Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused — KO, 27, 658

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454) § 45 lõike 2, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi linna gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 16. augusti 2001. a määrusega nr 56 kinnitatud «Jõhvi linna põhikooli ja gümnaasiumide pedagoogide töötasustamise alused». 3. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 21. veebruari 2002. a määrusega nr 77 JÕHVI LINNA GÜMNAASIUMIDE PEDAGOOGIDE TÖÖTASUSTAMISE ALUSED 1. Reguleerimisala Määruses kehtestatakse Jõhvi linna gümnaasiumide (edaspidi kool) pedagoogide töötasustamise alused, palgaastmed, palgamäärad ning personalikulu koefitsient ühe õpilase kohta, võttes aluseks Eesti Vabariigi vastavad seadused ja Vabariigi Valitsuse vastavad määrused. 2. Direktorite palgaastmed ning vahetu õppe- ja kasvatustöö asetäitja palgaaste 2.1. Kooli direktori palgaaste on lähtudes õpilaste arvust koolis järgmine: 1) alla 70 õpilase 22 2) 71–120 õpilast 23 3) 121–300 õpilast 27 4) 301–600 õpilast 29 5) 601 ja rohkem õpilast 30 2.2. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal palgaaste on üks kuni kolm astet madalam direktori palgaastmest. 3. Pedagoogide palgaastmed 3.1. Koolide pedagoogide palgaastmed on järgmised: 3.1.1. nooremõpetaja 19 3.1.2. õpetaja 20 3.1.3. vanemõpetaja 22 3.1.4. õpetaja-metoodik 25 3.2. Riigikeeleõpetaja palgaaste on 30. 4. Palgaastmete rakendamine 4.1. Punktis 3.1 nimetatud palgaastmeid kohaldatakse pedagoogidele, kellel on pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastav kõrgharidus. 4.2. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega pedagoogi palgaaste on kaks astet madalam sama ametijärguga kõrgharidusega pedagoogi palgaastmest. 4.3. Õpetajana töötava isiku, kelle kvalifikatsioon ei vasta pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, palgaaste on keskhariduse ja keskerihariduse puhul 14 ning kõrghariduse puhul 16. 5. Lisatasude määramine 5.1. Direktoril on õigus oma käskkirjaga määrata aastaeelarves töötasudeks ettenähtud summa piires: 5.1.1. lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest, mis määratakse töö- või kollektiivlepingus; 5.1.2. ühekordseid erieesmärgilisi toetusi ja preemiaid, kusjuures kooli kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid toetusi ja preemiaid makstakse samal alusel ka direktorile. 5.2. Punktis 5.1.1 nimetatud täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest pedagoogile lisatasu maksmise määraks kuus on kuni 50 protsenti tema ametikoha palgaastmele vastavast kuupalgamäärast. 6. Lisatasu klassijuhatamise eest 6.1. Klassijuhatajatele, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, makstakse klassijuhataja ülesannete täitmise eest lisatasu tema ametikoha palgaastmele kuupalgamäärast alljärgnevalt: 1) 15 protsenti põhikoolis ja gümnaasiumi põhikooliastme klassis; 2) 5–10 protsenti gümnaasiumiastme klassis. 6.2. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajale tasu tema ametikoha palgamäärale vastavast kuupalgamäärast vähemalt: 6.2.1. põhikoolis ja gümnaasiumis põhikooli astmeklassis nooremõpetajale 740 krooni, õpetajale 795 krooni, vanemõpetajale 900 krooni ja õpetaja-metoodikule 1090 krooni; 6.2.2. gümnaasiumi astmeklassis nooremõpetajale 250 krooni, õpetajale 265 krooni, vanemõpetajale 300 krooni ja õpetaja-metoodikule 360 krooni. 7. Palgamäärade suurendamine 7.1. Koolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, suurendatakse eesti keelt kõrgtasemel valdaval eesti keele õpetajal tema ametikoha palgaastmele vastavat palgamäära sõltuvalt kvalifikatsioonist kuni 15 protsenti. Samas õpetajale, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, ei maksta lisatasu. 7.2. Koolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, suurendatakse vastavalt kooli õppekavale õppeaineid eesti keeles õpetaval, pedagoogi kvalifikatsiooni omaval, eesti keelt kõrgtasemel valdaval õpetajal tema ametikoha palgaastmele vastavat palgamäära kuni 20 protsenti. 7.3. Palgamäärade suurendamisele ei laiene punktis 5.2 nimetatud piirang. 7.4. Palgamäärade suurendamine toimub aastaeelarves töötasudeks määratud summa piires. 8. Tarifitseerimisnimekiri 8.1. Kool koostab õppeaasta alguses tarifitseerimisnimekirja, mille koostamise aluseks on riiklik õppekava ning kooli aastaeelarves töötasuks määratud summa. 8.2. Kool koostab tarifitseerimisnimekirja alusel koondtarifikatsiooni, mille esitab direktori ja hariduse raamatupidaja poolt allkirjastatult 15. septembriks Jõhvi linnavalitsuse abilinnapeale, kes kureerib haridust. 9. Tunnipalga arvutamine 9.1. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse kuu keskmisest töötundide arvust. 9.2. Kuu keskmine töötundide arv on sõltuvalt üldtööaja pikkusest järgmine: 9.2.1. 40-tunnise üldtööaja puhul 168,6 9.2.2. 35-tunnise üldtööaja puhul 147,7 9.2.3. 32-tunnise üldtööaja puhul 134,9 9.2.4. 30-tunnise üldtööaja puhul 126,5 10. Jõhvi linna gümnaasiumide pedagoogide palgamäärad Palgaaste Palgamäär 14 2654 15 2850 16 3060 17 4325 18 4610 19 4950 20 5290 21 5660 22 6010 23 6420 24 6830 25 7290 26 7710 27 8175 28 8650 29 9235 30 9820 11. Personalikulu koefitsiendid koolide lõikes: Jõhvi Gümnaasium 0,9 Jõhvi Vene Gümnaasium 0,89