Vara Vallavolikogu — Vara põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 29, 701

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 31 ning Vara põhikooli taotluse arengukava kinnitamiseks, Vara Vallavolikogu võtab vastu määruse: 1. Kinnitada Vara põhikooli arengukava vastavalt lisale. 2. Määrust rakendatakse 1. septembrist 2001. a. Volikogu esimees Madis AVI Vara Vallavolikogu 5. novembri 2001. a määruse nr 6 lisa VARA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2000–2003 SISSEJUHATUS Koolide ühetaolisus on viimaste aastate jooksul asendunud pikaks veninud reaga. Koolid on oluliselt üksteisest distantseerunud. Erinevused koolide kvalitatiivses tasemes ja identiteedis on suured ja need muutuvad veelgi suuremaks. Kaugel pole enam see aeg, kus nõrgematel tuleb konkurentsivõitluses koht loovutada parematele ja tugevamatele. Eesti riik on liikumas muutuste teel. Oleme juba üle läinud turumajandusele ja suundume õpi- ehk infoühiskonda. Muutumine esitab aga alati uusi nõudeid kõikidele elualadele, sealhulgas ka haridusele ja koolikorraldusele. Haridus saab areneda uutes tingimustes vaid toetudes kohalikule omavalitsusele, mis loob kohapeal materiaalse baasi ja õppimisvõimalused üldse. Riigi kanda on jäänud õpetajate ja klassijuhatajatöö tasustamine ja hariduspoliitika üldine kandev ideoloogia. Integratsioonis kohaliku omavalitsusega hoolitseb riik nii haridusuuenduslike muutuste eest Eesti ühiskonnas. Samas on tunnetatav ka riigipoolne huvi koolivõrgu korrastamise vastu, see aga on delegeeritud kohaliku omavalitsuse tasandile. Antud tingimustes on iga kohaliku omavalitsusüksuse ees kaalumisel küsimus koolide arvust valla territooriumil ja õpilaskoha maksumusest konkreetses koolis. Kuna eriti maaelu kujundamise prioriteedid on Eesti Vabariigis välja kujundamata, siis on saanud pea kõigi koolivõrgu väljakujundamisega seotud küsimustes määrava tähendusega asjaoluks raha, selle olemasolu või puudumine. Samas on vastutavateks tehtud need, kes otsuse planeerisid, seega kohalikud omavalitsused. On ka teada, et kohapeal tihti napib kompetentseid ametnikke, napib rahalisi ressursse ja pealegi lisanduvad igale piirkonnale veel omad, spetsiifilised probleemid. Kõike eelnevat kaaludes on näha, kui suur on vastutus planeerida muutusi ja kui palju sõltud meie tulevik just täna tehtud valikutest. Selge on ka, et riik üksi ei suuda üles ehitada efektiivselt töötavat haridussüsteemi. Hariduselus lisandub ametkondlikule veel regionaalne ja kultuuriline aspekt ja seda on alati vaja arvestada. Ajalooliselt on riiklikule ametkonnale jäänud vaid hariduselu koordineeriv roll. Edukas strateegia on rajatud arengule alt üles. Põhiküsimuste otsustajad ja elluviijad on hariduses õpetajad, lastevanemad, ühiskondlikud organisatsioonid, koolide omanikud. Ühiskonnas tervikuna on märgata osalusdemokraatia arengut. Seda näeme Eesti Õpetajate Liidu tegevuses, Haridusfoorumil väljendatud sõnavõttudes. Järjest rohkematel koolidel on oma õppekavad, paljudes piirkondades on valmimisel arengukavad, hoolekogud hakkavad omandama osalust koolide arengu suunamisel, tegutsema on hakanud õpilasomavalitsused. Strateegilise juhtimise tulemusena on võimalik luua eeldused organisatsiooni edukaks tegevuseks, püstitades pikaajalisi eesmärke ja arvestades ressursside kulutamise otstarbekust organisatsiooni edasiarendamisel. Strateegiline planeerimine võib olla vahendiks, mis võimaldab paindlikult kokku viia olemasolevad vahendid pikaajaliste eesmärkidega, nähes ette muutuste suuna vastavalt valitud eesmärkidele. Strateegilise planeerimise üks vahend on arengukava koostamine. Arengukava on dokument, mis sätestab hetkeolukorra ja keskkonnaseisundi analüüsi ning prognoosi, arengu põhisuunad tulevikuks. Arengukava vajalikkust võiks põhjendada minimaalselt kolme teesiga: 1. Eesmärkide püstitamiseks ja nendeni jõudmise teede kindlaksmääramiseks. Missiooni ja visiooni määratlemine. 2. Igale tegevusele suuna andmiseks ja segaduse vähendamiseks. 3. Standardi loomiseks tagasisideks ja kontrolliks. Arengukava koostamise eesmärgiks võiks olla sellise arengustrateegia väljavalimine, mis võimaldaks maksimaalselt ära kasutada organisatsiooni tugevaid külgi ja talle avanevaid võimalusi ning vähendada samaaegselt nõrkuste ja ohtude mõju. Samas võib Interneti-avarustes liikudes leida arvamusi, kus väidetakse, et arengukava on meil muutumas paljudele koolijuhtidele järjekordseks moeharrastuseks. Konkurentsitingimustes on arengukava mõnigi kord koolile kaitsekilbiks ametnike omavoli vastu. Maailm oma kõiksuses on mitmepalgeline ja kindlasti on siin oma koht ka arengukavale kui subjektiivsele visioonile kooli ühest võimalikust ootuspärasest sihiseisundist. Vaatamata sellele, et oodatud imeefekti pole arengukavad seni kahjuks veel andnud ja arengukava otstarve ei ole veel kaugeltki üheselt teadvustatud ja respekteeritud, on positiivne juba ainuüksi tegutsemise fakt, mis käsitleb arengut, st kvalitatiivset uuenemist eeskätt kooli kultuuris. Oma koht tuleb leida igal koolil. Majandus ja ümbritsevad olud muutuvad, kuid kool peab kõigele vaatamata püsima jääma ja edasi arenema. Tegu on evolutsioonilise protsessiga, kus püsimajäämise eeltingimuseks on pidev liikumine. Liikuda tuleb aga õiges suunas. See liikumine peab vastama aja nõuetele ja tagama kooli püsimise kasvavates konkurentsitingimustes. Valikud küsimustes, mis esmapilgul näivad väikesed, võivad osutuda suurematele protsessidele aluspanijateks. Kooli võimaliku tuleviku ja arengusuundumuste lahtimõtestamine, kooli tugevuste ja nõrkuste ning keskkonnast tulenevate ohtude ja võimaluste analüüs annab võimaluse ja aluse tuleviku prognoosimiseks. See kõik annab ka võimaluse kooli tulevikku kujundada. Niisiis võib kooli arengukava omamine, nii arengu eelduse kui ka kooli tegeliku arengusuuna kindlustamisel, olla olulise tähendusega. Meie kooli tänased ülesanded on seotud ajalooliselt järjepidevuselt liikumisega tulevikku. Meie rahva elujõulisena püsimise eeldusena peame tunnistama hariduse tähtsust ja kättesaadavust. Lähtuvalt sellest oleks tark teada: – Kus me täna asume? – Millesse me usume? – Mida me tahame? – Milliseid muutusi peame koolihariduses teostama? – Kuidas me liigume uutes suundades? – Kuidas me hindame tehtud muutusi? Visiooni esitamine kooli tulevikust, arutelu kooli tulevikusuundumustest koos analüüsiga loob eelduse võimalikest arengustsenaariumidest otstarbekaima valimiseks ja lubab meil tulevikku mitte ennustada vaid seda kujundada. PÕHIMÕISTED ARENGUSTRATEEGIA – üldine visioonist lähtuv teostus eesmärkide saavutamiseks, mis arvestab tugevuste ja nõrkustega ning väliskeskkonnast tulenevate võimaluste ja ohtudega. ARENGUKAVA – arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist planeeriv dokument. Võivad olla lühiajalised ehk operatiivkavad ja pikaajalised. TEGEVUSKAVA – ülevaatlik kava konkreetsetest ülesannetest, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. ARENGUINDIKAATORID – sotsiaalmajanduslikud näitajad, mille kaudu mõõdetakse arengulist muutumust. STRATEEGIA – otsustamist suunavate põhimõtete kogum, millega juhitakse organisatsiooni käitumist. Vaatleb tervikut, mitte üksikuid osi, loob üldise suuna arenguks. Aitab vastata küsimustele: kus oleme praegu, millised tahame olla tulevikus, millised tegevused aitavad püstitatud eesmärke saavutada. VISIOON – meie otstarve tulevikus. Kuhu läheme ja kes me oleme mingil ajahetkel tulevikus. MISSIOON – kannab endas organisatsiooni püsiväärtust, lisaks omab eetilis-filosoofilist aspekti. OTSTARVE – kestev põhjus, miks me üldse organisatsioonina eksisteerime, miks tekkisime ja milleks jätkame. EESMÄRK – visioonist lähtuv seisundi kirjeldus. Peab olema mõõdetav, defineeritav, realistlik ja juhitav. VARA PÕHIKOOLI AJALOOST JA TÄNAPÄEVAST Seni teadaolevatel andmetel asutati esimene kool Vara kiriku juurde 1752. a. Asutajaks oli Vara mõisa krahv Sievers. Esimene koolimaja ehitati Varale 1806. a. Pikka aega oli Vara köster-koolmeistriks Johan Friedrich Masing. 1863. a sai kool uue maja. Keeruliste aegade tõttu vahetusid nii kooli juhid kui ka kooli asupaigad. 1926. a kolis kool Vara mõisast Kaarli mõisa. Koolijuhatajaks sai õpilaste ning valla elanike silmis tark ja tubli mees Johannes Kütt, kes pidas oma ametit 20 aastat. Järgmine mees, kelle elutöö Vara kooli ajalukku oma jälje jättis, on Lembit Vaino. Tasakaaluka ja mõistva juhina viis ta koolielu edasi kuni 1985. a kevadeni. Temale ulatati ka 1973. a pidulikult uue koolimaja võtmed ja selles majas on kool tänaseni, andes põhiharidust kohalikele noortele nüüd juba uuel aastatuhandel. Vara vald oma 333 ruutkilomeetriga on praegu Tartumaa suurim. Rahvastiku paiknemine on siin ebaühtlane: suuremad asustatud punktid – Koosa ja Vara – on valda läbiva maantee ääres, kus on ka viljakamate muldadega alad. Muidu on asustustihedus valla territooriumil üsna hõre: 6,6 inimest ühel ruutkilomeetril. Lisaks eeltoodule väärib märkimist ka Vara ümbruse ilus ja omapärane loodus. Suur territoorium ja hõre asustatus kujundavad mitmedki tingimused, millest peab lähtuma valla ainuke põhiharidust andev üldhariduslik kool – Vara Põhikool, mille teeninduspiirkonna moodustab Vara vald. Tänane Vara kool paistab silma õpilaste ja õpetajate hea läbisaamise ja maailma asjadesse aktiivse suhtumise poolest. Õpetajaskond on noor, entusiastlik ja teotahteline. Koolitundides õpitakse tõsiselt tööd tegema, vabal ajal aga võetakse osa kõikvõimalikest õpilasüritustest ja jõudumööda korraldatakse neid ka ise. Kooli eesmärk on anda head põhiharidust, arendada iseseisva õppimise oskust ja kujundada oma võimetesse uskuv noor inimene. Koostöös kohaliku omavalitsusega on koolis valminud arvutiklass, kus Juku ja Juhan saavad oma esimesed teadmised kaasaegsest infotehnoloogiast, ja kaunite kunstide klass, mis pakub võimalusi maalimisest kangastelgedel kudumiseni. Koolil on olemas vajalikult sisustatud poiste tööõpetuse klass, kus noormehed saavad kõik oskused-vilumused igapäevaseks eluks. Lastel on võimalus osa võtta käsitöö-, spordi-, arvuti-, kunsti-, majandus-, seltskonnatantsu- ja näiteringi tööst. Suurt populaarsust on võitnud uued sportmängud indiaca ja saalibandi. Koolil on suur spordisaal ja staadion, mis võimaldab erinevaid vaba aja veetmise viise pallimängudest võimlemiseni nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. OLUKORRA KIRJELDUS VARA PÕHIKOOLI JUHTIMINE Kooli juhib direktor, kelle määrab ametisse kohalik omavalitsus. Direktor: vastutab õppe-kasvatustöö ja majandusküsimuste optimaalse lahendamise eest, tagab kooli häireteta ja tulemusliku töö kohaliku omavalitsuse organi poolt selleks loodud tingimustes; planeerib ja organiseerib õppe-kasvatustöö protsessi; kontrollib õppe-kasvatustööd, selle kulgu ja tulemusi; võtab tööle oma asetäitjaid, määrab kindlaks nende kohustused, õigused ja vastutuse; võtab tööle, vabastab või vallandab töölt pedagoogilise, haldus-, majandus- ja abiteeninduspersonali; määrab klassijuhatajad; loob tingimused õppetööks, huvialaseks tegevuseks; tunnustab või karistab töötajaid; kutsub kokku nõupidamisi ja koosolekuid; otsustab koolitöötajate ametipalga; annab oma tegevusest aru Vara Vallavalitsusele ja kõrgemalseisvatele haridusorganitele; kureerib õppetööd põhikooli teises ja kolmandas astmes reaal- ja loodusainete osas; vastutab koolitöö üldise juhtimise ja kooli haldamise dokumentatsiooni eest; esindab kooli vallas ja väljaspool Vara valda. Direktori asetäitja õppealal: – Vastutab kooli õppe- ja kasvatusprotsessi õige juhtimise, õppeprogrammide täitmise, õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi eest. – Süstemaatiliselt juhendab ja kontrollib pedagoogilise personali tööd ning õppekasvatustöö korraldamist. – Kontrollib ja jälgib õpilaste edasijõudmist ja käitumist ning rakendab abinõusid selle parandamiseks. – Reguleerib õpilaste töökoormust. – Koostab kooli üldtööplaani õppekasvatustööd käsitleva osa, tunniplaani, korrapidajate graafiku, konsultatsioonide plaani. – Organiseerib õpetajate metoodilist juhendamist ning enesetäiendamist. – Täidab tööaja arvestuse tabelid. – Korraldab puuduvate õpetajate asendamist. – Vastutab õppekasvatustööd puudutava dokumentatsiooni õigeaegse ja korrektse täitmise eest. – Koostab aruandeid õppekasvatustöö olukorra kohta. – Teeb ettepanekuid pedagoogiliste töötajate töö tunnustamiseks/ laitmiseks. – Direktori ajutisel äraolekul täidab direktori kohustusi. – Kureerib õppetööd algklassides ja põhikooli humanitaarainetes. Majandusjuhataja: – Majandusjuhataja allub vahetult direktorile. – Sõlmib asutuse juhiga materiaalse vastutuse lepingu. – Organiseerib koolis teenindava personali tööd ja kontrollib tööülesannete täitmist. – Tagab ruumide ja töövahendite korrashoiu, kütmise, valgustuse ja ventilatsiooni olemasolu ja regulatsiooni. – Kindlustab kooli teenindava personali töödistsipliini, selgitab töötajatele nende õigusi ja kohustusi, tutvustab töösisekorraeeskirju ja töötingimusi. – Jälgib töökaitseseadustest ja -eeskirjadest kinnipidamist, viib läbi ohutustehnikaalase ja tuletõrjealase instrueerimise kooli teenindavale personalile. – Organiseerib kõik vajalikud remonditööd koolis, planeerib remonditöölise tööülesanded ja kontrollib nende täitmist. – Organiseerib kooli varustamise vajalike vahenditega, ka koolisöökla varustatuse toiduainetega. – Vastutab asutuse varade arvelevõtu eest, peab põhivahendite arvestuse registrit ja jälgib, et kooli varasid ei kasutataks seadusevastaselt ega kahjustataks hooletu hoidmisega. – Organiseerib kooli prügimajanduse optimaalseima lahenduse ja vastutab selle funktsioneerimise eest. – Vastutab vee-, sooja-, elektri- ja prügiarvelduse andmete õigsuse ja õigeaegse arvelduse eest. – Vastutab kooli eelarveliste vahendite otstarbeka kasutamise eest. – Juhindub oma tegevuses Vara Põhikooli põhikirjast, EV HM käsk- ja juhtkirjadest, töösisekorraeeskirjadest, tuleohutusjuhendist, töölepingust ja käesolevast ametijuhendist. – Korraldab kooli kroonikasse kooli majandusalase aruande. – Täidab kooli teenindava personali tööaja arvestuse tabelid. – Vastutab riigilipu õigeaegse heiskamise eest koolihoonele seaduses sätestatud juhtudel. VARA PÕHIKOOLI ÕPETAJASKOND Käesoleval õppeaastal töötab koolis riiklikult finantseeritud 1,0 direktori, 0,5 direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ja 10,66 õpetaja ametikohal 15 pedagoogi. Kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritakse direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 0,5, huvijuhi 0,5, logopeedi 1,0, ringijuhi 1,0, raamatukoguhoidja 0,5, pikapäevarühma kasvataja 0,5 ametikohta. Majanduspersonalis on täidetud 9,3 ametikohta. Pedagoogilist kaadrit iseloomustavad alljärgnevad näitajad: Haridus Kõrgem (pedagoogiline) 8 õpetajat (47,1%) Kõrgem (mittepedagoogiline) 1 õpetaja (5,9%) Keskeri (erialane) 4 õpetajat (23,5%) Keskeri (mitteerialane) 3 õpetajat (17,6%) Keskharidus 1 õpetaja (5,9%) Pedagoogiline staaž kokku 0–2 aastat – 3 õpetajat (17,6%) 2–5 aastat – 2 õpetajat (11,8%) 5–8 aastat – – 8–11 aastat – 5 õpetajat (29,4%) 11–15 aastat – 3 õpetajat (17,6%) üle 15 aasta – 4 õpetajat (23,5%) staaž Vara Põhikoolis 0–2 aastat – 9 õpetajat (52,9%) 2–5 aastat – 3 õpetajat (17,6%) 5–8 aastat – – 8–11 aastat – 1 õpetaja (5,9%) 11–15 aastat – 2 õpetajat (11,8%) üle 15 aasta – 2 õpetajat (11,8%) Õpetajate keskmine pedagoogiline staaž on 13,2 aastat, sellest Vara Põhikoolis töötamise keskmine staaž on 5,8 aastat. Atesteeritud ametijärk Õpetaja – 14 õpetajat (82,4%) Nooremõpetaja – 1 õpetaja (5,9%) Pedagoogikkaandidaat – 2 õpetajat (11,8%) Vanus Alla 25 aasta – – 25–29 aastat – 2 õpetajat (11,8%) 30–39 aastat – 10 õpetajat (58,8%) 40–49 aastat – 1 õpetaja (5,9%) üle 50 aasta – 4 õpetajat (23,5%) Õpetajate keskmine vanus on 37 aastat. VARA PÕHIKOOLI ÕPILASED Käesoleval õppeaastal on Vara Põhikoolis avatud üheksa klassikomplekti 1.–9. klassini. Õppeaasta alguses õppis koolis 145 õpilast, neist 63 tüdrukut ja 82 poissi. Õppeaasta lõpus õppis kooli üheksas klassikomplektis kokku 139 õpilast, neist 64 tüdrukut ja 75 poissi. I astmes õppis 47 õpilast, II astmes 51 ja III astmes 41 õpilast. Väikseima õpilaste arvuga on 8. klass üheksa õpilasega ja suurim 7. klass 22 õpilasega. Klassikomplekti keskmine täituvus on 15,4. Maakonna keskmine klassitäituvus on 20,1 õpilast. Õpilaste arv õppeaastati ulatub 120–145-ni. Õpilaste arv lähiaastatel näitab vähenemise tendentsi. HOOLEKOGU Vara Põhikooli hoolekogu alustas tegutsemist 1994. aastal. Koosolekutel on arutatud kooli põhimäärust, kooli töötajate ametijuhendeid, õpilasomavalitsuse põhikirja ja tegevust, hoolekogu liikmete delegeerimist komisjonidesse, ringide töö eesmärgistamist ja korraldust, kooli finantsprobleeme, kaadriga seonduvaid küsimusi, kooli õppekavatööd ja õpilaste toitlustamist. KLASSIJUHATAJAD Klassijuhatajate tööst ülevaate saamiseks viidi läbi küsitlus, mis koosnes seitsmest põhipunktist koos alajaotustega: – Hinnang eelmise õppeaasta tööle – Probleemid kasvatustöös – Käesoleva õppeaasta kasvatustöö eesmärgid ja ülesanded – Teave õpilaste kohta – Huviringidest osavõtt – Klassiüritused ja ettevõtmised – Klassi arengu analüüs Küsimustikule vastasid kõik klassijuhatajad põhjalikult. Nad valdavad teavet oma klassi õpilaste kohta ja neil on hea ülevaade päevakorral olevatest probleemidest. Küsimustiku vastuste sisulise analüüsi tulemusel võib klassijuhatajate töös tuua välja järgmised positiivsed küljed: – Kasvatustöö planeerimisel lähtutakse oma klassi õpilaste east ja probleemidest – Klassi lastevanemate koosolekud toimuvad regulaarselt – Õpilastele korraldatakse palju erinevaid üritusi, mõnedel neist osalevad ka lastevanemad – Klassijuhatajatel on hea ülevaade oma õpilaste tervislikust seisundist ja majanduslikust olukorrast – Õpetajad tunnevad hästi oma klassi õpilaste ealisi arenguraskusi ning mikrokliimat – Õpetajad hoiavad kontakti lastevanematega valdavalt telefonitsi ja õpilaspäevikute kaudu – Koostöö oma kooli õpetajate vahel on hea LASTEVANEMAD Kontakti ja suhtlemist lastevanematega on püütud viimastel aastatel tihendada. Lastevanemate koosolekuid viiakse läbi kord poolaastas. Tavaliselt ühitatakse klassi lastevanemate koosolek üldkoosolekuga. Saamaks ülevaadet lastevanemate arvamustest ja ka probleemidest koolielu küsimustes, viidi läbi anonüümne küsitlus. Väljastatud 139 küsimustikust saadi täidetult tagasi 113, mis on küllaltki positiivne arvestades seda, et mõnest perest käib koolis mitu last. Alljärgnevalt on ära toodud küsimustik lastevanematele koos tulemustega: 1 – nõus 2 – pole seisukohta 3 – pole nõus % % 1 2 3 1. Koolis valitseb meeldiv õhkkond 45 44 11 2. Kool on edumeelne 54 42 4 3. Õpetus on mitmekülgne ja tulemuslik 46 43 11 4. Kooli õppevahendid on ajakohased 54 42 4 5. Õpetamise tase on hea 46 43 11 6. Hindamine on õiglane 50 36 14 7. Minu laps käib meelsasti koolis 73 16 11 8. Minu last on karistatud puuduliku hindega 32 23 45 9. Minu ja klassijuhataja vahel on hea kontakt 55 22 23 10. Õpetamistulemused on head 50 35 15 11. Kodus õpitakse vähe 47 16 37 12. Õpilastel on võimalus saada hea haridus 51 34 15 13. Õpetajad arvestavad õpilaste võimetega 47 44 9 14. Info koolis toimuva kohta on piisav 52 29 19 15. Kool annab hea ettevalmistuse eluks 31 54 15 16. Õpilased on koolis kaitstud 42 33 25 17. Kooli eine rahuldab õpilasi 64 23 13 18. Õpilasüritusi on piisavalt 50 23 27 19. Spordiüritusi on piisavalt 45 24 31 20. Minu osa kooli arengus on vähene 81 17 2 NB! Üle 40% lapsevanematest on vastanud kolmandikule väidetest vastusega «pole seisukohta». Küsitlus näitas ka, et kõik lapsevanemad pole ühesuguste ootustega koolis tehtava töö osas. Küsimustik andis lastevanematele võimaluse arvamuste avaldamiseks, mida saaks koolis paremaks muuta. Saadud informatsiooni võib kokku võtta alljärgnevalt: – Kodu ja kooli vahel võiks olla tihedam koostöö – Lastevanemate koosolekuid peaks olema rohkem – Õpetaja ei tohiks alavääristada nõrgemat õpilast – Rohkem tähelepanu võiks pöörata õpilasüritustele ja spordile – Koolipingid ja valgustus vajaksid kaasajastamist – Muuta kool turvalisemaks KOOLI ÜLDTÖÖPLAAN Koolil on oma üldtööplaan, kus sisuline tegevus on planeeritud kahe kuu kaupa, kooli tagasisidestamisega seonduv töö kuude kaupa ja õpilasüritused kuude lõikes. Õppenõukogu koosolekud toimuvad traditsiooniliselt väljakujunenud aegadel. Õppekava on projekti staadiumis. Õppekava üldosa sisaldab õppe-kasvatustöö põhimõtteid ja eesmärke, kooli profiili, õpetajate hõivatust. Riiklikust õppekavast lähtuvalt on fikseeritud neli läbivat teemat (liiklus, informaatika, elukutse valik, keskkond) ja oma kooli eripära ning suundumusi arvestavalt viis läbivat teemat (lisaks isamaaline kasvatus), õppekorraldus ja üldised pädevused astmeti ning hindamise üldine kord. ÕPPE - JA KASVATUSTÖÖ ÜLDEESMÄRGID Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana maailma tuleviku eest. Õppe- ja kasvatustöö koolis peab aitama kujuneda isiksustel, kes: peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist; peab lugu kodust ja perekonnast; armastab kodumaad; järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; lähtub üldinimlikest arusaamadest, hindab ilu ja headust; hindab terveid eluviise, arendab oma keha ja vaimu; hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; mõtleb kriitiliselt ja loovalt; oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; suudab hankida ja kasutada infot; oskab teha tööd, on valmis koostööks; mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida. 1.–3. klassi ülesanded on kujundada järgmised pädevused: Õpilane: on valmis suhtlema; mõistab, et inimesed, nende arvamused ja soovid on erinevad; käitub teisi arvestavalt, püüab konflikte rahulikult lahendada, ei kasuta jõudu; tunneb kombeid, oskab viisakalt käituda; saab aru koostöö vajalikkusest ja suudab rühmas töötada; tunneb end oma pere liikmena, oma kooli õpilasena; peab tähtsaks teada ja osata; mõistab oma – võõras – ühine tähendust; suudab teha vahet mängu ja tegelikkuse, fantaasia ja reaalsuse vahel; hoiab puhtust ja korda; hoiab oma kodu ja kodukoha loodust; oskab enda ümber ilu märgata ja hinnata; tunneb rõõmu eneseväljendusest ja liikumisest; oskab õppida üksi ja teistega koos, klassis ja kodus; oskab lugeda õppeteksti ja lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti; oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada, objekte, nähtusi ühe-kahe tunni alusel rühmitada; mõistab töö kavandamise tähtsust, järgib töökava; otsib teavet erinevatest infoallikatest (täiskasvanu jms) 4.–6. klassi ülesanded on kujundada järgmised pädevused: tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, arvestab seda suhtlemisel; hoidub vägivallast, aitab kaaslast; oskab oma arvamust kujundada ja põhjendada; oskab teha koostööd, täites rühmas erinevaid rolle ja tunnustada kaaslasi; peab kinni kokkuleppest, tunneb vastutust oma tegude eest; hindab teiste inimeste tööd; oskab aega jaotada; tunneb tervislikku eluviisi ja püüab seda järgida; peab tähtsaks järjepidevat kehalist ja kunstilist tegevust; oskab oma tegevust analüüsida ja hinnata, oma eksimusi näha ja tunnistada, püüab oma tegevust korrigeerida; määratleb end oma rahvuse liikmena; tunneb ja oskab kasutada erinevaid õppimisvõtteid; tunneb ja oskab kasutada erinevaid tekstiliike ja infokanaleid; täidab oma ülesandeid korrektselt, püüab oma töid esteetiliselt kujundada; oskab näha ja sõnastada probleeme, otsida ja kavandada lahendusteid; osaleb oma õppetöö kavandamises, suudab keskenduda ülesandele; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast. 7.–9. klassi ülesanded on kujundada järgmised pädevused: Õpilane: oskab suhelda arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, järgib etiketti; oskab oma seisukohti esitada ja põhjendada, rühmas arutleda ja väidelda; hindab probleeme ja olukordi ka teiste inimeste seisukohalt; järgib ühiselu reegleid; tunneb sotsiaalse manipuleerimise viise, suudab neile vastu seista; oskab olukorda hinnata ja eriolukorras toimida; tunnetab end oma rahvuse ja kultuuri esindajana ja Eesti kodanikuna; näeb oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuride hulgas; tunneb oma võimeid ja oskab hinnata oma toimetulekut; oskab valida sobivaid õppimisvõtteid, kujundada oma õpistiili; hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista; järgib oma tervislikku seisundit, oskab hoida head ja füüsilist vormi; oskab seista oma õiguste eest, hoiab oma au ja väärikust; oskab oma tööd kavandada ja korraldada; oskab korraldada rühma tööd; oskab luua erinevaid tekste; tunneb arvuti võimalusi, oskab seda töövahendina kasutada; mõistab inimese ja keskkonna seoseid; oskab hinnata esteetilisi väärtusi; teab edasiõppimise võimalusi, tunneb oma kalduvusi ja huvisid; oskab teha valikuid, arvestades tagajärgi. SENISE ARENGU SUUNDUMUSED JA MÕJURID Vara Põhikooli ja Vara valla tulevikku mõjutavad paljud Eesti ühiskonnas tervikuna asetleidnud muutused. Sündimuse järsust hetkelisest langusest, negatiivsest iibest ja elanikkonna vananemisest tulenevalt prognoositakse Eesti elanike arvu langust. Tallinna ja tema lähiümbruse majanduskasvu domineerimine võrrelduna teiste piirkondadega. Regioonide majanduse ebavõrdne konkurentsivõime investeeringute saamiseks. Elukvaliteedi regionaalsed erinevused, mis põhjustavad elanikkonna koondumise suurematesse linnadesse. Tööpuuduse kasv eriti maal, mille tagajärjel tekivad ääremaad ja kasvavad sotsiaalsed pinged. Eesti ühinemispüüe Euroopa Liiduga nõuab rangemate keskkonnakaitse ja terviseohutuse nõuete kehtestamist. Eesti ühiskonna kiire Internetiseerumine koos sellest tuleneva vajadusega kaasas käia tipptehnoloogia arenguga. Kasvab säästva arengu printsiipide tunnustamine ja nende järgimine. VARA PÕHIKOOLI ARENGUEELDUSED Missioon Luua õpilastele vajalik keskkond konkurentsivõimelise, kaasaegse ning võimetekohase põhihariduse omandamiseks. Kindlustada igale õpilasele meie koolis põhiharidus. Kujundada isiksus, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Visioon Vara Põhikooli õpilane on konkurentsivõimeline edasiõppija, loov ja oma õppimist isejuhtiv, reflektsioonivõimeline ja ühiskonnale vajalik isiksus. Keskendumine koolitöö olulistele protsessidele, eriti selle tähtsaimale osale – õppetunnile, eesmärgiga neid pidevalt täiustada, kvaliteetsemaks muuta. Erivajadustega õpilastele võimetekohase õppekava võimaldamine (individuaalne või lihtsustatud õppekava). Hea Alguse projekti jätkamine. Sihipärane tegevus kooli hea maine ja oma näo kujundamiseks (traditsioonid). ARENGUKAVA EESMÄRGID Põhihariduse funktsioonid ja ülesanded konkreetselt Vara kooli seisukohast lähtudes. Määratletakse kooli hoolekogu, vallavolikogu, õpetajate poolt. Arengukava hindamine toimub lisaks eelnevatele veel lastevanemate poolt. – Kindlustada õpilastele õppekavaga määratletud haridustase edasise haridustee jätkamiseks. – Suunata ja soodustada kõigi õpilaste arengut lähtudes õpilaste võimetest, eeldustest ja suundumustest. – Kindlustada kõigi õpilaste koolikohustuse täitmine. – Tagada õpilastele eakohane kehaline ja käeline tegevus, võimalus organiseeritult tegelda huviharidusega ja muu meelepärase tegevusega. – Kujundada põhiprotsessiks koolis teadmiste «andmise» asemel lapse areng. – Vara kooli muutumine efektiivselt töötavaks kooliks. EFEKTIIVSETE KOOLIDE TUNNUSJOONED 1. Professionaalne juhtimine Koolijuht on kooli professionaalne liider. Ta on sihikindlalt ja igakülgselt kursis sellega, mis toimub klassis ning jälgib, et töötajad saaksid olla liidrirollis ja osaleda otsuste tegemises. 2. Ühine arengunägemus ja eesmärgid Kollektiiv töötab koos, mõistes ühist sihti ja püstitades selged eesmärgid. 3. Soodus õpikeskkond Kool loob keskkonna, kus õpilased suudavad ja tahavad õppida. Õhkkond on kokkuleppeid järgiv ja eesmärgistatud ning tööümbrus on meeldiv ja ergutav. 4. Kontsentreerumine õpetamisele ja õppimisele Kooli tegevusel on üks keskne eesmärk: õpetada õpilased õppima, jõuda saavutusteni ja kogeda elu. 5. Selgelt kõrged ootused Koolil on kõrged ootused õpilaste saavutuste suhtes. Neid ootusi väljendatakse selgelt kõigile õpilastele ja tunnid on intellektuaalselt nõudlikud. 6. Positiivne tagasiside Distsipliin on selge ja õiglane. Õpetajad veenduvad järjekindlalt, et õpilased teavad, kuidas neil läheb ja kannavad eriti hoolt selle eest, et jagada heade saavutuste eest tunnustusi. 7. Õpilaste edasijõudmise jälgimine Õpetajad jälgivad ja hindavad süstemaatiliselt õpilaste tulemusi ning kooli töö tulemusi tervikuna. 8. Õpilaste õigused ja kohustused Kool tõstab õpilase eneseväärikust. Kool julgustab õpilasi vastutama eelkõige oma töö eest. 9. Sihikindel õpetamine Õpetamise kvaliteet on eriti kõrge seetõttu, et tunnid on tõhusalt korraldatud, neil on selge eesmärk ja ülesehitus. Õpetamisel arvestatakse, et õpilased on erinevad. 10. Õppiv organisatsioon Kool järgib arusaama, et õppimine on oluline nii täiskasvanuile, kes seal töötavad kui ka õpilaste jaoks. Kool pakub täiendusõpet ja arendusprojekte kogu kollektiivile. 11. Kodu ja kooli tihe koostöö Suhted kodu ja kooli vahel toetuvad ja põhinevad koostööl. Vanemad kaasatakse aktiivselt oma laste kooliellu. Indikaatorid Eesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: – Konkurentsivõimelisus järgmisele tasemele üleminekul. – Põhikooli lõputunnistuse aktsepteeritavus. – Igale õpilasele võimetekohase haridustee valiku võimalikkus. – Kaasaegsete õppevahendite ja -meetodite kasutamine. – Õpetajate kvalifikatsiooni vastavus õpetatava aine profiilile. – Kooli materiaaltehnilise baasi vastavus kaasaja nõuetele. – IT alase suhtluse valdamine ja AO omamise tase. VARA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED Kool – ilus, väike, armas ja hubane. Puhas koolimaja. Ainus koht, mis maalapsele toob lähemale kultuuri. Suhteliselt hea varustatus õppevahenditega. Linn asub suhteliselt lähedal, ühendus hea. Kooli juures töötav muusikakool. Kaader – suhteliselt noored õpetajad. On erineva eaga õpetajaid. Töökas kollektiiv, töötab loovalt. Arenemisvõimelised õpetajad. Õpetajad on kompetentsed. Kõik tunnevad üksteist (õpilased, õpetajad). Õpetajate haritus. Väheste võimalustega antakse palju. Valla suur toetus. Aktiivne huvijuht. Ühel nõul olev direktsioon. Lapsed ja õpetajad saavad omavahel hästi läbi. Klassid on võrdlemisi väikesed, saab lastega rohkem individuaalselt suhelda. Palju lapsi elab keskuses, nad saavad sisustada aega huviringides. Lastega arvestamine. NÕRKUSED Ühtse riikliku hariduspoliitika puudumine. Pedagoogilise kaadri osas naissoo domineerimine. Liigne ainekesksus, vähene õpilaskesksus. Vastuolulised ja puudulikud seadused. Õpetajate täienduskoolituse madal kvaliteet, liiga kallid kursused. Koolil vähene motivatsioon õpi- ja kasvatusraskustega lastega tegelemiseks. Vaene vald. Õppevahendite ja materjali nappus. Kooli ja lastevanemate vaheline koostöö. Materiaalselt vähekindlustatud peredest lapsed. Perede vähene toetus. Õpetajad käivad Tartust tööle. Spets. õppevahendite puudus. Palju on õpilasi, kellel puudub kodune kontroll. Madalate võimetega peredest lapsed. Palju on kodusid, kus ei huvituta laste õppeedukusest. Nõrk kultuurielu. Kõiki aineid ei anna vastava eriala õpetajad. Loodame, et keegi teine tuleb meile appi! Sportlik tegevus. Üldine madal õppeedukus. Juhtkonna muutumine mõnede õpetajate vastu isiklikuks. VÕIMALUSED Suurendada koostööd kooli ja kodu vahel. Suurendada koostööd õpetajate vahel. Konkreetse õpilasega saab rohkem tegeleda. Ühendus Internetiga avardab maailmapilti. Eesti Kultuurkapital. Anda Varal põhiharidus. Aidata elavdada kultuurielu. Haarata rohkem lapsi sporti (õhtune sisustamata aeg, treeneri käe all). Iga õpetaja suurem aktiivsus kooli heaks. Tõsta õppeedukust. Muuta sportlik tegevus mitmekülgsemaks. Õpetajate täienduskoolitus. Vald suurendab investeeringuid Vara kooli eelarvesse, mis kataksid täielikumalt remondikulud ja parandaks kooli materiaaltehnilist baasi. Arendada ja tugevdada koolis inglise keele õpetamise taset. Teha täiendavalt tööd andekamate õpilastega. Efektiivsemalt kasutada arvutit ainetundides. Oma kooli traditsioonide kinnistamine, populariseerimine. Tasakaalustatud kaadripoliitika, praegu domineerivad naisõpetajad ja raskusi on inglise keele ja informaatika õpetajate ametikohtade komplekteerimisel. Õpetajate motivatsiooni suurendamine. Muusikalise hariduse andmine kohapeal. OHUD Tööpuudus Varal. Kodude süvenev materiaalne viletsus. Laste arvu võimalik vähenemine. Lastevanemate vähene tegelemine oma lastega enne kooli. Palju lapsi lahkub linna. Õpetajate koondamine. Kaadri voolavus. Põhikooli kadumine Vananev ja stagneeruv pedagoogiline kaader. Hariduspoliitika sõltuvus võimul olevast parteist, populistlike ja ebakompetentsete otsuste oht. Elatustaseme jätkuv langus võib muuta hariduse teisejärguliseks. Ebapiisavad investeeringud – õpikeskkonna halvenemine. Klassikomplektide liitmine. Eesmärkide hajuvus. Bürokratiseerumine. Eestvedajate inimeste läbipõlemine. Intriigid. KOV ebastabiilsus. PROBLEEMID Koolitusloa puudumine. Ebapiisavad investeeringud. Kooli alatäituvus. Puudulikud ja vastuolulised seadused. Klassiväline tegevus. Kasvatusraskustega õpilased. Andekate õpilaste parem ettevalmistamine. Asotsiaalsetest peredest lapsed. Erivajadustega lapsed (koduõpe, tugiõpe, parandusõpe, individuaalõpe). Õpilase koormuse kasv. Õpilase tervis. Koolivägivald. Narkomaania võimalik levik. Konkurentsi puudumine kaadri osas ja osades ainetes. Ümber- ja täiendusõppe süsteemitus. Õpetaja ja õpilase koostöö õppeprotsessis. Kodu ja kooli koostöö. Formaalsed õppe- ja arengukavad. Kutseharidussüsteemi väljakujunematus vabariigis. Teeninduspiirkonna määratlematus. Kooliküpsuse nõuded. Arvutite vähesus. Puudub Interneti püsiühendus. Klassiruumide valgustatus halb. Probleemid vahetusjalatsitega. Kooli staadioni halb olukord. Aineõpetaja ja klassijuhataja suurem koostöö. Suured kulutused küttele. Amortiseerunud aknad koolihoonel ja võimlal. STRATEEGIAD. TEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS KOOLI ÜLDPROBLEEMID Probleem Tegevus Teostaja Aeg Kooli alatäituvus – Tutvustada kooli ja õppimisvõimalusi laiemalt. – Tõsta õpetamise kvaliteeti, suurendades niiviisi kooli konkurentsivõimet. –Teha selgitustööd ja igakülgset koostööd Koosa alevikuga. Kool, KOV Kool Kool. KOV Pidev Pidev Pidev Ebapiisavad investeeringud Koolimaja viimine kooskõlla tervise-, tuleohutus- ja töökaitsenõuetega. Meeldivalt disainitud sisekeskkonna loomine. KOV Pidev Teeninduspiirkonna määratlematus Täpsustada vallavalitsuse haldusalas töötavate koolide teeninduspiirkonnad külade kaupa ja teha vastav täiendus kooli põhimääruses. KOV 2000 Koolitusloa puudumine Taotleda Vara Põhikoolile koolitusluba vastavalt PGS § 12 ja PGS § 53 alusel. KOV 2001 Koolikohustuslike laste registri puudumine Moodustada vallavalitsuse juurde kohalik andmebaas, koolikohustuslike laste register. KOV 2000 Kooli staadioni halb olukord Staadioni jooksuraja renoveerimine ja staadioni kindlustamine vajaliku inventariga. Kool, KOV 2000–2001 Klassiväline tegevus Edendada spordialast tegevust koolis. Organiseerida klassivälist tegevust. Paremini korraldada laste vaba aja veetmist, leides uusi inimesi ringijuhtideks. Kooli juhtkond ja klassijuhatajad Pidev Ümber- ja täiendusõppe süsteemitus Välja töötada töötajate pidev koolitus- ja täiendõppesüsteem. Kool 2000 Suured kulutused küttele Ehitada välja koolihoone ja võimla autonoomne küttesüsteem, kasutades otstarbekaimat lahendust. Kool, KOV 2002 Amortiseerunud aknad. Renoveerida ja soojustada koolikompleksi aknad, kui vaja, taotleda vahendeid riigieelarvest. Kool, KOV 2002–2003 KAADRIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Probleem Tegevus Teostaja Aeg Aineõpetaja ja klassijuhataja suurem koostöö Klassijuhataja ja klassi aineõpetajad on pidevas kontaktis klassi õppeedukuse ja käitumise probleemide lahendamisel. Kool Pidev Konkurentsi puudumine osades ainetes Võimaldada õpetajatele täiendus- ja ümberõpet, järgida õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid. Kool Pidev Puudulikud ja vastuolulised seadused Ettepanekute tegemine tegevõpetajate poolt, mis võimaldaksid paremat koolikorraldust. Kool Pidev Formaalsed õppe- ja arengukavad Läbimõtestatud töö õppeprotsessi planeerimisel ja kooli oma õppekava koostamisel. Kool 2000 Kodu ja kooli koostöö Lähendada lastevanemaid kuni otsesuheteni kooli pedagoogilise kaadriga, tõhustada info liikumist kooli ja kodu vahel. Kool Pidev Konkurentsi puudumine kaadri osas Vabanenud õpetajakohtade täitmine avaliku konkursi korras, igakülgne töö sobilike õpetajakandidaatide otsingul. Kool Vastavalt vajadusele ÕPILASTEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Probleem Tegevus Teostaja Aeg Kooliküpsuse nõuded Ettevalmistusklassi töö tõhustamine ja koolieelikute lapsevanemate igakülgne nõustamine. Kool 2000 Õpilaste koormuse kasv Jälgida täpselt õpilaste nädalakoormust, tunnijaotusplaani, kontrolltööde hulka ja koduste ülesannete summaarset hulka. Kool 2000 Andekate õpilaste ettevalmistamine Luua koolis tingimused andekatele õpilastele olümpiaadideks ettevalmistamisel ja võtta olümpiaadidest osa maksimaalselt suure õpilaste arvuga. Kool 2000 Koolikohustuse mittetäitmine Pidada ranget puudumiste arvestust. Vajadusel informeerida kohe lapsevanemat, sotsiaaltöötajat, noorsoopolitseid. Kool 2000 Erivajadustega ja kasvatusraskustega õpilased Luua koolis kõik tingimused tulemuslikuks õppimiseks (Parandusõpe, logopeediline abi, pikapäevarühm, koduõpe). Kool 2000 Koolivägivald Kaasata õpetajad ja luua ning koolitada õpilaste esindajatest tugiisikute grupp, kes pidevalt tegeleks probleemisikuga. Kool 2000 Narkomaania leviku oht Võtta kasutusele meetmed, ennetamaks probleemi jõudmist kooli. Koolitada õpetajaid ja õpilasi, teha selgitustööd. Kool Pidev IT ARENGUGA SEONDUVAD PROBLEEMID Probleem Tegevus Teostaja Aeg Interneti püsiühenduse puudumine Koostada projekt ja taotleda vahendid Interneti püsiühenduse väljaehitamiseks. Kool, KOV 2000 Arvutite vähesus Leida vahendeid ja võimalusi kooli arvutipargi kaasajastamiseks ja õppetöös kasutamiseks. Kool, KOV 2000 Klassiruumide valgustatus Teostada vastavad mõõtmised ja leida vahendid ja võimalused klassiruumide valgustuse vastavusse viimiseks kehtestatud normatiividega. Kool, KOV 2000 LOODETAVAD TULEMUSED – Saavutada olukord, kus igal õpilasel on koht Eesti ühiskonnas ja väljund vastavalt tema võimetele. – Koolis on turvaline, soodus ja heatasemeline õpikeskkond. – Õpilastes on välja kujunenud õiged väärtushinnangud. – Õpilastele on kindlustatud põhikooli riikliku õppekava täitmine. – Õpetajaskond paistab silma oma professionaalsuse ja töö tulemuslikkuse põhjal. – Kool on omandanud efektiivse kooli tunnusjooned.