Viljandi Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja muutmine — KO, 26, 652

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43; 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 1999, 95, 843), Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Viljandi Linnavolikogu 27. detsembri 1999. a määrusega nr 12 kehtestatud Viljandi linna jäätmehoolduseeskirja punkte 6.2 ja 6.3 ning sõnastada need järgmiselt: 1.1. «Punkt 6.2 Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Viljandi Linnavalitsuse linnamajandusametile, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes 21 päeva jooksul ning edastab need Viljandimaa Keskkonnateenistusele.»; 1.2. «Punkt 6.3 Jäätmeloa annab Viljandimaa Keskkonnateenistus». 2. Kinnitada jäätmehoolduseeskirja lisa «Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord» (lisatud). 3. Määrus jõustub 27. veebruaril 2002. a. Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 22. veebruari 2002. a määrusega nr 100 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev kord määrab kindlaks ehitus-, rekonstrueerimis- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Viljandis. 1.2. Kord reguleerib ehitusjäätmete käitlust, juhul kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda kaevetööde ja heakorra eeskirja nõuetest. 1.3. Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 1.4. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne). 1.5. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1.5.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 1.5.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 1.5.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 1.5.4. saastunud pinnas (ohtlike ainete piirnormid kehtestab keskkonnaministeerium). 1.6. Kui ehitamisel tekib käesoleva korra mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Viljandi Linnavalitsuse Linnamajandusametis (edaspidi Linnamajandusamet). Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada Linnamajandusameti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 1.7. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 1.7.1. jäätmete hinnanguline kogus ja koostis; 1.7.2. mullatööde mahtude bilanss; 1.7.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 1.7.4. jäätmete edasine suunamine. 1.8. Ehitiste lammutamiseks peab olema lammutusprojekt või lammutusluba, mis on kooskõlastatud Viljandi Linnavalitsusega. Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada Linnamajandusametis jäätmeõiend. 1.9. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse või kõrvaldatakse Viljandi prügilas või linnamajandusameti poolt ettenähtud ja Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud munitsipaal- või riigile kuuluval maa-alal vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. 1.10. Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. 1.11. Käesolevas korras sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. 2. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 2.1. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Käesoleval ajal sorteeritakse eraldi: 2.1.1. puit; 2.1.2. kiletamata paber ja papp; 2.1.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 2.1.4. mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). 2.2. Konteinerid, mida kasutatakse sorteeritud ehitusjäätmete kogumiseks, peavad olema tähistatud vastavalt käesoleva korra punktis 2.1 nimetatud liikidele. 2.3. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.4. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 2.5. Viljandi prügilasse ladestatavad mahukad ehitusjäätmed peavad olema eelnevalt purustatud ja ei tohi olla välismõõtudelt suuremad kui 0,5x1,0x1,0 meetrit. 2.6. Väljaveetavad mitteohtlikud ehitusjäätmed, sh saastumata pinnas, kui neid ei saa taaskasutada, kõrvaldatakse ametlikus ladustuspaigas või antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmeid tohib anda üle taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba. Jäätmete vedu tuleb eelnevalt kooskõlastada Viljandimaa Keskkonnateenistusega. 2.7. Mitteohtlike ehitusjäätmete, sh saastumata pinnase kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult territooriumi omaniku või valdaja nõusolekul. 2.8. Ehitustöödel ülejääva, taimekasvatuses või haljastuses kasutatav kasvupinnas ei ole jääde. 3. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 3.1. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. 3.2. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 3.3. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 3.4. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Viljandi Tööinspektsiooni luba. 3.5. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda kindlalt suletavasse mahutisse. 3.6. Kuivanud värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, nende hoidmiseks kasutatud tühi taara, kasutuskõlbmatud värvipintslid ja rullid, puhastamiseks kasutatud kaltsud jne tuleb koguda eraldi konteinerisse. 3.7. Naftaprodukte sisaldavad ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas ja asfaltbetooni jäätmed, tuleb koguda ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse. 3.8. Ohtliku ehitusjäätmete, sh ohtlikke aineid sisaldavate ehitusjäätmete, saastunud pinnase ja asfaltbetooni jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Viljandimaa Keskkonnateenistusega.