Puka Vallavolikogu — Puka Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 32, 756

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454) § 91, Puka Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Puka Lasteaia arengukava vastavalt lisale. 2. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Karin KÕRGESAAR Kinnitatud Puka Vallavolikogu 28. veebruari 2002. a määrusega nr 6 1. Sissejuhatus Ühiskond ja lasteaiad selle osana elavad läbi kiirete muutuste aega. Lasteaedadele on antud suuremad võimalused ise kaasa rääkida oma arengusuundade planeerimisel ja igapäevaste tööülesannete otsustamisel aluseks võttes kehtivat seadusandlust, lasteaia põhimäärust ja kehtivaid õigusakte. Nii lapsevanema kui üldsuse ootused ja nõuded lasteaiale on kõrgemad kui aastaid tagasi. Lasteasutuse töö kvaliteedil on üha suurem tähtsus. See peegeldub eelkõige lastega seotud huvigruppide (vanemad, pedagoogid, omavalitsus jt) väärtushinnangutes, kehtestatud normides, soovides ja vajadustes. Lasteaia vastutus on kasvanud lapse edasise arengu määramisel ja väärtushinnangute väljakujunemisel. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevate nõuete täitmine on püstitanud kohaliku omavalitsuse ja lasteaedade ette tõsised ülesanded. Tulenevalt sellest on välja töötatud Puka Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005. Arengukavas on toodud nägemus, milliseks kujuneb Puka Lasteaed lähiaastate jooksul. Selle koostamisel on lähtutud eelkõige lapsest ja tema vanematest. Läbi on viidud SWOT-analüüs, millest selguvad Puka Lasteaia edukaks tööks vajalikud tugevused ning võimalused. On välja selgitatud nõrkused ning võimalikud ohud, mis võivad olla takistuseks lasteaia majandamisel ja laste kasvatamisel. Analüüsist selguvad Puka Lasteaia eelistused. Puka Lasteaia visiooniks on lastes kodumaa-armastuse ja rahvustunde suurendamine, hoidmine ja edasikandmine, pakkuda lastele turvalist ja lastesõbralikku keskkonda, anda neile kooliminekuks vajalikke teadmisi ja oskusi. Selle kõige aluseks saab olla kohaliku omavalitsuse, lastevanemate, lasteaia ja hoolekogu vaheline hea koostöö. 2. Puka Lasteaia ajaloost Puka Lasteaed alustas tööd 10. juulil 1964. a koolimaja ruumides. Töötas ainult üks rühm üheksa lapsega. Endine Puka sovhoos andis lasteaia käsutusse kahekorruselise paneelelamu Puka alevikus Ääre 14. Selles majas avati kaks rühma – sõimerühm ja aiarühm. Kolmekümne seitsme tegevusaasta jooksul on Puka Lasteaia tegevust juhtinud viis juhatajat. 1. jaanuari 2002. a seisuga töötab majas kaks rühma kokku 40 lapsega ja 12 töötajaga. 3. Puka Lasteaia missioon Lasteaia missioon on olla avatud ja lapsekeskne, luua lastele võimalused igakülgseks kehaliseks emotsionaalseks ja intellektuaalseks arenemiseks. Puka Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lastele antakse teadmised, oskused, vilumused ja õiged käitumisnormid, mis on vajalikud eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Arvestatakse laste ealiste ja individuaalsete iseärasustega ja luuakse kõik tingimused lapse igakülgseks arenguks. Puka Lasteaias väärtustatakse meie maa kultuuritraditsioone, õpitakse tundma oma kodukohta ja ajalugu, uuritakse ja avastatakse maailma koos lapsega. Eesmärgiks on seatud laste kasvatamisel õiged väärtushinnangud ja kõlbelised tõekspidamised. 4. Puka Lasteaia peamised eesmärgid Puka Lasteaia eesmärk aastatel 2002–2005 on: 1) õppekasvatustöö kvaliteedi tõstmine; 2) lasteaia ja kodu vahelise koostöö arendamine; 3) lasteaia ja hoolekogu vahelise koostöö tõhustamine; 4) lasteaia majandusliku kindlustatuse saavutamine tagamaks võimalused lapse igakülgseks arendamiseks ja edukaks tööks. 5. Puka Lasteaia olukorra analüüs SWOT analüüsi meetodit kasutades Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, Puka Lasteaia põhimäärusest ning kehtivatest õigusaktidest. Sündivus Puka vallas: 1997 – 15 1998 – 19 1999 – 14 2000 – 20 2001 – 22 Viimastel aastatel on Puka vallas sündivus tõusnud. See tingib lasteaiakohtade vajaduse tõusu lähiajal. Puka Lasteaias tegutseb kaks rühma: – liitrühm 2–4-aastastele lastele; – vanem rühm 5–7-aastastele lastele. Olemasolev kohtade arv Puka Lasteaias on 38. Kord nädalas toimuvad Puka Keskkooli võimlas liikumistunnid, kuna lasteaia ruumid neid tunde ei võimalda. Puka Lasteaia tegevus toimub tegevus- ja päevakava alusel. Selle koostamisel on arvestatud alushariduse raamõppekava ning Puka valla kultuurilist omapära ning rahvatraditsioone. Puka Lasteaial on välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised. Koos laste ja vanematega tähistatakse perepäeva, isadepäeva, stiilipidu, jõule, vastlapäeva, emadepäeva. Korraldatakse üritust «Lahtiste uste nädal», korraldatakse kevadpidu, koolieelikutele toimub üritus «Hüvasti lasteaed». Tugevused – Soodne asukoht – Lastevanemate töökohtade olemasolu – Traditsioonilised ühisüritused – Kvalifitseeritud kaader – Logopeedi olemasolu – Turvaline ja ohutu keskkond – Bussiliiklus, mis võimaldab lasteaias käimist ka kaugemal elavatel lastel – Koostöö vallavalitsusega – Eesmärgile pühendatud meeskonnatöö olemasolu – Eelkooliealiste laste piisav olemasolu ja sündivuse tõus vallas – Noored ja energilised lapsevanemad Võimalused – Täienduskoolitustel ja kursustel osalemise võimalus – Bussiliiklus, mis võimaldab lastel lasteaias käimist – Paiknemine keskuses kõige tihedamini asustatud piirkonnas – Puka Keskkooli lähedus võimaldab kasutada võimlat – Piisavalt suur territoorium võimaldab hoonele juurdeehitust ning mänguväljakute laiendamist Nõrkused – Liitrühma olemasolu – Lasteaiakohtade puudus võib põhjustada lastevanemate osalustasu tõusu – Soovijate pidev järjekord – Väikesed ruumid – Saali puudumine – Kaasaegsete õppevahendite vähesus ja olemasolevad vahendid on vananenud – Õpetajaabide vähene koolitus – Info vähene kättesaadavus – Arvuti puudumine – Maja vajab kapitaalset remonti – Mööbel vananenud – Lastevanemate nõustamise puudumine – Probleemsete perede olemasolu Ohud – Rahaliste vahendite vähesus – Töötajate väike palgaõus võib langetada motiveeritust tööle – Vägivallarohkus elukeskkonnas ja meedias mõjutavad laste psüühikat ja käitumismaneere – Laste arvu kasv põhjustab lasteaia järjekordade pikenemist. 6. Õppe-kasvatusprotsess Õppe- ja kasvatustegevus toimub kindla päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabad tegevused ning lasteaia õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. Õppimise aluseks on vaatlemine, kuulamine, uurimine ja katsetamine. Õppimine rajaneb eelkõige huvi tekitamisel. Lapse arendamisel lähtutakse järgmistest printsiipidest: – eakohasus – võimetekohasus – kergemalt raskemale, tuntult tundmatule – mängulisus – korduv varieeruv harjutamine – lapse motiveerimine ja vabatahtlikkus – integratsioon eri ainete vahel teemade kaupa Kasvatuse eesmärk on oskuste omandamine elukeskkonnas toimetulekuks, suhtlemisel ja iseseisval enesetäiendamisel. Lastes tuleb arendada algatusvõimet, sisendada heasoovlikkust ja õpetada oskust teistega arvestada. Suurt tähtsust omavad siin õpetaja enda väärtushinnangud ja tema isiklik eeskuju. 6.1. Arengusuunad õppekasvatustöö kvaliteedi parandamisel: 1. Lasteaia õppekava pidev täiendamine ning analüüsimine pidev 2. Igale õppeaastale hinnangu andmine ja analüüsimine kevad 3. Lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise ettevalmistuse tagamine kooliminekuks pidev 4. Metoodilise kabineti täiendamine ja õppematerjali süstematiseerimine 2002. a 5. Lahtiste tundide läbiviimine, nende analüüsimine, kogemuste ja ideede vahetamine pidev 6. Iga lapse arengu pidev jälgimine pidev 7. Erivajadustega lastele suurema tähelepanu pööramine pidev 8. Kaasaegsete õppevahendite muretsemine pidev 9. Logopeedilise töö tõhustamine pidev 10. Koostöö jätkamine kooliga pidev 11. Eesti kultuuritraditsioonide edasikandmise jätkamine pidev 12. Laste õpetamisel ja kasvatamisel nende individuaalsuse ja ealiste iseärasustega arvestamine pidev 13. Individuaalselt iga lapsega tegelemine pidev 14. Õigete elu väärtushinnangute loomine pidev 15. Koostöö arendamine kodu ja lasteaia vahel pidev 16. Lapse sotsiaalse küpsuse arendamine pidev 17. Suhtlemis- ja esinemisjulguse arendamine pidev 18. Tervisekasvatusele tähelepanu pööramine pidev 19. Lastele looduse ja kodukoha armastuse õpetamine pidev 7. Puka Lasteaia personal ja juhtimine Lasteaias töötavad pedagoogid, tervishoiutöötajad, logopeed ning lasteaia majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad töötajad. Lasteaia juhatajal on ülesanne tagada lasteaias tulemuslik töö, juhtida tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Kõik pedagoogid kuuluvad lasteaia pedagoogilisse nõukogusse. Viimase ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine. Eesmärk on aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine, kus igaüks vastutab oma töö eest samaaegselt osaledes ka meeskonnatöös. Pedagoogilise nõukogu nõupidamised toimuvad vähemalt neli korda aastas. Neid juhatab lasteaia juhataja. Puka Lasteaia töötajatest on hetkel 160-tunnise erialase täienduskoolituse läbinud kolm pedagoogi. Aastal 2002 läbib koolituse veel üks pedagoog. Õpetajad on osalenud lühiajalistel koolitustel. Erialast täienduskoolitust on saanud ka teenindav personal. Juhatajal on läbimisel juhtimistööalane kursus. Olukorra analüüsi põhjal toodi välja õpetajate abide vähene koolitus. Lasteaia õpetajatel ja töötajatel puuduvad kogemused lastevanemate nõustamiseks. 7.1. Arengusuunad personalile Pedagoogilistel nõupidamistel on püstitatud arendussuunad ja eesmärgid Puka Lasteaia töötajatele alljärgnevalt: 1. Saavutada vajalik kvalifikatsioonitase oma tööks pidev 2. Pedagoogidel kohustus end täiendada iga viie aasta jooksul 160-tunnistel erialastel täienduskoolitustel 3. Osaleda lühiajalistel kursustel pidev 4. Täiendada end erialaselt pidev 5. Olla kursis kehtiva seadusandlusega pidev 6. Läbida lastevanemate nõustamisalane koolitus 2003 7. Kursustel omandatut anda edasi kaastöötajatele pidev 8. Osaleda lühinõupidamistel pidev 9. Teha meeskonnatööd pidev 10. Tõhustada lastevanematega individuaalset vestlust lapse arenemise ja kollektiivis viibimise kohta pidev 11. Lasteaia töö tulemuslikkuse hindamiseks, tagasiside saamiseks ja töö edasise kavandamiseks analüüsida tehtud tööd, tõhustada sisekontrolli, korraldada arendusvestlusi personali ja vanematega pidev 12. Koostada info edastamiseks voldik lastevanematele 2002/2003 8. Hoolekogu ja lapsevanemad Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Mõlema rühma vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu ühe esindaja. Lisaks lastevanematele nimetab vallavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku, kes jälgib lasteaia tegevuse vastavust valla huvidele. 8.1. Arendussuunad hoolekogule Aastatel 2002–2005 on vajalik Puka Lasteaia hoolekogu osatähtsuse suurendamine. Hoolekogu peab senisest rohkem juhinduma koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevatest hoolekogu pädevusse kuuluvatest sätetest: – kuulama ära juhataja aruandeid õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; – andma juhatajale ja vallavalitsusele soovitusi eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; – tegema ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks. Olukorra analüüsi tegemise käigus selgunud Puka Lasteaia nõrkustest ja ohtudest ülesaamiseks tuleb rohkem võimalusi kasutades ja tugevaid külgi arvestades leida optimaalsed lahendid lasteaia arengu edendamiseks ja majanduslike tingimuste parandamiseks. Ühe tugeva küljena on ära näidatud noorte ja energiliste lastevanemate olemasolu. Tulenevalt sellest on vajalik hoolekogul koos lasteaia personaliga leida võimalused lähiaastatel tihedamaks koostöövõimaluseks kõikide lasteaias käivate laste vanematega. Koostöös lastevanematega rakendatakse eri koostöövorme: individuaalne vestlus, rühmakoosolekud, lahtiste uste päevad, pereüritused. Koostöö parandamiseks lasteaia ja kodude vahel on vajalik rohkem avalikustada juhtkonna ja hoolekogu tegevust infotahvlil. 9. Puka Lasteaia majandamine 9.1. Eelarve Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Lasteaia rahastamine toimub: – vallaeelarve vahenditest; – lastevanemate osamaksetest; – annetustest ja majandustegevusest. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab juhataja.Toidukulu maksumuse katab vanem. Muude kulude (majandamiskulud, personali töötasu ja õppevahendite kulud) katmine toimub vallaeelarve vahenditest ning osaliselt vallavolikogu kehtestatud määrades vanemate poolt. Lasteaia töö tulemuslikkuse parandamiseks on vajalik lasteaia hea majanduslik kindlustatus. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik koostöö mitmetel tasanditel (omavalitsus, lasteaed, lastevanemad). Ruumipuudus seab eesmärgiks majale juurdeehituse tegemise. Seoses valla eelarveliste vahendite nappusega tuleb rohkem tähelepanu pöörata rahaliste vahendite leidmisele väljastpoolt valla eelarvet. Selleks on vajalik kirjutada projekttaotlusi eri fondidele ja programmidele, mille kaudu toetatakse meelsasti lastele suunatud tegevusi. 9.2. Puka Lasteaia majanduslik tegevus Tehtud tööd 2001. aastal: – Köögipõranda vahetus – Pesuköögi lae vahetus – Sanitaarremont kõikides ruumides – Liivakastide vahetus – Osaline õuevahendite värvimine – Köögimööbli väljavahetus 9.3. Arengusuunad majandustegevusele 2002–2005 1. Laste söögilaudade väljavahetamine 2002. a 2. Ruumide sanitaarremont igal suvel 3. Ruumide varustamine tuletõrjesignalisatsiooniga 2002. a 4. Uue piirdeaia tegemine 2004. a 5. II korruse söögitoa põrandakatte paigaldamine 2002. a 6. WC loputuspottide asendamise 2002. a 7. Osaline akende vahetamine 2002. a 8. Vanema rühma laste voodite väljavahetamine 2004. a 9. Kapitaalremont 2003. a 10. Uute puukuuride ehitus 2004. a 11. Uute õuevahendite muretsemine 2005. a 12. Valveseadmete paigaldamine 2004. a 13. Õuealale uus kate 2004. a 10. Arengukava uuendamise kord 10.1. Arengukava täitmise analüüsimine ning muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ning hoolekoguga. 10.2. Ettepanekud arengukavasse muudatuste tegemiseks esitatakse lasteaia juhatajale, kes, kooskõlastanud need lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga, esitab vallavalitsusele läbivaatamiseks. 10.3. Arengukava kinnitab vallavolikogu.