Kärla Vallavolikogu — Kärla valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 34, 794

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 lõike 1 punkti 37 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõike 1, Kärla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärla valla jäätmehoolduseeskiri vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avaldada määrus koos selle lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 2. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Margus ÕUNPUU Kinnitatud Kärla Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määrusega nr 6 KÄRLA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Kärla valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Kärla valla haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist ning vallaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Kärla vallas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Kärla valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Kärla vallas korraldab Kärla Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja Kärla valla põhimäärusele. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 5.3. biolagundavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobsed või aeroobselt lagundatavad; 5.4. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetud pinnas; 5.5. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.6. jäätmehooldusleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja kinnisvarahoolduse ettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.8. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmelaos ettenähtud tingimustel; 5.9. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.10. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 5.11. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevusest tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 5.12. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.13. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 5.14. kompostimine – protsess, mille käigus bakterid lagundavad orgaanilise materjali stabiilseks huumusesarnaseks aineks; 5.15. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 5.16. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne.) 5.17. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 5.18. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt või omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 5.19. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 5.20. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 5.21. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 5.22. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.23. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, mille fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 5.24. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 7. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jm) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. 8. Avalike ürituste paigad varustab ajutiste jäätmekogumisvahenditega ja organiseerib nende äraveo ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrashoiu eest või tellib nimetatud teenuse territooriumi haldajalt, tasudes selle eest kokkuleppeliselt. 9. Kõik Kärla valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 9.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 9.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaajalised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 10. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kärla Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse (vt lisa). Vastava spetsialiseeritud süsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (metall, klaas, plastik) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed (patareid, akud, värvipurgid, elavhõbedalambid, vanaõli, õli- ja küttefiltrid) tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 11. Teisese toorme (taaskasutatavad jäätmed) kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. 12. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliigi, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktandmeid sisaldava informatsiooniga. 13. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 14. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 14.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 14.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 15. Füüsilisest isikust jäätmekäitleja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitleme (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama, põletama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 16. Jäätmekäitleja on kohustatud: 16.1. koguma oma territooriumil tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 16.2. omama piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutama jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid; 16.3. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehoolduslepinguga; 16.4. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 17. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 18. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisulevikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimalikku lekke vältimist. 19. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidjas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 20. Kogumisvahendeid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 21. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 22. Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb jäätmete tekitaja. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 23. Üldkasutatavatesse kohtadesse (parkimisplatsid, bussipeatused) paigutab prügikonteinereid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avaliku ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 24. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise mahutid ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. 25. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 26. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnorme: 50 kg – 0,1 m3. 27. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 28. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada. 29. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 30. Jäätmetekitaja on kohustatud järgima Kärla Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. 31. Klaastaara ja plastikpudelid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaastaara ja plastikpudelite kogumismahutitesse. Klaasmahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. 32. Vanametall tuleb üle anda (vt lisa) vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. 33. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi, sortida kohapeal ja eraldada põletatav puit, metall, tellised, betoon. Betooni, telliseid jms võib kasutada pinnase täitematerjalina kokkuleppel kinnistu omanikuga, ülejäänud ehituspraht viia prügilasse (vt lisa). 34. Mahukad jäätmed tuleb üle anda kokkulepitud ajal jäätmekäitlusettevõttele või veab jäätmete tekitaja need oma transpordiga prügilasse (vt lisa). 35. Taaskasutatavate ja prügilasse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 kraadi °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavad jäätmeid; – vedelaid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveo vahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 36. Ülalmainitud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 37. Kärla valla ettevõtted ja korterelamud on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Kärla Vallavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga (vt lisa). 38. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete ladestamine toimub Kudjape prügimäele. 39. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 39.1. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajal ja vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostumist; 39.2. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 39.3. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 39.4. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 39.5. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. 40. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 40.1. konteineri mass ületab punktis 26 sätestatud piirväärtusi või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 40.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 41. Jäätmetekitaja on kohustatud: 41.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 41.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud mahukate jäätmete äraveo ning paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks; 41.3. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid. 42. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse, orgaanilise päritoluga jäätmeid. Kompostimiskoht ei tohi asuda kaevu sanitaarkaitsetsoonis (kaevudele 15 m), veekogude kaitsevööndis (10 m) ega või paikneda kinnistul lähemal kui 5 m selle piirist. 43. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnast võib kasutada teede, platside jms täiteks, kooskõlastades tegevuse eelnevalt kinnistu valdajaga. 44. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 45. Sette- ja kogumiskaevude vedelad jäätmed võib vedada põllumaale, kus ei kasvatata köögivilju või marju, v.a viljapuuaiad. Maapeale laotatud sete või settesegu tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Aasta jooksul ei tohi kasvatada sellel põllumaal inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja (vt Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri – RTL 1999, 156, 2189). 46. Sõnnikut, vedelsõnnikut ja virtsa ei tohi laotada külmunud maale ega lumele. 47. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool krundi piire on keelatud. Krundi piires on lubatud põletada kuivi oksi ja aiapidamisjäätmeid, kui tegevus on vastavuses tuleohutusnõuetega ja ei ohusta: 47.1. keskkonda; 47.2. inimeste tervist; 47.3. naaberkrundi valdaja heaolu. 48. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki ja immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 49. Ei ole lubatud põletada: 49.1. märgi aiajäätmeid; 49.2. ohtlike ainetega reostunud papp- ja pabertaarat; 49.3. mis tahes kummi (sh liiklusvahendite rehve); 49.4. ohtlikke aineid ja nende jääke ning nendega reostunud taarat (taimekaitsepestitsiidide, lakkide ja värvide jäägid jne). 50. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Saaremaa Päästeteenistusega. 51. Jäätmete ladestamine on Kärla valla territooriumil keelatud. 52. Kärla Vallavalitsus korraldab valla territooriumil tekkivate ohtlike jäätmete kogumist kogumispunktisse ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 53. Ohtlikud jäätmed on kinnistu valdaja või jäätme tekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti (vt lisa) või tellima vastava teenuse jäätmehooldusettevõttelt. 54. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte. 55. Ohtlikud jäätmed, mis võivad puruneda (vanad päevavalguslambid jm) tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. VI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 56. Kärla Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust kooskõlas keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega. 57. Jäätmehoolduse täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja valla keskkonnaspetsialist. 58. Eeskirja rikkujaid karistatakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 48. (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud rikkumise asjaoludest sõltuvalt distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust. (2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. (3) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub jäätmeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 59. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseaduse §-le 49. (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse otsuse alusel. (2) Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui reostuse tekitaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. (4) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. (5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul kohalik omavalitsus. 60. Lepingulist prügiveoteenust osutavad ettevõtted ja eraisikud, kes kasutavad jäätmete veoks oma transporti, on kohustatud kontrolli tagamiseks andma regulaarselt (kord kvartalis) andmeid prügilasse veetud jäätmete koguste kohta valla keskkonnaspetsialistile. Lisa Litsentseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtu kohad maakonnas ja Kärla vallas OÜ PRÜGIMEES – olmejäätmete vedu, klaastaara vedu, ohtlike jäätmete vedu, konteinerite laenutus, fekaalide vedu ja jäätmekäitlusalane nõustamine. Aadress: Tallinna 61 E, Kuressaare linn, tel 31 602 Kudjape ohtlike jäätmete kogumiskeskus – Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk Kudjape õlidega saastunud pinnase kompostimise väljak – aadress sama Tavajäätmete prügila – Kudjape küla, Kaarma vald, Saare mk Klaastaara ja plastikpudelite kogumiskonteinerid asuvad Kärla vallamaja parkimisplatsil ja Sõmera kaupluse juures. Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Kärla klubi juures olevas kuuris. Vanametalli kogumiskoht – Pihtla tee 2 5. kilomeeril, avatud E–R, K 9–16 Tel 051 07 400 või 36 520 Vanametalli vastuvõtupunkt asub Kudjape prügilas, Kudjape küla, Kaarma vald.