Pala Vallavolikogu — Anna Haava nimelise Pala Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 33, 774

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 lõike 3 alusel. 1. Määrusega kehtestatakse Anna Haava nimelise Pala Põhikooli arengukava aastateks 2001–2006 vastavalt määruse lisale. 2. Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 5. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Rein RAUDJÄRV Kehtestatud Pala Vallavolikogu 1. märtsi 2002. a määrusega nr 2 ANNA HAAVA NIMELISE PALA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2006 1. Sissejuhatus Kooli arengukava on dokument, mis kajastab kooli kollektiivi ja omaniku visiooni kooli arengusuundade ja eripära kohta. Arengukava vaatleb hetkeolukorda, kavandab kooli arengu pikemas perspektiivis (5 aastat) ja seab konkreetseid eesmärke. Igaks õppeaastaks koostatakse arengukavast lähtuv kooli üldtööplaan. Arengukava peab olema kooskõlas riikliku õppekava nõuetega. Oluline on õpilaste arvu prognoosimine lähiaastateks, kaadrivajaduste väljaselgitamine, koolihoone füüsilise seisundi analüüs, õppe- ja kasvatustegevuse organiseerimine. Pala kooli õpetajaskond ja hoolekogu selgitas välja: – kooli arengut soodustavad välistegurid; – seesmised tugevad küljed; – välised takistavad tegurid; – seesmised takistavad tegurid. Kõiki tähelepanekuid on arvestatud kooli arengukava koostamisel. Kooli arendustegevus on kooli muutmise protsess paremuse suunas, säilitades traditsioonid ja pidades sammu uuendustega hariduspoliitikas. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2001–2006. 2. Hetkeolukord 2.1. Kooli roll oma piirkonnas A. Haava nim. Pala Põhikool on ehitatud 1928. aastal 6-klassiliseks kooliks. 1958. aastal anti koolile Anna Haava nimi. 1999. aastal valmis juurdeehitus, mis võimaldab õpilastele sportimisvõimalused ja ajakohase toitlustamise. Kuna Pala valla territooriumil asub vaid Pala Põhikool, siis on teeninduspiirkonnaks kinnitatud Pala valla haldusterritoorium: Assikvere, Haavakivi, Kadrina, Kirtsi, Kodavere, Kokanurga, Lümati, Metsanurga, Moku, Pala, Perametsa, Piibumäe, Piirivarbe, Punikvere, Raatvere, Ranna, Sassukvere, Sõõru, Sääritsa, Nõva, Vea ja Äteniidi küla. Saare kooli likvideerimise tõttu õpib Pala koolis ka Saare valla lapsi. Järgneva viie aasta jooksul prognoositakse I klassi astuvate õpilaste arvuks: 2002/2003 17 2003/2004 12 2004/2005 12 2005/2006 8 2006/2007 11 2007/2008 15 Praegusel ajal on kooli haldamine pandud omavalitsuse õlgadele, arvestamata seda, et vald sõltub riiklikest dotatsioonidest. Ettevõtlus on siin vähe arenenud, elanikel on väike tööhõive, mistõttu laekuvad vaid vähesed maksud. Pala valla geograafiline asukoht ei meelita siia noori inimesi, sest bussiühendus Jõgeva ja Tartuga on vilets. Lisanduvad üleriigilised probleemid: õpetajate madal töötasu, õpetaja ameti prestiiži langus. Riik on delegeerinud vallale kohustused, mida vald ei suuda tänu riigi regionaal- ja majanduspoliitikale täita. Seetõttu ei saa majanduslikult realiseerida kooli kõiki vajadusi. Pala kool asub keskustest kaugel, seetõttu on oluline koolibussi olemasolu. Bussi puudumine takistab näituste, teatrite, muuseumide külastust, mis on õppeprotsessis oluline. Koolimaja on vana ja vajab kapitaalremonti. Vaja on välja vahetada aknad, uksed, elektri- ja keskküttesüsteem, välisfassaad vajab uuendamist. Haridusministeerium on kehtestanud õppevahenditele miinimumnõuded, mida kool vajab õppekavas ettenähtud nõuete omandamiseks. Pala kool on varustatud õppevahenditega rahuldavalt, mitterahuldav on olukord poiste tööõpetuses. Vanemad on muutunud oma laste suhtes küllalt ükskõikseks, aga õpilane pingutab tavaliselt ikka siis, kui ta näeb, et ka kodus temalt nõutakse. Lapse arendustegevuse jaoks ei taheta kulutada ja vahel pole see võimalikki. On tekkinud tõsised probleemid õppevahendite muretsemisega ja töö-vihikute ostmisega. Asotsiaalsete perede hulk suureneb, probleemiks on alkohol. Maaõpetaja koormus on suur. Õpilastel puudub võimalus väljaspool kooli huvihariduse omandamiseks. Seetõttu jääb kogu huvialane klassivälise tegevuse juhendamine õpetaja hooleks. 2.2. Kaader Seisuga 01.09.01 töötab Pala Põhikoolis 18 õpetajat, neist üks kohakaaslane. Kool on varustatud kvalifitseeritud kaadriga. Tunde annavad oma eriala spetsialistid. Vanuse järgi: 25.a – 30.a 2 õpetajat 30.a – 39.a 8 õpetajat 40.a – 49. a 2 õpetajat 50.a – 55.a 6 õpetajat Hariduse järgi: keskharidus 1 õpetaja kesk-eriharidus 6 õpetajat kõrgharidus 11 õpetajat Seisuga 01.09.01 omandavad 5 õpetajat kõrgharidust: Ave Kirikal Tartu Ülikool, algklasside õpetaja Enn Parv Tartu Ülikool, loodusainete õpetaja Tiina Karu Tartu Ülikool, loodusainete õpetaja Merike Selgis Tallinna Pedagoogikaülikool, kunsti- ja tütarlaste tööõpetuse õpetaja Marve Juursalu Tallinna Pedagoogikaülikool, algklasside õpetaja Raamatukoguhoidja Malle Sildver omandab kõrgemat pedagoogilist haridust Tartu Ülikoolis. Aastaks 2006 peaks 90% pedagoogilisest kaadrist olema erialase kõrgharidusega ja 10% kesk-eriharidusega. Kooli õpetajatel on õigus täiendada oma teadmisi täienduskursustel. Pala kooli õpetajad on arenemisvõimelised, õpihimulised, uuendustega kaasaminevad. Et koolitöö laabuks, on kohapeal korraldatud kursusi ja õppusi. Igakevadised õpetajate eneseanalüüsid on muutunud sisutihedamaks, enamus pedagoogilisest kollektiivist on huvitatud enesetäiendamisest, soov kursustel osaleda on õpetajate poolt motiveeritud. Eri kursustelt hangitud materjale tutvustavad õpetajad infotunnis või ainesektsiooni töökoosolekutel. Olulised on õpetajatele korraldatud õppeekskursioonid ja ühisüritused. Tähtis on hea seista selle eest, et kollektiiv oleks sõbralik, üksteist mõistev. Kooli juhtkond annab oma panuse, et õpetajaskonna töötingimused oleksid normaalsed ning õhkkond oleks rahulik ja meeldiv. Kaks päeva nädalas töötab koolis logopeed. Sellest tingituna toimub paar korda aastas psühholoogi vastuvõtt lastevanemate ja laste nõustamiseks. Kaasaegne infoühiskond vajab, et õpilased ja õpetajad valdaksid senisest enam arvuti kasutamist. Kõik õpetajad on läbinud arvutikursused Tiigrihüppe raames. 2.3. Õppeprotsess Seisuga 01.09.01 õpib Pala koolis 175 õpilast. Klassikursuse kordajaid oli 2000/2001. õppeaastal 5. Koduõpet vajavad 2 õpilast, logopeedilist abi 42 õpilast ja parandusõppe tundidest võtab osa 29 õpilast. Järgides RÕKi otsuseid, on meie kooli eesmärk kujundada õpilastes isiksus, kes: – tuleb toime oma elu ja tööga; – arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule; – tunneb end oma rahva liikmena, riigi kodanikuna, kaasvastutajana Eesti riigi, Euroopa ja maailma tuleviku eest; – peab lugu kodust ja perekonnast; – peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist; – armastab isamaad; – järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; – lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust; – hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; – hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; – mõtleb kriitiliselt ja loovalt; – oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; – suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; – suudab hankida ja kasutada infot; – oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis ja suuteline koostööks; – mõistab pidevõppe ja teadmiste tähtsust, oskab ja suudab õppida. Toimunud on üleminek saksa keelelt inglise keele õpetamisele. Algklassides toimub võõrkeele õpetus rühmades. Alates III klassist on võimalik õppida informaatikat vabaaine või ringitunnina. Võimaluse piirides täiendame kooli raamatukogu teatmeteoste ja populaarteadusliku kirjandusega. Praeguse seisuga on kooli raamatukogus 2300 raamatut. Õppeainete populariseerimiseks on planeeritud õppeaasta jooksul ainenädalad, mille raames korraldatakse viktoriine, olümpiaade, ainepäevi jne. 2001 valminud looduse õpperada võimaldab anda täiendavaid teadmisi ja praktilisi kogemusi loodusainetes. Erivajadustega laste õpetamine vajab järjest enam tähelepanu. Koolis töötab 3 parandusõppe rühma, 0,5 ametikohaga logopeed ja 2 õpilast on koduõppel. Väga vajalik on kooli ja lastevanemate koostöö, tagamaks õppe- ja kasvatusprotsessi õnnestumist. Aastas on planeeritud vähemalt kaks kooli üritust, kuhu on kaasatud lapsevanemad. Kord õppeveerandis toimuvad klassi lastevanemate koosolekud, kaks korda õppeaastas üldkoosolekud. 2.4. Kooli- ja klassiväline töö Tunniväline tegevus sõltub kooli võimalustest, traditsioonidest, õpilase-õpetaja koostööst, ühiste eesmärkide olemasolust, oma kooli tundest. Tunnivälise tegevusega seonduv on tihti suurema kasvatusliku väärtusega kui klassitund. Meie koolis on juba aastaid välja kujunenud traditsioonilised klassivälised üritused, mis jätkuvad ka edaspidi: 1. september – tarkusepäev sügismatk maastikumäng A. Haava sünniaastapäevale pühendatud omaloomingu konkurss luulekonkurss isadepäev kadrikarneval jõulunädal ja -pidu vabariigi aastapäeva tähistamine vastlapäev talispordinädal kevadball õpilastööde näitus emadepäeva kontsert koolilaager poiste ja tüdrukute nädal Koolis on aastaid tegeldud rahvatantsuga ja võetud osa üleriigilistest tantsupidudest. Jätkuvalt tegutsevad tantsuringid eri vanusegruppides. Samuti töötavad kunsti-, raamatu-, käsitöö-, sõnakunsti-, spordi-, muusika- ja informaatikaringid. Uue võimla valmimisega on avardunud õpilaste sportimise võimalused. Koolimaja taga asuvas metsas paiknevad suurepärased suusa- ja jooksurajad, mis on tuntud ja heaks kiidetud mitmete vabariigi nimekate sportlaste poolt. Koolis tegutseb aktiivselt õpilasomavalitsus, kes võtab osa klassivälise töö organiseerimisest. Õpilasomavalitsuse initsiatiivil valitakse igal aastal õpilaste hulgast kooli president. Kevadel selgitatakse välja «aasta õpilane» ja «aasta õpetaja». Õpilased korrastavad ise oma kooliümbruse. Park aga vajab pidevat uuendamist ja korrashoidu. Taotleda raha pargi rekonstrueerimiseks. Järgneva viie aasta jooksul koostöös maastikuarhitektiga kujundada kooli ümbrus üheks meeliskohaks Pala valla elanikele ja külalistele. 3. Arengukava põhisuunad 3.1. Õppeprotsess 1. Kindlustada riikliku õppeplaani täitmine. 2. Tagada, et õpilased oleksid suutelised pärast põhikooli lõpetamist jätkama õpinguid erialakoolides ja gümnaasiumides. 3. Pöörata erilist tähelepanu: – isiksuse kujundamisele, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast; – õpilaste väljendusoskuse, info leidmise ja kasutamise oskuse arendamisele; – õpetamise seostamisele igapäevaeluga; – erivajadustega laste õpetamisele ja arendamisele, tagades õpilastele logopeedi abi, parandusõppe võimalused ning vajadusel psühhiaatri ja psühholoogi nõustamise; – informaatika algõppele ja võõrkeelte õpetamisele; – õpilaste esteetilisele ja eetilisele kasvatamisele, silmas pidades põhikooli lõpetanu pädevusi. 3.2. Kooli- ja klassiväline tegevus 1. Traditsioonidest kinnipidamine (õpilasekskursioonid, jõulupidu, kevadpidu, kooli aastapäev, kevadball, spordiüritused). 2. Õpilaste arendamine huvialaringides (sport, isetegevus, kunst jne). 3. Lastevanemate nõustamine ja õpetamine (erialaloengud). 3.3. Töö kaadriga 1. Teha kõik võimalik, et kool oleks kindlustatud haritud erialaõpetajatega: – anda võimalus enesetäiendamiseks; – luua normaalsed töötingimused, rahulik ja sõbralik õhkkond; – viia üks kord õppeaasta jooksul läbi arenguvestlused. 3.4. Materiaal-tehniline baas 1. Poiste tööõpetuse ja logopeedi kabineti sisustamine. 2. Klasside valgustustugevuse suurendamine. 3. Kooli saali kapitaalremont. 4. Uste ja akende vahetus. 5. Informaatikakabineti sisustamine. 6. Õppevahendite muretsemine, mis on vajalik riikliku õppeplaani täitmiseks. 7. Algklasside kapitaalremont. 8. Kooli ümbruse jätkuv kujundamine. 4. Eesmärgid lähiaastateks 4.1. Kooli materiaalne baas – Koolimaja vanas osas tuleks välja vahetada aknad ja uksed, uuendada elektrisüsteem, radiaatorid, värvida välisfassaad. – uuendada informaatikakabinet, viia vastavusse tervisekaitsenõuetega; – muretseda kaasaegseid õppevahendeid; – rekonstrueerida poiste tööõpetuse kabinet, muretseda vajalik varustus; – muretseda juurde spordiinventari; – taotleda koolile buss. 4.2. Kooli omanäolisus – Kooli pargi täiustamise ja ümberkorraldamisega muuta Pala kooli ümbrus vallakeskuse vaatamisväärsuseks; – võtta kasutusele kooli eraldusmärk (särk, müts vms); – suurendada kooli rolli kogu valla kultuuritöös; – anda välja kooli almanahh; – tagada õpilaste osavõtt olümpiaadidest, spordivõistlustest, konkurssidest; – säilitada ja uuendada traditsioone. 4.3. Töö lastevanematega Paremate tulemuste saavutamiseks töös lastevanematega tuleb: – organiseerida kasvatusalaseid loenguid; – korraldada vanematega koos üritusi; – klassijuhatajatel hoida vanemad kursis lapse koolijõudlusega. 4.4. Õppeprotsess Suurema tähelepanu alla õppetöös oleme aastate lõikes võtnud järgmised valdkonnad: 2001/2002 Alusharidus, reaalained, muusika ja tööõpetus 2002/2003 Võõrkeeled, klassijuhataja töö, klassi- ja kooliväline tegevus 2003/2004 Algõpetus, loodusained 2004/2005 Informaatika, ajalugu, kodanikukasvatus 2005/2006 Kehakultuur, humanitaarained, eetika Pala Põhikooli õppenõukogu, arutades eelnevate aastate töötulemusi, on oma otsuste põhjal püstitanud töökorralduses järgmised eesmärgid: 1. Kindlustada riikliku õppekava täitmine. 2. Aidata kaasa eesti rahvuse ja kultuuri säilimisele ning arendamisele. 3. Lähtuda õpetamises ja kasvatuses humanismi ja demokraatia põhimõtetest. 4. Pöörata senisest enam tähelepanu õpilaste õpioskuste omandamisele. 5. Suurendada ainetevahelist integratiivsust. 6. Tõsta kooli lõpetajate konkurentsivõimet kaasaegses ühiskonnas. Püstitatud eesmärkide elluviimiseks pöörata erilist tähelepanu: – õpilase individuaalsuse arvestamisele; – kommunikatiivsusele; – humanismile; – kodanikukasvatusele; – liikluskasvatusele; – esteetikale. Õppenõukogu otsustas korraldada alates 5. klassist suulised üleminekueksamid kinnistamaks õpilaste eneseväljendusoskusi, arendamaks esinemisjulgust. 4.5. Kaader Õpetajate kvalifikatsioon ja töökeskkond. – leida senisest enam võimalusi uuenenud õpetamiskeskkonnas õpetajate enesetäiendamiseks; – sõlmida töökogemuste vahetamiseks sõprussidemeid teiste koolidega; – organiseerida kohapealseid kursusi ja loenguid. 4.6. Kooli- ja klassiväline töö Kuna kool kannab Anna Haava nime, on vajalik seostada rohkem üritusi A. Haava nimega. Seega: – igal sügisel toimub algklasside matk Anna Haava sünnikohta; – klassides viia läbi temaatilised tunnid luuletaja elutee ja loomingu tutvustamiseks; – korraldada õpilaste omaloomingu konkurss. Säilitada vanu traditsioone ja muuta traditsioonideks: – kevadine äripäev; – laulukonkurss; – etlejate konkurss. Senisest enam tihendada koostööd vallavolikogu kultuurikomisjoni ja kultuurimajaga, et muuta traditsiooniks ühiselt korraldatav: – ülevallaline tantsu- ja laulupidu; – vabariigi aastapäeva tähistamine; – jüriööjooks; – vabariiklik noortemaraton. Suurt tähelepanu tuleb lähiaastatel pöörata maakonna ja vabariiklike võistluste korraldamisele Pala koolis. Selleks tuleb kooli rohkem tutvustada ja luua tingimused võistluste läbiviimiseks ja treeninglaagrite korraldamiseks. 2001. a sügisel valmis looduse õpperada. Loodame 2001/2002. õppeaasta jooksul välja anda infovoldikud raja kirjeldusega. Loodetavasti aitab valminud õpperada tõsta õpilastes kodukohaarmastust ja avardada silmaringi. 5. Konkreetsed tööd 2001/2002. õppeaastal 1. Avaldada kooli almanahh. 2. Lõpetada looduse õpperaja ehitamine. Anda välja infovoldikud rajakirjeldustega. 3. Jätkuvalt tegeleda kooli pargi korrastamisega. Sellel õppeaastal koostada pargi projekt koostöös maastikuarhitektiga. Taotleda raha istikute muretsemiseks. 4. Vahetada II korrusel asuvate 9. klassi, arvutiruumi ja saali aknad (7 väikest ja 7 suurt). 5. Viia II korruse elektrisüsteem vastavusse kehtivate nõuetega. 6. Näha ette valla eelarvesse projektide kirjutamiseks omafinantseerimise summad. 6. Lõpetuseks Kooliarendustöö on pidev kooli kvaliteedi parendamise protsess, mis nõuab analüüsi, tagasisidet, arukat meeskonnatööd probleemide lahendamisel. Hariduse väärtustamine on elu väärtustamine. Selleks et realiseeruksid riikliku hariduspoliitika seatud sihid, tuleb koolil luua keskkond, milles kooli põhiprotsessid õpetamine ja kasvatamine ning nende tugisüsteemid saaksid toimida. Koolikultuuri loob kooli realistlike arengusuundade fikseerimine, õppetöö paindlik korraldamine, õpetaja kui koolis toimuvate muutuste võtmeisiku väärtustamine, õppekavatöö kui pideva protsessi planeerimine. Oluline on tagada kaasaegse kooli kvaliteet: õpikeskkond, kus õpilastel on hea õppida ja õpetajatel hea õpetada. Volikogu esimees Rein RAUDJÄRV