Narva Linnavolikogu — Soojusenergia arvestuse juhendi kinnitamine — KO, 36, 822

Narva Linnavolikogu 13. veebruari 2002. a määrus nr 103/54 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõikele 1, Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Narvas Soojusenergia arvestamise juhend (lisatud). 2. Määrus jõustub peale selle avalikustamist 1. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Elsa SUIKANEN Kinnitada Narva Linnavolikogu 13. veebruari 2002. a määrusega nr 103/54 JUHEND SOOJUSENERGIA ARVESTAMISEKS, MIS ON VAJALIK NARVA LINNA SOOJAMÕÕTURITETA JA REGULEERIMISSEADMETETA ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSEKS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev juhend on välja töötatud Eesti Vabariigi majandusministri 11. augusti 1997. a käskkirja nr 86 «Soojusvarustuse jaotamise ja arvestamise metoodika soojusmõõtureid mitteomavatele ostjatele» lisa alusel. 1.2. Soojusenergiaga varustamise õiguslikuks lähtedokumendiks on soojusenergia müüja ja ostja vahel sõlmitud leping. 1.3. Lepingu projekti soojusenergia hankimiseks koostab müüja. 1.4. Ruumide sisetemperatuuriks võetakse 20 &176;C. 1.5. Kuuma vee kulu normideks võetakse: – kinnise või avatud soojaveevarustuse süsteemiga elumajad, kus on duššidega vannid – 105 l ööpäevas ühe elaniku kohta; – elumajad, kus on istevannid ja duši alusvannid – 90 l ööpäevas ühe elaniku kohta; – elumajad, kus on kraanikausid – 40 l ööpäevas ühe elaniku kohta; – kuuma vee temperatuuriks veevõtul võetakse ööpäevaringselt 55 &176;C ja selle tagab ostja teenindav personal. 2. TEGELIKU SOOJUSKULU ARVESTUS 2.1. Soojustarbimise arvestusperioodiks võetakse üks kalendrikuu. 2.2. Võrgu toitevee temperatuur soojusallika ja ostja jaoks määratakse meteoroloogiajaama välisõhu temperatuuri prognooside järgi ja vastavalt vastuvõetud temperatuuri reguleerimise graafikule, mille müüja annab ostjale. 3. KÜTTEKS KULUVA TEGELIKU SOOJUSE KULU MÄÄRAMISE ARVESTUSLIK MEETOD 3.1. Soojuse vajadus kütteks määratakse järgmise valemi järgi

(1) Kus

– arvestuslik soojuskulu kütteks, MWh;

– objekti projekteeritud võimsus, MWh;

– ruumide sisetemperatuur, °C;

– välisõhu tegelik keskmine temperatuur, °C;

– välisõhu arvestuslik temperatuur, –23 °C;

– tegelik kütmise ööpäevade arv arvestusperioodil; 24 – kütte töötamise tundide arv ööpäevas. 3.2. Sooja vee varustus: 3.2.1. kui hoones ei ole sooja vee arvestit, siis arvestatakse kasutatava soojusenergia hulk kuuma veega varustamiseks ( Qгвс ) järgmiste valemite järgi: a) kinnine kuuma vee varustuse süsteem kütteperioodil

(2) b) kinnine süsteem väljaspool kütteperioodi

(3) Kus: a – kuuma vee kulunorm (t = 55 &176;C) ühele tarbimisühikule m – tarbimisühikute arv; n – arvestusperioodil kuuma vee varustuse tegelik ööpäevade arv

– kuuma vee keskmine temperatuur kütteperioodi arvestuslikus kuus, °C

– külma vee temperatuur kütteperioodil (5 °C)

– külma vee temperatuur väljaspool kütteperioodi (15 °C) k – soojusvarustuse süsteemis soojuskadusid arvestav koefitsient (0,35) c) kuuma vee varustuse avatud süsteem: Kasutatud vee kulu hoones määratakse valemi järgi

(4) 4. SOOJUSVARUSTUSE KULUDE JAOTAMINE JA ARVELDUSED OSTJATEGA 4.1. Igakuine arvestus tarbitud soojusenergia eest ostja ja müüja vahel arvestuslikule kuule järgneva 30. kuupäevani vastavalt käesoleva juhendi järgi määratud soojuse hulgale ja Narva linna territooriumil kehtivatele tariifidele. 4.2. Objektide küttekulud jaotatakse tarbijate vahel proportsionaalselt nende kasutuses olevatele köetavatele pindadele. 4.3. Kuuma vee varustuse tarbimiskulud määratakse valemite 2, 3 järgi saadud soojusenergia koguste korrutamise teel tariifiga. 4.4. Ostja tasub soojusenergia eest järgmise valemi järgi

(5)

– projekteeritud soojusvõimsus, kW

(6) T – tariif, EEK/MWh; 1,05–5% KM. 5. PRETENSIOONIDE LAHENDAMINE 5.1. Kõik soojusvarustuse puuduste ja soojusenergia arvestusega seotud probleemid lahendatakse poolte vahel soojuse hankimise lepingus näidatud mehhanismi alusel ning Eesti Vabariigi territooriumil kehtivate õigusaktidega.