumi kohta aastas. 4.3. Vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus kompenseeritakse tegeliku tasu ulatuses. 4.4. Kulude arvestamine elektrienergia kulude katmiseks toimub järgmiselt: 4.4.1. Eluasemel, millel on statsionaarne elektripliit ja puudub tsentraalne soojaveevarustus Ühe elaniku kohta kuus 80 kWh Kahe elaniku kohta kuus 105 kWh Kolme elaniku kohta kuus 130 kWh Nelja elaniku kohta kuus 155 kWh Alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh 4.4.2. Elektrienergia eluruumide valgustamiseks: I kvartalis 0,5 kWh normpinna ühe m2 kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh normpinna ühe m2 kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna ühe m2 kohta kuus IV kvartalis 0,8 kWh normpinna ühe m 2 kohta kuus 4.4.3. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse kütteks ainult eluruumides, kus puuduvad muud võimalused eluruumide kütmiseks. Elektrienergia maksumus kompenseeritakse kütteperioodil (01.10–30.04) kuni 8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus. 4.5. Eluasemel, kus puudub tsentraalne soojaveevarustus ja statsionaarne elektripliit, kompenseeritakse balloonigaasi järgmiselt: 4.5.1. ühe elaniku kohta 10 kg kuus 4.5.2. alates teisest elanikust lisandub iga elaniku kohta 2 kg kuus 4.6. Maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, kompenseeritakse 30 krooni üks kord aastas. 4.7. Hoonekindlustuskulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, 100 krooni aastas.