Kohila Vallavolikogu — Kohila alevi ja Kohila valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate õigusaktide kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine — KO, 35, 811

Tuginedes Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 9 lõike 7 punktile 8 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618; 2001, 95, 588) §-le 22, Kohila Vallavolikogu määrab: 1. Muuta seoses Kohila alevi ja Kohila valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega Kohila valla õigusakte alljärgnevalt: 1.1. Kehtestada Kohila valla põhimäärus koos lisadega (lisatud); 1.2. Kehtestada Kohila alevi territooriumil Kohila Alevivolikogu poolt vastu võetud ning Kohila valla territooriumil Kohila Vallavolikogu poolt vastu võetud õigusaktid. 1.3. Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 2. märtsi 1994. a määrus nr 8 «Kohila valla põhimäärus». 2. Käesolev määrus jõustub moodustatava Kohila valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu esimees Ülle UDAM Kinnitatud Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2002. a määrusega nr 71 KOHILA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Kohila valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite ning nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste ja üksikisikutega. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Valla omavalitsust teostavad vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. § 3. Omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla elanike õigus osaleda valla omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 5) tegevuse avalikkus; 7) valla elanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse Euroopa hartast, rahvusvahelistest lepingutest, põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. § 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Valla piir (1) Valla piir määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. Valla piire muudetakse seadustes sätestatud tingimustel. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (2) Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel. § 7. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub vallas. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 8. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakooli, raamatukogu ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste valla omanduses olevate kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ega korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigi eelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. § 9. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Valla vapp ja lipp (1) Vallal võib olla oma vapp ja lipp, mis kooskõlastatakse, kinnitatakse ja registreeritakse vastavalt seadustele. (2) Valla vappi ja lippu kasutatakse vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale, mis kuulub põhimääruse juurde. § 11. Suhted riigiorganitega (1) Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 12. Suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsusüksustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. § 13. Rahvusvaheline suhtlemine (1) Vallal on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. (2) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (3) Rahvusvahelises suhtlemises esindab valda volikogu või volikogu poolt määratud esindus. II. VOLIKOGU § 14. Volikogu mõiste Volikogu on valla elanike poolt valitud esinduskogu, kes oma tegevuses juhindub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, käesolevast põhimäärusest ning valla elanike huvidest. § 15. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu valimisteks määrab volikogu eelmine koosseis valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis, lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (5) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. § 16. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste vastuvõtmiseks volikogu päevakorda; 2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele ja määratavatele kohtadele; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsioonide, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) tutvuda volikogu ja valitsuse õigusaktide ning dokumentidega, saada neist ärakirju; 5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 17. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutumisega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Kohila vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega valla omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus ei ole menetlusluba saanud või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. § 18. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on Kohila vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei tohi olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. § 19. Volikogu asendusliige (1) Põhimääruse paragrahvides 17 ja 18 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb põhimääruse paragrahvides 17, 18 ja 20 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 või § 18 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 või § 18 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 17 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. § 20. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 21. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 5) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 22. Volikogu struktuur (1) Volikogu võib töötada täiskoguna, komisjonidena, eestseisusena ja fraktsioonidena. (2) Volikogu võib asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tõrgeteta töö tagamiseks moodustada volikogu kantselei või palgata vastav töötaja. (3) Volikogu võib moodustada alatisi või ajutisi komisjone või töörühmi vallaelu probleemidest volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (4) Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. (5) Volikogu aktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (6) Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe ettepaneku alusel. (7) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (8) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (9) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. (10) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe nime ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu otsuse alusel. (11) Volikogu liikmed võivad moodustada eestseisuse kui nõuandva organi volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (12) Volikogu eestseisusesse võivad kuuluda hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. III. VALITSUS § 23. Valitsuse mõiste (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatav valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid, organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist ning korraldab vallaeelarve täitmist. (2) Valitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja oma otsuste täitmise kontrolli kaudu. (3) Valitsus korraldab oma allasutuste tegevust. § 24. Valitsuse struktuur ja moodustamine (1) Valitsuse struktuuri ja liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Enne valitsuse liikmete kinnitamist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid valitsuse liikmete õiguslikust seisundist. (2) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nelja kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast. (3) Valitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (4) Kui esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, esitab vallavanem uue valitsuse koosseisu nimekirja järgmisele volikogu istungile. (5) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (6) Valitsuse liikmete vaheline tööjaotus ja vallavanema asendamise kord kehtestatakse valitsuse korraldusega ning tehakse teatavaks volikogule, valitsuse teenistujatele ja vallaelanikele. § 25. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Valitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse alusel. (5) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul arvates tagasiastumispalve saamisest. (6) Volikogu peab valitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (7) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele valitsuse liikmetele, väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole volikogu poolt kinnitatud valitsuse algkoosseisust, ei ole valitsus kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 26. Valitsuse pädevus (1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis Eesti Vabariigi või volikogu õigusaktidega ei ole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. (2) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele. (3) Valitsusel on õigus taotleda volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (4) Volikogul on õigus teha ettepanekuid valitsuse määruste ja korralduste muutmiseks või tühistamiseks. (5) Valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega. § 27. Valitsuse töökorraldus (1) Valitsuse töövorm on istung. Üldjuhtudel toimuvad istungid üks kord nädalas. (2) Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (3) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (4) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab pärast vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Valitsuse otsused istungil tehakse poolthäälte enamusega. (6) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda isikuid vastavalt vajadusele. (7) Valitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (8) Valitsuse istungi protokolliga saab igaüks tutvuda vallasekretäri juures pärast selle vormistamist valitsuse reglemendis ettenähtud korras. (9) Valitsuse ja volikogu istungile valitsuse poolt materjalide ettevalmistamise ja esitamise, vastuvõetud valitsuse määruste, korralduste ja protokolliliste otsuste avalikustamise ja väljastamise kord ning valitsuse istungi läbiviimise kord kehtestatakse valitsuse reglemendiga. § 28. Vallavanem (1) Vallavanem on valitsuse juht, kes valitakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kuni kolmeks aastaks. (2) Volikogu valib vallavanema salajase hääletamise teel kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast. (3) Vallavanem valitakse volikogu uue koosseisu poolt kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (5) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (6) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. § 29. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (3) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimustele. § 30. Volikogu esimehe, vallavanema ja abivallavanema sotsiaalsed tagatised (1) Volikogu esimehe ja/või aseesimehe ning vallavanema töötasu määratakse volikogu poolt. (2) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. IV. TÖÖKORRALDUS § 31. Töökorraldus Volikogu ja valitsuse töökorraldus sätestatakse reglementides, mis kuuluvad põhimääruse juurde. § 32. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites on eesti keel. § 33. Õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad neis sätestatud tähtaegadel. Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu ja valitsuse üksikaktid jõustuvad vastuvõtmise hetkest, kui üksikaktis ei ole eraldi sätestatud jõustumise tähtaega ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. (6) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (7) Volikogu määrused, otsused ja protokollid ning valitsuse määrused avalikustatakse vastavalt seadusele, sealhulgas valla raamatukogus, kantseleis ning veebilehel. (9) Valla õigusaktide süstematiseerimist, nende avalikustamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele korraldab vallasekretär. (10 Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. § 34. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste, valitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. (2) Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (3) Valitsus kontrollib valitsuse õigusaktide täitmist. (4) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on tehtud ülesandeks vastava õigusakti täitmise tagamine. Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. V. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUSE PÕHIALUSED § 35. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valitsuses reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (2) Vallavanem ning tema abid, samuti vallasekretär peab valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 36. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt ametiisikute ning hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valitsuse ametiisikute ja hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuse ning nende ametiisikute ja hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. VI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 37. Vallaelaniku õiguslik seisund (1) Valla elanik on isik, kes on kantud valla elanikeregistrisse. (2) Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. § 38. Õigusaktide algatamine (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele volikogu või valitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 39. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. VII. MAJANDUS JA EELARVE § 40. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara. Vald on oma vara iseseisev omanik. Vald on ka valla asutuse vara omanik. Valla vara koosneb kinnisasjadest (maa ja sellel asuvad hooned ja rajatised), vallasasjadest ning varalistest õigustest ja kohustustest (laenud, võlgnevused). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab käesoleva põhimääruse lisana volikogu. § 41. Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. § 42. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel volikogu enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib volikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. Koormist ei tohi asendada maksuga kohalikku eelarvesse ning see ei tohi olla lepingu objektiks. (4) Koormisena ei tohi kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. § 43. Arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vastavalt seadusele, sealhulgas valla raamatukogus, kantseleis ning veebilehel. Volikogu kinnitab selle pärast avalikku arutelu ja vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla omavahel vastuolus. § 43. Valla eelarve (1) Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine, välja arvatud õppelaen, kui selleks on raha eelarvesse planeeritud. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vastavalt avalikustamise üldisele korrale. (4) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (5) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmist. (6) Eelarvesse lülitatakse valla tulud ja kulud vastavalt valla- ja linnaeelarve seadusele. (7) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (8) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (9) Valla eelarveprojekti koostamist korraldab volikogu vastav komisjon. (10 Valla eelarve tasakaalustamiseks võib valitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks. (11) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (12) Valla eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. § 44. Valla planeeringud (1) Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab volikogu. (3) Planeerimis- ja ehitustegevuse kord kehtestatakse volikogu poolt. VIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 45. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Valla põhimääruse vastuvõtmise kehtestamise ja muutmise otsustab volikogu. (2) Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selles tehtavad muudatused jõustuvad vastavalt käesolevas põhimääruses kehtestatud korrale. Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2002. a määruse nr 71 lisa Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev kord sätestab Kohila valla (edaspidi vald) omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamist, kasutamist ja käsutamist. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, eluruumide erastamise seaduse, mitteeluruumide erastamise seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning valla varalised õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. 4. Vallavara kasutamise otstarve 4.1. Vallavara kasutatakse avalikul otstarbel, valla valitsemise otstarbel või vallale tulu saamiseks. 4.1.1. Avalikul otstarbel kasutatavat vallavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. 4.1.2. Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ja selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse ka kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Vallavalitsus otsustab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevale korrale. 4.1.3. Tulu saamiseks kasutatav vallavara on vara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada. 5. Omandiõiguse teostamine 5.1. Omandiõigust vallavarale teostatakse vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. 5.1.1. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 5.1.2. Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 5.1.3. Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel. 6. Vallavara arvestus ja kontroll 6.1. Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. 6.2. Vallavara arvestust peavad valdajad, kes esitavad raamatupidamisaruanded vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale. 6.3. Vallavarade kasutamise, käsutamise ja valdamise üle teostab kontrolli vallavalitsus. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Vallavara omandamine 7.1. Vallavara omandamise tasu otsustab: 7.1.1. vallavolikogu, kui: 7.1.1.1. soetatakse kinnisvara; 7.1.1.2. omandatava vallasvara hind ületab 3000 krooni ning selle soetamine ei ole valla eelarves ettenähtud; 7.1.2. vallavalitsus, kui omandatav vallasvara maksab kuni 3000 krooni või juhul, kui selle soetamine on valla eelarves ette nähtud; 7.1.3. vallaasutused eelarve piires. 7.2. Testamendijärgse pärandvara või kingi vastuvõtmise, kui see toob endaga kaasa suuremad kohustused kui on asja väärtus, otsustab vallavolikogu. Pärandvara või kingi hindamise korraldab või viib läbi vallavalitsus. Nimetatud vara valdaja või kasutaja määrab vallavalitsus vastavalt käesoleva korra punktidele 10.1 ja 10.2. 7.3. Riigilt tasuta saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale toimub Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras ja vallavolikogu otsusel. 7.4. Üldise ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu. 8. Vallale varaliste kohustuste võtmine Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab vallavolikogu. 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 9.1. Riigihankeid korraldab vallavalitsuse määratud isik vastavalt seda tegevust sätestavatele õigusaktidele. 9.2. Hankeleping sõlmitakse vallavalitsuse korralduse alusel. 9.3. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, taotleb vallavalitsus lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogult. III. VALLAVARA VALDAMINE 10. Vallavara valdajad 10.1. Vallavara valdajateks on vallavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus või lepingute alusel kolmandad isikud vastavalt vara otstarbele ja valla või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele. 10.2. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 11. Vallavara valduse muutmine 11.1. Vallavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata. 11.2. Vallavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab vallavalitsus. 11.3. Vara üleandmine vormistatakse akti või saatelehega. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 12. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine 12.1. Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kasutusse enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. 12.2. Rendimäärad konkreetsetel juhtudel otsustab vallavalitsus. 12.3. Vallavara kasutusse andmise korra ja tingimused otsustab: 12.3.1. vallavolikogu: 12.3.1.1. kinnisvara puhul ja kui vallasvara bilansiline maksumus ületab 100 000 krooni; 12.3.1.2. kui vara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 12.3.2. vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsustata punkti 12.3.1 kohaselt. 12.4. Vallavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui vallavara võib osutuda vajalikuks vallale muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma konkursita või rendienampakkumiseta. Määramata tähtajaga lepingu võib lõpetada vastavalt seadusele või lepingule. 12.5. Vallavalitsus võib vallale kuuluva asja anda rendi-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku kasutusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. 13. Otsustuskorras võib vallavalitsus anda rendile: 13.1. vallavara, mille bilansiline maksumus ei ületa 25 000 krooni; 13.2. üksiku asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 13.3. vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud vähemalt kahel korral enampakkumine, kuid mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 13.4. Otsustuskorras kasutusse antava vallavara üüri- ja renditasu suuruse otsustab vallavalitsus. 14. Vallavara rendile andmine konkursi korras Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub juhul, kui vara kasutamise viis on olulisem parameeter kui renditasu. 15. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras 15.1. Vallavara antakse rendile enampakkumise korras, kui renditava vara kasutamise tingimused on üheselt määratavad ja vara rendile andmise otsustamise aluseks on ainult rendi suurus. 15.2. Enampakkumise liigi, piirangud, pakkumise ja rendilepingu tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab vallavalitsus. Kui renditava vara soetusmaksumus ületab 100 000 krooni või kui renditähtaeg ületab kümmet aastat, määrab eelnimetatud tingimused vallavolikogu. 15.3. Osavõtumaksu suurus ei tohi olla väiksem kui 1% rendi aastatasu alghinnast, kuid mitte väiksem kui 100 krooni. 15.4. Enampakkumist viib läbi ja korraldab vallavalitsus vastavalt käesoleva eeskirja lisas sätestatud tingimustele ja korrale. 16. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 16.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 16.2. Enampakkumisest ei tohi osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 16.2.1. enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud isikud, samuti enampakkumise tulemuste kinnitajad, nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 16.2.2. rendi- või kommunaalteenuste eest vallale võlgu olevad isikud; 16.2.3. maksuvõlglased. 17. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 17.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise, kirjaliku või segapakkumisena vastavalt lisas sätestatud tingimustele ja korrale. Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 17.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. 17.3. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või kohaliku omavalitsuse asutus. 17.4. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. 18. Piiratud enampakkumiste läbiviimise kord 18.1. Piiratud enampakkumine toimub, kui rendile antava vara suhtes on kehtestatud kasutamise lisatingimused (kasutusotstarve, töökohtade loomine, keskkonnakaitse erinõuded, investeeringute maht jne). 18.2. Piiratud enampakkumisel esitatavad lisatingimused tehakse teatavaks enampakkumise kuulutuses. 18.3. Piiratud enampakkumine viiakse läbi suulise, kirjaliku või segapakkumise korra kohaselt. 19. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus vastavalt lisas sätestatud tingimustele ja korrale. 20. Vallavara konkursi korras rendile andmise kord 20.1. Konkursil kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 20.2. Lisaks käesoleva korra punktis 15 nimetatud rendilepingu tingimustele kinnitab vallavalitsus tööle või teenusele esitatavad nõuded ja tingimused. 20.3. Rendimäära otsustab vallavalitsus. 20.4. Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. Osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse vallavalitsus. 20.5. Konkursi läbiviimine ja tulemuste kinnitamise toimub vastavalt lisas sätestatule korrale. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 21. Vallavara käsutamine Vallavara käsutamine on vara võõrandamine, samuti koormamine hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või pandiga. Vallavara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine seoses jagamisega. 22. Vallavara võõrandamine 22.1. Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil tasu eest või tasuta kolmandatele isikutele andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel. 22.2. Vallavara võõrandamine eraisikutele võib toimuda ainult vallavolikogu otsuse alusel. 22.3. Vallavara võib võõrandada, kui: 22.3.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 22.3.2. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekutest nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 22.3.3. vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele juriidilistele isikutele nende ülesannete täitmiseks; 22.3.4. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 22.3.5. vallavara ei anna tulu; 22.3.6. muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 22.4. Vallavara võõrandamise otsustab: 22.4.1. vallavolikogu, kui: 22.4.1.1. võõrandatava vara soetusmaksumus on suurem kui 10 000 krooni; 22.4.1.2. võõrandatav vara on kinnisvara või ettevõtte tervikvara, hooned ja rajatised. 22.4.1.3. vallavara antakse üle valla osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks; 22.4.2. vallavalitsus, kui vallavara võõrandamist ei otsustata punkti 22.4.1 kohaselt. 23. Vallavara võõrandatakse otsustus-, enampakkumis- või erastamiskorras. 24. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 24.1. Enampakkumist korraldamata võib valla vara võõrandamine toimuda vallavolikogu otsuse alusel. 24.2. Vallavara võib tasuta või alandatud hinnaga võõrandada vallavolikogu otsuse alusel. 24.3. Kui enne vallavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, korraldab hindamise vallavalitsus. 24.4. Vallavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Järelmaksuga müügi korral määrab vallavalitsus kindlaks ka lepingu täitmise tagatised. 25. Vallavara müük enampakkumise korras toimub vastavalt lisas sätestatud korrale ja tingimustele. 26. Enampakkumises osalevate isikute ring 26.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud. 26.2. Enampakkumisest ei tohi osa võtta enampakkumise läbiviimisega või selle tulemuste kinnitamisega seotud isikud, nende abikaasad ning otseliinis sugulased või nende esindajad; 26.3. maksuvõlglased. 27. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 27.1. Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra punktidega 17–19. 27.2. Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. 28. Eelläbirääkimistega enampakkumine 28.1. Eelläbirääkimistega enampakkumiste korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi: 28.1.1. alghinda kuulutuses ei avaldata; 28.1.2. enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised pärast pakkumiste esitamise lõpptähtaega, registreerib pakkumised ja võrdleb neid alghinnaga ning kehtestatud tingimustega, eraldab tingimustele vastavad pakkumised ja teatab nende esitajatele eelläbirääkimiste aja ja koha; 28.1.3. kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei esitata, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajad läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult; 28.1.4. eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal; 28.1.5. kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks; 28.1.6. eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu; 28.1.7. muus osas rakendatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimise sätteid. 29. Ostu-müügilepingu sõlmimine 29.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus seadusega ettenähtud korras. 29.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimisele hiljemalt 10 päeva jooksul arvates tulemuste kinnitamise teate kättesaamisest või kokkulepitud ajal. 29.3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid ja lepingu täitmiseks nõutavad tagatised. 29.4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel või nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 29.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. VI. VALLAVARA ERASTAMINE 30. Vallavara erastamine 30.1. Vallavara erastamine toimub erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 30.2. Vallavara erastamise korraldaja ja läbiviija on vallavalitsus. 30.3. Vallavara erastamisel enampakkumise korras lähtutakse käesoleva korra IV ja käesolevas peatükis sätestatust, kui seadus ei näe ette teisiti. 31. Erastamise väljakuulutamine 31.1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes seadusega kehtestatud tähtaega arvestades. 31.2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. VII. VALLAVARA KOORMAMINE 32. Vallavara koormamine 32.1. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 32.2. Vallavara koormamise otsustab vallavolikogu, kui koormatakse kinnisasja või panditakse vallavara. Muudel juhtudel otsustab vallavara koormamise vallavalitsus. 32.3. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmiseks. 32.4. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 32.4.1. koormamine toimub selle isiku nõudel, kellel on tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest selleks õigus; 32.4.2. vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud. 32.5. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 32.6. Hoonestusõiguse seadmine vallamaale toimub vastavalt seadusele ja muudele kehtivatele õigusaktidele. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. VIII. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 33. Vallavara mahakandmine 33.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 33.1.1. kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 33.1.2. kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 33.2. Mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetus- ja/või bilansiline maksumus ning mahakandmise põhjus. 33.3. Vallavara mahakandmise otsustab: 33.3.1. vallavolikogu, kui vara soetusmaksumus ületab 10 000 krooni või kui maha kantakse hoone, transpordivahend või rajatis; 33.3.2. vallavalitsus, kui vara soetusmaksumus on alla 10 000 krooni; 33.3.3. vallavalitsuse struktuuriüksus ja kohaliku omavalitsuse asutus, kui maha kantakse vara soetusmaksumusega alla 3000 krooni. 33.4. Alla 10 000 krooni soetusväärtusega vara kantakse maha aktiga, mille kinnitab vallavanem. 34. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 34.1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus. 34.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 34.2.1. vallavolikogu, kui nõue ületab 10 000 krooni; 34.2.2. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni. 34.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. Kohila valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi kord) juurde 1. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras 1.1. Enampakkumise ettevalmistamine 1.1.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus vallavalitsus kinnitab: 1.1.1.1. enampakkumise tingimused ja viisi; 1.1.1.2. alghinna; 1.1.1.3. enampakkumise läbiviija; 1.1.1.4. osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 1.2. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1.2.1. rendileandja nimi; 1.2.2. rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus, ruumide kasulik pind; 1.2.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 1.2.4. enampakkumise läbiviimise viis (avalik või piiratud, suuline, kirjalik või segapakkumine); 1.2.5. enampakkumise tingimustega, rendilepingu tingimustega ja rendile antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 1.2.6. piiratud enampakkumisel esitatavad tingimused; 1.2.7. alghind; 1.2.8. enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha suurus, nende tasumise tähtajad ning viis; 1.2.9. vajadusel rendile antava vara kasutusotstarve. 2. Rendilepingu tingimused 2.1. Rendileping peab kajastama järgmist: 2.1.1. rendile antavat vara iseloomustavad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, asukoht, ruumide puhul kasulik ja üldpind, ruumide arv, korruste arv, ruumide plaan, olemasolevad kommunikatsioonid); 2.1.2. lepingu tähtaeg; 2.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 2.1.4. rendile antava vara seisund ja maksumus; 2.1.5. renditasu suurus, tasumise tähtajad ja kord, kommunaalteenuste eest tasumise kord, renditasu muutmise kord, viivise suurus; 2.1.6. maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 2.1.7. renditaval varal asuvad kohustised ja koormatised; 2.1.8. hoonete puhul nende rekonstrueerimise või ümberehitamise kord; 2.1.9. kapitaal- ja jooksva remondi tegemise kord renditud hoonetes või ruumides; 2.1.10. ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 2.1.11. hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 2.1.12. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 2.1.13. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 2.1.14. renditava vara kasutusotstarve; 2.1.15. renditud ruumide allrendile või muul viisil teiste isikute kasutusse andmise tingimused ja kord; 2.1.16. muud vajalikud tingimused. 2.2. Rendilepingus võib kajastada: 2.2.1. rendile antava vara korrashoiu ja parendamise korra; 2.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 2.2.3. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel. 3. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 3.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad, isikukoodid või äriregistri koodid protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada tema volitusi tõendav dokument. 3.2. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. 3.3. Pärast punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 3.4. Enampakkumise võitjaks kuulutatakse kõrgeima pakkumise teinud osavõtja ning tal on õigus rendilepingu sõlmimiseks pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 3.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 3.6. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu ei tagastata. 3.7. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega. 3.8. Enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. 4. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 4.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 4.1.1. pakkuja nimi, elu- või asukoht ja isikukood või äriregistri kood, juriidilisel isikul äriregistri registrikaardi tõestatud ärakiri; 4.1.2. avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 4.1.3. tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4.1.4. sõnadega kirjutatud pakutav rendisumma; 4.1.5. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 4.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplil, selle puudumisel sihtkoha postitemplil või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist saadud pakkumisi ei avata kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 4.3. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. 4.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 4.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid. 5. Segapakkumiste läbiviimise kord 5.1. Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele ja kirjalikele pakkumistele sätestatut, arvestades alljärgnevaga: 5.1.1. suulised pakkumised viiakse läbi esimese järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 5.1.2. kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alguseks; 5.1.3. isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, võivad osaleda ka suulises pakkumises, kusjuures arvesse läheb kõrgem pakutud hind. 5.2. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 6. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 6.1. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 6.2. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 6.2.1. enampakkumise ettevalmistamisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda; 6.2.2. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 6.2.3. enampakkumisel osales korra punktis 16.2 nimetatud isik; 6.2.4. enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult madal. 6.3. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab vallavalitsus võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud tähtajaks täiendavaid pakkumisi ei esitata, otsustab eelistuse vallavalitsus muude asjaolude põhjal. 6.4. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 6.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 22 tööpäeva jooksul sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 6.6. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist 3 tööpäeva jooksul. Rendilepingu sõlmimisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele teates ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel, kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse nõuda rendilepingu sõlmimist. 6.7. Rendileandja koostab 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimise aluseks oleva korralduse kättesaamist rendilepingu projekti ja annab selle tutvumiseks teisele poolele. Rentnik peab andma oma ettepanekud rendilepingu projekti kohta rendileandjale hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui enampakkumisel saavutatud tingimustel kokkuleppele ei jõuta, sõlmitakse rendileping enampakkumisel teise pakkumise teinud isikuga. 6.8. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 7. Konkursi läbiviimise kord 7.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 7.2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust. 7.3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse osutamisel või muude tingimuste kohta, siis selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 7.4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. 7.5. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos oma otsusega vallavalitsusele kinnitamiseks. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. 8. Konkursi tulemuste kinnitamine 8.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse pärast rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning pakkumise vastavust esitatud nõuetele. 8.2. Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud nõuetele. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 8.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks punktis 6.2.4 ettenähtud juhtudele, kui esitatud pakkumised ei vastanud ettemääratud tingimustele. 9. Vallavara müük enampakkumise korras 9.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitatakse: 9.1.1. enampakkumise tingimused ja viis; 9.1.2. alghind; 9.1.3. enampakkumise läbiviija; 9.1.4. ostu-müügilepingu tingimused; 9.1.5. osavõtumaksu ja tagatisraha suurus; 9.1.6. järelmaksu rakendamise võimalus. 9.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus, vajadusel ka üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 10 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 9.2.1. enampakkumise läbiviija; 9.2.2. võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus ja põhiandmed (suurus, võimalik kasutusotstarve, maaeraldise suurus, asukoht jne); 9.2.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 9.2.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 9.2.5. alghind, järelmaksu rakendamise võimalus; 9.2.6. enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 9.2.7. müüja pangarekvisiidid. 9.3. Punktis 9.1 nimetatud tingimused koostab ja kuulutuse avaldamise tagab vallavalitsus. 10. Vallavara enampakkumise alghind 10.1. Alghinna määrab kas vallavolikogu, vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus või kohaliku omavalitsuse asutus tulenevalt korra punktist 24.3. 10.2. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 10.2.1. vara eeldatav turuväärtus; 10.2.2. vara erilised omadused 10.2.3. eksperdi hinnang. 10.3. Alghinda võib jääda määramata, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks, samuti vara teistkordsel enampakkumisel. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 11. Vara võõrandamise enampakkumise tulemuste kinnitamine 11.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavanem või abivallavanem. 11.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. 11.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 11.3.1. enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti selleks ettenähtud korda; 11.3.2. osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku ja tulemusi; 11.3.3. enampakkumises osales korra punktis 26.2 nimetatud isik; 11.3.4. enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult madal. 11.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva ja kellaajaga. Segapakkumiste puhul suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 11.5. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus. Kohila Vallavolikogu 27. veebruaril 2002. a määruse nr 71 lisa KOHILA VALLAVOLIKOGU REGLEMENT § 1. Reglemendi mõiste Kohila vallavolikogu (edaspidi volikogu) reglement määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning on valla põhimääruse lahutamatu osa. § 2. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka juhul, kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel. (2) Enne volikogu esimehe valimise protseduuri läbiviimist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid volikogu esimehe õiguslikust seisundist. (3) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu kümneminutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist (esitamise järjekorras, tähestiku järjekorras, loosiga vm). (5) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kaks küsimust, sõnavõtuks antakse volikogu liikmele aega kuni viis minutit, repliigiks kuni kaks minutit. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (7) Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. (8) Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku või esitamise järjekorras. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. Enne valimisdokumendi tagastamist häältelugemise komisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimisdokumendil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (11) Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. (12) Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälteenamuse saanud kandidaat. (13) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (14) Kui kandidaate oli kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (15) Valimise tulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusena. (16) Volikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–15 kehtestatud valimise korda. § 3. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab teisi isikuid esindama valda ja volikogu talle seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevuse piires; 3) omab õigust nõuda valitsuselt, selle struktuuriüksuselt ja valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja valitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu; 6) pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 7) esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra; 8) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 9) täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. § 4. Volikogu eestseisus (1) Eestseisuse töövorm on koosolek. (2) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. (3) Eestseisuse korralised koosolekud toimuvad enne volikogu istungi päevakorra saatmist volikogu liikmetele. (4) Eestseisuse koosolekutel arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorda. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist võtta volikogu istungi päevakorda. Eestseisus võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste volikogu päevakorda võtmise kohta. (5) Eestseisuse koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta vallavanem või teda asendav valitsuse liige. Volikogu esimees võib eestseisuse koosolekule kutsuda teisi isikuid. (6) Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisu erakorralise koosoleku. § 5. Volikogu fraktsioon (1) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. (2) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaate volikogu valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele ametikohtadele; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. § 6. Volikogu komisjon (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskava(d); 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (3) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud korras. (4) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või vähemalt poole komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (6) Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Komisjoni otsuste protokolle hoitakse vallavalitsuse (edaspidi valitsus) ruumides vastava komisjoni toimikus. (7) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (8) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, saada valitsuselt ja valla asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (10) Komisjoni otsused on õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (11) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (12) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemisega. § 7. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (3) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 8. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Volikogu õigusakti eelnõule peavad vajadusel olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt. (3) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdelisatud dokumentidega esitatakse volikogu esimehele. (5) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud valitsuse poolt, esitab volikogu esimees valitsusele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. (6) Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad. § 9. Volikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi töökeel on eesti keel. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (4) Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina iga kuu viimasel teisipäeval algusega kell 18.00, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuste arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni viis tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Töökorras sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. (7) Juulis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks teise päeva. (8) Valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku erakorralise istungi. (9) Päevakord peab olema volikogu liikmetele saadetud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (10 Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avalikustatakse enne volikogu istungit valla teadetetahvlil. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. § 10. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 11. Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ning ettepanekute ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. (3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. § 12. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) vallale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (4) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond / alatine komisjon esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. (7) Päevakorra küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega kestusega kuni 15 minutit. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kaasettekanded kestusega kuni 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega. (8) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (9) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või valitsuse liikmele. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas küsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks kuni 2 minutit või kõneks kuni 5 minutit. (10) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. (11) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kestusega kuni kolm minutit. (12) Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib volikogu liige nõuda viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. § 13. Redaktsioonitoimkond (1) Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. (2) Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. (3) Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. (4) Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorda lülitamiseks. (5) Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. § 14. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (2) Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Istungi juhataja paneb kõigepealt hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. (6) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enim hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. (7) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. § 15. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istung lõpeb istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». (2) Kui istungi tööaja (viis tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda. § 16. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. (3) Enne arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu. (4) Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (5) Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. (6) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. § 17. Umbusalduse avaldamine (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. (5) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (7) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (8) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning valitsus jääb otsustusvõimeliseks, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (9) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää valitsus otsustusvõimeliseks, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (10) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (11) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 18. Volikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige ei osale küsimuste arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge. § 19. Volikogu otsused ja määrused (1) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates, avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vajaduse korral võidakse volikogu määruseid ja otsuseid avalikustada täiendavalt ka teistes keeltes. § 20. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse. Protokollid vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsused, vastuvõetud määrused ja otsused ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. Kohila Vallavolikogu 27. veebruari 2002. a määruse nr 71 lisa KOHILA VALLAVALITSUSE REGLEMENT § 1. Reglemendi mõiste Kohila Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) reglement määrab kindlaks valitsuse istungite ettevalmistamise ja läbiviimise korra lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning kuulub valla põhimääruse juurde. § 2. Valitsuse määruste ja korralduste eelnõud (1) Valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid valmistavad ette valitsuse haldusaparaadi ametnikud. (2) Määruste ja korralduste eelnõud valmistatakse ette valitsuse pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks, vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja volikogu komisjonide poolt antud ülesannete lahendamiseks, volikogus ja volikogu komisjonides arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks ning vallaelanike kaebuste ning avalduste lahendamiseks. (3) Otsustuste eelnõud peavad vastama kehtivale seadusandlusele, kajastama tegelikku olukorda ning ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. (4) Otsustuste eelnõudes kasutatakse ettevõtete ja asutuste ametlikku nimetust, isikute märkimisel ees- ja perekonnanime vajadusel koos ametinimetusega. (5) Otsustuse vastuvõtmise aluseks olev riigiorgani või vallavolikogu dokument märgitakse eelnõus pealkirja, vastuvõtmise kuupäeva ja numbriga. (6) Määruse või korralduse eelnõu esitatakse valitsusele hiljemalt istungi alguseks. § 3. Valitsuse istung (1) Valitsuse töövorm on istung. (2) Istungid toimuvad üldjuhtudel üks kord nädalas. (3) Istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (4) Istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab pärast vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda kolmandaid isikuid vastavalt vajadusele. (6) Istungi päevakorra eelnõud koostab vallavanem hiljemalt istungi alguseks. (7) Päevakord kinnitatakse enne küsimuste arutamisele asumist istungil. (8) Istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (9) Valitsuse otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. Võrdsete häälte puhul otsustab vallavanema hääl. (10) Valitsuse liikmed, kes ei ole nõus vastuvõetud otsustustega, võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist protokolli. (11) Istungi protokollimise korraldab vallasekretär. § 4. Valitsuse otsustused (1) Valitsus võtab üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsus võib lisaks määrustele ja korraldustele vastu võtta ka protokollilisi otsuseid. (3) Protokollilised otsused võib vastu võtta küsimustes, mis suunatakse edasi volikogule otsustamiseks (volikogu määruste ja otsuste eelnõud) ning mille otsustamine ei ole valitsuse pädevuses. (4) Protokollilised otsused võib vastu võtta ka nende küsimuste lahendamiseks, mille puhul ei ole lahendus veel lõplik või puudub otsustuse tegemiseks seaduslik alus. (5) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem ning vallasekretär. (6) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. § 5. Valitsuse istungi protokoll (1) Valitsuse iga istungi kohta vormistatakse protokoll, milles fikseeritakse toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (2) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning protokollija. (3) Valitsuse istungite protokollide originaalid koos sinna juurde kuuluvate materjalidega säilitatakse valitsuses vastavas toimikus või arhiivis. § 6. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Valitsusele esitatud avaldused, ettepanekud ja kaebused vaadatakse läbi valitsuse istungil. (2) Valitsus ei vaata läbi anonüümseid avaldusi, ettepanekuid ja kaebusi. (3) Vajaduse korral kutsutakse avalduse, ettepaneku või kaebuse esitaja valitsuse istungile tema poolt tõstatatud küsimuse arutelule. (4) Enne avalduse, ettepaneku või kaebuse arutamist valitsuse istungil tutvub üks valitsuse liige tõstatatud küsimusega ning valmistab ette protokollilise otsuse, vastuse, määruse või korralduse eelnõu. (5) Kui valitsuse lahend ei rahulda avaldajat, on avaldajal õigus esitada oma avaldus, ettepanek või kaebus volikogule, kes kinnitab valitsuse poolt vastu võetud lahendi või saadab küsimuse tagasi valitsusele uueks läbivaatamiseks. § 7. Valitsuse määruste ja korralduste avaldamine (1) Vallasekretär korraldab valitsuse määruste ja korralduste ärakirjad asjaosalistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. (2) Ärakirjad ja väljavõtted määrustest ja korraldustest tõestab vallasekretär. (3) Valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktid avalikustatakse vastavalt seadusandlusele. (4) Valitsus võib avalikustada protokollilisi otsuseid ja seisukohti vallaelanike poolt tõstatatud probleemide ja esitatud küsimuste kohta. § 8. Valitsuse liikmete töö kompenseerimine (1) Valitsuse liikmed saavad valitsuse istungitel osalemise eest rahalist hüvitist, mille suuruse määrab vallavanema ettepanekul volikogu. (2) Vallavanem ja abivallavanem valitsuse istungil osalemise eest eraldi tasu ei saa.