Suure-Jaani Linnavalitsus — Heliloojate Kappide Majamuuseumi tuleohutusjuhendi kinnitamine — KO, 28, 677

Aluseks võttes tuleohutuse üldnõuete (RTL 2000, 99, 1559; 106, õiend) § 3, Suure-Jaani Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Heliloojate Kappide Majamuuseumi tuleohutusjuhend (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2002. a. Linnapea Ülo KÖST Linnasekretär Veronika RINGO Kinnitatud Suure-Jaani Linnavalitsuse 14. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 HELILOOJATE KAPPIDE MAJAMUUSEUMI TULEOHUTUSJUHEND (TÖÖTAJATE TULEOHUTUSALASEKS JUHENDAMISEKS) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile muuseumi töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega. 2.4. Täiendav tuleohutusalane juhendamine Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht: 1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral; 2) objekti tuleohutusrežiimi korral; 3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral; 4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine; 5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist. 3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID 3.1. Juurdepääs Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muudel põhjustel, kui see takistab tuletõrje- ja päästeautode sõitu, tuleb viivitamatult rajada läbipääs suletavasse lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitavad viidad. 3.2. Nõuded territooriumile Objekti territoorium peab olema korrastatud, olmejäätmeid tuleb hoida selleks määratud ja kohandatud kohtades. Pimedal ajal peavad majade numbrid ja tuletõrje-veevõtukohtade (hüdrantide jms) tähised olema üldjuhul valgustatud. Suitsetamine üldkasutatavates ruumides, plahvatus- või tuleohtlike ruumidega objektidel on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud ruumides ja suitsetamiskohtades. Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui neli meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt nelja meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest. Küttekoldevälise tule tegemine Põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht krundil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. Territooriumil ei tohi: 1) ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat; 2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele 1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud häirekeskuse telefoninumber – 112, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. 4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. 5) Ventilatsiooni kambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada tolmust ja neisse ladestunud jääkidest. 6) Kütuse põletamiseks vajalike tingimuste tagamiseks ja tahma süttimise vältimiseks suitsulõõris tuleb kütteseadet puhastada vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui: a) aastaringselt kasutatavat kütteseadet – kaks korda aastas; b) hooajaliselt kasutatavat kütteseadet – üks kord aastas enne hooaja algust. 7) Ehitises on keelatud muuta ehituse või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita. 3.4. Nõuded viibimisel hoonetes, rajatistes ja ruumides Tuleohtlikke töid (keevitus-, joote-, metallilõike-, kuumutustööd jms) tohib teha väljaspool selleks ettenähtud alalist tuletööde (keevitus) kohta vaid tuletöö loa alusel. Hoonetes ja rajatistes ei tohi: 1) tõkestada evakuatsiooniteid, ülekäike hoone naabersektsioonidesse, väljapääse välisevakuatsioonitreppidele või redelitele; 2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid; 3) paigaldada evakuatsiooniteedele põrandakattematerjale, mis võivad süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tikk, kustutamata sigaret jms) toimest; 4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent; 5) paigutada kütust, põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 0,5 m ja selle kütteava ette lähemale kui 1,5 m kolde tagaseinast; 6) paigaldada suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu juhtimiseks; 7) kütta pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva defektiga kütteseadet; 8) kuivatada küttepuid, riideid või muid põlevaid esemeid kütteseadmel; 9) jätta küdevat küttekollet järelevalveta; 10) paigaldada kustutamata sütt või tuhka põlevjäätmete hoiukohta või põlevmaterjalist taarasse; 11) süüdata tuld põlevmaterjali abil; 12) kütta ahju koldeust sulgemata; 13) kasutada ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaažitöökohal ning eriolukorras); 14) kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või mõne muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektritarvitit või -juhistikku; 15) kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset; 16) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit ja -juhistikku; 17) hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastu mis tahes põlevmaterjali või eset; 18) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet; 19) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist; 20) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet; 21) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet; 22) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid; 23) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale; 24) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks; 25) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja –süsteemide lahtisulatamiseks; 26) hoida põlevvedelikku ja –gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused; 27) kasutada väljaspool tööaega kaupluse ja laoruumi kütmiseks elektrikütteseadet, mis ei ole ette nähtud järelevalveta kasutamiseks; 28) põlevvedeliku ja -gaasi hoidmisel kasutada nende töötlemiseks löögi korral sädet tekitavat tööriista; 29) teha töid, mis pole seotud materjali hoidmisega. 4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID 4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba. Esmaste tulekustutusvahendite asukoha ja sidevahendi (telefon) tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke. Käsikustuti tuleb paigutada: 1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine; 2) spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: a) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järk-järgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega. b) Lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. c) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind. d) Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. e) Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti süsihappejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi seda juga suunata inimestele. f) Kui süsihappegaaskustutit kasutati ruumis, tuleb pärast kustutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada. 5. TULETÕRJEVEE VARUSTUS 5.1. Tuletõrje-veevõtukohtade järelevalve ja juurdepääs Tuletõrje-veevõtukohtade, -hüdrantide ja -veevõrgu korrasoleku üle tuleb objektil sisse seada alaline järelevalve. Tuletõrje-veevõtukoht ja -hüdrant ning nende juurdesõiduteed tuleb tähistada. Tuletõrje-veehoidlatel ja -veevõtukohtadel peavad olema juurdesõiduteed ja platsid tuletõrje- ja päästeautode paigutamiseks. Tuletõrje-veehoidlate, -veevõtukohtade ja -hüdrantide juurde viivad teed ning läbipääsukohad peavad olema igal aastaajal juurdepääsetavad. 5.2. Nõuded tuletõrje-veehoidla kasutamisele Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 1) jälgida vee tasapinda ja lekke korral see parandada ja täita hoidla veega; 2) mitte lubada tuletõrje-veehoidla vett kasutada muudeks vajadusteks peale tulekahju kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL 6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: 1) teatama viivitamatult päästeteenistusele telefonil 112; a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus); b) mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne); c) kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus- ja päästemeeskond; 2) lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike seadmete osas; 3) evakueerima ohtu sattunud inimesed ja vara; 4) asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama; 5) teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest; 6) tulekustutus- ja päästemeeskonna kohalesaabumisel juhatama selle tulekahjukohale ja teatama, kas inimesed on ohus, ja andma võimalikult täpset informatsiooni tulekahju asukoha ja võimalike ohtude kohta; 7) vajadusel näitama tulekustutus- ja päästetööde juhile kätte elektrikilbid ja üldlülitid, mille kaudu oleks võimalik välja lülitada elektrivool; 8) tõkestama kõrvalistele isikutele tulekahjukohale juurdepääsu ja võimalusel piirama tulekahjukoht tõkkelindiga või muul viisil. 7. ESMAABI 7.1. Põletused Tegutsemine põletuse korral: 1) Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. Tegutsemine kuumakrampide korral: 1) Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. 2) Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. 7.4. Kuumarabandus Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. Tegutsemine kuumarabanduse korral: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. 1) Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. 2) Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. 3) Jälgi kannatanu seisundit. 4) Kutsu kiirabi.