Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi Linnavolikogu töökorra uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 27, 657

Võttes aluseks Jõhvi linna põhimääruse § 35 lõike 13 ning seoses ulatuslike muudatustega seadusandluses, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi Linnavolikogu töökorra uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 22. detsembri 1999. a määrus nr 3 «Jõhvi Linnavolikogu töökorra uue redaktsiooni kinnitamine ja Jõhvi linna põhimääruse muutmine», Jõhvi Linnavolikogu 7. veebruari 2001. a määrus nr 37 «Jõhvi linna põhimääruse ja Jõhvi Linnavolikogu töökorra muutmine» ja Jõhvi Linnavolikogu 17. jaanuari 2002. a määrus nr 66 «Jõhvi Linnavolikogu töökorra muutmine». 3. Määrus jõustub 24. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 21. veebruari 2002. a määrusega nr 76 JÕHVI LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Jõhvi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Jõhvi linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus (juhatus), alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 1.3. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu sekretär ja linnavalitsuse kantselei. 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorda muudatuste sisseviimisel trükitakse kogu töökord uuesti ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Jõhvi Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub Jõhvi linna põhimääruse §-s 32 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama Jõhvi linna ja volikogu vastavalt seadusega, Jõhvi linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt Jõhvi linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. esitab volikogule kinnitamiseks kantselei struktuuri, koosseisu ja palgamäärad; 2.2.5. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.6. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.7. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 2.2.8. määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.9. kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 2.2.10. pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 2.2.11. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.12. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.13. täidab muid seaduse alusel ja Jõhvi linna põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Volikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Juhul kui esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees või tema asendaja, volikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige või linnasekretär. Volikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul paaritu nädala kolmapäeval algusega kell 16.00. Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. 3.6. Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. Küsimuste otsustamine eestseisuses toimub avaliku hääletamise teel. Otsus võetakse vastu kohalolevate eestseisuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks eestseisuse koosoleku juhataja hääl. 3.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.8. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. 3.9. Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab volikogu sekretär kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaadi volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 4.1.8. tasuta informeerida linnaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 4.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või volikogu komisjoni aseesimehele. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimi, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt samal istungil vastava otsuse teatavaks tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6. Komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Jõhvi linna põhimääruse §-s 35. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 6.4. Volikogu alatine komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskavad; 6.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Jõhvi linna õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6.5. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 6.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.7. Komisjoni esimees: 6.7.1. juhib komisjoni tööd; 6.7.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.7.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.7.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.7.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6.7.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.8. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 6.9. Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.10. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 6.11. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku (spetsialisti) seisukoha arutatava küsimuse kohta. 6.12. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha kantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavalitsuse kantseleiga. 6.13. Komisjoni otsustused on Jõhvi linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 6.14. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.15. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 7. Juhtivkomisjon 7.1. Juhtivkomisjon on komisjon või volikogu poolt moodustatud töörühm, kes korraldab eelnõu menetlemist volikogus. 7.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 7.3. Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 7.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 7.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 7.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused ja täiendused või annab ülesande täienduste eelnõusse sisseviimiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 7.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 7.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 8. Volikogu õigusaktide algatamine 8.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 8.1.1. volikogu liikmel; 8.1.2. volikogu komisjonil; 8.1.3. volikogu fraktsioonil; 8.1.4. linnavalitsusel; 8.1.5. linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras; 8.1.6. linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 8.2. Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 8.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 8.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja. 8.5. Linnavalitsus esitab eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid 21 eksemplaris. 8.6. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu istungi juhatajale istungi algul või eelnevalt volikogu sekretärile. Eelnõud registreeritakse kohe. 8.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 8.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud linnavalitsuse poolt, tuleb saata linnavalitsusele seisukoha saamiseks. 8.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 8.10. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 8.11. Kantselei väljastab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Eelnõud väljastatakse volikogu liikmele ühes eksemplaris. 9. Volikogu istungi kokkukutsumine 9.1. Volikogu täiskogu töö vorm on istung. Volikogu istungi töö keel on eesti keel. 9.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 9.3. Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus kolmandal neljapäeval algusega kell 16.00, vaheaegadega 15 minutit iga 1 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva. 9.4. Volikogu kutsutakse kokku ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 9.5. Päevakorra projekt koos eelnõudega peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 9.6. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kas faksi, e-posti, telefoni või volikogu kantseleist kätteandmise teel. 10. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 10.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud üks aseesimeestest. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. 10.2. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 10.3. Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, linnapea või tema asendaja, linnavalitsuse liikmed, volikogu nõunikud, sekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja linnapea või tema asendaja. Linnavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu otsustab istungi juhataja. 10.4. Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestisi võib teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 11. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine 11.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. 11.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. 11.3. Ettepanekud päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 11.4. Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 11.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või linnavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 11.6. Pärast avalduste ärakuulamist kuulatakse ära ettepanekud eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. Ettepanekute esitamise õigus on volikogu esimehel ja juhtivkomisjonil, samuti volikogu komisjonide ja fraktsioonide esimeestel. 11.7. Põhjendatud ettepanek eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitatakse kirjalikult. 11.8. Eelnõu esitaja soovil annab istungi juhataja talle sõna selgituseks ning paneb siis ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks hääletamisele. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamiseks võetakse vastu volikogu poolthäälteenamusega ja see protokollitakse. 12. Küsimuse arutamine istungil 12.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 12.2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 12.2.1. linna eelarvet; 12.2.2. Jõhvi linna põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 12.2.3. arengukava; 12.2.4. linnale varaliste kohustuste võtmist; 12.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 12.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 12.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 12.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 12.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. 12.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 12.7.1. ettekanne 15 minutit; 12.7.2. kaasettekanne 10 minutit; 12.7.3. sõnavõtt puldist 5 minutit; 12.7.4. repliik 2 minutit; 12.7.5. lõppsõna 3 minutit. 12.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 12.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või linnavalitsuse liikmele. 12.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 12.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 12.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 13. Redaktsioonitoimkond 13.1. Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma juhtivkomisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus täiendavalt esitada redaktsioonitoimkonda üks liige. 13.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 13.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 13.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. 13.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. 14. Hääletamine volikogu istungil 14.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. 14.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 14.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 14.4. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 14.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Jõhvi põhimääruse § 26 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 14.6. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 14.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 15. Istungi lõpetamine 15.1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga. 15.2. Kui päevakorras märgitud istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise. 15.3. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. 16. Arupärimine 16.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmele. 16.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 16.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 16.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 17. Umbusalduse avaldamine 17.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. 17.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 17.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. 17.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 17.5. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 17.6. Umbusaldushääletus on avalik. 17.7. Umbusalduse avaldamise hääletamise viib läbi linna valimiskomisjon, koostades asjakohase protokolli, millele kirjutavad alla hääletamise läbi viinud linna valimiskomisjoni liikmed. 17.8. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 17.9. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 17.10. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 17.11. Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või linnavalitsuse liikme linnapea või linnavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. 17.12. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. 17.13. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 18. Volikogu liikme enesetaandamine 18.1. Volikogu liige ei tohi osa võtta küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed. 18.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. 18.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 19.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 19.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Jõhvi linna haldusterritooriumil, samuti Jõhvi linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Jõhvi linna haldusterritoorium. 19.3. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist linnavalitsuse kantseleis või Jõhvi Linna Keskraamatukogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Üldist tähtsust mitteomavad volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või neis sätestatud tähtajal. 19.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 19.5. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. 19.6. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni või redaktsioonitoimkonna esimehe poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vastavalt vajadusele võidakse volikogu määrusi ja otsuseid avalikustada ka teistes keeltes. 19.7. Volikogu määruste eelnõud ning vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega kantseleis või Jõhvi Linna Keskraamatukogus. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 19.8. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab kantselei. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab sekretär koostöös linnavalitsuse kantseleiga. 20. Volikogu istungi protokoll 20.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. 20.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja linnavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 20.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 20.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 20.5. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele.