Vastemõisa Vallavolikogu — Alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärad toimetuleku arvestamisel — KO, 27, 665
Statutory Text (1 Articles)
Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 22 lõigete 5 ja 6 alusel Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel Vastemõisa vallas (lisatud). 2. Määrus jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Heino POSKA Vastemõisa Vallavolikogu 16. jaanuari 2002. a määruse nr 1 lisa ALALISE ELUASEME ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRAD TOIMETULEKUTOETUSE ARVESTAMISEL 1. Eluasemekulude määramise objektiks on perekonna käsutuses olev alatine eluruum normpinna ulatuses. 2. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse vallavalitsuse korralduse alusel erandina lugeda kahetoalise korteri üldpind ja ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 3. Vastemõisa vallas on toimetulekutoetuse arvestamisel alalise eluaseme alaliste kulude piirmäärad järgmised: 3.1. korteriüür või hooldustasu 5 (viis) krooni 1 m2 kohta; 3.2. kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus: 3.2.1. tsentraalse soojusvarustusega eluruumides 5 krooni eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta; 3.2.2. kütuse (puit, brikett, kivisüsi, elektrienergia) maksumus individuaalmajades ja tsentraalkütteta eluruumid, kus on olemas ahi, väikekatel, elektriküttesüsteem ja pliit või pliit soojamüüriga 12 m3 küttepuude maksumus, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni; 3.2.3. kui perekond on sunnitud objektiivsetel põhjustel kasutama olmevajaduste rahuldamiseks projektikohase kütuseliigi asemel mõnda teist kütuseliiki, on vallavalitsuse otsuse alusel õigus arvestada selle perekonna küttekulu punkti 3.2.2 järgi; 3.3. tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenused 2 m3 ühe elaniku kohta; 3.4. tarbitud elektrienergia maksumus esitatud kuluarvete alusel järgmiselt: 3.4.1. elektrienergia kulu statsionaarsele elektripliidile elamutes, eramutes ja korterites 1 elaniku kohta kuus 80 kWh 2 elaniku kohta kuus 102 kWh 3 elaniku kohta kuus 130 kWh 4 elaniku kohta kuus 155 kWh 3.4.2. eluruumide valgustamiseks 9 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest: I kvartalis 1,0 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartalis 0,6 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus IV kvartalis 1,0 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus Kui eluruumis puudu elektrivalgustus, kompenseeritakse teistele valgusallikatele tehtud kulutused dokumentide alusel, kuid mitte üle normpinnale arvestatud elektrienergia normkulu maksumuse; 3.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus 1 balloon 2 kuu kohta; 3.6. maamaksukulud kolmekordse elamualuse korteri normpinna arvestamisel; 3.7. kasutatavale eluruumile arvestatud hoonekindlustuse kulud.