Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 34, 798

Sillamäe Linnavolikogu 28. novembri 2000. a määrus nr 19/40-m Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) § 21 lõigete 1–3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 6 lõike 3 punkti 1 alusel ning võttes arvesse Ida-Viru maavanema poolt Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirja eelnõu kohta tehtud ettepanekuid, Sillamäe Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub 1. detsembril 2000. a. Volikogu esimees Valdek MURD Kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 28. novembri 2000. a määrusega nr 19/40-m SILLAMÄE LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Sillamäe linnas. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine linnas, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende valdaja juures ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Sillamäe linnas asuvatele või tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, loomakliinikute nakkusohtlike ja bioloogiliste, lõikavate ja torkavate jäätmete käitlemise korra määrab eraldi Sillamäe Linnavalitsus. 5. Jäätmehoolet Sillamäe linnas korraldab Sillamäe Linnavalitsus. 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmete valdajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik (sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule ja territooriumi valdajale). Territooriumi korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik (territooriumi valdaja), kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik jäätmevaldajad on kohustatud täitma nõudeid ja rakendama meetmeid jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks: 7.1. iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale; 7.2. punktis 7.1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures: 7.2.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 7.2.2. valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; 7.2.3. keelatud on toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita normatiive ja on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. II. MÕISTED 8. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 8.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 8.2. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 8.3. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 8.4. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubandus-, teenindus- või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 8.5. taaskasutatavad jäätmed – toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed, sealhulgas: 8.5.1. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 8.5.2. klaastaara jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaastaara; 8.5.3. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metalltaara ja muud metallijäätmed; 8.5.4. plastik – plastmassist kile, pakendid ja teised plastmassist asjad; 8.6. tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis on tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 8.7. segaolmejäätmed – olmejäätmete sorteerimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 8.8. bioloogilised jäätmed – elutegevuses tekkinud looduslikult lagunevad jäätmed; 8.9. toidujäätmed – toiduainete, toidu valmistamisel või tarbimisel ja toiduainete riknemisel tekkinud bioloogilised jäätmed; 8.10. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lilled ja muud nendega sarnased bioloogilised jäätmed; 8.11. ehitusjäätmed – ehitus- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas, heitvee puhastusseadmete jääkmuda; 8.12. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja raskemad jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 8.13. pühkmed – üldkasutatavatelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt kokkupühitav liiv ja muud jäätmed; 8.14. kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks tagandamiseks; 8.15. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 8.16. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 8.17. jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse ohutult keskkonda; 8.18. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 8.19. jäätmekäitluskohtade järelhooldus – suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalik keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; 8.20. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 8.21. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 8.22. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise, ladustamise ja kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 8.23. jäätmekäitleja – jäätmeloa alusel tegutsev isik; 8.24. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 8.25. jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmete tekitamiseks, kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale; tavajäätmete veoks teenustööna; 8.26. korraldatud olmejäätmevedu – Sillamäe Linnavalitsuse poolt oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu olmejäätmete valdaja ja linnavalitsuse või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga sõlmitud sellekohase lepingu alusel; 8.27. jäätmehooldusleping – jäätmevaldaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisasja omaniku või lepingute alusel selle rentniku või hooldaja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 8.28. territooriumi valdaja – kinnisasja (kinnistu) omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. III. JÄÄTMEVALDAJA JA KINNISASJA OMANIKU (TERRITOORIUMI VALDAJA) KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 9. Kõik jäätmetekitajad on kohustatud tekitatud jäätmed jäätmevedajale üle andma või omama jäätmemahuteid või nad peavad jäätmehooldelepingu alusel kasutama ühismahuteid. 10. Jäätmevaldajad ja kinnisasja omanikud (territooriumi valdajad) on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmehooldelepingu, liituma korraldatud olmejäätmeveoga või vedama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega. Kui jäätmevaldaja ja kinnisasja omanik (territooriumi valdaja) on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri- või rendilepinguga või jäätmehooldelepinguga. 11. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viis aastat ning esitama need dokumendid või jäätmehooldelepingu linnavalitsuse järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks. 12. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole territooriumi, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 13. Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud: 13.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 13.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 13.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 13.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru linnavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 13.5. koostama linnavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 14. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle. 15. Kinnasja omanikud (territooriumide valdajad), kinnisvarahooldusega tegelevad ettevõtjad ja juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldesüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. IV. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 16. Kõik isikud, kes oma tegutsemisel tekitavad jäätmeid Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmismahtudest suuremates kogustes vastavalt täpsustatud tegevusvaldkondade loetelus tootmismahtusid iseloomustavate näitajate arvväärtustele, samuti kes tegutsevad jäätmete kõrvaldamise, jäätmete taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumise ja veo alal, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale ning tavajäätmete teenustööna veo alal, peavad taotlema jäätmeluba. Jäätmeloa taotluse esitab loa taotleja eelnevalt linnavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning esitab taotluse koos oma seisukohaga riigi keskkonnateenistusele. Jäätmeloa annab riigi keskkonnateenistuse vastav asutus. 17. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 18. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 19. Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude asjade või ainetega. 20. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. 21. Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või muude asjadega on lubatud, kui sellega ei kasva oht tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 22. Jäätmete käitlemine ja taaskasutamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud. 23. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja enne nende üleandmist jäätmekäitlejatele märgistama vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. 24. Jäätmete kõrvaldamisel peab olema tagatud nende isoleeritus looduskeskkonnast kogu säilitamise aja jooksul. V. JÄÄTMETE KOGUMINE 25. Sillamäe linnas kogutakse kodumajapidamises tekkinud olmejäätmeid ilma konteineriteta, kasutades spetsiaalseid prügiautosid. Olmejäätmete kogumisel prügiautodega kehtib käesolev kord, mida võib täpsustada jäätmekäitlusettevõttega sõlmitavas lepingus. 26. Jäätmete kogumist korraldab jäätmevaldaja. 27. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumist korraldab kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, kes sõlmib jäätmekäitlusettevõttega olmejäätmete kogumise lepingu ning määrab kinnisasjal tekkinud mahukate ja ohtlike jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud järgima jäätmekäitlusettevõttega sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ja toimetama mahukad ja ohtlikud jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. Samad kohustused laienevad ka hoone kui vallasasja omanikele. 28. Linnavalitsus määrab kindlaks jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. 29. Linnavalitsus või tema poolt määratud jäätmekäitlusettevõte edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ja/või kõrvaldamist. 30. Jäätmete valdaja on kohustatud järgima linnavalitsuse või tema poolt määratud jäätmekäitlusettevõtte nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ning jäätmete liigiti kogumiseks vastavate nõuete järgi või selleks ettenähtud mahutitesse. 31. Jäätmevaldaja või kinnisaja omaniku (territooriumi valdaja) kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid. 32. Mahutid võivad olla jäätmevaldaja või kinnisasja omaniku (territooriumi valdaja) omanduses või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 33. Mahutina võib kasutada: 33.1. kompaktoreid; 33.2. konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega või käsitsi jäätmeautodesse tühjendada või paigutada; 33.3. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 33.4. mahutite ja prügikonteinerite konstruktsioon peab välistama kogutavate jäätmete lendumise, nendesse sademete sattumise ning näriliste, lindude ja koduloomade juurdepääsu nendes olevatele olmejäätmetele. 34. Kinnistul või krundil (territooriumil) tekkivad olmejäätmed peab koguma jäätmekäitlusettevõttega sõlmitud lepingu järgi, teisi jäätmeid peab koguma samas asuvatesse mahutitesse või vastavasse kogumiskohta. Mahuti peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. 35. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale alusele nii, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele mahutist. 36. Mahutite omanik või rentnik vastutab nendele ligipääsetavuse, korrashoiu ja puhtuse ning mahutite vahetu ümbruse korrashoiu eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 37. Olme- ja segaolmejäätmetena ei või koguda või olmejäätmete kogumise mahutisse panna: 37.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 37.2. vedelaid jäätmeid; 37.3. ohtlikke jäätmeid; 37.4. käimlajäätmeid; 37.5. kogumiskaevude setteid; 37.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 37.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 37.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 37.9. taaskasutatavaid jäätmeid; 37.10. ehitusjäätmeid. 38. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 °C). 39. Kuuma (üle 30 °C) tuhka võib paigutada mittepõlevast ja mittesulavast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 40. Olme- ja segaolmejäätmed, muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb koguda ja paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 41. Jäätmete tekkimise kohas tuleb jäätmed sorteerida juhul, kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi ja puitu, mida tekib üle 50 kg nädalas. Nende paigutamiseks nähakse ette eraldi mahutid. 42. Klaastaara tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse sõltumata kogusest. 43. Vanametall tuleb anda üle käitlemiseks vanametalli kogumisega tegelevale jäätmeluba omavale ettevõttele. 44. Ehitus- ja lammutamisjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. VI. VANAMETALLI JA METALLIJÄÄTMETE KÄITLEMINE 45. Vanametalli ja metallijäätmete käitlemisega (kokkuostuga) võib Sillamäe linnas tegeleda jäätmeluba omav äriühing, kelle põhikirjaliseks tegevusalaks on muuhulgas vanametalli ja metallijäätmete kokkuost, kogumine või taaskasutamine. Taotlus jäätmeloa saamiseks koos jäätmeseaduses ettenähtud dokumentidega ja politseiprefektuuri kooskõlastusega esitatakse linnavalitsusele. Linnavalitsus annab seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab taotluse koos oma seisukohaga Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele. 46. Füüsilistelt isikutelt on lubatud kokku osta musta vanametalli ja metallijäätmeid ning olmelist värvilist vanametalli ja metallijäätmeid. Füüsilistelt isikutelt on keelatud vanametallina või metallijäätmetena kokku osta: 46.1. vasest elektrotehnilist traati ja kaablit; 46.2. alumiiniumist elektrotehnilist traati ja kaablit; 46.3. alumiiniumist liiklusmärke ja teeviitasid; 46.4. ilmset kunsti või ajaloolist väärtust omavaid esemeid; 46.5. muid ilmselt vanametalliks või metallijäätmeiks mitteolevaid esemeid. 47. Füüsiliselt isikult võib vanametalli ja metallijäätmeid kokku osta vaid Eestis kehtiva isikut tõendava dokumendi esitamisel ja vormikohase kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmimisel (ostu-müügilepingu vorm lisas 1). 48. Ostu-müügilepingusse tuleb kanda järgmised andmed: 48.1. müüja ees- ja perekonnanimi; 48.2. isikut tõendava dokumendi nimetus, number, väljaandja; 48.3. müüja elukoht; 48.4. üleantava vanametalli ja metallijäätmete kirjeldus ja päritolu; 48.5. transpordivahendi mark ja riiklik registreerimisnumber, millega metall kohale toimetati; 48.6. üleantava metalli kogus ja hind. 49. Juriidiliselt isikult eeskirja punktides 46.1–46.6 loetletud värvilise vanametalli ja metallijäätmete kokkuost on lubatud ainult vastava juriidilise isiku igakordse kaaskirja alusel, milles on ära näidatud üleantava metalli päritolu ja selgitus selle tekkeviisi ja kasutusest kõrvaldamise põhjendusega. Kaaskirjas peavad olema ära näidatud juriidilise isiku rekvisiidid, vastutava isiku (juhi) nimi, allkiri, pitser, metalli liik ja kogus, koostamise kuupäev. 50. Juriidiliselt isikult metalli kokkuostmise korral sõlmitakse ostu-müügileping analoogiliselt käesoleva eeskirja punktis 48 toodud andmete äranäitamisega, rakendades vastavaid erisusi (juriidilise isiku nimi, asukoht, registrikood, esindaja jne) (ostu-müügilepingu vorm lisas 2). 51. Eeskirja punktide 48 ja 50 alusel sõlmitavad ostu-müügilepingud sõlmitakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb ostjale ja teine müüjale. Iga järgneva kuu viiendaks kuupäevaks esitab ostja linnavalitsusele aruande, näidates ära metalli müüja andmed (ees- ja perekonnanimi, elukoht, metalli koguse ja liigi – mustmetall, värviline metall). 52. Vanametalli ja metallijäätmete kokkuostmisel on ostja kohustatud nõudma müüjalt üleantavate esemete päritolu tõendamist. Kui müüja keeldub seda tegemast või ei suuda tõendada esemete õiguspärast päritolu või kui pärast ostu-müügilepingu sõlmimist tekib ostjal mingil põhjusel kahtlus kokkuostetavate esemete päritolu suhtes, on ostja kohustatud sellest kohe teatama politseile. 53. Käesoleva korra nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust, juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. Käesoleva korra rikkumine on aluseks kokkuostuga tegelevale isikule väljastatud tegutsemisloa tühistamiseks. VII. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 54. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 55. Teiste isikute poolt tekitatud ja üle antud ohtlikke jäätmeid võib teenustööna käidelda ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav isik. 56. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad või lukustatavad mahutid. 57. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 58. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 59. Koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jne tuleb üle anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunktidesse, mille asukohad teatab linnavalitsus pärast nende määramist. 60. Koduses majapidamises tekkivad muud ohtlikud jäätmed peab üle andma vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele, mille asukohad on võimalik saada linna keskkonnaküsimustega tegelevalt töötajalt. 61. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama linnavalitsuse ja keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 62. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 63. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VIII. JÄÄTMETE VEDU 64. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 65. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja haisu teket, selleks: 65.1. peab jäätmemahuteid tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja ümbruskonna reostust, vastavalt kehtivatele normidele ja eeskirjadele; 65.2. jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu; 65.3. peab jäätmeid vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus; 65.4. kui jäätmeid veetakse lahtises autokastis, peab koorem olema kaetud selliselt, et oleks välistatud nende pudenemine veo ajal autokastist. 66. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav ettevõte, jäätmete valdaja või kinnisasja omanik (territooriumi valdaja) neile kuuluvate või renditud transpordivahenditega. Jäätmete vedaja ja kinnisasja omanik (territooriumi valdaja) peavad taotlema jäätmete veoks jäätmeloa vastavalt käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele. 67. Jäätmevedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest jäätmekäitluskohta. 68. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil (territooriumil) kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 69. Kui kinnistul või krundil (territooriumil) tekkinud mahukaid jäätmeid ei saa vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmekäitlusettevõttesse jäätmete tekitaja, kinnisvarahoolduse ettevõte või kinnisasja omanik (territooriumi valdaja) kohe. 70. Vanametalli veo korraldab jäätmete valdaja. 71. Kui kinnitatud jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele. 72. Ohtlike jäätmete vedu maanteedel toimub ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras. 73. Ohtlike jäätmete vedajal peab olema kaasas ohtlike jäätmete saatekiri, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete esmakordsel üleandmisel jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale, mille vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. 74. Sillamäe linna territooriumil toimub korraldatud olmejäätmevedu olmejäätmete valdaja ja linnavalitsuse või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga sõlmitud sellekohase lepingu alusel. 75. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu käesoleva eeskirja punktis 74 sätestatud korras. 76. Linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja tema taotluse alusel, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru linnavalitsusele. 77. Korraldatud olmejäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui see on ette nähtud lepingus. IX. JÄÄTMETE HOIDMINE JA TAASKASUTAMINE 78. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 79. Jäätmete taaskasutamist võidakse korraldada nende tekkekohas või teises ettevõttes töö tegemiseks, toodangu või energia saamiseks. 80. Jäätmete töötlemisel toimub jäätmete mahu vähendamine, kasutatavaks ja keskkonnaohutumaks muutmine bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste, termiliste, mehaaniliste või muude menetlustega. X. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 81. Jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete lõpliku kõrvaldamise. 82. Jäätmete, välja arvatud ohtlike jäätmete, kõrvaldamine on lubatud selleks määratud tahkete jäätmete polügoonile. Ohtlikud jäätmed tuleb kõrvaldada ohtlike jäätmete polügoonile. 83. Tahkete jäätmete polügoonile on vastavalt jäätmeloale lubatud vedada igat liiki jäätmeid peale ohtlike jäätmete. 84. Tahkete jäätmete polügooni haldab Sillamäe Linnavalitsuse poolt määratud ettevõtja, kes realiseerib ka prügitalongid prügilasse jäätmete veoks. 85. Tahkete jäätmete polügoonil jäätmete vastuvõtmine nende kõrvaldamiseks toimub Sillamäe Linnavalitsuse poolt määratud ettevõtja väljastatud prügitalongide alusel. 86. Polügoonile toodavate jäätmekoguste üle peetakse arvestust, mis peab võimaldama aastaaruannete koostamist ning saastetasu kalkuleerimist. 87. Polügoonile saabunud jäätmekoormad tuleb mittelubatud jäätmete väljaselgitamiseks kontrollida. Mittelubatud jäätmete olemasolul koormat polügoonile vastu ei võeta. 88. Jäätmed kõrvaldatakse polügoonil selleks määratud töötaja juhendamisel kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 89. Jäätmete põletamine polügoonil on keelatud. 90. Polügooni haldav ettevõtja on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrasolekuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel ja polügoonil ning jäätmete sattumise vältimiseks väljapoole polügooni. 91. Jäätmete väljavedu ja väljaviimine polügoonilt ilma jäätmeloata on keelatud. 92. Jäätmete sorteerimine polügoonil võib toimuda jäätmeloas määratud tingimustel. XI. JÄÄTMEKÄITLUSE FINANTSEERIMINE 93. Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud. 94. Kui tootest tekkivate jäätmete käitlemine võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, korraldab toote valmistaja või sissetooja kas osaliselt või täielikult tootest tekkinud jäätmete käitluse või kannab jäätmehooldusega seonduvad kulud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud toodete loetelule vastavalt. 95. Linnavolikogu võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 96. Jäätmete kõrvaldamisel peab teenustasu suuruse kindlaksmääramisel arvestama jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutus-, sulgemis- ja järelhoolduskulusid. 97. Juhindudes jäätmeseaduse §-st 24 on Sillamäe Linnavolikogul õigus nõuda oma haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse territooriumil sõltuvalt kinnisasja sihtotstarbest, suurusest ning seal tekkivate jäätmete liigist ja hulgast. XII. KOGUMISKAEVUDE SETETE KÄITLUS JA JÄÄTMETE KOMPOSTRIMINE 98. Linna kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub linnavalitsuse kehtestatud korras paakmasinatega selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. 99. Bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud linnavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel. Nimetatud nõue ei kehti individuaalkasutusel oleval maa-alal. 100. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 101. Toidujäätmete kompostimine peab toimuma soojusest ja kahjuritest isoleeritud hoidlates. Komposti ei või ladustada jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 102. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. XIII. ARVESTUS JA ARUANDLUS 103. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust. 104. Kõik jäätmeluba omavad isikud ning riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. 105. Käesoleva eeskirja punktis 104 nimetatud isik esitab vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele aruande oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmeregistrisse kandmiseks keskkonnaministri poolt kehtestatud korras. XIV. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 106. Linnavalitsus kontrollib jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 107. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse või isiku otsuse alusel. 108. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 109. Kui reostuse tekitaja käesoleva eeskirja punktis 107 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 110. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. 111. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 110 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus. 112. Järelevalvet käesolevast korrast kinnipidamise üle teostavad linnavalitsuse peaökoloog, linnavalitsuse heakorraspetsialist, linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja ning politseiametnikud. 113. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased vastutusele õigusaktidega kehtestatud korras. Sillamäe Linnavolikogu 28. novembri 2000. a määruse nr 19/40-m lisa 1 MUSTA JA VÄRVILISE METALLI, VANAMETALLI JA METALLIJÄÄTMETE OSTU-MÜÜGILEPING (füüsilised isikud) Sillamäel, kuupäev nr . . . . Ostja: äriühing, reg kood Asukoht, esindaja Müüja: ees- ja perekonnanimi isikut tõendav dokument, isikukood (sünniaeg) Elukoht sõiduk: riiklik reg number Metalli liik Kogus Kirjeldus Tonni hind maksumus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Maksmine toimub sularahas. Müüja kinnitab oma allkirjaga, et üleantavad esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel, on omandatud seaduslikul teel ning ta on täielikult vastutav esitatud andmete õigsuse eest. Müüja: . . . . . . . . . . (allkiri) Raha summas . . . . . . . . . . (. . . . . . . . . . . . . . . . . ) olen kätte saanud. Ostja: . . . . . . . . . . Müüja . . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) (allkiri) Sillamäe Linnavolikogu 28. novembri 2000. a määruse nr 19/40-m lisa 2 MUSTA JA VÄRVILISE METALLI, VANAMETALLI JA METALLIJÄÄTMETE OSTU-MÜÜGILEPING (juriidilised isikud) Sillamäel, kuupäev nr . . . . Ostja: äriühing, reg kood asukoht, esindaja Müüja: äriühing, reg kood, asukoht Esindaja, arveldusarve, pank sõiduk: riiklik reg number Metalli liik Kogus Kirjeldus Tonni hind Maksumus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tasumine toimub ülekandega. Müüja kinnitab allkirjaga, et üleantavad esemed kuuluvad talle omandiõiguse alusel, on omandatud seaduslikul teel ning et ta on täielikult vastutav esitatud andmete õigsuse eest. Müüja: . . . . . . . . . . . . Ostja: . . . . . . . . . . . . . . . . . (allkiri) (allkiri)