Mooste Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse määramise korra kehtestamine — KO, 31, 731

Aluseks võttes sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 22, 22¹, 22² ja 22³ ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 6 lõike 3 punkti 1, Mooste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toimetulekutoetuste määramise kord» (lisatud). 2. Määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks Mooste Vallavolikogu 21. aprilli 1998. a määrusega nr 4 kinnitatud «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord Mooste vallas» ja selle hilisemad muudatused. 3. Määrus jõustub 4. märtsil 2002. a. 4. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Kaie SUITS Kinnitatud Mooste Vallavolikogu 27. veebruari 2002. a määrusega nr 10 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord sätestab toimetulekutoetuse määramise ja maksmise korra Mooste vallas alaliselt ja püsivalt elavatele isikutele, kui nende aadressiandmeteks on rahvastikuregistrisse kantud alalise elukohana Mooste vald ning väljaspool oma elukohta viibivale isikule kooskõlastatult isiku elukoha valla- või linnavalitsusega, kui isik viibib Mooste valla territooriumil 2. Toimetulekutoetuse määramise tingimused 2.1. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast alalise eluasemega seotud alaliste kulude mahaarvamist normpinna ulatuses on alla Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiiri. 2.2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures pereliikmeteks loetakse toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikuid. 2.3. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 2.4. Toimetulekupiiri suuruse üksi elavale või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiri suurus on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest. 2.5. Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega ja käesoleva korraga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras vallaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. 2.6. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele. 2.7. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodid ning lisab alljärgnevad dokumendid: 2.7.1. alalise eluruumi kasutamise õigust tõendavad dokumendid, ja need esitatakse esmapöördumisel; toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29; 2.7.2. töötava(te)l pereliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta (kaasa arvatud loonus- e. naturaaltasu) ja neist mahaarvatud tulumaksu ja elatise suuruse kohta; tööandja poolt välja antud tõend töötasu kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuulub otsesele kontrollimisele ja võetakse arvesse ainult tööinspektsiooni poolt töölepinguseaduse § 68 alusel aktsepteeritud juhul. Kui kuupalgaks on näidatud riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem töötasu, lisada sellele töötundide arv või töölepingu koopia; 2.7.3. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalitluse poolt väljastatud töötu kaart või tõend rehabilitatsiooniprotsessis osalemise kohta; 2.7.4. üle 16 aasta vanustel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 2.7.5. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat; 2.7.6. tõend pensionide, hooldajatoetuste, peretoetuste ja elatise suuruse kohta või kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta või kohtutäituri õiend elatise laekumise kohta; 2.7.7. tõend tulumaksuseaduse alusel makstavate tulude kohta (dividendid, teenuste osutamisest ja ettevõtlusest saadud tulud jt kulud); 2.7.8. tõend ravikindlustuse hüvitise kohta; 2.7.9. tõend või kviitung eluasemekulude kohta. 2.8. Kui mõnda sissetulekuliiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. 2.9. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 2.10. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid tõendeid ja andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes võidakse need esitada kontrollimiseks maksuametile. 3. Toimetulekutoetuse arvestamise alused 3.1. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 3.2. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 3.2.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 3.2.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 3.2.3. riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat lapsetoetust ning nelja- ja enamalapselise ja kolmikuid kasvatava pere toetust; punkti 3.2.3. lapsetoetuse osas rakendatakse alates 1. jaanuarist 2003. a. 3.2.4. riigi tagatisel antud õppelaenu. 3.3. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek. 3.4. Töövõimeline kaheksateistkümneaastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi, peab osalema vallavalitsuse poolt korraldatavas sotsiaalses rehabilitatsiooniprotsessis 50 tundi kuus. 3.5. Eluasemekulud võetakse arvesse normpinna ulatuses, milleks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 pere kohta. Juhul kui tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, võetakse kulude arvestamisel aluseks üldpind, üksi elava pensionäri normpinnaks võib arvestada maksimaalselt 51 m2 olenemata tubade arvust. 3.6. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse alalise eluaseme alaliste kulude (tegelik korteriüür või hooldustasu, kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, tarbitud vee ja kanalisatsioonteenuste, elektrienergia ja majapidamisgaasi maksumus ning maamaksu ja hoonekindlustuse kulud) piirmäärad vastavalt Mooste Vallavolikogu 31. jaanuari 2002. a määrusega nr 2 «Toimetulukutoetuse määramiseks alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärade kehtestamine» kehtestatud ulatuses. 3.7. Eluasemekulusid ei hüvitata, kui inimese poolt avaldatav ja alaliselt kasutatav elukoht ei ühti. 3.8. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 4. Toimetulekutoetuse määramise kord 4.1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 4.2. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses pärast käesolevas seaduses nimetatud ulatuses ja struktuuris eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta. 4.3. Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata: 4.3.1. töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsiooni- või õppeprotsessis; 4.3.2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast: 4.3.3. isikule, kes pole tasunud eluasemekulusid (tekitanud üürivõla, mille tõttu võidakse teda elamispinnalt välja tõsta); 4.3.4. kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 4.4. Vallavalitsus võib perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna arvesse võtta päevases õppevormis õppivate õpilaste ja üliõpilaste õppeasutuse poolt ajutiselt kasutada antud elamispinna kulud õppetöö tegeliku toimumise kuul. (Õpilastel ja üliõpilastel, kes elavad õppeperioodil üürilepingu alusel üüripinnal, võidakse kompenseerida normatiivsed elamispinna kulud käesolevas korras kehtestatud normide ulatuses.) 4.5. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole või sularahas vallavalitsuse kassast, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. 5. Vaidluste lahendamine 5.1. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kui liigselt makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Kui alusetult saadut vabatahtlikult ei hüvitata, nõutakse liigselt makstud summad tagasi kohtu korras. 5.2. Kaebused sotsiaalhoolekande seadusest ja käesolevast korrast tulenevate õiguste rikkumise, ebaõige tegevuse või otsuse peale esitatakse Tartu Halduskohtule ühe kuu jooksul arvates päevast, mis järgnes päevale, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. 6. Täiendavate toetuste maksmine toimetulekutoetuse summadest 6.1. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral makstakse toetust vajavatele inimestele nende kirjaliku avalduse alusel hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi vallavalitsuse korralduse alusel alljärgnevatel juhtudel: 6.1.1. täiendavat toimetulekutoetust vähemalt 18-aastasele päevases õppevormis edukalt õppivatele perekonnast lahus elavatele üliõpilastele ning kutseõppeasutustes õppivatele noortele õpilase avalduse alusel eluasemekulusid samaaegselt kompenseerimata; 6.1.2. lastega peredele kooli ja lasteaia toidukulude katteks; 6.1.3. lastega peredele koolitarvete ja kooliriiete ostmiseks; 6.1.4. vanuritele ja puuetega inimestele eriabivahendite ostmiseks või üürimiseks maksedokumendi alusel; 6.1.5. ravimite ostmiseks tšeki alusel; 6.1.6. üksikvanuritele, üksikinvaliididele ja majanduslikult vähekindlustatud üksikvanematele küttepuude muretsemise või ostmise kompenseerimiseks 5 rm või 500 krooni ulatuses; 6.1.7. prillide ostmise osaliseks kompenseerimiseks silmaarsti retsepti ja maksekviitungi olemasolul Üldjuhul kompenseeritakse kuni 70% ulatuses prillide maksumusest või kuni 400 krooni.