Puka Vallavolikogu — Aakre Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 30, 718

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend 3167; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 lõike 4, Puka Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Aakre Lasteaed-Algkooli arengukava vastavalt lisale. 2. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Karin KÕRGESAAR Kinnitatud Puka Vallavolikogu 13. detsembri 2001. a määrusega nr 12 1. SISSEJUHATUS 1.1. Aakre Lasteaed-Algkooli arengukavas määratakse: • Kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad • Tegevuskava kolmeks aastaks • Arengukava uuendamise kord 1.2. Aakre Lasteaed-Algkooli arengukava lähtub: • Aakre Lasteaed-Algkooli põhimäärusest • Puka valla arengukavast 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Aakre Lasteaed-Algkool on Puka valla munitsipaalomandis olev lasteaed ja 6-klassiline üldhariduskool, mis võimaldab alushariduse ja põhihariduse omandamise. Kooli teeninduspiirkond on Puka vald. 2.2. Ajalugu Aakre mõisakooli visitatsiooniakt 1731. aastast näitab, et Aakre mõisas õpetati lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Vahepealsetel aastatel töötas kool eri kohtades ja erinevate nimedega. 1920. a põles maha Põhu kooli hoone, kool toodi jälle mõisasse. 1934. a ehitati härrastemaja Arnold Matteuse projekti järgi ümber kahekorruseliseks koolimajaks. Kool Aakres suleti 1973. a. Aakre kolhoosi initsiatiivil ja rahaga rekonstrueeriti maja ja 1988. a 1. septembril avati Aakres lasteaed-algkool. 3. ARENGUÜLESANDED 3.1. Aakre Lasteaed-Algkooli missioon • Laste ja õpilaste arengut toetava positiivse kasvatus- ja õpikeskkonna loomine, kus lapsed, õpilased ja õpetajad töötavad koos eesmärkide seadmisel ja saavutamisel. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest. • Alus- ja põhihariduse andmine, et aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime kiirelt muutuvas ühiskonnas, orienteerub infotulvas, on suuteline tegema õigeid otsuseid oma haridustee jätkamiseks ning on valmis pidevõppeks. • Antud eesmärkide saavutamiseks vajalike tingimuste loomine. 3.2. Aakre Lasteaed-Algkooli visioon Luua loovust, arengut, edukust soodustav kasvatus- ja õpikeskkond, kus toimivad koostöösuhted: laps, õpilane, õpetaja, lapsevanem, kooli hoolekogu, omavalitsus. 4. HETKESEIS 4.1. Õpilased Laste ja õpilaste arv lasteaias ja koolis on muutunud aastate jooksul. Avamise aastal 1988 oli koolis üks klass 12 õpilasega ja kaks lasteaiarühma 40 lapsega. Kool kasvas igal aastal ühe klassi lisamisega kuueklassiliseks. Kõige rohkem õpilasi oli koolis 1997/98. õa – 69 õpilast. Seoses laste sündivuse vähenemisega on lasteaias viimastel aastatel olnud 1–1,5 rühma. Koolis õpib 2001/2002. õa 58 õpilast viies klassikomplektis, 2. ja 3. klass on liitklass. Lasteaias on üks segarühm 18 lapsega.

4.2. Õpetajad Lasteaed-Algkoolis töötab 2001/2002. õa kümme põhikohaga (neist neli osalise koormusega – eripedagoog, kaks lapsepuhkusel olijat, pensionär) ja kaks kohakaaslusega (poiste tööõpetus, usundiõpetus) õpetajat. Kõikidel õpetajatel on pedagoogiline ettevalmistus, kõikide õpetajate haridustase vastab nende ametikohale esitatud nõuetele.

Kunstiõpetaja läbis kaheaastased kunstiõpetuse kursused Tallinna Pedagoogikaülikooli juures, inglise keele õpetaja õpib esimest aastat Rakvere Kolledžis põhikooli inglise keele õpetajaks, informaatikaõpetaja õpib teist aastat Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis informaatikaõpetajate kutsekursustel. Kõik klassiõpetajad võtavad suviti osa Tallinna Pedagoogikaülikooli klassiõpetajate suvekursustest, kus käsitletakse metoodilisi, kasvatuslikke ja suhtlemisprobleeme. Õpetajad ja juhataja võtavad võimalusel osa Merlecons ja Ko poolt Valgamaal korraldatavatest lühi- ja pikaajalistest kursustest. Pedagoogid osalevad meelsasti Valga Maakonna Haridusameti ja koolide korraldatud metoodilistel päevadel. Jätkub vahepeal soikunud metoodiline koostöö Puka Keskkooli pedagoogidega. 4.3. Õppeprotsess Aakre Lasteaed-Algkoolis toimub õppe- ja kasvatustöö lasteaia ja kooli õppekava järgi, mis vastavad Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikule õppekavale ning alushariduse raamõppekavale. Erivajadustega õpilastele parandusõpet ja logopeedilist abi nii lasteaias kui koolis annab eriharidusega eripedagoog. Kõik õpilased saavad haiguse või õpiraskuste korral abi oma klassi- ja aineõpetajatelt. Pärast tunde on õpilastel võimalus viibida pikapäevarühmas. Lasteaed-algkooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks töötab asutuses õppenõukogu, mille liikmed on kõik pedagoogid. Tihe on koostöö lastevanemate ja hoolekoguga. Lastevanematega on välja kujunenud tugevad partnerlussidemed, kus mõlemad pooled saavad aru ühise koostöö vajadusest ja kasulikkusest. Lastevanemate üldkoosolekud toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Pidev koostöö toimub lasteaed-algkooli hoolekoguga, kuhu kuuluvad õpetajate, vallavolikogu, nii kooli kui lasteaia lastevanemate esindajad. Hoolekogu käib koos keskmiselt üks kord kvartalis. 4.4. Kooli- ja klassiväline tegevus 4.4.1. Ringide töö Tegutsevad järgmised huviringid: mudilaskoor (1.–4. klass); ansambel (1.–3. klass); ansambel (5.–6. klass); tantsuring (1.–4.klass); tantsuring (5.–6. klass); spordiring (1.–3. klass); spordiring ( 4.–6. klass); kunstiring (1.–4. klass); usundiõpetus (1.–4. klass). Huviringe juhendavad oma eriala spetsialistid. 4.4.2. Lasteaed-algkooli traditsioonilised üritused Aakre Lasteaed–Algkoolis on välja kujunenud kindlad traditsioonid. Õppeaastat alustame piduliku aktusega. Igal aastal tähistame õpetajate päeva, isade- ja emadepäeva, vastlapäeva, keelepäeva. Kadripäeval toimub stiilipidu. Lasteaed ja kool koos käivad jõulukuul Jõulumaal. Jõulupidudel saavad lasteaialapsed ja õpilased näidata oma oskusi kaunites kunstides. Paljud pered osalevad igakevadisel perepäeval. Võimalusel korraldame ühiskülastusi lasteetendustele. Õppeaasta lõpetab lasteaia lõpupidu ja kooli kevadpidu. Maikuus toimub koolieelikute ja õpilaste ühisekskursioon Eestimaa kaunitesse paikadesse. 6. klassi saadame teele piduliku aktusega. 4.4.3. Tunniväline ainealane töö Tunniväline ainealane töö on koolis keskmisel tasemel. Praegu osalevad õpilased edukalt Prangli seitsmevõistluses matemaatikas. Igal aastal valmistavad õpetajad õpilasi ette maakondlikeks aineolümpiaadideks ja koolisiseseks keelepäevaks. 4.4.4. Maakondlikest ja muudest üritustest osavõtt Oleme osa võtnud mitmetest spordivõistlustest, kus on saavutatud häid tulemusi. Osaleme joonistusvõistlustel, keskkonnaalastel üritustel ja maakondlikel olümpiaadidel. 6. klassi õpilased osalevad edukalt Kevadlillede müügikampaanias. 2001. a kogutud raha eest muretseti I klassile tahvlivalgustus. 4.5. Materiaalne baas Õppe-ja kasvatustöö läbiviimiseks on kasutada 1988. a rekonstrueeritud koolimaja ja spordisaal. Hooneid on püütud jõudumööda korras hoida. Väga suure töökoormuse lisab hooneid ümbritsev suur park, mis korrashoituna ja koos hoonetega leiab suvel palju külastajaid. Omapära on see, et asutus on muinsuskaitse all olev mõisakool ja see seab kõikidele plaanidele ja ümberkorraldustele oma raamid. Kooli kasutada on viis klassiruumi. Igal klassil on oma koduklass, kus toimuvad kõik tunnid peale kehalise kasvatuse ja poiste tööõpetuse. Kuna koolis on suur ruumipuudus, siis kuuendasse klassiruumi paigutasime 2001. a arvutiklassi, raamatukogu ja eripedagoogi tööruumi. See on kooli üks kõige aktiivsemalt kasutuses olev ruum, eriti pärast tunde. Koolil on kuus arvutit, skanner ja printerid. 2001. a sai kool Interneti püsiühenduse. Võimaluse korral on soetatud juurde uut inventari. Lasteaia kasutada on mänguruum, magamistuba ja kooliklass keldrikorrusel. 5. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 5.1. Õpetajad 2002. a • Informaatikaõpetaja jätkab õpinguid. • Lasteaiaõpetaja alustab õpinguid kõrghariduse saamiseks. • Staažikad õpetajad osalevad psühholoogiaalasel koolitusel. • Jätkata koostööd Puka Keskkooli pedagoogidega. 2003. a • Lasteaiaõpetaja jätkab õpinguid. • Klassiõpetaja kutseta klassiõpetaja alustab õpinguid kutse omandamiseks. • Juhataja alustab juhtimisalast täienduskoolitust. 2004. a • Lasteaiaõpetaja jätkab õpinguid. • Klassiõpetaja jätkab õpinguid. • Juhataja jätkab täienduskoolitust. • Muusikaõpetaja alustab õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 2002.–2004. a • Inglise keele õpetaja jätkab õpinguid. • Seoses uue õppekava kehtestamisega võtavad õpetajad osa uue õppekava kursustest. • Klassiõpetajad võtavad osa klassiõpetajate suvekursustest. • Kõik pedagoogid võtavad osa Valgamaal korraldatavatest kursustest ja õppepäevadest. 5.2. Õppeprotsess 2002. a • Teha õppekava üldmuudatused kõigis klassides. • Töötada välja kooli õppekava ainekavade muudatused ja rakendada need 1. ja 4. klassis. • Täpsustada parandusõpperühma töökorraldus. 2003. a • Rakendada kooli õppekava ainekavade muudatused 2. ja 5. klassis. 2004. a • Rakendada kooli õppekava ainekavade muudatused 3. ja 6. klassis. 2002.–2004. a • Jätkata parandusõpperühma tööd. • Jätkata logopeedilise abi andmist nii koolis kui lasteaias. • Jätkata pikapäevarühma tegevust. 5.3. Kooli- ja klassiväline tegevus 2001.–2004. a • Jätkata huviringide tegevust. • Jätkata kooli traditsioone. • Korraldada ainepäevi kõigis õppeainetes. • Rakendada tööle aineringe. 5.4. Materiaalne baas 2001. a • Paigaldada valvesignalisatsioon. • Soetada kõrgushüppeks vajalik inventar. 2002. a • Paigutada ümber lasteaia kooliklass. • Korrastada lasteaia õueala ja liivakastid. • Parandada spordiväljaku katet, soetada uued korvpallirõngad. • Paigaldada uued peaväravad. • Teha osaline remont köögis toidu ettevalmistamise ruumis. • Tellida arvutiklassi arvutilauad. • Osta üks klassitahvel koos tahvlivalgustusega. • Tellida uuring koolihoone seisundi kindlaksmääramiseks. 2003. a • Paigaldada üks tahvlivalgusti. • Jätkata õueala korrastamist. • Korrastada kaugushüppe ala. • Korrastada ja juurde ehitada piirdeaeda. • Tellida projekt koolihoone remondiks. 2004. a • Istutada pargialale põõsaid. • Korrastada mängumajad. • Alustada osaliselt koolihoone remonti (hüdroisolatsiooni paigaldamine). 2002.–2004. a • Lakkida kõik puitpõrandad. • Parandada ja uuendada murukatet. • Järk-järgult ja vastavalt võimalustele viia tingimused vastavusse tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetega. 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD • Kehtiva arengukava täitmist analüüsitakse koos õppenõukogu ja hoolekoguga igal õppeaastal • Arengukava muudatused esitab lasteaed-algkooli juhataja vallavalitsusele igal aastal hiljemalt 1. detsembriks. Arengukava kinnitab vallavolikogu.