Martna Vallavolikogu — Martna valla heakorra eeskiri — KO, 29, 695

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõikest 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526; 97, 605; 102, 677; 2002, 18, 98) § 2 lõike 2 alusel Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Martna valla heakorraeeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Martna Vallavolikogu 15. detsembri 1993. a otsus «Martna valla hea- ja avaliku korra eeskirjad». 3. Avaldada Martna valla heakorraeeskiri Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Arvo NINN Lisa Kinnitatud Martna Vallavolikogu 20. veebruari 2002. a määrusega nr 23 MARTNA VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Martna valla heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla territooriumil puhtus ja hea väljanägemine. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad Martna valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku § 167 lõike 1 järgi. 4. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Martna Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. 5. Käesolevas eeskirjas on: 5.1. heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 5.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 5.3. avalikuks kohaks iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. Üldkasutatava supelranna ja -koha määrab vallavalitsus. II. KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS 6. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. 7. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 8. Puhastusalal tuleb hommikune puhastus lõpetada kella 7.00-ks. Vajadusel peab puhastama ka päeval, et tagada puhastusala korrasolek. 9. Tänavakoristust seganud parkiva sõiduki omanik või kasutaja on kohustatud koristama sõiduki ümbruse (ka lume ja jää) ühe meetri ulatuses sõidukist. 10. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 11. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 12. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 12.1. valla teede, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 12.2. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nende juurde. 13. Kinnistu omanik on kohustatud: 13.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 13.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ja tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libedusetõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku; 13.3. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 13.4. õigeaegselt niitma muru ja rohu, pügama heki ning kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need on kõnnitee kohal madalamal kui kaks meetrit teepinnast ja teevad kõnnitee normaalse kasutamise võimatuks, samuti kui need varjavad liiklusmärke või ulatuvad elektri- või sideliinidesse; 13.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet ja hoidma ära kinnistu võsastumise; 13.6. vajadusel ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 13.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 13.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 13.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 14. Ehitise omanik on kohustatud: 14.1. korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 14.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud hooned; 14.3. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna hoone välistrepi; 14.4. varustama hooned ja mitmekortelises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega ning pimedal ajal hoone numbri valgustama; 14.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 14.6. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit või -kasti, kindlustama nende õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima neid vastavalt tervisekaitse eeskirjadele; 14.7. tagama heitveekogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 14.8. tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 14.9. tagama akende puhtuse; 14.10. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 14.11. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitsenõuetele; 14.12. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 14.13. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 14.14. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 15. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 15.1. täitma kaevetööde ja tänavate ajutise sulgemise eeskirju; 15.2. järgima hoone välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja Martna valla õigusaktidega sätestatud korda; 15.3. vältima objektilt pori, prahi ja muu saasta sattumist sõidu- ja kõnniteele; 15.4. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 15.5. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 15.6. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 16. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 16.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 16.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. 17. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett jms) omanik on kohustatud: 17.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta; 17.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 18. Mitme elamu ühiskasutuses oleva prügikonteineri asukoht määratakse kindlaks planeerimisprojekti või elamute omanike kokkuleppel kooskõlastatult prügi vedava isikuga, arvestades tervisekaitse eeskirju. 19. Prügikonteineri korrasoleku (terve, värvitud, korralikult suletava kaanega) peab tagama selle omanik. 20. Prügivedaja peab koristama pealelaadimisel või sõidul mahapudenenud prügi. 21. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 22. Üldkasutatava lastemänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 23. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 24. Kaevetööde tegemiseks peab olema vallavalitsuse luba. 25. Kalmistute üldise korrashoiu, sealhulgas korrastamata haudade korrashoiu peab tagama kalmistuvaht. III. NÕUDED VALLAS ELAVALE VÕI VIIBIVALE ISIKULE 26. Heakorra tagamiseks on keelatud: 26.1. risustada ja reostada valla territooriumi ja ehitisi, kritseldada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 26.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi järgimata selleks riigi ja Martna valla õigusaktidega kehtestatud korda; 26.3. kahjustada haljasala, lilli, pargiinventari (prügiurn, lillekast, pink, valgusti jms), omavoliliselt ümber paigutada pargiinventari; 26.4. vigastada ja omavoliliselt raiuda puud, põõsast, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte; 26.5. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Läänemaa Päästeteenistuse Häirekeskust (tel 112); 26.6. omavoliliselt püstitada ehitisi; 26.7. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitteettenähtud kohta; 26.8. kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivata pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 26.9. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 26.10. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 26.11. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 26.12. lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või kanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 26.13. lasta merre või muusse veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 26.14. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 26.15. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 26.16. matta kariloomi väljapoole tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud matmiskohta; 26.17. paigaldada ilma projektita vedelkütusemahutit; 26.18. telkida mitteettenähtud kohas; 26.19. pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 26.20. loopida lund sõiduteele; 26.21. kuhjata kloriidisegust liiva või lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale, paigutada kloriidisegust puistematerjali või muud prahti parki, haljasalale või mujale selleks mitteettenähtud kohta; 26.22. ujutada loomi üldkasutatavas supelrannas; 26.23. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 26.24. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 26.25. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, lastemänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitteettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita. 27. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 27.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikusega või vaikse tuulega selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Läänemaa Päästeteenistuse Häirekeskusega (tel 112) ja omama selleks vallavalitsuse luba; 27.2. tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 27.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 27.4. tahkekütusel töötav teisaldatav sašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada; 27.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt tulekahju ennetamiseks Läänemaa Päästeteenistuse Häirekeskuse (tel 112) teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/sek) ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel.