Oisu Vallavolikogu — Oisu valla arengukava muutmine ja täiendamine — KO, 35, 816

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 22 lõike 1 punktist 7 ja Oisu valla põhimääruse (KO 2000, 94, 1350) punkti 22.1 alapunktist 7 ja tehtud ettepanekutest, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Muuta ja täiendada Oisu valla arengukava ning kinnitada uues redaktsioonis (lisatud määrusele). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Oisu Valla Teatajas. 3. Määrus jõustub 5. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Ain AASA Oisu Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määruse nr 5 lisa 1. KOKKUVÕTE PERIOODIST 1995–2001 LÄHTUVALT ARENGUKAVAST Vaadeldaval perioodil on Oisu valla elanike arv vähenenud 1623-lt inimeselt 1995. a 1537-ni 1999. a. Seisuga 1.01.2002.a elanike arv 1482. Muutunud on ettevõtlus, osa ettevõtteid on kadunud, mõned on vahetanud nimesid. Valla ettevõtluse üldsuund on jäänud samaks: tugev põllumajandusettevõtlus ja puiduga seonduv ettevõtlus. Oluliselt on kiirenenud maareform (1995. a – 123 üksust). 2002. aastaks on maareformi käigus vormistatud 80% valla pindalast. 1.1. Lahendatud arengukava eesmärgid Enamus arengukavas fikseeritust on täidetud: – põhilised külasid ühendavad teed on üle antud riigile; – valmis ehitatud Taikse veepuhastusseade; – kiirenenud maareform koos väljastpoolt abijõudude kaasamisega; – paranenud on Oisu pargi heakord; – valmis Retla Kooli juurdeehituse I järk, leitud vahendeid edasiehitamiseks; – ujula soojaveevarustuse uuendamine; – Taikse majade kütmine OÜ Estonia eestvedamisel; – Ambulatooriumi aknad; – Trükitud Oisu valda tutvustavad trükised, meened; – paigaldatud klaasikonteinerid ja prügimajandus on korraldatud Oisus ja Taikses; – koolisöökla on taasavatud; – arvutiklass on rajatud; – raamatukogule on leitud uued ruumid. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmata jätmise põhjus on rahaliste vahendite vähesus. Ka on seadusandlusest tulenevalt mõningate küsimuste lahendamisvõimalused ja vajadused muutunud. Täitmata: – allasutuse staatuse andmine koolile, lasteaiale jne Põhjus: Analüüsides väheste rahaliste vahendite kasutamist ei osutunud see mõttekaks. – korteriühistute rajamine Põhjus: Vald ei ole initsiatiivi näidanud, on puudunud kohalik initsiatiiv. – Retla Kooli elektrisüsteem, võimla ja vaheosa katused vahetamata Põhjus: Juurdeehituse valmimine on veninud, mistõttu investeeringud on sinna kasutatud. – Rajamata laulu ja tantsuplats Põhjus: Rahaliste vahendite puudus. 2. VALLA ARENGU ÜLDPÕHIMÕTTED 2.1. Üldpoliitilised põhimõtted – Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Eesmärk on seaduste austamisest lähtuv tegutsemine kõigi vallaelanike, ettevõtete poolt. – Lõuna-Järvamaa koostööpiirkonnas peetakse läbirääkimisi võimalikuks liitumiseks. Läbi koostööpiirkonna on võimalik osutada vallaelanikele mitmekülgsemat ja kvaliteetsemat teenust. Tegutsemine Lõuna-Järvamaa koostööpiirkonnas (eelkõige hariduse, päästeteenistuse, keskkonna, ehitusjärelvalve, kultuuri jne valdkondades) loob eeldused hilisemaks võimalikuks omavalitsuse haldusjaotuse muutuseks vallaelanikele sobivaimal kujul. – Liitumisläbirääkimiste tulemusena valmiva lepingu kohta küsitakse vallaelanike arvamust. Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud, vastama seadusandlusele. – Lõuna-Järvamaa ühise piirkondliku arengukava koostamine. Osalemine MTÜ Lõuna-Järvamaa Arendusühingu tegevuses. – Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest. Vastavalt toetatakse kohalikku initsiatiivi elu korraldamisel. 2.2. Eelarve kujundamise põhimõtted. Üldised põhimõtted 1. Eelarvet menetletakse vastavalt Oisu valla põhimäärusele. 2. Arvele tuleb võtta kõik tulud; kulud määratakse kindlaks allasutuste ja ürituste kohta eraldi ja kõikides kululiikides. Eelarve proportsioonid 1. Tulubaasi analüüs Tulubaas jaguneb kaheks: a) omatulu ~ 20% b) riigieelarvest tulevad tulud nn § 2 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Eelarve maht 3 972 000 4 623 000 5 480 000 6 080 225 5 824 846 6 077 567 Riigieelarvest tulevad tulud 3 535 000 3 883 000 4 282 000 4 863 000 6 155 302 5 140 650 % 89 % 84 % 79 % 80% 105% 84 % Märkus: 2000. aasta riigieelarvest tulevad tulud on suurenenud seoses põllumaa munitsipaliseerimisega. 2. Kulude proportsioonid 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 1. Üldvalitsemine 19,2 % 17,5 % 17,5 % 19 % 21% 19,5% 19,6% 2. Haridus 29,5 % 32,6 % 32,5 % 32,6% 31% 33,9% 39,9% 3. Kultuur 11,6 % 10,7% 12,3 % 12,7% 16% 18,6% 15,4% 4. Sport 1 % 6,7 % 0,9 % 1 % 1% 1% 0,95% 5. Tervishoid 1,5 % 0,8 % 1,2 % 1,33 % 3,3% 1,6% 1,3% 6. Sots.hoolekanne 3 % 1 % 1,2 % 1,2 % 1,5% 1,6% 1,4% 7. Osalused 5 % 3,5 % 3,9 % 2,9% 6,2% 5,0% 6,0% 8. Majandus 7,9 % 5,2 % 12,3 % 10,67% 7,1% 5,3% 7,6% 9. Reservfond 1,8 % 0,82 % 1,7% 0,9% 1,2% 10. Investeeringud 2,7 % 7,73% 0,5% 11. Võlakirjad 17 % 15,5 % 7,3 % 7,73% 7,9% 11,7% 3,7% 12. Muud 4,3 % 12,1% 5,6 % 2,32 % 2,8% 1,0% 3,6% Laenupoliitika Võetavad laenud peavad olema mõeldud investeeringuteks. Laenud: 1) pikaajalised 2) lühiajalised Pikaajalistest laenudest toimib praegu EÜP laen. Lühiajalised laenud võimaldavad investeeringuid eelarveaasta jooksul järgneva eelarveaasta arvelt (OVTF intressi- ja tagasimakse laenud). Eelarve koostamisel ei tohiks laenud ja intresside tagasimaksukoormus ületada 15% . Aastal 2002 võimalik pikaajaline laen investeeringuks tagasimakse algusega aastal 2003. Kokkuvõte Eelarve koostamisel lähtuda eelnevate aastate eelarvete proportsioonidest. Investeeringute tegemiseks kasutada laenusid. Tulubaasi suurendamiseks leida võimalusi omatulu suurendamiseks. Täiendavate investeeringusummade saamiseks leida võimalusi läbi projektitöö. 3. HARIDUS JA VABA AEG 3.1. Haridus. • Hetkeseis Oisu vallas jätkab tööd 2 haridusasutust – Retla Kool ja Oisu Lasteaed «Kelluke». Gümnaasiumiealistele lastele on koolipiirkonnaks kinnitatud Türi linn. Lastepäevakodus on koolieelikuid 47, töötajaid 12. Kahe rühma ruumid kasutamata. Retla Koolis õpib 192 õpilast, 99 koolikohuslast õpib teistes koolides. Momendil 18 pedagoogilist töökohta. Ametikoolis õpib 25 ja kõrgkoolis 21 õpilast. • Prognoos Arvestades laste sündivust vallas pole lastepäevakodus 4 rühma vaja komplekteerida. Prognoositav õpilaste arv Retla Koolis 1998/1999 215 1999/2000 225 2000/2001 226 2001/2002 192 2002/2003 165 2003/2004 154 2004/2005 139 • Õppe-kasvatustöö arengusuunad – Uute alushariduse ja õppekavade rakendamine, mille eesmärk on kvaliteetsema haridusteenuse osutamine. – Erivajadusega lastele eriõpetuse andmise jätkamine ja sellealase töö jätkuv arendamine, otsida kohapealseid võimalusi. – Arvutiõpetuse järk-järguline kasutuselevõtt aineõpetuses. – Koostada õppematerjal kodukoha loodusest, ajaloost ja tänapäeva elu-olust. Koostöö kohaliku muuseumiga. – Luua võimalused logopeedi, psühholoogi töö korraldamiseks. Süvendada võõrkeelte õpetamist. – Leida võimalused meditsiiniteenuste paremaks osutamiseks. – Täienduskoolituse võimaldamine kõigile töötajatele, töötajate atesteerimine. – Peredega läbiviidava koolituse tõhustamine. – Vajadusel luua skaudi- ja kodutütarde rühmad. – Teha koostööd ümbritsevate omavalitsustega ühise hariduspiirkonna väljatöötamiseks (kontseptsioon). – Täiskasvanute täiendusõppe võimaluste loomine. • Materiaalse baasi areng – Lõpetada kooli juurdeehitus. – Kooli klassiruumide, koridoride remont. Lastepäevakodu hoone järk-järguline remont. – Koolisöökla valmisehitamine ja sisustamine. Söökla avamine valla elanikkonnale. – Kooli ja lastepäevakodu territooriumi ühine planeering. – Inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine. – Vabadele ruumidele kooli juurdeehituses ja lastepäevakodus kasutuse leidmine (võimalikud variandid: ettevõtlus, turvatuba, päevakeskus, lasteringid). 3.2. Kultuur • Hetkeseis ja hinnang Oisu vallas asuvad Oisu Rahvamaja, Taikse Kultuurimaja, Oisu valla Keskraamatukogu, Taikse Külaraamatukogu, Oisu muuseum. Oisu vallas tegutsevad Vanatehnikaklubi «RETROM», Eesti Tuletõrjemuuseumi Järvamaa filiaal, MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, MTÜ Perede Ühendus, SK Esto, eakate selts «Elulõng», Taikse Külaseltsing. Olemasolev kultuuriasutuste võrgustik on optimaalne. Vallal on loodud sõprussidemed Soome Inkoo vallaga. Viimaste aastatega on tekkinud külades külaliikumise initsiatiivrühmad, külade ühenduses on viis küla, peaaegu kõikidel küladel on külavanemad. • Kultuuritöö arengusuunad – Kujundada Oisu Keskraamatukogust kogu valla õppe-, teadmiste- ja infokeskus. Kaasajastada raamatukogude fondide arvestus. Ehitada välja Oisu raamatukogule fondihoidla. – Laiendada laste ja täiskasvanute võimalusi tegeleda huvitegevusega. Selgitada välja õpiringide vajadus, vastavate programmide väljatöötamine ja ellurakendamine. – Rahvakultuuri traditsioonide hoidmine ja arendamine. Osaleda maakondlikel ja vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel ning kultuuriüritustel. Puhkpilliorkestri taastamine ja rahvatantsu õppimise laiendamine koostöös Lõuna-Järvamaaga. – Tagada ülevallaliste traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine (Oisu Lauluratas, Oisu Laululind, Oisu Luulepäevad, Oisu Valla Päevad). Leida ja arendada välja Oisu valda laiemalt tutvustav tunnusüritus. – Tunnustada ja toetada külaliikumist ja arendada külakultuuri. Toetada kohalikku initsiatiivi külaliikumises, toetada külade kokkutulekuid valda tutvustava üritusena, kaasa aidata Saareotsa külavanema valimisel. – Leida võimalusi teatrite ja kõrgkultuuri ürituste toomiseks Oisu valda. – Oisu muuseumi fondide süstematiseerimine, täiustamine, fondihoidla loomine. Luua muuseumi juurde ajaloo uurimiseks töörühm kaasates ka õpilasi perspektiiviga paikkonna ajaloo koostamiseks. Muuseumi seadustamine. – Alustada valla ajalugu kajastava kogumiku koostamist. – Tähistada ja korrastada ajaloo- ja kultuuriväärtused. – Kino säilitamine vallas. – Kultuuritöö korraldamise järkjärguline üleminek seltsilisele alusele. Senise kultuurijuhi töö ümberkorraldamine projektjuhtimise alusele. – Inkoo vallaga sõprusdelegatsioonide vahetamine huvigruppide ja seltside kaudu. – Leida võimalusi noortele osalemiseks maakondlikus Noortekeskuses, toetada kohapealsete noorte initsiatiive. – Arendada koostööd Lõuna-Järvamaaga turismialasel tegevusel. Ühiste kultuuriürituste korraldamine. • Materiaalse baasi areng – Rajada laulu- ja tantsuplats Oisu parki. – Kultuurimajade inventari kaasajastamine. Luua tingimused konverentside ja koosolekute kaasaegsel tasemel korraldamiseks. – Jätkata kultuurimajade jooksvat korrastavat remonti (tualetid, tantsusaalid, trepikojad, uksed jne). – Aidata kaasa Tuletõrjemuuseumile ja «RETROM-ile» sobivate ruumide ja vajalike investeeringute leidmisel. – Aidata kaasa küladel kogunemiskohtade ja kohalike parkide korrastamisel. 3.3. Sport • Hetkeseis Valla sporditegevust korraldab spordiklubi «Esto». Liikmete arv praegu 60. Spordivallas on regionaalne koostöö Türi linna Spordiklubide Liiduga ja teiste Järvamaa spordiühendustega. • Hinnang Sporditegevuse korraldus Oisu vallas on optimaalne. • Arengusuunad – Valla külade spordimängude traditsiooni jätkamine ja edasiarendamine. – Tihedam koostöö ümberkaudsete valdade, Türi linna ja teiste Järvamaa spordiühendustega. – Jätkuv koostöö FC «Floraga» jalgpalli propageerimiseks ning treeningute korraldamiseks Oisu staadionil ning võimlas. – Ühiste spordiürituste korraldamine Lõuna-Järvamaa piirkonnas. – Muuta spordivõistlused atraktiivsemaks (mudamaadlus, sumokad jne). • Materiaalse baasi areng – Lihtsamate spordiväljakute rajamine küladesse. – Terviseraja ehitamine Oisu parki. – Orienteerumise püsiraja korrastamine ja uuendamine. – Suusaradade jätkuv korrastamine ja katmine saepuru kihiga. – Kooli staadioni rekonstrueerimine. – Lasketiiru korrastamine. – Koostöö kohalike ettevõtetega lahenduse leidmiseks ujula töölerakendamiseks ning ümberkujundamiseks tervisekeskuseks. – Ussimäe karjääri baasil valla sportlik-tervistava puhketsooni loomine. 4. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 4.1. Tervishoid • Hetkeseis ja hinnang I etapi arstabi on lahendatud kohapealse perearstipraksisega. II etapi arstiabi pakub AS Järvamaa Haigla. Erialaarstide vastuvõtud on Türil ja Paides. Lahendamata hambaravi. Töötab «Türi Apteegi» Oisu apteegipunkt. Toimiv süsteem on optimaalne. • Arengusuunad – Lahendada hambaraviteenuse osutamisega seotud probleemid. – Logopeedi ja psühholoogi vajaduse selgitamine ning leidmine koostöös kooli ja lasteaiaga. – Pakkuda täiendavaid meditsiiniteenuseid Tervisekeskuse baasil (massaaž, nõelravi jne). • Materiaalse baasi areng – Perearsti majanduskulude katmine võimaluste piires valla eelarvest (soojus, vesi, elekter, kanalisatsioon). Kapitaal- ja jooksva remondi kulude osaline katmine eelarvest kahepoolse lepingu alusel. – Hambaravitooli soetamine. 4.2. Sotsiaalhoolekanne • Hetkeseis Sotsiaalhoolekande süsteemi korraldamine põhineb ühe sotsiaalametniku ja volikogu sotsiaalkomisjoni tööl. Vallas toimib naabrihooldus- ja tugiperede süsteem. Vajadusel ostetakse teenust Koeru Hooldekodult, Türi Abikoolilt ja Türi Kesklinna Lasteaialt logopeediliseks raviks. • Hinnang Arvestades majandussituatsiooni kujunemist on tõenäoliselt edaspidi vajalik suurendada sotsiaalhoolekande osa valla eelarves. • Arengusuunad – Laste sünni väärtustamine toetuse maksmisena valla eelarvest 2002. aastal 1500 krooni. – Probleemsetele lastele vaba aja veetmise ja erinevate kursuste ning laagrite võimaldamine ja korraldamine. Eelarveliste vahendite ettenägemine selleks. – Lastekaitsekomisjoni loomine sotsiaalkomisjoni juurde. – Invaliididele elujulguse andmine läbi tihedama suhtlemise. Kaasamine erinevatele üritustele, täiendusõppe võimaluste loomine. – Toetada pensionäride seltsilist tegevust. – Töötute kohustuslik kaasamine valla heakorratöödel. – Sotsiaalmaja ja vanuritekodu vajaduse selgitamine. – Toetada võimalusel ameti- ja kõrgkoolis õppivaid noori. – Töötute ümber- ja täiendusõppe organiseerimine koostöös tööhõiveametiga. – Täiendavate vahendite leidmine kooli- ja lasteaiatoidu toetuste maksmiseks vähekindlustatud peredele. • Materiaalse baasi areng – Sotsiaaltranspordi korrastamine, invabussi teenuste kasutamine ja finantseerimine. – Probleemsetest perekondadest pärit hättasattunud lastele turvatoa sisustamine. 5. ELANIKE TURVALISUS • Hetkeseis ja hinnang Valda teenindab Türi Politseijaoskonna konstaabel ja talle on abiks neli abipolitseiniku. Vallas on kaks tuletõrje abikomandot. Vallas on loodud Kaitseliidu rühm. Läbi vallavalitsuse on pidev koostöö Riigikaitse osakonnaga. Eraettevõtluse baasil on Oisu asulas öine valve. Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud omavad õigust karistada loetletud haldusõigusrikkumiste korral (Vallavolikogu 27. detsembri 2001. a määrus nr 16). Korrakaitseorganite töö korraldus on optimaalne. • Arengusuunad – Kodanikukaitse töö korraldamine. – Vallavalitsuse koostöö tihendamine Kaitseliiduga. – Vallas tegutsevate tuletõrje abikomandode töövahendite garanteerimine ja parendamine. – Politsei jätkuv majanduslik toetamine valla eelarvest. – MTÜ Oisu Tuletõrje Seltsi taastamine koostöös entusiastidega. • Materiaalse baasi areng – Tuletõrjetehnika hoiuruumide majanduskulude katmine (vajadusel). 6. KESKKONNAKAITSE JA INFRASTRUKTUURID 6.1. Teed, transport, side • Hetkeseis Oisu valda läbib Türi–Arkma maantee, ning Tallinn–Viljandi raudtee. Vallas on riigiteid 31 km, vallateid 52 km. Bussiliiklust läbi valla külade korraldab Järvamaa Ühistranspordikeskus, millega on lahendatud õpilaste ja lasteaialaste transpordiprobleemid. Valda teenindab Oisu Sidejaoskond ning Taikse ja Oisu telefonijaamad. Töötavad Interneti-punktid Taikse raamatukogus ja Oisu valla keskraamatukogus. • Hinnang Väljakujunenud teedevõrk ja transpordi süsteem on Oisu valla jaoks optimaalne. Vajalikud on tunduvalt suuremad kulutused valla teede hoolduseks ja remondiks. Vajalik pidev järelevalve teede kasutamise ja korrashoiu üle. Telefoniside olukord järjest paraneb. Interneti-ühendus on kättesaadav raamatukogude kaudu ja on sellisel kujul optimaalne. • Arengusuunad – Koostöös ühistranspordi reisikorraldajatega püüda säilitada olemasolevad bussiliinid tasudes veokulud või doteerides neid otse eelarvest. – Paigaldada külade piiridele küla algust tähistavad sildid. – Toetada algatusi Interneti püsiühenduste võimaldamiseks vallakodanikele. • Materiaaltehniline baas – Leida rahalised vahendid bussipeatuste väljaehitamiseks Oisu vallas, korrastada koostöös külarahvaga kauplusauto peatuskohad. – Garanteerida valla eelarvest üldkasutatavate valla teede rahuldav korrashoid, kaks korda aastas teeäärte ja kraavide hooldus. – Garanteerida talvine lumetõrje valla teedel. – Alates 2000. aastast remontida kapitaalselt kuni 1 km kruusakattega vallateid. – Garanteerida tänavavalgustus sügis-talvisel perioodil Oisu ja Taikse külas. – Jätkata liiklusmärkide ja viitade korrastamist valla teedel, paigaldada valla piiridele valla algust tähistavad sildid. – Korrastada valla infotahvlid Oisus ja Taikses. Igasse külasse paigaldada infotahvlid. 6.2. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energeetika • Hetkeseis Sooja tootmise eest vastutab vallas AS Eraküte. Soojatrassid on amortiseerunud. Valla hoonetele on paigutatud soojamõõtjad. Vee- ja kanalisatsioonitrasside eest vastutab Oisu vallas OÜ Oisu Vesi. Samuti kuuluvad OÜ-le Oisu Vesi olemasolevad reoveepuhastusseadmed Taikses. Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantsabil on 2002. aastal valmimas Oisu asula reoveepuhasti, mis lahendab reovee puhastamise Oisus. Ehitatud on purgla ja uus ajakohane pumpla. Välja on selgitatud vigased kanalisatsioonitorustikud. Kommunikatsioonid on kaardistatud seoses Oisu reoveesüsteemide rekonstrueerimisega. Valminud on projekt kanalisatsioonitrasside ehitamiseks. Oisu vald osaleb Pärnu jõe vesikonna koondprojektis vahendite taotlemiseks EL eelstruktuurifondist ISPA. Elektrilist võimsust valla territooriumil on piisavalt, toimub elektrienergia müügisüsteemi korrastamine. • Hinnang Lahenduse on leidmas reovee puhastamise ja kanaliseerimisega seonduvad küsimused. Kasulik on osalemine ISPA projektis, mis võimaldab edaspidi ka Väljaotsa ja Metsaküla reovee kanaliseerimise ja puhastamisega seotud küsimused lahendada. Purgimissõlme olemasolu aitab puhastada ka külades tekkinud reovee. Soojatootmine on keerukas ja sooja hind kallis tarbijate vähesuse ja amortiseerunud trasside tõttu. Kõige problemaatilisem on Taikse majade kütmine, kus sooja eest maksmine käib paljudele üle jõu. Ilmselt on mitmes kohas mõistlikum minna üle kaugkütte asemel lokaalküttele. • Arengusuunad – Koostöös infrastruktuuri valdajate ja kasutajatega leida optimaalseim ning vallaelanikele ja asutustele-ettevõtetele odavaim tee nende varustamiseks kütte, vee ja kanalisatsiooniga. – Infrastruktuuri väljaarendamisel arvestada ettevõtluse vajadusi ja huve. – Teha koostööd AS-ga Eraküte – Puhta joogivee tagamine koostöös OÜ-ga Oisu Vesi. – Koostada sooja tootmise arengukava Oisus ja Taikses – Taikse reoveesüsteemide ja veepuhasti rekonstrueerimine koostöös OÜ-ga Oisu Vesi. 6.3. Keskkonnakaitse ja heakord • Hetkeseis ja hinnang Problemaatiliseks kohaks keskkonnareostuse alal Oisu vallas on Oisu biopuhasti, mille puhastusvõime ei rahulda praegust alevikku. See saab lahendatud uue reoveepuhasti valmimisega 2002. aastal. Normaalselt toimib Taikse küla puhastussüsteem. Halvasti toimib Taikse puhasti Clarec, mille puhul on küsimus tehnilises lahenduses. Toimib jäätmemajanduse korraldamiseks koostöö AS Ragn-Sellsiga. Paigaldatud on klaasikogumiskonteinerid Taikses ja Oisus. Koostöös Äiamaa prügila valdaja OÜ Estoniaga on prügila suletud vastavalt keskkonnanõuetele. Lähtuvalt põllumajanduslikust suurtootmisest ei ole garanteeritud keskkonnakaitse sõnniku komposteerimisplatsidel. Puudub ülevaade ka põllumajanduslike väiketootjate keskkonnareostusest. Viimastel aastatel on pööratud suuremat tähelepanu Oisu aleviku heakorrale, on muretsetud vastav tehnika, toimub süstemaatiline haljasalade hooldus. • Arengusuunad – Suurendada keskkonnaalast kontrolli. – Koostöös OÜ-ga Estonia osaleda ISPA projekti käivitumisel Oisu vallas. Lahendada Väljaotsa küla, Metsaküla ja OÜ Estonia reovete kanaliseerimine ja puhastamine Oisu valmivas puhastis. – Vähemalt ühel päeval aastas koguda valla kulul elanikkonnalt ohtlikke jäätmeid ja mittevajalikke esemeid üleandmiseks jäätmekäitlusettevõttele. – Leida lahendus isetekkinud Margo ja teiste prügilate likvideerimiseks. – Keskkonnalaste küsimuste lahendamiseks teha koostööd ümberkaudsete OV-ga lõppeesmärgiga keskkonnaspetsialisti töölevõtmiseks. – Jätkata omavalitsuste vahelist koostööd Väätsa prügila väljaehitamisel. – Märgistada ja heakorrastada Oisu valla territooriumil olevad looduskaitseobjektid (rändrahnud, kivikalmed, pargid). – Suurendada Oisu alevikus hooldatud haljasalade pindala ja arvu (nt Kuuskleri rist). Hooldada pidevalt Taikse kultuurimaja ümbrust. – Põllumajandustootjatega koostöös leida lahendus tootmisobjektide ümbruse heakorrastamiseks (nt keskuse tehnokeskus, Taikse noorkarjalaudad, Tännassilma sigala, Rulli pullilaut, Retla noorkarjalaut jne). – Külades tekkinud tühermaade heakorrastamine ja vähemalt kaks korda niitmine suvel (nt Kalmu elamu ümbrus). – Heakorratöödel ära kasutada vallas registreeritud töötud vastava lepingu alusel. – Koostöös lagunenud hoonete omanikega leida võimalusi nende likvideerimiseks või korrastamiseks. – Järgida Oisu valla jäätmehoolduseeskirja. 6.4. Valla planeering, ehitus • Hetkeseis ja hinnang Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ning olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringut Oisu vallavolikogu kehtestanud ei ole, kuid maakonnaplaneeringu alusel tuleb detailplaneeringu kohustusega aladeks lugeda Oisu alevik ja Taikse küla. Vallal puudub praegu konkreetne visioon ehitusjärelevalve korraldamiseks. Loodud on ehitiste ja rajatiste register. Ehitusalast konsultatsiooni, projekte ja töid ostab vallavalitsus vastavat litsentsi omavatelt firmadelt. Üld- ja detailplaneeringute puudumised võivad lähiajal saada takistuseks valla asulate ja ettevõtluse arengule. Selle puudumine on tingitud ebaselgusest seoses haldusreformiga. • Arengusuunad – Leida ja välja arendada toimiv süsteem planeeringu ja ehitusalaste küsimuste lahendamiseks kas ettevõtluse baasil või koostöös ümberkaudsete OV-ga. Lahenduse leidmisel: 1) koostada Lõuna-Järvamaa üldplaneering; 2) määratleda puhkealad, põllumajandus- ja muud alad; 3) koostada vajadusel detailplaneeringud detaiplaneeringu kohustusega alad; 4) hakata tegelema ehitusjärelvalvega. 7. ETTEVÕTLUS • Hetkeseis Oisu vald on põhiliselt põllumajandustootmisega tegelev vald. Suure tähtsusega on maareformi võimalikult kiire lõpetamine. Lõpule on viidud põllumaade munitsipaliseerimine ja nende müümine vastavalt Oisu valla põhimäärusele. Puudub konkreetne ülevaade praeguses põllumajanduslikus suurtootmises mittevajalike hoonete üle, eesmärgiga leida neile muu lahendus ettevõtluses. Praegu puudub vallapoolne initsiatiiv ettevõtlus- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamisel ning nende korraldamisel. Põhiline ettevõtlus on välja kujunenud põllumajandusreformist tulenevalt. • Hinnang Maareform on edenenud normaalselt ja ei kujune ettevõtlusele takistuseks. Vallavalitsuse võimalused on olnud tagasihoidlikud mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamiseks Oisu vallas. Oisu vald vajab mittepõllumajanduslikke töökohti ja ettevõtlust. • Arengusuunad – Ettevõtlus- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamine. Ümberõppevõimaluste leidmine töötutele koostöös Ettevõtluskeskusega. – Koostöös praeguste ettevõtjatega vabade ruumide ja hoonete väljaselgitamine ja sellealase info levitamine. – Läbi «Küla Tee» projekti ettevõtjatele kvaliteetse info- ja sideteenuse pakkumine. – Leida võimalusi uute töökohtade loomiseks ja investeeringute toomiseks valda. 8. ESMASTE INVESTEERINGUTE PINGERIDA 1) Lõpetada Retla Kooli juurdeehitus aastaks 2003. 2) Retla Kooli söökla valmimine 2002. 3) Oisu asula reoveepuhasti valmimine 2002. aastal. 4) Vajalikud suuremad kapitaalremondid: a) Taikse Kultuurimaja kapitaalremont 2003–2004; b) Oisu Lastepäevakodu kapitaalremont 2003–2004; c) Retla Kooli vana hoone klassiruumide ja koridoride etapiviisiline remont koos elektri- ja keskküttesüsteemi uuendamisega 2002. a. 5) Äriidee leidmine ning fikseerimine Oisu Tervisekeskuse taasavamiseks, investeeringute leidmine äriidee teostamiseks (edaspidi vastavalt võimalustele). 6) Vajadusel elanike abistamine lokaalküttele üleminekul. 7) Iga-aastane valla teede suvine ning talvine hooldus; konkreetsete teelõikude kapitaalremont igal aastal vastavalt riigieelarvest tulevatele summadele. 8) Heakorrale kuluvad investeeringud 9. VISIOON KUNI AASTANI 2005 – Maareform on lõppenud – Omandiküsimused on lahendatud. – Omavalitsuste haldusreform on käivitunud, on selgunud sellealased arengusuunad. Need omakorda lahendavad organisatoorsed küsimused: a) hariduses koolivõrgu; b) ehitusjärelevalve; c) keskkonnaalase arengu; d) sotsiaalhoolekande osas. – Selgunud on EL-st tulenevad põllumajandustootmist mõjutavad tegurid. Need omakorda korrastavad ettevõtluskliima omavalitsuses.