Kärla Vallavolikogu — Kärla valla ehitusmääruse kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 34, 795

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ( RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 29 ning lähtudes planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) §-st 4, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärla valla ehitusmäärus uues redaktsioonis vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kärla Vallavolikogu 20. märtsi 1997. a määrus nr 4 «Ehitusmääruse kehtestamine». 3. Määrus jõustub 2. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määrusega nr 11 KÄRLA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse eesmärk (1) Kärla valla ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) eesmärk on sätestada Kärla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja Kärla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) vaheline ülesannete jaotus planeerimise ja ehitamise korraldamisel. Ehitusmäärus reguleerib vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesandeid, pädevust, kohustusi ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel Kärla valla territooriumil. (2) Kärla valla planeerimis- ja ehituspoliitikat kujundab vallavolikogu. (3) Kärla valla planeerimis- ja ehituspoliitikat viib ellu vallavalitsus. (4) Käesolev ehitusmäärus on kehtestatud vallavolikogu poolt kohalike olude arvestamiseks planeerimis- ja ehitusseadusest lähtudes. Ehitusala reguleerivate seaduste ja valla ehitusmääruse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks säästva arengu ja ruumilise planeerimise põhimõtete alusel. Ruumiline planeerimine seob omavahel majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja keskkonnapoliitika ning loob neile geograafilise väljundi. (5) Ehituse alustamine on lubatud kooskõlastatud ehitusprojekti alusel vallavalitsusest ehitusloa saamisel. (6) Ehitise ja rajatise kasutuselevõtmine on lubatud pärast ehitise ülevaatamist ja kasutusloa vormistamist vallavalitsuses. Ehitusprojekt, ehitusluba ja kasutusluba on kohustuslikud ehitustegevust reguleerivad dokumendid. (7) Ehitise ja rajatise omanik on kohustatud säilitama ehitusprojekti ja ehitamisega seotud dokumentatsiooni kogu ulatuses. Säilitamiskohustus lõpeb ehitise või rajatise lammutusloa ja ehitise registrist kustutamise alusel. Ehitusdokumentatsiooni säilitamiskohustus on ka vallavalitsusel. (8) Ehitusdokumentatsiooni vormistamiseks vajalikud blanketid (avaldused, load, aktid jne) koostab valla ehitusspetsialist ja kinnitab vallavalitsus. (9) Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse ja seda tehakse Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud korra järgi. (10) Valla territooriumil lahendatakse planeeringu ja ehitustegevuse vaidlused vallavolikogus või kohtu korras. II. PLANEERIMINE § 2. Planeeringu koostamine (1) Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest ja algatatud planeeringutest kohalike teabevahendite kaudu seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. (2) Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava vallas- või kinnisasja omanikule seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. (3) Planeeringu koostamise aluseks on planeeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu lähteülesande koostab vallavalitsuse ehitusspetsialist. Lähteülesanne kehtib ühe aasta. (4) Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavalitsus. (5) Üldplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavolikogu. (6) Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud planeeringu koostamisest. (7) Planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kehtestamise otsustab vallavalitsus seaduses sätestatud tähtajaks ja tingimustel. § 3. Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine (1) Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule saatmise otsustab vallavalitsus. (2) Üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule saatmise otsustab vallavolikogu. (3) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse seaduses sätestatud kohas ja tähtaja jooksul. (4) Kui üldplaneering võib kaasa tuua sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga vastava vallas- või kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. (5) Vallavalitsus teatab avaliku väljapaneku tulemustest kohalikes teabevahendites ja korraldab selle tutvustamiseks avaliku arutelu. (6) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle järelevalve teostajale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. § 4. Planeeringu kehtestamine ja tühistamine (1) Detailplaneeringu kehtestab vallavalitsus. (2) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. (3) Üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, maakorraldusele ja ehitusõigusele. Valla üldplaneering koostatakse ja menetletakse planeerimis- ja ehitusseadusest ning Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud üldplaneeringu koostamise soovitustest tulenevalt. (4) Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. (5) Planeeringu tühistamise kavatsusest ja planeeringu tühistamisest teatab vallavalitsus seaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. (6) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu. § 5. Info ja materjalide säilimine Vallavalitsus korraldab ja tagab planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele. III. EHITAMINE § 6. Projekteerimise alused (1) Projekteerimine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Vajadusel on vallavalitsusel õigus välja anda projekteerimistingimusi. (2) Projekteerimistingimusi väljastab vallavalitsuse ehitusspetsialist hiljemalt nelja nädala jooksul alates avalduse esitamisest, avalduse esitanud kinnistu või hoonestusõiguse omanikule. (3) Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. Kehtestada võib ainult selliseid projekteerimise ja ehitamise nõudeid, mille täitmist on võimalik praktiliselt kontrollida. (4) Projekteerimistingimustega määratakse projekteerimise lähteandmed ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Komplitseeritud juhtumitel tuleb teostada ehitus-geoloogilised uurimistööd ja ekspertiis projekteerimise eri etappidel. Ehitusuuringuteks tuleb vallavalitsusest taotleda vastav luba. Ehitusuuringu tellija on kohustatud uuringutulemused teatavaks tegema vallavalitsusele. Kooskõlastuse mittesaamisel naaberkruntide omanikelt või hoonestajatelt otsustab küsimuse vallavolikogu mittenõusoleva omaniku või hoonestaja kirjaliku põhjenduse alusel. Volikogu otsusest teatatakse osapooltele kirjalikult. (5) Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ja muid lihtsamaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsusest antud ühekordse projekteerimisloa alusel. Teistel juhtudel tuleb projekt tellida isikutelt, kellel on projekteerimistööde tegemise õigus või kes omavad selleks vastavat tegevusluba ehk litsentsi. (6) Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja rajatiste paigutus. Talu õueplaan, mis on vallavalitsuse otsusega heaks kiidetud, kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena otsuse väljastamisest viie aasta jooksul. § 7. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitamiseks vajalik dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast ja arvutustest, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, väljastada ehitusluba, projekti järgi ehitada, ehitist registris registreerida, kasutada ja hooldada. Ehitusprojektile esitatavad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel. Väikehoonet võib vallavalitsuse loal ehitada ilma ehitusprojekti ja ehitusjärelevalveta. (2) Hoone projekteerimisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. Kooskõlastuse mittesaamisel naaberkruntide omanikelt või hoonestajatelt otsustab küsimuse vallavolikogu mittenõusoleva omaniku või hoonestaja kirjaliku põhjenduse alusel. Volikogu otsusest teatatakse osapooltele kirjalikult. (3) Ehitise projekteerimiseks ja vajalike eritööde (ehitusgeoloogilised uurimistööd, lõhketööd, puuraukude rajamine jt) teostamiseks annab loa vallavalitsus lähtudes õigusaktides sätestatud korrast. § 8. Ehitus- ja omanikujärelevalve (1) Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsuse määratud ehitusspetsialist või litsentseeritud järelevalveinsener. (2) Ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik. (3) Pideva järelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. (4) Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. § 9. Ehitusluba (1) Ehituslubasid väljastab vallavalitsuse ehitusspetsialist. (2) Ehitusluba väljastatakse seaduses ja teistes õigustloovates aktides sätestatud tähtaegadel, tingimustel ja korras. (3) Ehituse käigus teostatavad olulised projektimuudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning oluline plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste realiseerimist ehituses kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. (4) Kui ehituse ajal ehitise omanik muutub, ehitusluba peatatakse ning seejärel, täpsustanud muutunud andmed, vormistatakse ehitusluba uue omaniku nimele. (5) Ehitusloa kehtivusaja lõppemisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendustega. Ehitusluba võib pikendada ühe aasta kaupa. Ehitusloa pikendamisest keeldumine peab olema motiveeritud. (6) Ehitusloa väljaandjal on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmisest või kui ehitusloa taotlemisel esitati valeandmeid. (7) Vallavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ilma keldrita ehitise rajamiseks (mis ei ole mõeldud elamiseks ja tehniliste või avalike funktsioonide täitmiseks) ilma ehitusprojekti ja ehitusloata õigustatud subjekti või maaomaniku avalduse alusel. (8) Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise kasutamise otstarbe kohta. § 10. Ehitise kasutusluba (1) Ehitist võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. (2) Ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsuse ehitusspetsialist vallavalitsuse korralduse alusel pärast valla vastuvõtukomisjoni poolt ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. (3) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmisel tuleb taotleda uus kasutusluba vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. (4) Ehitise ülevaatamise korraldamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele viis päeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 1) ehitusluba; 2) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel) või asendiplaan; 4) ehitusprojekt; 5) ehituse täitedokumentatsioon; 6) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 7) tervisekaitse, tuletõrje- ja päästeameti, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jt järelevalveasutuste õiendid ehitise kasutuskõlblikkuse kohta; 8) projekteerijate õiendid tehtud tööde vastavusest projektile. § 11. Ehitise seadustamine Ehitise seadustamine toimub seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 12. Omavolilised ehitised Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise seadustama või likvideerima linnavalitsuse ettekirjutuses kehtestatud tähtajaks. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud või seadustatud, võib linnavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul seadusega sätestatud korras. § 13. Ehitise ja krundi korrashoid (1) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. (2) Ehitise krunt peab olema korrastatud vastavalt Kärla valla heakorraeeskirja nõuetele. IV. LÕPPSÄTTED § 14. Lõppsätted (1) Probleemseid ehitusküsimusi lahendab vallavolikogu või vallavolikogu poolt moodustatav vastav komisjon. (2) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse. (3) Käesolevas määruses lahendamata küsimuste osas juhindutakse Eesti Vabariigi planeerimis- ja ehitusseadusest ning teistest Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest.