Nõva Vallavolikogu — Nõva valla põhimääruse kinnitamine — KO, 31, 734

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332) § 22 lõike 1 punktist 9 ning ära kuulanud volikogu liikmete arvamused ja ettepanekud, Nõva Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Nõva valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 20. novembril 2000. a. Volikogu esimees Tõnu OSA Lisa 1 Kinnitatud Nõva Vallavolikogu 16. novembri 2000. a määrusega nr 8 NÕVA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla põhimääruse mõiste Nõva valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, riigiorganite, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Nõva valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Nõva valla kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kohustus vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Omavalitsuse õiguslikud alused (1) Nõva vald kohaliku omavalitsusüksusena tegutseb lähtudes põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Nõva vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Nõva vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (4) Nõva valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud omavalitsusüksuse õigusaktidega sätestatud korras. (5) Nõva vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja sümboolika. § 5. Valla esindamise kord (1) Nõva valla esindamise all mõistetakse käesolevas korras Nõva valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Nõva valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Nõva valla esindamise õiguslikuks aluseks on kehtivad seadused, Nõva valla põhimäärus ja käesolev esindamise kord. (3) Nõva valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad: 1) volikogu; 2) volikogu esimees; 3) volikogu liikmed; 4) vallavalitsus; 5) vallavanem; 6) vallavalitsuse teenistuses olevad isikud. (4) Volikogu pädevus Nõva valla esindamisel 1) volikogu esindab Nõva valda: a) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 alusel volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; b) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; c) suhetes erakondadega ning ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; d) suhetes Eesti Vabariigi valitsusega. (5) Volikogu esimehe pädevus Nõva valla esindamisel 1) volikogu esimees esindab Nõva valda: a) suhetes Riigikogu ja selle liikmetega; b) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; c) suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal; d) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamisel; e) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; f) avalikel üritustel Nõva vallas või mujal; g) muudel volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel volikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindust; h) volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu esimehe asetäitja või mõni teine volikogu liige talle volikogu esimehe poolt antud volituste piires. (6) Volikogu liikmete pädevus Nõva valla esindamisel 1) volikogu liikmed esindavad Nõva valda volikogult saadud volituste alusel ja volikogu esimehelt saadud volituste piires. (7) Vallavalitsuse pädevus Nõva valla esindamisel 1) vallavalitsus esindab Nõva valda: a) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; b) suhetes Eesti Vabariigi valitsusega. (8) Vallavanema pädevus Nõva valla esindamisel 1) vallavanem esindab Nõva valda: a) suhetes Eesti Vabariigi valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja riiklike ametitega, nende kohalike struktuuridega; b) suhetes teiste omavalitsustega ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; c) suhetes Lääne Maavalitsusega; d) suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; e) suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega; f) suhetes tulunduslike organisatsioonidega, ettevõtete ja asutustega; g) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; h) volikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; i) avalikel üritustel; j) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; k) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks; l) vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel abivallavanem või mõni teine vallavalitsuse liige talle vallavanema poolt antud volituste piires. (9) Vallavalitsuse liikmete pädevus Nõva valla esindamisel: 1) vallavalitsuse liikmed esindavad Nõva valda vallavalitsuselt saadud volituste piires ja vallavanemalt saadud volituste alusel. (10) Nõva valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus Nõva valla esindamisel: 1) Nõva valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Nõva valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema poolt kehtestatud tööjaotusele, ametijuhenditele ning ametite põhikirjadele, kui vallavanem ei ole andnud lisavolitusi. (11) Nõva valla esindamine kohtus: 1) Nõva valda esindavad kohtus vallavanem ja vallasekretär erivolitusteta ning teised vallavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud vallavanema poolt antud volituse alusel. Volikogu ja vallavalitsus võib oma õigusaktide kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja. (12) Valla esindamine ametliku delegatsiooni poolt: 1) Nõva valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võivad moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlemad omavalitsusorganid ühise delegatsiooni; 2) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega; 3) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega; 4) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega. § 6. Omavalitsusorganid Nõva valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 7. Omavalitsusüksuse ülesanded (1) Nõva valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, on korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) territoriaalplaneerimist; 8) vallasisest ühistransporti; 9) teede ja tänavate korrashoidu; 10) elanikkonna turvalisust. (2) Nõva valla ülesanne on samuti korraldada valla omandis oleva põhikooli, raamatukogu, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Nõva vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Nõva vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigi eelarvest. § 8. Omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Nõva valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. (2) Nõva valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ja pädevust ning nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigi valitsusasutustele. § 9. Suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Nõva valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Nõva valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 10. Omavalitsusüksuste õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Omavalitsusüksusel on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust volikogu või volikogu poolt määratud esindus. § 11. Valla sümbolid (1) Nõva valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei Riigisümboolika osakonna poolt 13. juunil 1997. a. (2) Nõva valla vapiks on kaldjoonega paremalt poolitatud hõbe-sinise kilp, mille ülemisel, hõbedasel väljal roheline mänd; alumisel, sinisel väljal hõbedane lestakala. Nõva valla vapi etalonkujutis koos seletusega on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Nõva valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105×105 cm. Valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 12. Valla sümbolite kasutamise kord (1) Nõva valla vappi võib kasutada: 1) volikogu, vallavalitsuse, kantselei, valla ametiasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Nõva vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) vallavalitsuse hoonel, autasudel, meenetel, ametimärkidel ja valla piiri tähisel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud punktides 1 ja 2, võib Nõva valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Nõva valla lipp heisatakse: 1) valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel; 2) leinalipuna poolde masti või kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani; 3) hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (4) Juhtudel, mis ei ole toodud punktides 1, 2 ja 3, võib Nõva valla lippu kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (5) Nõva valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (6) Nõva valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul. (7) Nõva valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (8) Nõva valla vappi ja lippu kasutatakse valla esindamisel väljaspool selle piire ning valla poolt korraldatavatel avalikel üritustel. (9) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp ja vapp kuulub sündsal viisil hävitamisele. § 13. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Nõva valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. II. NÕVA VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 14. Valla piir (1) Nõva valla piir (sh merepiir) koos kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses. (2) Nõva valla piiride muutmine toimub pärast vallaelanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. (3) Nõva valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (4) Nõva valla piir tähistatakse Harju-Risti–Nõva–Riguldi ja Vaisi–Kuijõe maanteel. § 15. Valla administratiivkeskus Nõva valla administratiivkeskuse asukoht on Nõva küla, Lääne maakond. III. NÕVA VALLA ELANIK § 16. Valla elaniku mõiste Nõva valla elanik on isik, kellel on valla elanike registri järgi alaline elukoht Nõva vallas. § 17. Valla elaniku valimisõigus Nõva valla täisealisel elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. § 18. Muude isikute õiguslik seisund Nõva vallas Nõva valla territooriumil viibivatel muudel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Nõva valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. VALLAVOLIKOGU § 19. Valla esinduskogu (1) Volikogu on Nõva valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi elanike küsitluse. (3) Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesanded. (4) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu istungil volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige, väljaspool istungeid teostatavates toimingutes aga volikogu poolt määratud volikogu liige. (6) Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel vallavalitsuse moodustamise ja tegevuse korra ning pädevuse. § 20. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Valitud volikogu kutsub valla valimiskomisjon kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste avalikustamist. § 21. Volikogu liige (1) Nõva volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. (4) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (8) Käesolevaparagravi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 22. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Nõva vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesolevaparagrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 23. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesolevaparagrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 24. Volikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. (2) Volikogu asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (3) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (4) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olev isik. (5) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (6) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (7) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (8) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (9) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (10) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimisteks täiendavad valimised. § 25. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nende osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtu kaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuse lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Volikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate või töötavate isikute käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. (5) Volikogu võib lisaks lõikes 2 nimetatule enda pädevusse võtta teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega antud kellegi teise otsustada või mis on seadusega antud volikogu otsustada. (6) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi: 1) küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu volikogu liikmete, vallavalitsuse või 1% hääleõiguslike valla elanike algatusel; 2) küsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. § 26. Volikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. Volikogu töövormiks on istung. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. (3) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjonide liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. (4) Volikogu võib istungi päevakorra projekti ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu sekretär ja tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. § 27. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esitab istungi päevakorra projekti; 3) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 4) kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 7) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused, korraldab nende lahendamist; 8) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 9) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 10) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees või selleks volitatud volikogu liige. (3) Volikogu esimees kooskõlastab maavanema kandidaadi. § 28. Volikogu esimehe, aseesimehe ja sekretäri valimise kord (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek esitatakse valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (3) Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 10-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpeb, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti vähemalt 5-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekord toimub kandidaatide esitamise järjekorras. (5) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. (6) Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (7) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (8) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. Häältelugemiskomisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. Häältelugemiskomisjon: 1) valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise; 2) koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed; protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (9) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtavad valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise ajal viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks; kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. (10) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (11) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (12) Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. (13) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ja hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (14) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ja antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (15) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (16) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (17) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) ja sekretäri valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. § 29. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Alatised komisjonid moodustatakse probleemvaldkonniti omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamiseks ja lahendusteede leidmiseks. (3) Volikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud avalduste ja valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungil arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti koht.a (4) Komisjonide moodustamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu, esimehed ja aseesimehed valib volikogu salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast. (5) Komisjonide koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. (6) Komisjoni töövormiks on korraline või erakorraline koosolek. Koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks arutlusele tulevad materjalid koos otsuse projektidega. (7) Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (8) Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. (9) Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitatud otsuste projektid võetakse vastu komisjoni koosseisu häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (10) Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. (11) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. (12) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Koosoleku protokollid asuvad valla kantseleis ja on kättesaadavad igaühele. (13) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas vallavolikogu ees aru tehtud tööst. (14) Volikogu ainupädevusse kuulub komisjoni esimehele, aseesimehele (aseesimeestele) umbusalduse avaldamine. (15) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse hetkest. (16) Komisjon liikme (v.a komisjoni esimees) tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, volikogu. (17) Ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestvus. § 30. Komisjoni esimees Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorraprojektid; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. (2) Komisjoni esimeest asendab aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. (3) Komisjoni esimehe, aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe. § 31. Volikogu revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Volikogu ainupädevuses on umbusalduse avaldamine revisjonikomisjoni esimehele ja revisjonikomisjoni liikmetele, samuti uute liikmete valimine ja komisjoni koosseisu kinnitamine. (6) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 32. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorraprojekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu otsuste eelnõude projektide läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. (4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada volikogu esimees. (5) Vajadusel eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees. § 33. Volikogu sekretär Volikogu sekretär: 1) protokollib vallavolikogu istungeid; 2) korraldab vallavolikogu istungite ettevalmistamist; 3) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) tagab vallavolikogu asjaajamise korraldamise; 5) korraldab volikogu kirjavahetust. § 34. Volikogu liikmete grupp (fraktsioon) (1) Volikogu liikmed võivad moodustada liikmete gruppe (fraktsioone). Grupi (fraktsiooni) võib moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Gruppi (fraktsiooni) ei tohi kuuluda volikogu esimees ega aseesimees. (2) Grupi (fraktsiooni) tegevuse aluseks loetakse tema registreerimise moment volikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme volikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus, kus näidatakse ära grupi (fraktsiooni) koosseis, selle esimees ja moodustamise eesmärk. (3) Iga volikogu liige võib kuuluda ainult ühte gruppi (fraktsiooni). (4) Grupp (fraktsioon) võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (5) Grupil (fraktsioonil) on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte. (6) Grupil (fraktsioonil) võimaldatakse vähemalt kaks päeva enne volikogu istungit tutvuda ettevalmistatud määruste ja otsuste projektidega. (7) Grupi (fraktsiooni) tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu poolt kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. § 35. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt üks kord kvartalis. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (3) Volikogu kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele välja kutse. Kutse peab volikogu liikmetel käes olema vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused koos otsuseprojektidega. (4) Volikogu liikme kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. § 36. Volikogu töökord ja otsuste tegemine (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Volikogu tööd korraldab ja istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või selleks volitatud isik. (3) Volikogu esimees korraldab volikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. (4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib volikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda poolthäälte enamusega. (5) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui on vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige, samuti teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed ja vallavanem või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel poolthäälte enamusega. (8) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (9) Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (10) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (11) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 25 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (12) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla volikogu istungi juhataja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 37. Nõva vallavolikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge tehakse volikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis volikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 38. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus avalduses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 39. Nõva vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või arvates riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 24 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 25 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. V. NÕVA VALLA ÕIGUSAKTID § 40. Nõva valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja -valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse struktuuriüksuse juhid annavad vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. § 41. Õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu istungil; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu liikmete grupil (fraktsioonil); 4) volikogu liikmel; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) valla elanikel seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 42. Õigusaktide algatamine valla elanike poolt Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: (1) Vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus algatada vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. (2) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt või millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus probleemi ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. (4) Õigusaktide vastuvõtmine, muutmine või tühistamine võetakse arutusele vallavolikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. § 43. Õigusaktidele esitatavad nõuded, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid kehtivad Nõva valla territooriumil. (2) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele Nõva vallavalitsuses. (3) Volikogu määrused loetakse avalikustatuks enne nende jõustumist nende väljapanemisega vallavalitsuses või avaldamisega valla infolehes või raamatukogus ning protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (4) Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (5) Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (6) Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja, istungi protokollidele kirjutavad alla istungit juhatanud volikogu esimees või tema asendaja ning protokollija. (7) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, vallavanema äraolekul tema asendaja, istungi protokollidele istungit juhatanud vallavanem või tema asetäitja ning protokollija. (8) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab volikogu sekretär. (9) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse sekretär. (10) Valla omavalitsusorganite õigusaktide originaaleksemplarid kuuluvad alalisele säilitamisele vastavalt seadusele vallakantseleis. (11) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või määruses sätestatud tähtajal. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele 10 päeva jooksul pärast jõustumist; määrused õiguskantslerile. (12) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (13) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. § 44. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides (1) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seaduses ettenähtud korras. Seadusega ja teiste normatiivaktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud õigusakti uuesti läbivaatamist. (2) Igaühel on õigus taotleda volikogult ja valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Taotluse esitamise tähtaeg on 10 päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast, kui seadusandluses pole ette nähtud pikemat tähtaega. Volikogu ja vallavalitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. Taotluse esindaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse, tal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust arutatakse ka taotleja mitteilmumisel. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotluse esitaja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast. (3) Kui volikogu ja valitsus jätavad antud õigusaktid muutmata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 45. Õigusaktide täitmise kontroll ja arupärimine (1) Seaduste ja õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu revisjonikomisjon ja vallavalitsus. (2) Igal volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu õigusaktide täitmise kohta vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (4) Kirjalik arupärimine tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallavolikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele on ette nähtud suuline vastamine, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda. (6) Õiguskantsleri järelpärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistidega ning esitab selle kinnitamiseks vallavalitsuse istungil. Vastusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. V. VALLAVALITSUS § 46. Vallavalitsus (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides valla omavalitsusele pandud ning volikogu määrustes ja otsuses seatud ülesandeid, korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, valla elanike ja külaliste teenindust, koostab valla eelarve projekti ja korraldab selle täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise ees. § 47. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Iga vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Igal kandidaadil on õigus esitada kuni 15 minuti jooksul oma valimisprogramm ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 48. Vallavanem (1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. (2) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Nõva valda ja Nõva Vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele ning juhib vallavalitsuse ja selle aparaadi tööd. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda antud pädevuse piires. (3) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) juhib valla ametiasutust; 3) kutsub kokku vallavalitsuse istungid omal algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või vähemalt poolte vallavalitsuse liikmete ettepanekul; 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, ametnike koosseisu ja nende palgamäärad; 6) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 8) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 9) kirjutab alla valla teenistuse dokumentidele ning koos raamatupidamise eest vastutava isikuga rahalistele dokumentidele; 10) esitab vallavalitsusele kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 11) kontrollib volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmist; 12) kehtestab valla töösisekorraeeskirjad; 13) esindab valda pankades, majandus- jt lepingute sõlmimisel, kohtus ilma erivolituseta valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolituseta; 14) nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuses teenistuse olevad ametnikud; 15) võtab ametnikult tema esmakordsel tööleasumisel kirjaliku ametivande, organiseerib töötaja teenistuslehe ja tööraamatu täitmise; 16) sõlmib töölepinguid valla ametiasutuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valla ametiasutuse hallatavate ja ettevõtete juhtidega; 17) võtab vastu ja nõustab valla elanikke ning alluvaid nende isiklikes küsimustes; 18) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Vallavanemale annab tööülesandeid volikogu ja vallavalitsus oma õigusaktidega. (5) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, vallavalitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega. (6) Vallavanemat võib asendada tema ajutisel äraolekul abivallavanem (vallavanema asetäitja), kes valitakse vallavalitsuse uue koosseisu esimesel istungil vallavalitsuse liikmete hulgast ja kinnitatakse volikogu poolt. Asetäitja lahkumisel vallavalitsuse koosseisust valitakse uus asetäitja. Vallavanema ja tema asetäitja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus asendajale korraldusega antud volituste ulatuses. Korralduses antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle eest vald, vallavalitsus ega vallavanem ei vastuta. Kui vallavanema ja tema asetäitja äraolekul ei ole asendajat määratud, asendab vallavanema kõige vanem kohalolev vallavalitsuse liige. (7) Vallavanemale umbusalduse avaldamise, haigestumise või surma korral ja tema volituste ennetähtaegsel lõppemisel asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni asetäitja. Uus vallavanem tuleb valida ühe kuu jooksul arvates umbusalduse tõttu ametikohalt vabastamisest või volituste ennetähtaegse lõppemise päevast. (8) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui üks kuu pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust uue vallavanema poolt üle võetud, ei ole volikogul ega vallavalitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda ning ta kuulub ametikohalt vabastamisele. (9) Vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 49. Vallavanema ametiraha (1) Nõva vallavanema ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. (2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivse ketiga kaelaskantav 46-mm läbimõõduga medaljon, mille esiküljel on keskel ornamenti paigutatud Eesti Vabariigi vapi reljeefne kujutis. Ülalpool vapimärki on tekst «LÄÄNEMAA» ja allpool vapimärki tekst «VALLAVANEM» (tähe kõrgus 4,5 mm). Siseringi läbimõõt on 31 mm. Medaljoni äärtel on ornament läbimõõduga 12 mm. Ametiraha medaljoni tagaküljel moodustab ornament rõngasristi, mille keskel asub Eesti Vabariigi sünnipäev (tähe kõrgus 4 mm) ja allpool poolkaarel «VABARIIK» (tähe kõrgus 4 mm). Ornamentjoonte paksus on 1,5 mm, ristiteede laius 6 mm. (3) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on Nõva vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele valitud vallavanemale. (4) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel ja pidulikel üritustel valla esindusfunktsioonide täitmisel. § 50. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt neli liiget. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (5) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälte enamusega. (6) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. § 51. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui vallavolikogu avaldab vallavalitsuse liikmetele umbusaldust. (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele vallavalitsuse liikmetele, täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. (5) Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. § 52. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitist käesoleva põhimääruse § 57 sätestatud korras. § 53. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse § 50 sätestatud korras. § 54. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 55. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär või tema asendaja. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. (6) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 56. Vallasekretär (1) Vallasekretär on valla haldusaparaadi töö järjepidevust tagav juhtiv ametiisik, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungeist. (4) Vallasekretär: 1) juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist seaduses sätestatud korras; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) teostab notariaaltoiminguid seaduses sätestatud korras; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretärile annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vallavanem. (6) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (punkti 5 teine lõige jõustub 1. jaanuaril 2002. a, RT I 1999, 75, 705). (7) Vallasekretäril on õigus ise ametist tagasi astuda. Ta on kohustatud jätkama oma ametiülesannete täitmist kuni uue vallasekretäri nimetamiseni, kuid mitte kauem kui ühe kuu jooksul pärast tagasiastumisavalduse esitamist. Dokumentatsiooni ja asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine peab olema toimunud nimetatud kuu jooksul. § 57. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmetele volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega, välja arvatud distsiplinaarsüütegude toimepanemise korral (ATS § 84). (2) KOKS § 22 lõige 1 punkti 35 alusel makstakse ametist vabastamisel hüvitist vallavanemale, vallasekretärile ja vallaametnikele kolme kuu ametipalga ulatuses kui ta on töötanud vastaval ametikohal kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ja vabastamine toimub samadel alustel, mis käesoleva paragrahvi punkti 1 lõigetes 1–4. (3) Käesoleva paragrahvi 1 lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist isiku enda algatusel, v.a lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks. (4) Valdade ühinemise puhul ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist lisana käesoleva määruse §-des 1 ja 2 mainitud hüvitisele kuue kuu ametipalk. VI. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS § 58. Valla asutused, nende moodustamise kord ja majandustegevus (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutus on vallakantselei, mis teostab avalikku võimu; 2) haridus-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla kantselei on valla ametiasutus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Vallavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning vallavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb vallakantselei koostöös vallavolikogu sekretäriga. (3) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt või tema poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (5) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (6) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (7) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Ametiasutuse juht nimetatakse ametisse vastavalt avaliku teenistuse seadusele. (8) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmija on vallavanem. (9) Valla osalemise tulunduslikes ja mittetulunduslikes firmades, organisatsioonides ja fondides otsustab volikogu. § 59. Nõva valla avalik teenistus ja haldusaparaat (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses: 1) teenistus on palgaline töö- või teenistussuhe, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel; 2) teenistust reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, käesolev põhimäärus, valla haldusaparaadi ja ametiasutuse sisekorraeeskirjad ning ametijuhendid. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Valla ametnik on vallakantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on vallakantselei koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Vallavalitsus moodustab haldusaparaadi volikogu poolt kinnitatud ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu alusel ning eelarves ettenähtud vahendite piires, mida reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus. Haldusaparaadi töötajad on isikud, kes täidavad oma haldusalas vahetult täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ja valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja volikogus. (8) Töötamist valla ametiasutuse hallatavas asutuses, mille majandustegevus põhineb valla omandil, ei loeta valla teenistuseks ja seda reguleerib töölepinguseadus. § 60. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem, kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 61. Nõva valla eelarve sisu (1) Nõva vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 62. Nõva valla eelarve tulud ja kulud (1) Nõva valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Nõva valla kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 63. Nõva valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Nõva valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Nõva valla arengukava ja vallavolikogu otsustusi arvestades vallavalitsus. (3) Vallavalitsus esitab eelarveprojekti vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavate tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi; 3) vallavolikogu komisjonide ja vallaasutuste ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuse äranäitamisega. (5) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud vallaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajatel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle koha pealt ära kuulata vallavolikogu vastava komisjoni ja vallavalitsuse arvamus. (6) Nõva valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks. (7) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. (8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (9) Kui valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku ulatuses lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (10) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. (11) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (12) Valla eelarve avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele vallamajas ja raamatukogus. § 64. Nõva valla eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada vallavalitsus, vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest või vallavolikogu fraktsioon. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastava komisjoni ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks vallaeelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruses § 63 koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 65. Nõva valla eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (Jõustub 1. jaanuaril 2001. a.) (3) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (4) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 66. Nõva valla kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest koos eelarvega. (3) Kui seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (4) Vallavolikogu poolt kehtestatud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse maksumääruses seaduse alusel. § 67. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei tohi asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei tohi kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei tohi olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 68. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Nõva vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute läbi, kuulub vallale, kui seadustest ja õigusaktidest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peetakse raamatupidamisarvestust. (4) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. (5) Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. IX. NÕVA VALLA ARENGUKAVA § 69. Nõva valla arengukava, vastuvõtmine ja muutmine (1) Nõva valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse igal aastal. (3) Valla arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist samas korras kui valla omavalitsusorganite õigusaktide ja istungite protokollid. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras kui valla omavalitsusorganite õigusaktide ja istungite protokollid. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 70. Nõva valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Nõva valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate mis tahes isiku omaduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Nõva vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset õigusaktidega sätestatud korras. § 71. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi uurimise ja keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamist ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. § 72. Nõva valla planeerimine (1) Nõva valla üld- ja detailplaneeringud koostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses ja Nõva valla planeerimis- ja ehitusmääruses sätestatud korras. (2) Nõva valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille algatab, kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu lähtudes seadusest ja valla õigusaktidest. (3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu lähtudes seadusest ja valla õigusaktidest. X. NÕVA VALLA VÄLISSUHTED § 73. Nõva valla välissuhete korraldamise alused (1) Nõva vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Nõva valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. (4) Suhtlemine teiste riikide omavalitsustega ja nende ühendustega võib toimuda omavalitsusorganite või nende poolt määratud esinduste kaudu. (5) Nõva valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste ja isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Nõva vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. XI. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 74. Koostöövormid (1) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksusega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd erinevates valdkondades. XII. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA RIIKLIK JÄRELEVALVE § 75. Valla suhted riigiorganitega (1) Nõva valla omavalitsusorganite ning riigi valitusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. (2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Vallaga konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 76. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 77. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatab seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva põhimääruse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT I 1992, 29, 396; 2001, 74, 453) §-des189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 78. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Nõva valla põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. (4) Käesolev põhimäärus jõustub 20. novembril 2000. a. Lisa 1 NÕVA VALLA VAPI SELETUS Vapi põhimotiivid tulenevad valla asendist ja looduse omapärast. Vald jääb Eestimaa mereäärsesse loodenurka, siin on suured metsad ja sood. Meri ja mets on ka valla elanike tähtsaimad elatusallikad. Vapi sinine värvus ja lestakala sümboliseerivad merd ja kalapüüki. Sinine on ka taeva, nooruse ja lootuse värvus. Hõbedasel väljal olev roheline stiliseeritud rannamänd on metsade ja üldiselt looduse võrdkuju. Hõbedane on samuti valguse, puhtuse ja vaimsuse värvus. Lisa 2 Vapp

Kaldjaotusega paremalt poolitatud hõbe-sinise kilbi ülemisel, hõbedasel väljal roheline mänd; alumisel, sinisel väljal, hõbedane lestakala. Lipp

Nõva valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105×105 cm.