Nõo Vallavolikogu — Nõo valla munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine — KO, 31, 732

«Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lõike 1 punkti 6 alusel Nõo Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Nõo valla munitsipaalmaale hoonestusõiguse seadmise kord vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Käesolev määrus jõustub vastuvõtmisest. Volikogu esimees Tiit KUBRI Kinnitatud Nõo Vallavolikogu 26. oktoobri 2000. a määrusega nr 19 NÕO VALLA MUNITSIPAALMAALE HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib Nõo valla omandis oleva maa (edaspidi maa) koormamist hoonestusõigusega. 2. Käesoleva korra alusel seatakse maale hoonestusõigus kas suulise enampakkumise, kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel. 3. Maale hoonestusõiguse seadmise väljapakkumise ja hoonestusõiguse seadmise viisi otsustab vallavolikogu. 4. Maa avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta hoonestusõigusega koormamise otsustab vallavolikogu. 5. Hoonestusõiguse seadmine avaliku enampakkumise teel või eelläbirääkimistega pakkumise teel kuulutatakse välja vallavalitsuse korraldusega. 6. Vallavalitsuse korraldus peab sisaldama alljärgnevat: 1) hoonestusõiguse seadmise õiguslik alus; 2) maa asukoht, suurus, sihtotstarve ja katastritunnus; 3) maa maksustamishind või maa erakorralisel hindamisel saadud hind; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 5) kas hoonestusõiguse seadmine toimub suulise või kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel; 6) enampakkumisel osalemise avalduste esitamise koht ja tähtaeg; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise toimumise aeg ja koht, dokumentide ja maaga tutvumise aeg ja koht. 7. Hoonestusõiguse seadmise konkursi läbiviimiseks moodustab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni, määrab komisjoni esimehe ja enampakkumise läbiviija. 8. Teade maale hoonestusõiguse seadmise konkursi kohta avaldatakse vallavalitsuse poolt määratud ajalehtedes. Teates näidatakse ära: 1) konkursi korraldaja; 2) pakkumise viis; 3) maa asukoht, suurus ja katastritunnus; 4) maa sihtotstarve; 5) maa maksustamishind; 6) avalduse esitamise tähtaeg ja koht; 7) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega ning maaga tutvumise aeg ja koht; 8) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 9) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestamise põhitingimused; 10) vajaduse korral muud tingimused. 9. Konkursil võivad osaleda füüsilised või juriidilised isikud, kes: 1) on esitanud vallavalitsusele konkursil osalemiseks õigeaegselt nõuetekohase avalduse; 2) on kirjalikus avalduses nõustunud konkursi tingimustega; 3) on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. 10. Hoonestusõiguse seadmise konkursil osalemiseks esitatud avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), juriidilise isiku nimi, asukoht ja registreerimisnumber või registrikood; 2) taotletava maa asukoht, suurus ja sihtotstarve; 3) kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korral pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus (sõnadega). 11. Esitatud avaldusele lisab taotleja maksekorralduse koopia osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. 12. Isikutele, kes esitasid avalduse ja osalesid konkursil, kuid ei osutunud võitjaks, tagastatakse tagatisraha konkursi tulemuste kinnitamise järel viie päeva jooksul. Konkursi võitjal arvestatakse tagatisraha hoonestusõiguse tasu katteks. Konkursi tulemuste kinnitamata jätmisel tagastatakse tagatisraha kõigile konkursil osalenutele. Osavõtutasu ei tagastata. 13. Konkursi tulemused kinnitab vallavalitsus hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast konkursi läbiviimist. 14. Konkursi läbiviimise kohta võib esitada kirjaliku protesti konkursikomisjonile kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist, kirjaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist või eelläbirääkimistega pakkumise lõppemist. Protesti võivad esitada konkursikomisjoni liikmed ning konkursil osalenud isikud. Konkursikomisjon registreerib saadud protestid ja esitab need koos oma arvamusega kolme päeva jooksul registreerimise päevast arvates vallavalitsusele, kes teeb viie päeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 15. Konkurss tunnistatakse nurjunuks, kui sellel ei osalenud ühtegi konkursi tingimustele vastavat isikut. Korduva konkursi korraldamisel võib vallavalitsus muuta konkursi tingimusi. 16. Kui vallavalitsuse poolt suulise või kirjaliku enampakkumise võitjaks tunnistatud isik loobub hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, tühistab vallavalitsus enampakkumise tulemused ning tunnistab enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud isiku. Kui ka teise pakkumise teinud isik loobub hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. Mõjuva põhjuseta hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest keeldunud isikutele tagatisraha ei tagastata. II. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE SUULISE ENAMPAKKUMISE TEEL 17. Enne enampakkumise algust osavõtjad registreeritakse ja neile antakse registreerimisnumber, mille all nad teevad pakkumisi kuni enampakkumise lõpuni. 18. Kõik registreeritud osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. 19. Enampakkumise läbiviija tutvustab osalejatele komisjoni koosseisu, enampakkumise läbiviimise korda ning teatab osalejad ja nende registreerimise numbrid. 20. Pakkumise samm sõltub hoonestusõiguse aastatasu algsuurusest ning on järgmine: Aastatasu algsuurus Pakkumise samm Kuni 5000 krooni 100 krooni 5000–20 000 krooni 500 krooni Üle 20 000 krooni 1000 krooni Komisjonil on õigus suurendada pakkumise sammu kõigi enampakkumises osalejate nõusolekul. 21. Enampakkumine algab alghinna teatavaks tegemisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögiga. Enampakkumises osaleja annab oma soovist suurendada pakkumist märku registreerimisnumbri tõstmisega. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel. 22. Enampakkumise läbiviijal on õigus: 1) teha osalejale või muule kohalviibijale märkus enampakkumise korra esmakordsel rikkumisel; 2) nõuda osaleja või muu kohalviibija lahkumist enampakkumise ruumist enampakkumise korra teistkordsel rikkumisel; 3) peatada enampakkumine, kui osaleja või muu kohalviibija segab või takistab selle läbiviimist; 4) jätkata enampakkumist pärast korrarikkujate lahkumist või teha komisjonile ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks. 23. Enampakkumine lõpeb enampakkumise läbiviija haamrilöögiga pärast kõrgeima pakutud hoonestusõiguse aastatasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitjaks loetakse kõige suurema pakkumise teinud osaleja. 24. Enampakkumise protokollimise tagab enampakkumise komisjon. Komisjoni liikmed ja enampakkumise läbiviija kirjutavad protokollile alla vahetult pärast enampakkumise lõppu. Protokollile lisatakse pakkumiste leht. Pakkumiste lehele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. Enampakkumise protokoll koostatakse ka siis, kui pakkumises osaleb ainult üks isik. III. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE TEEL 25. Kirjalikul enampakkumisel esitatud pakkumised avab käesoleva korra punktis 7 nimetatud komisjon 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrike avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete suuremate pakkumiste korral antakse neid pakkumisi teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse pakkumised, mis erinevad vähem kui 5%. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks määratakse esimese ringi kõige suurem pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal kuulutatakse enampakkumise võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem kui 5%, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimised protokollitakse. 26. Pakkumised protokollitakse. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab komisjon viivitamatult kirjalikult kõigile osavõtjatele. IV. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE TEEL 27. Eelläbirääkimistega pakkumised avab käesoleva korra punktis 7 nimetatud komisjon 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Ümbrike avamine on avalik ja selles võivad osaleda kõik pakkumise teinud isikud. Pakkumine, mis ei vasta nõuetele, jäetakse arvestamata. Komisjoni otsusega kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetekohase pakkumise teinud osalejad. Läbirääkimisi nõuetekohase pakkumise teinud osaleja või osalejatega peab komisjon. Läbirääkimiste lõppemisest peab komisjon kõiki pakkumises osalejaid kirjalikult informeerima. Eelläbirääkimistega pakkumisel ei pea parima pakkumisena käsitlema kõrgeima tasu pakkumist, kui muud tingimused koos võimaldavad käsitleda teise osaleja tehtud pakkumist paremana. V. HOONESTUSÕIGUSE LEPINGU TINGIMUSED 28. Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib hoonestusõiguse seadja pakkumise võitjaga pakkumise tulemuste kinnitamisel määratud hoonestusõiguse aastatasu suuruses. 29. Kui pakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates sõlminud hoonestusõiguse seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut, on pakkumise korraldajal õigus tühistada läbiviidud pakkumise tulemus. Pakkumise võitja poolt sissemakstud tagatisraha sel juhul ei tagastata. Tagastamata jääv tagatisraha kantakse valla eelarvesse. 30. Hoonestusõiguse aastatasu laekub valla eelarvesse. 31. Hoonestusõiguse aastatasu maksab hoonestaja osadena kaks korda aastas – 10. juuliks ja 10. jaanuariks, järgneva perioodi eest ette. Tasu maksmise kohustus algab hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse. Tasu maksmise kord hoonestusõiguse kinnistamisest kuni esimese makse tähtajani määratakse hoonestusõiguse seadmise lepingus. 32. Hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustus tuleb kanda hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatisena maaomaniku kasuks. 33. Hoonestusõiguse aastatasu makstakse Eesti Vabariigis käibivates maksevahendites. Hoonestusõiguse aastatasu mittetasumisel hoonestusõiguse lepingus ettenähtud tähtajaks on hoonestaja kohustatud maksma viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 34. Hoonestusõiguse seadmisel on vallavalitsusel õigus nõuda hoonestusõiguse aastatasu muutmist vastavalt maa maksustamishinna muutumisele. Tasu muutmist võib nõuda kõige varem kolme aasta möödudes hoonestusõiguse tekkimisest ning uuesti kolme aasta möödumisel viimasest tasu muutmisest. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kinnistusregistri hoonestusõiguse ossa kanda reaalkoormatisena samale järjekohale vastav märge. 35. Hoonestaja on kohustatud rajama hoonestustingimustes kokkulepitud ehitise(d) hoonestusõiguse lepingus kindlaks määratud tähtajaks. Kui hoonestaja ei täida nimetatud tingimust, kuulub hoonestusõigus lõpetamisele ja kinnistusregistri kanne kustutamisele. 36. Kõik hoonestusõigusega koormatud kinnistul lasuvad maksed tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja. 37. Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel on vald kohustatud maksma hoonestajale hüvitist ehitise hariliku väärtuse ulatuses. Hoonestusõiguse tähtaja pikendamisel ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni vabaneb vald hüvitise tasumisest. 38. Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik vallavalitsuse nõusolek. Nõusolek või sellest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. 39. Hoonestusõiguse võõrandamisel on vallal ostueesõigus kahe kuu jooksul arvates hoonestusõiguse müügiteate saamise päevast. Teade peab sisaldama kõiki müügilepingu tingimusi. Otsuse ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise kohta teeb vallavalitsus ja see vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. 40. Hoonestusõiguse seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavanem. Hoonestusõiguse leping tõestatakse notariaalselt. Pärast lepingule allakirjutamist esitab hoonestaja kinnistusametile hoonestusõiguse kinnitamiseks vajalikud dokumendid. Lepingu notaritasu ja riigilõivu tasub hoonestaja. Hoonestusõiguse seadmise leping peab sisaldama ka asjaõiguslepingu sätteid.