Leisi Vallavolikogu — Leisi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 29, 693

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 1 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõike 1 alusel Leisi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Leisi valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Marika PULK Kinnitatud Leisi Vallavolikogu 19. veebruari 2002. a määrusega nr 9 LEISI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja ülesanne ja ulatus 1.1. Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on piirata jäätmete teket, suurendada jäätmete taaskasutuse võimalusi, korraldada olmejäätmete kogumist ja vedu. 1.2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamine Leisi vallas. 1.3. Eeskiri on kohustuslik kõikidele vallas paiknevatele asutustele, ettevõtetele, majapidamistele ja suvilatele. 1.4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. 2. Tähtsamad mõisted 2.1. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2.2. Ohtlikud jäätmed on jäätmed mis oma omadustelt on inimese tervisele või keskkonnale kahjulikud (jäätmeseaduse § 25 lg 1). Kodumajapidamises sagedamini tekkivad ohtlikud jäätmed on kemikaalid, vanad ravimid, akud, õlid, lakid, päevavalguslambid. 2.3. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2.4. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 2.5. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 2.6. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. 2.7. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 2.8. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 2.9. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. II. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 3. Jäätmehooldust korraldab Leisi valla haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. 4. Leisi Vallavolikogu: 4.1. kehtestab Leisi valla jäätmehoolduseeskirja; 4.2. kinnitab jäätmekava Leisi valla arengukava osana; 4.3. määrab jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad isikud. 5. Leisi Vallavalitsus: 5.1. korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete veo; 5.2. nõuab asutustelt ja ettevõtetelt lepingut jäätmekäitlejaga jäätmete veoks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.3. valib jäätmeluba omavad veoettevõtte(d) olmejäätmete vedamiseks; 5.4. korraldab kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale; 5.5. edendab jäätmete liigiti kogumist; 5.6. määrab jäätmete kogumiskohad edasiseks äraveoks jäätmekäitleja poolt; 5.7. määrab kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiskohad; 5.8. korraldab hajaasutuspiirkondades üks kord aastas jäätmekogumisringi. 6. Jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud: 6.1. koguma ja üle andma jäätmed jäätmekäitlusfirmale; 6.2. kortermajade ja Pärsama keskuse eramute elanikel sõlmida lepingud jäätmekäitlusfirmaga korraldatud olmejäätmeveoks; 6.3. korraldama taaskasutusele minevate jäätmete üleandmise sorteeritult; 6.4. vähendama tekkivate jäätmete hulka tehnoloogilisi ja muid vahendeid kasutades; 6.5. vallavalitsuse nõudmisel peavad ettevõtjad koostama ettevõtte jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust; 6.6. jäätmete paigutamine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitlus- või jäätmekogumiskohti on keelatud. III. JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE 7. Olmejäätmete kogumine ja sorteerimine 7.1. Jäätmetekitaja on kohustatud kõiki jäätmeid, mille kogumiseks on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete konteinerid, koguma ja sorteerima liigiti. 7.2. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta vastavalt jäätmete liigile. 7.3. Jäätmetekitaja valduses või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mida peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonna reostust. 7.4. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. 7.5. Kogumismahutiteks võivad olla – kaanega suletavad jäätmekonteinerid, mida saab tühjendada käsitsi või vedava veoki tõstemehhanismiga; – niiskuskindlad jäätmekotid, mis on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse. 7.6. Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, vedelaid ega määrivaid jäätmeid, kuuma tuhka, ehitusprahti ega suuregabariidilisi jäätmeid. 7.7. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, kodumasinad, jalgrattad, vannid jne) tuleb üle anda vastavat teenust pakkuvale ettevõttele või viia prügilasse. Vallas vastava vastuvõtukoha väljaehitamisel korraldatakse vastuvõtt kohapeal. 7.8. Üldkasutatavate teeninduskohtade ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku aegadel olema prügikast. 7.9. Avaliku ürituse paigad varustab prügikogumise vahenditega ürituse korraldaja, kes on kohustatud jäätmed jäätmekäitlejale ka üle andma. 7.10. Avaliku kasutusega aladel (supelrannad, staadionid, pargid jms) vastutab jäätmekorralduse eest territooriumi valdaja. 7.11. Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti (lisa 1). 7.12. Klaastaara ja kokkupressitud alumiiniumpurgid ning plastikpudelid paigutada ühisesse klaastaara konteineritesse (lisa 1). 7.13. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele (vt lisa 1). 7.14. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi, sorteerida kohapeal ning eraldada põletatav puit ja metall. Betooni- ja tellisemurdu võib kasutada pinnase täitematerjalina kokkuleppel kinnistu omanikuga, ülejäänud ehituspraht viia prügilasse. 8. Jäätmeveo korraldamine 8.1. Kortermajade elanikud peavad kasutama ühiskogumismahuteid, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega. 8.2. Eramajade elanikud võivad kasutada individuaalseid või ühiskogumismahuteid või vedada jäätmed ise prügilasse. 8.3. Kõik ettevõtted peavad kasutama oma või renditud kogumisvahendit, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega. 8.4. Jäätmeveo teenust võib osutada ainult jäätmeluba omav isik. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 8.5. Jäätmeid, mille säilitamine krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe. 8.6. Olmejäätmete konteinerid tuleb tühjendada piisava sagedusega, et vältida territooriumi reostumist. 8.7. Suuremad prügikogused ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 9. Jäätmete taaskasutamine, ladestamine ja kõrvaldamine 9.1. Leisi valla haldusterritooriumil asuvad prügilad on suletud seisuga 1. jaanuar 2002 a lähtuvalt keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrusest nr 34. 9.2. Immutamata puidujäätmeid, paberit, pappi ja tekstiili võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis. 9.3. Lahtises tules on lubatud vaikse ilma korral ja naabreid mitte häirides ning kõiki tuleohutuse nõudeid täites põletada puidu- ja aiapidamisjäätmeid ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 15. maini. 9.4. Kõik jäätmete põletamisega seotud erijuhud tuleb kooskõlastada Leisi valla päästekorraldajaga. 9.5. Loomade ja loomade jäänuste matmiseks on Leisi vallas avatud loomade matmispaik, kus olemasolevasse dranžeesse heidetud korjus tuleb matjal kohe liivaga katta. Üksiku väikelooma võib matta oma territooriumil. 9.6. Toidu- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: – kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale; – kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m; – kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. 9.7. Vedelate jäätmete kogumiskaevud ja settekaevud peavad olema vettpidavad, neid tohib tühjendada paakmasinaga. 9.8. Sette- ja kogumiskaevude vedelad jäätmed võib vedada põllumaale, kus ei kasvatata köögivilju või -marju, v.a viljapuuaiad. Aasta jooksul ei tohi sellel põllul kasvatada inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja. 9.9. Kanalisatsiooni kogumiskaevude tühjendamine on võimalik Pärsama puhastusseadme purglasse. 9.10. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja –linde (üle kümne loomühiku), peab olema välja ehitatud vettpidav sõnnikuhoidla. Sademevesi ei tohi valguda hoidlasse. 9.11. Sõnniku-, vedelsõnniku- ja virtsahoidlaid ei tohi rajada ranna ja kalda aladele (mererannal 200 m, suurematel jõgedel 100 m). 9.12. Sõnniku, vedelsõnniku ja virtsa laotamine lumele ja külmunud maale ning kaevule lähemale kui 50 m on keelatud. IV. ARVESTUS, JÄRELEVALVE, VASTUTUS 10. Iga jäätmevaldaja peab olema teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust ja keskkonnaohust. 11. Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladustatud jäätmed. 12. Jäätmetest tekitatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik või kõrvaldatakse tema kulul. 13. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja volikogu poolt määratud isikud. 14. Eeskirja rikkujat võidakse karistada jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. Lisa 1 LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD LEISI VALLAS OÜ PRÜGIMEES – olmejäätmete vedu, klaastaara vedu, konteinerite laenutus, fekaalide vedu ja prügila haldamine Aadress: Tallinna tn 61E, 93818 Kuressaare linn, tel 31 601 OÜ O. J. PROJEKT– ohtlike jäätmete kogumine ja vedu Aadress: Tallinna tn 61E, Kuressaare linn 93818, tel 31 601 Kogumiskohad 1. Tavajäätmete prügila – Kudjape, Kaarma vald Neemi, Pöide vald 2. Ohtlike jäätmete kogumiskoht – Kudjape, Kaarma vald Karja bensiinijaam, Leisi vald 3. Vanametalli vastuvõtukoht – Kudjape, Kaarma vald – FIE Janno Piht; Pihtla teel 2 km Kuressaarest 4. Patareide kogumiskast – Päästekeskus, Leisi alevik 5. Klaastaara kogumiskonteinerid – Leisi «Kodu» kaupluse juures Karja Pagariäri juures Pärsama kaupluste juures Koikla kaupluse juures Luulupe bussipeatuse juures Metsküla kaupluse juures Kastani äri juures Murika külas 6. Õlidega saastunud pinnase kompostimise väljak – Kudjape, Kaarma vald 7. Kanalisatsiooni reovee vastuvõtt – Pärsama reoveepuhasti Lisa 2 OHTLIKE JÄÄTMETE LOETELU Kodumajapidamises enamtekkivad ohtlikud jäätmed: 1. Elavhõbedat sisaldavad seadmed ja mõõteriistad: elavhõbe- ja luminofoorlambid, elavhõbetermomeetrid (kraadiklaasid), elavhõbelülitid jms 2. Kemikaalide, pestitsiidide ja teiste taimekaitsevahendite jäägid ja nendega reostunud taara ja pakendid 3. Detergentide, pesuainete ja klooriühendite jäägid 4. Vananenud ravimid ja ravimite jäägid 5. Happed, leelised ja kontsentreeritud lahused: parkimislahused, fotolahused jms 6. Värvi-, laki-, liimi- ja lahustite jäägid, nende pakendid 7. Vanaõlid (läbitöötatud õlid ning muud õli- ja kütusejäägid) 8. Kasutamiskõlbmatuks muutunud aerosoolballoonid 9. Akud ja patareid