Tähtvere Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi kulude piirmäärade kehtestamine — KO, 34, 803
Statutory Text (1 Articles)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punktide 5 ja 37, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 8 punkti 2, § 22, § 221, § 222 lõike 5, § 223 ja elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509; 93, 565) § 37 lõike 3 alusel Tähtvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse määramisel alalise eluruumi tegelike kulude piirmäärad vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada «Toimetulekutoetuse taotlemise kord Tähtvere vallas» vastavalt lisale 2. 3. Tunnistada kehtetuks Tähtvere Vallavolikogu 25. aprilli 1997. a määrus nr 2 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Tähtvere vallas». 4. Määrust rakendatakse alates 1. märtsist 2002. a. 5. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Aavo MÖLDER Lisa nr 1 Kinnitatud Tähtvere Vallavolikogu 1. märtsi 2002. a määrusega nr 4 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEL ALALISE ELUASEME ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRAD Kehtestada toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks võetavate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad alljärgnevalt: 1. korteriüür või hooldustasu – kuni 15 krooni 1 m2 kohta kuus; 2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus – kuni 16 krooni 1 m2 kohta kuus; 3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus – kuni 3 krooni 1 m2 kohta kuus; 4. tarbitud elektrienergia maksumus – kuni 3 krooni 1 m2 kohta kuus; 5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus – kuni 1 kroon 1 m2 kohta kuus; 6. maamaksukulud – kuni 1 kroon 1 m2 kohta kuus; 7. hoonekindlustuse kulud – kuni 1 kroon 1 m2 kohta kuus. Lisa nr 2 Kinnitatud Tähtvere Vallavolikogu 1. märtsi 2002. a määrusega nr 4 TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE KORD TÄHTVERE VALLAS 1. Toetust on õigus taotleda isikul, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tähtvere vald. Tähtvere vald peab olema registreeritud taotleja elukohana vähemalt toetuse taotlemisele eelneval kalendrikuul. 2. Toimetulekutoetust makstakse isikule, kelle perekonna kuusissetulek pärast alalise eluruumi alatiste kulude tasumist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. Kehtiva seadusandluse kohaselt on toimetulekupiir 500 krooni esimese pereliikme ja 400 krooni iga järgmise pereliikme kohta. 3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või temaga abielulistes suhetes oleva samas eluruumis elava isiku, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 4. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 5. Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT=(EK+TP)-S; kusjuures TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek (tulud). 6. Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse arvestada olenemata tubade arvust maksimaalselt 51 m2. 7. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse alalise eluruumiga seotud tegelikud kulud, kuid mitte üle kehtestatud piirmäärade. 8. Toimetulekutoetuse taotlemiseks jooksval kuul tuleb taotlejal või tema perekonnaliikmel isiklikult pöörduda 5–19. kuupäevaks valla sotsiaalnõuniku juurde, kus täidetakse vormikohane avaldus. Esmakordsel taotluse vormistamisel ja andmete muutumisel esitatakse järgmised dokumendid: 1) korteri või elamu omandit tõendav dokument; 2) üüri- või kasutusleping, kui korter ei kuulu toimetulekutoetuse taotlejale; 3) pereliikmete passid; 4) alaealiste sünnitunnistused; 5) pensioni- või töövõimetustunnistus kehtiva pensionisuurusega; 6) pensioniameti tõend lapsehooldustasu ja lastetoetuse kohta; 7) pensioniameti tõend hooldajatoetuse kohta; 8) üle 16-aastastel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend kaks korda aastas. Toimetulekutoetuse taotlemiseks igakuiselt esitatavad dokumendid: 1) elamuvaldaja poolt väljastatud makseteatis üüri- ja kommunaalkulude kohta; 2) kviitungid elektri ja gaasi tasumise kohta; 3) nõuetekohane kviitung kütte ostmise kohta; 4) töötava(te) pereliikme(te) tõend(id) töökohast taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusummade ja neist maha arvatud tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja makstud elatisraha suuruse kohta; 5) tõend elatisraha saamise kohta või kohtutäituri tõend elatisraha mittesaamise kohta; 6) haiguslehel viibimisel tõend haigekassast makstud hüvitise kohta; 7) töötutel tööhõivetalituse poolt välja antud töötu kaart; 8) üliõpilastel tõend stipendiumi saamise kohta; 9) õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul; 10) kui mõnda sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga (v.a elatisraha saamine, kus tõendi puudumisel arvatakse sissetulekute hulka ühe lapse kohta 25% kehtivast vabariigi miinimumpalgast); 11) tõestus, et taotleja on ise tasunud oma arved (pangaülekande kviitungid) ehk taotlemisele eelneva kuu üüri ja kommunaalkulude maksekviitungid. 9. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetuleku hulka: 1) ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 2) puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 3) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat nelja- ja enamalapselise ning kolmikuid kasvatava pere toetust; 4) riigi tagatisel antud õppelaenu. 10. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 11. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alalise eluasemega seotud alalised kulud. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt. 12. Toetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda täiendavaid andmeid perekonna kohta ja kahtluse korral esitada need kontrollimiseks maksuametile ja rahvastikuregistrile. 13. Toetuse taotleja on kohustatud informeerima sotsiaaltöötajat kõigist muutustest, mis puudutavad perekonna koosseisu, sotsiaalset seisundit, sissetulekuid, eluaset ja arveldusarve numbrit (kuhu toetus kantakse). Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest ja tõendab seda oma allkirjaga taotlusel. Taotlus vaadatakse läbi ja toetuse saab taotleja kätte taotluse esitamisega samal kuul. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Juhul kui liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadud toetuse summa vabatahtlikult, keeldumise korral nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. 14. Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 1) töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas rehabilitatsioonis või õppeprotsessis; 2) isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast; 3) kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid.