Nõva Vallavolikogu — Nõva valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 31, 735

Lähtudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155, 23, 353; 95, 843) § 21 lõikest 1 ja läbi arutanud jäätmehoolduseeskirja ning majanduskomisjoni koosoleku otsuse, ära kuulanud volikogu liikmete ettepanekud ja arvamused, Nõva Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Nõva valla jäätmehoolduseeskiri (vt lisa). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Tõnu OSA Kinnitatud Nõva Vallavolikogu 18. oktoobri 2001. a määrusega nr 6 NÕVA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri on välja töötatud Eesti Vabariigi põhiseaduse, jäätmeseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja valla heakorraeeskirja alusel. 2. Jäätmehoolduseeskirjaga määratakse kindlaks olmejäätmete ja nendesarnaste tootmisjäätmete kogumise, sorteerimise, veo, ladustamise ja matmise kord. 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Nõva valla territooriumil. 4. Jäätmehoolduseeskiri määratleb jäätmevaldajate tegevuse ja vastutuse jäätmehoolduses. II. DEFINITSIOONID JA TERMINID 5. Jäätmehoolduseeskirjades kasutatakse järgmisi definitsioone ja termineid: 5.1. Jäätmekäitlus on sihipärane tegevus jäätmete sorteerimiseks, kogumiseks, veoks, töötlemiseks, ladustamiseks ja matmiseks. 5.2. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama. 5.3. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt sarnased jäätmed. 5.4. Rasked ohtlikud jäätmed on käesolevas eeskirjas suured vanad olmeesemed (raadiod, telerid, külmikud). 5.5. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma omadustelt on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Koduses majapidamises enamlevinumad ohtlikud jäätmed on loetletud käesoleva eeskirja lisas 1. 5.6. Jäätmekäitlusettevõte on spetsialiseeritud ettevõte, kelle ülesanne on jäätmete äravedu, kogumine, ladustamine ja matmine. 5.7. Jäätmevaldajad on käesolevas eeskirjas kõik valla elamute, korterite, hoonete ja ettevõtete omanikud või haldajad, kelle valduses tekib jäätmeid. 5.8. Korraldatud jäätmevedu on vallavalitsuse poolt aktsepteeritud jäätmekäitlusettevõttele olmejäätmete üle andmine jäätmevaldaja poolt. 5.9. Korraldamata jäätmevedu on vedu, mis toimub jäätmevaldaja oma transpordiga. III. OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE 6. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete kogumise ja üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale, või kõrvaldama jäätmed vastavalt Nõva valla territooriumil kehtestatud jäätmehoolduseeskirjale. 7. Olme- ja nendega sarnaseid jäätmeid kogutakse konteinerisse. 7.1. Konteiner on jäätmekäitlusettevõtte vara. 8. Konteiner peab asuma kõval alusel või pinnasel, prügiveoautole ligipääsetavas kohas. 9. Konteineri paigaldamine on võimalik kahe või enama majapidamise peale, olenevalt inimeste arvust ja tekkivate jäätmete hulgast. 10. Kergesti riknevad, halvasti lõhnavad ja vedelad jäätmed peavad olema pakitud nii, et niiskus läbi ei tuleks. 11. Konteinerid peavad olema puhtad ja korralikult suletud, nende kõrvale ei tohi prügi ladustada, ümbrus peab olema puhas ja korras. 12. Juurdepääsutee konteineritele peab olema vaba ja talvel lumest puhas. 13. Vallas kasutusel olevate täidetud konteinerite kogukaal ei tohi ületada järgmisi piirnorme: a) 0,13 m3 – 35 kg b) 0,16 m3 – 40 kg c) 0,19 m3 – 50 kg d) 2,30 m3 – 1200 kg 14. Omanik vastutab, et konteinerisse ei pandaks ohtlikke, vedelaid ja määrivaid jäätmeid, kuuma tuhka, ehitusprahti, kive, suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid. 15. Konteineris oleva prügi põletamine on keelatud. 16. Ülaltoodud nõuetele mittevastavaid konteinereid ei tühjendata ja omanik peab need korrastama omal kulul. IV. OLMEJÄÄTMETE VEDU 17. Jäätmete äravedu toimub jäätmekäitlusettevõtte poolt omanikega sõlmitud lepingu alusel. 18. Tiheasustusalal ja vähe kaitstud põhjaveega alal elav jäätmete omanik on kohustatud liituma valla poolt korraldatud jäätmeveoga. 19. Ehituspraht ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte vahelisele ühekordsele tellimusele. 20. Jäätmete väljaveo hinna määrab jäätmekäitlusettevõte. 21. Korraldamata jäätmevedu on jäätmete üleandmine käitlusettevõttele, mida teostatakse oma veovahenditega. 22. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 23. Vallavalitsus võib tiheasustusalal ja vähe kaitstud põhjaveega alal vabastada olmejäätmete valdaja korraldatud olmejäätmeteveoga ühinemise kohustusest omaniku avalduse alusel, kui omanik korraldab ise olmejäätmeteveo, andes sellest nõudmisel aru kohalikule omavalitsusele (esitab olmeprügi üleandmise kviitungid). V. JÄÄTMETE KOMPOSTEERIMINE 24. Jäätmeid võib komposteerida: 24.1. Köögivilja- ja toidujäätmed võib omanik oma krundil komposteerida, kui see ei tekita naabritele ebameeldivusi ja on kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega. 24.2. Kompostihunnik peab asuma vähemalt 15 meetri kaugusel kaevust ja vähemalt 5 meetri kaugusel kinnistu piirist. VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 25. Valla ohtlike jäätmete vahelao valmimisest alates on omanik kohustatud viima ohtlikud jäätmed valla vahelattu, seni vastutab jäätmete ohutu hoidmise eest omanik. 26. Ohtlikud vedelad jäätmed (lahustite, lakkide, kemikaalide, värvide, õlide jms jäägid) peavad olema pakitud purunemiskindlasse taarasse ja korralikult suletud. 27. Jäätmed, mis võivad puruneda (vanad päevavalguslambid, kineskoobid, elavhõbedatermomeetrid jms) tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt vahelattu. 28. Vallavalitsus korraldab koduses majapidamises tekkivate ohtlike olmejäätmete vahelattu vastuvõtmise ja nende üleandmise jäätmekäitlejale. VII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 29. Järelevalvet jäätmekäitlustingimuste täitmise üle teeb vallavalitsus vähemalt üks kord aastas. 30. Vallavolikogu määrab ametiisikud, kes kontrollivad jäätmehoolduseeskirja täitmist. 31. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab reostuse tekitaja omal kulul. 32. Kui reostuse tekitaja ei täida nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostaja kulul kinnisasja omanik. 33. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise kinnisasja omanik omal kulul. 34. Kui ei täideta nimetatud nõudeid, likvideerib reostuse vallavalitsus kinnisasja omaniku kulul. 35. Jäätmehoolduseeskirja rikkumise protokolli võivad koostada, asja arutada ning halduskaristust määrata Nõva Vallavolikogu poolt kinnitatud ametnikud ja politseinikud. 36. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 167 järgi määratakse jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. Nõva Vallavolikogu 18. oktoobri 2001. a määruse nr 6 lisa 1 ENAMLEVINUD OHTLIKUD OLMEJÄÄTMED MAJAPIDAMISES 1. Elavhõbedat sisaldavad seadmed ja mõõteriistad, elavhõbe- ja luminofoorlambid, elavhõbedatermomeetrid, elavhõbelülitid jms. 2. Akud ja patareid. 3. Läbitöötatud õlid ja muud õli- ja kütusejäägid. 4. Värvi-, laki-, liimi-, pahtli- jms jäägid ja nendega määrdunud taara. 5. Pestitsiidide ja teiste tõrjeainete jäägid, nendega reostunud taara ja pakendid. 6. Vananenud ravimid ja ravimite jäägid. 7. Happed, leelised, parkimislahused, fotolahused jms. 8. Orgaaniliste lahustite jäägid. 9. Pesuainete ja kloorühendite jäägid. 10. Kasutamiskõlbmatuks muutunud aerosoolballoonid. 11. Televiisorid, külmikud ja raadiod.